KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti:
1.1. Ökoloogilised tegurid Ökoloogia - teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid ning organismide omavahelisi suhteid selles keskkonnas Ökoloogilised tegurid - keskkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust a) eluta abiootilised tegurid b) elus biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismi elutegevust Keskkonnategurite graafiline kujutamine Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri MINIMAALNE intensiivsus, mille alanedes organism hukkub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri MAKSIMAALNE intensiivsus, mille tõustes organism hukkub Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismile kõige soodsam
taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm
on madal *taimedel on talvel puhkeperiood *kõigusoojased loomad lähevad soojematesse paikadesse talveunne-ainevahetus aeglustub ja energiavajadus on minimaalne *taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest *kujutatakse graafiliselt *temp. intensiivsust mõõdetakse kraadides, selle toimet hinnata taime arengu või ainevahetuse intensiivuse järgi Alumine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes org. areng seiskub ning siis hukkub.(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub. ( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim
Suveuni põhiliselt vee ja toidupuuduse tõttu! Selgroogsetel kõrgemad jalad, pikemad laiemad kõrvad http://www.youtube.com/watch?v=N56OrRvdH24 http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARFCBcI Ökoloogia Ökoloogilised tegurid kas soodustavad või ei soodusta organismide elutegevust Ökoloogilise teguri mõju on võimalik väljendada graafiliselt arvukus P Alumine Sooduspiirkond taluvuslävi Ülemine taluvuslävi Teguri intensiivsus Ökoloogiline amplituud ökoloogia Ökoloogiline amplituudnäitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini võib olla kitsas e. stenotoopne Bambuskaru toidu mageveeteod vee soolsuse suhtes suhtes ökoloogia
Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada, aga liiga suur Infravalgus on kahjulik
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu.
Linnud aga võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Imetajate ja lindude kaitsekohastumised on seotud kolmaperioodil esineva toidupuudusega. ÖKOLOOGILISE TEGURI TOIMEGRAAFIK (SELETUS, MÕISTED, JOONIS) Ökoloogilised tegurid- organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid Elutegevuse aktiivsus 1 Teguri intensiivsus 1. Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub 2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa. 3. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsamalt- suur juurdekasv, kiire paljunemine- organismide biomass kasvab 4. Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles
päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Alumine taluvuslävi on teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ülemine taluvuslävi on teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukkub. Antropogeeenne tähendab inimtekkene, inimloodu (kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui taime- ja loomaliikide elukeskkonna muutumisele või peegeldub vahetult nende elutegevuses; keskkonna saastatus, metsade hävinemine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine). Sümbioos on kahe liigi vastastikune suhe,
tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu sümbiontid (liblikõielised ja mügarbakterid, sipelgad ja lehetäid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Liik kellele kasulik- kommensaal (inimene
samblik ja puu, orhidee ja puu. 3. Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. See kutsub taimedes esile mitmeid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. Näiteks sõltub taimede õite moodustumine ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Selle põhjal eristatakse lühi- (riis, kanep, tubakas) ja pikapäevataimi (kartus, oder, hernes). 4. Temperatuuri toimet saab hinnata taime arengu või ainevahetuse järgi. Alumine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille arenedes organismi areng seiskub ja ta hukkub. Ülemine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub ja ta hukkub. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele (enamasti 4...40 C). Intensiivust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam,
jooksul väga ebaühtlaselt. Ökoloogilise teguri optimum on teguri väärtus mis sobib elusolendile kõige paremini. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad, kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla: ·laia ökoloogilise amplituudiga- taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levikuga liigid. ·Kitsa ökoloogilise amplituudiga- spetsialiseerunud kindlale keskkonnale, kitsa levilaga. Alumine ja ülemine taluvuslävi. ·Alumine taluvsulävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub ·ülemine taluvsulävi- teguri maksimaalne intensiivsuseaste, mille tõustes hukkub. Sümbioos Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikaõieliselt orgaanilisi aineid. Mükoriisa e. Seenuur on taimejuurte a seeneniidistiku sümbioos. Seen saab taimelt orgaanilisi aineid
kraadides, selle toimet aga hinnata taime arengu või ainevahtuse ontensiivsuse järgi. Ökoloogilise teguri intensiivsus taset, mille alandedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks. Enamiku taimede kasv pidurdub juba 4 kraadi juures ning kui madal temp. püsib pikemat aega, siis taim sureb. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nim ülemiseks taluvusläveks. Meie kliimapiirkonna taimedel on ülemine taluvuslävi ligikaudu 40 kraadi. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles oragnism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks. Enamiku meie piirkonna taimedel on see 4-40 kraadi. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nim ökoloogilise teguri optimumiks.
taimel paljuneda nt seemnetega. · Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogilises amplituudi osad on: Alumine ja ülemine taluvuslävi- sellest väljapoole toimub organismide hukkumine. Soodsa toime vahemik- Kus on organismile kõige soodsamad tingimused elamiseks Optimum- Kõige soodsam organismi arengule. 3. Millised on erinevad organismidevahelised suhtetüübid nende kasu ja/või kahju osapooltele? · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale poolele kasulik +/+ · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei head ega halba · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu
5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Kirjeldatakse alumise ja ülemise tolarantsuspiiriga ja järgnevatega: OPTIMUM ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt suur juurdekasv, kiire paljunemine orgnismide biomass kasvab TOLERANTSUSPIIR (e.taluvuspiir e taluvuslävi), ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub. OPTIMAALNE TSOON - ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne 6. Kohastumine ja kohanemine Fülogeneetilised (kohastumused) - nende muutustega kaasneb ka genotüübi muutumine. Lisatekst, et oleks arusaadav: Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma
kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). 8. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas
gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele. Kuivsadestusega satuvad taimedele gaasilised SO2, NO2 ja vähemal määral HNO3. Päeval lehe pinnale kogunenud SO2 imbub öösel lehe sisse. Sellest SO2 päevane maksimum. Õhu kestev SO2 sisaldus ei tohiks ületada põllukultuuride puhul 30 µg/m3 ja metsas ning teistes looduslikes ökosüsteemides 20 µg/m3. Eksistentsi kriitilistes tingimustes olevate taimede taluvuslävi on madalam.(K.Eerme 1996) Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada
käbilind kuuse ja männiseemnetest). Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Graafiku horisontaalteljele märgitakse teguri intensiivsus ning vertikaalteljele organismi (liigi) vastus (reageerimine) sellele tegurile, st mingi eluprotsessi (fotosünteesi aktiivsus, kasvukiirus) muutumine. Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: · Ülemine taluvuslävi (minimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest väiksema puhul on elutegevus võimatu); · Alumine taluvuslävi (maksimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest suurema puhul on elutegevus võimatu); · Optimaalne piirkond (teguri väärtuste vahemik, mille korral on organismi elutegevus soodustatud); · Optimum (teguri väärtus, mille korral on organismi elutegevus
õiguskanslerile oma 17. septembri 2008 aasta pöördumises, millele õiguskantsler vastas alljärgnevalt: Avaliku elu tegelase eraelu Küsisite, kui palju ja mis alustel on õigust sekkuda avaliku elu tegelase ja tema perekonnaliikmete eraellu. Vastan seega Teie esimesele ja teisele küsimusele koos. Esmalt selgitan, et mõistet "avaliku elu tegelane" kasutatakse põhiliselt ajakirjanduse kontekstis, kui on räägitud sellest, et ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses. Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: "Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2
teisele kahjulik nt inimese soolebakterid, takjas ja imetajad 8. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 9. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid: alumine- ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). Alumine taluvusväli teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukub. Enamiku meie kliima taimede areng pidurdub, kui temp. on 4 kraadi. Ülemine taluvusväli teguri maksimaalne intensiivsus, mille tõustes organism hukub. Enamiku meie kliima taimi kannatab temp. kuni 40 kraadi. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
tooraineks olevate gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele. Kuivsadestusega satuvad taimedele gaasilised SO2, NO2 ja vähemal määral HNO3. Päeval lehe pinnale kogunenud SO2 imbub öösel lehe sisse. Sellest SO2 päevane maksimum. Õhu kestev SO2 sisaldus ei tohiks ületada põllukultuuride puhul 30 µg/m3 ja metsas ning teistes looduslikes õkosüsteemides 20 µg/m3. Eksistentsi kriitilistes tingimustes olevate taimede taluvuslävi on madalam. Happevihmade tekkeprotsess allpool pilvi ja pilvedes on erinev. Allpool pilvi paiknevas kihis on happevihmade teket uuritud põhjalikumalt. Seejuures varasemates uuringutes käsitleti ainult gaaside vahetust veepiisaga, sedagi vaid SO2 osas. Viimasel ajal jaotatakse happevihmade mõttes olulised atmosfääri kihid kaheks regiooniks. Ülemine on pilvede regioon, kus vihmapiisad tekivad ja alumine saasteregioon, kus paikneb enamus saastegaasidest ja aerosoolist
Mis on konsortsium taimeökoloogias? Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma (toitumissuhete, paiknemissuhete, kommunikatsiooni) kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver ja ökoloogiline nišš; Liebigi seadus, tolerantsuse reegel, suhtelise kasvukohapüsivuse reegel. Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: ülemine taluvuslävi, alumine taluvuslävi, optimaalne piirkond ja optimum. Ökoloogiline nišš tähendab liigi rolli ökosüsteemis. See kujuneb suhetes teiste liikidega ning eluta keskkonnaga. Ökonišš on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana, seega iseloomustab see liigile elus ja eluta looduse poolt avaldatavaid mõjusid, aga ka liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökonišš teiste liikide poolt.
I. Biootilised ja abiootilised tegurid. Osata nimetada • Biootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest • Abiootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilistest maailmast (nt kliimategurid) II. Mis on antropogeenne tegur? • Biootiline tegur – inimtegevusest tulenev mõju b) Ökoloogilise teguri toime graafik (väike õpik lk 141). Osata kirjeldada, nimetusi juurde lisada • Alumine taluvuslävi, optimum, ülemine taluvuslävi, a ja ü vahepeal on ökoloogiline amprituud c) Sümbioos, kommensialism, konkurents, parasitism, kisklus, herbivooria teada tähendust ja osata näiteid tuua. • Sümbioos – erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu – sipelgad kaitsevad lehetäisid ning saavad neilt vastu magusat eritist • Kommensialism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolel kasulik, teisele kahjutu – mõned
pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele: · lühipäevataimed - vajavad valgust alla 12 tunni (kanep, daalia) · pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni. Ökoloogiliste tegurite toimet organismidele iseloomustatakse: 1. minimaalne intensiivus alumine taluvuslävi 2. maksimaalne intensiivsus ülemine taluvuslävi 3. vahemik min ja max vahel ökoloogiline amplituud ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. LK 141-148 Sümbioos erinevate organismide vastastikku kasulik kooselu. + + Kommensialism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. + 0 Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele kahjulik. + - Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. + -
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Oblikatoorsed ja fakultatiivsed parasiidid
· Ökosüsteem reageerib välismõjutustele kui üks tervik. · Ökosüsteem on pidevalt muutuv süsteem. · Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale- päikesele. · Ökoloogiline amplituud: Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED SUHE OLEMUS LIIK A LIIK B NÄIDE SÜMBIOOS Eri liiki organismide kasulik kooseluvorm + + Liblikõieline taim ja mügarbakterid KOMMENSALISM Eri liikide organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. + 0 Inimese soolestik ja bakterid/algloomad PARASITISM Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, ja teisele kahjulik + - Solge ja inimene KISKLUS
Siis kui populatsioon, kooslus või ökosüsteem on rikutud tasemel, mis ei võimalda tema isetaastumist. Taastama peaks, kuna on olemas mingi kriitiline degradeerumise määr, mille ületamiselt tekib vajadus bioloogilise või ökoloogilise süsteemi taastamiseks. See määr võib olla määratud bioloogiliselt (N: minimaalse elujõulise populatsiooni suuruse või minimaalse dünaamilise elupaigasuuruse kaudu) aga ka psühholoogiliselt kui suur on inimeste taluvuslävi maastiku muutumise ja looduskeskkonna halvenemise suhtes. Kui looduses on miski väärtuslik talumatul määral rikutud. Millised analüüsid ja hinnangud peavad eelnema taastustöödele? Taastamistööde planeerimisel, aga ka taastamise meetodite valimisel on esmatähtis endale teadvustada mida püütakse taastamisega saavutada. Teadma peab liigi elupaiga nõudlusi ja elutsüklit. Eesmärgiks võib olla teatav koosluse soovitav seisund mingid koosluse
Siis kui populatsioon, kooslus või ökosüseem on rikutud tasemel, mis ei võimalda tema isetaastumist. Taastama peaks, kuna on olemas mingi kriitiline degradeerumise määr, mille ületamiselt tekib vajadus bioloogilise või ökoloogilise süsteemi taastamiseks. See määr võib olla määratud bioloogiliselt (N: minimaalse elujõulise populatsiooni suuruse või minimaalse dünaamilise elupaigasuuruse kaudu) aga ka psühholoogiliselt kui suur on inimeste taluvuslävi maastiku muutumise ja looduskeskkonna halvenemise suhtes. Kui looduses on miski väärtuslik talumatul määral rikutud. 2) Mis olukordades võib populatsioonide taastamine olla vastuolus koosluse stabiilsuse hoidmisega? Populatsioonide taastamine võib olla vastuolus koosluse stabiilsuse hoidmisega, kui . 3) Millele peaks keskenduma ökosüsteemide funktsionaalsuse taastamine? Ökosüsteemi funktsionaalsuse taastamine peaks keskenduma aineringe, rände jmt taastamisele,
Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Anabioos (kr. anabiosis taaselustumine) organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi ei ole. Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi. Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, eosed)
männiseemnetest). Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Graafiku horisontaalteljele märgitakse teguri intensiivsus ning vertikaalteljele organismi (liigi) vastus (reageerimine) sellele tegurile, st mingi eluprotsessi (fotosünteesi aktiivsus, kasvukiirus) muutumine. • Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: Ülemine taluvuslävi (minimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest väiksema puhul on elutegevus võimatu); Alumine taluvuslävi (maksimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest suurema puhul on elutegevus võimatu); Optimaalne piirkond (teguri väärtuste vahemik, mille korral on organismi elutegevus soodustatud); Optimum (teguri väärtus, mille korral on organismi elutegevus maksimaalselt
üsna mitu 7.-10. klassi „shivareed“ esitamas! Mõned õpilased pole (näiliselt) teadlikud sellest, kasutamist. kui valjult nende hääled kõlavad (koos 25-30 teise häälega) ning ei pruugi ka olla teadlikud toolikolinast; kinesteetilistest liigutustest pastakate, joonlaudade, pinalite, veepudelitega... (samal ajal kui õpetaja on klassi poole pöördunud). Kõik see annab oma panuse „shivareesse“. Õpetaja hääl Õpetajatel on mürataseme suhtes erinev taluvuslävi. Mõned taluvad väga kõrget mürataset, Vahel on õpetaja normaalne ja iseloomulik hääletämber ja -tugevus TARBETULT VALI (!). See samal ajal kui kõrvalruumi õpetaja võib tunda (ja õigustatult), et naaberklassist tulev müra tõstab veelgi juba õpilashäältest kogunevat mürataset – luues tavapärasest mõneti valjema klassiruumi
annaabi.ee 
