Aruanne mv TransDistinto (0)

TTÜ EESTI  MEREAKADEEMIA  
Laevanduskeskus 
Laevamehaanika lektoraat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
MEREPRAKTIKA ARUANNE 
 
 
 
 
 
Praktika algus:                                                                                          Kadett: Andrei Lichman 
Praktika lõpp:                                                                                                          Rühm: MM42 
Praktika koht: m/v Transdistinto                                                                   Juhendaja : Jaan Läheb 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2016  
2 
 
 
 
3 
 
 
SISUKORD 
1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 
1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 
1.2.1 Jõuseadmete tüüp ...................................................................................................... 7 
1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus ................................................................................... 7 
1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp ........................................................................................ 8 
1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ........................................................................... 8 
1.2.5 Mehhanismide paigutus  masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 
1.2.6 Ballastisüsteem ........................................................................................................ 10 
1.2.7 Kuivendus - ja tuletõrjesüsteem  ............................................................................... 11 
1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem ................................................................................. 12 
1.2.9 Sanitaarsüsteemid .................................................................................................... 12 
1.2.10 Keskküttesüsteem .................................................................................................. 14 
1.2.11 Kütusesüsteem  ....................................................................................................... 15 
1.3 Üldandmed laeva seadmete kohta .................................................................................. 16 
1.3.1 Ankruseade  .............................................................................................................. 16 
1.3.2 Sildumisseade .......................................................................................................... 16 
1.3.3 Rooliseade  ............................................................................................................... 17 
1.3.4 Lastiseade ................................................................................................................ 17 
1.3.5 Paadiseade  ............................................................................................................... 17 
1.4 Andmed praktikandi  kohta ............................................................................................. 18 
2. Laeva  peamasin  .................................................................................................................... 18 
2.1 Üldandmed peamasina kohta ......................................................................................... 18 
2.1.1 Peamasina tüüp ........................................................................................................ 18 
2.1.2 Tehniline iseloomustus ............................................................................................ 18 
2.1.3 Kasutatav kütus  ....................................................................................................... 19 
2.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 19 
2.2 Peamasina  konstruktsioon  .............................................................................................. 19 
2.2.1 Plokk -  karter  ............................................................................................................ 19 
2.2.2 Silindrid, silindriplokk , silindrihülsid  ..................................................................... 20 
2.2.3 Silindrikaaned .......................................................................................................... 20 
2.2.4 Väntkepsmehhanism ............................................................................................... 21 
2.2.6 Gasijaotusmehhanism .............................................................................................. 24 
 
 
4 
 
2.3 Peamasina teenindavad süsteemid.................................................................................. 27 
2.3.1 Kütusesüsteem ......................................................................................................... 27 
2.3.2 Õlitussüsteem  .......................................................................................................... 34 
2.3.3 Jahutussüsteem  ........................................................................................................ 39 
2.3.4 Käivitussüsteem  ...................................................................................................... 43 
2.3.5 Ülelaadimissüsteem ................................................................................................. 45 
2.3.6 Sisse-ja väljalaskesüsteem ....................................................................................... 46 
2.4 Peamasina ekspluatatsioon ............................................................................................. 47 
2.4.1 Peamasina tehniline  hoole , sisu ja  tähtajad  ............................................................. 48 
3. Laeva abidiislid .................................................................................................................... 50 
3.1 Üldandmed abidiisli kohta ............................................................................................. 50 
2.1.1 Abidiisli tüüp ........................................................................................................... 50 
2.1.2 Tehniline iseloomustus ............................................................................................ 50 
3.1.3 Kasutatav kütus  ....................................................................................................... 51 
3.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 51 
3.2 Abidiisli konstruktsioon ................................................................................................. 51 
3.3 Abidiisli teenindavad süsteemid ..................................................................................... 52 
3.3.1 Kütusesüsteem ......................................................................................................... 52 
3.3.2 Õlitussüsteem .......................................................................................................... 52 
3.3.3 Jahutussüsteem ........................................................................................................ 53 
3.3.4 Käivitussüsteem ...................................................................................................... 54 
4. Laeva  abimehhanismid  ......................................................................................................... 54 
4.1 Laevaüldpumbad ............................................................................................................ 54 
4.1.1 Ballastipump  ............................................................................................................ 54 
4.1.2 Kuivendus-,tuletõrje- ja avari tuletõrjepupm .......................................................... 54 
4.1.3 Hüdroforipump  ........................................................................................................ 55 
4.1.4 Sludge  pump  ............................................................................................................ 55 
4.1.5 MDO; GO transfer  pump ........................................................................................ 56 
4.1.6 Pre- heating ME pump ............................................................................................ 56 
4.1.7 Circulating pump  warm water ................................................................................. 56 
4.2 Roolimasin  ..................................................................................................................... 57 
4.3 Ankrupeli  ja haalamispeli  ............................................................................................... 59 
4.3.1 Kombineeritud haalamis -ankrupel .......................................................................... 59 
4.3.2 Haalamispel ............................................................................................................. 59 
4.3.3 Hüdrauline  süsteem ................................................................................................. 60 
 
 
5 
 
4.4 Õlise vee  separaator  ....................................................................................................... 61 
4.5 Laeva  katelseade  ............................................................................................................ 63 
4.5.1 Katel  ........................................................................................................................ 63 
4.5.2 Põleti  ........................................................................................................................ 64 
4.6 Laeva veemagestusseadmed ........................................................................................... 64 
4.6.1 Veemagesti  .............................................................................................................. 64 
4.7 Heitvete puhastusseade................................................................................................... 65 
4.9 Trümmide hüdraulika ..................................................................................................... 66 
4.9.2 Hüdrauline süsteem ................................................................................................. 67 
4.10 Võlliliin ja sõukruvi ..................................................................................................... 68 
4.10.1 Reduktor  ................................................................................................................ 68 
4.10.2 Dedvudseade  ......................................................................................................... 69 
4.10.3 Sõuvõll  .................................................................................................................. 69 
4.10.4 Sõukruvi ................................................................................................................ 70 
4.10.5 CPP ........................................................................................................................ 70 
4.10.6  Vööripõtkur  ........................................................................................................... 70 
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 71 
Lisa 1 .............................................................................. Ошибка! Закладка не определена. 
Lisa 2 .............................................................................. Ошибка! Закладка не определена. 
 
 
 
6 
 
1.1. Üldandmed laeva kohta 
Name: TransDistinto 
Home Port:  Gibraltar  
Type of vessel :General Cargo   
Call   Sign : ZDEQ2 
IMO Nr: 9199414 
MMSI: 236153000 
Build : 05/2000, Shipyard Severnav S.A. Turnu- Severin/Romania 
Owner :  Industrial Shipping AS 
Management Operator : TransAtlantic AB 
LOA: 99,95 m 
LBP: 96 m 
Breadth: 16,49 m 
Gross Tonnage: 3244 
Net. Tonnage: 1554 
Deadweight: 4114.4 T 
Summer Freeboard: 1715  mm  
Depth: 6.30 m 
Ballast Water  Capacity :  1731 ,4 m3 
MDO/IFO 180 Capacity: 349,8 m3 
Gas Oil Capacity: 61,5 m3 
Portable Water Capacity: 54,2 m3 
Sludge  Tank Capacity: 44,9 m3 
Bilge Water Tank Capacity: 49,6 m3 
Lubrication Oil Tank Capacity: 28,9 m3 
Main Engine : MAK 6M32/ 2880 kW 
Propulsion: Controllable  Pitch Propeller  
Bowthruster: 265 kW (360 HP) – 360 RotatinJet Thruster 
Full  Speed Ballast: ± 13,5 knots 
Full Speed Loaded: ± 12,5 knots 
 
 
7 
 
Automatiseerimis klass: A1 
Crew : 8/10 persons 
Pääste-  ja  tuletõrjevahendid:  Ohutuse   plaane   x  3;  vabalange  päästepaat  x  1  (12  inim.); 
valvepaat  x  1  (6  inim.);  päästeparv  x  1  (12inim.);  pästeparv  davitiga  x  1  (12  inim.); 
päästerõngad  x 3; päästerõngad  liiniga  x 3; päästerõngad tulepoiga x 2; päästerõngad tule- ja 
suitsupoiga x 2; päästevestid x 16; päästekosüümid x 16; hingamisapparaatid x 4; meditsiiniline 
varustus  x 1; 6 kg pulberkustutid x 13; 12 kg  pulberkustuti  x 2; 5 kg pulberkustuti x 2; 50 kg 
pulberkustuti x 1; tuletõrjuja kaitse vahendeid x 4.  
Statsionaarsed  tulekustutussüsteemid: CO2 süsteem- masinaruumite ja lastitrüümite- 41 bl 
x 45 kg. 
Tuletõrjepumbad: 3 x 70 m3/h 5,2 bar. 
Kaasavõetava vee- ja kütusekoogused:  
Maksimaalne punkri mahutavas: MDO kütus 349,8 m3; GO kütus 61,5 m3 
Magevesi: 54,2 m3 
1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta 
1.2.1 Jõuseadmete tüüp  
Peajõuseadmed 
Peamasin: 4 taktiline , 6 silindriline, realine   troon   diisel mootor MAK 6M32. 
Abijõuseadmed 
Abidiislid: 4 taktiline, 6 silindriline, realine diisel mootor DS9  
Bow Thruster: JetThruster 4K-1200 & Scania DI12 
Avariidiisel Generaator : 4 taktiline, 6 silindriline, realine diisel mootor Sisu 620 DSG 
1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus 
Peamasina 1x2880kW 
Abimasinad 2x184kW 
Avariidiisel generaator 1x89kW 
 
 
8 
 
Vööripõtkur 1x 292 kW 
1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp 
Peamasinast läbi reduktori sõuvõllile ja edasi reguleeritava  sammuga  sõukruvile. 
1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul 
Edasi 13,5 ja tagasi 8 sõlme 
1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil 
 
 
1. Booster unit  ME (KuWO Type: KAH-2 for rated power up to 2900kW) 
2. Oiliy water separator (DVZ  Service - 2500 PC „OIL  CHIEF “) 
3. Automatic lub. Oil filter  (BOLL& KIRCH Type: 6.61) 
4. Lub. Oil cooler me (MAK) 
5. Bilge/Ballast pump (Behrens Pumpen Type: VNF 5/300) 
6. Air- Compressor x 2pc. (NK Type: 35.2.2.01.01) 
7. Tank heating/ Domestic heater (P28-1P-L) 
8. Hydrofore (BESI Armaturen 300l ) 
9. Standby lub. Oil pump ME (Behrens Pumpen Type: ZB IV/b) 
 
 
9 
 
10. Hydrofor pump x 2pc. (Behrens Pumpen Type: VKO 112 WW) 
11. Preheater ME (V16-2P-L; 27 kW) 
12. Solenoid valve unit (BESI Armaturen) 
13. LT circulation pump (Behrens Pumpen Type: VNF 2/325) 
14. Standby FW pump HT (Behrens Pumpen Type: VNF 2/325) 
15. Preheating circulation pump (CR-4-20F) 
16. Sewage treatment plant (DVZ- M50-20) 
17. Freshwater  generator  (Alfa Laval Type: JWP-16-C40) 
18. Sewage pimp- Freshwater generator (CNL 40-40/200) 
19. MDO Separator (FOPX 605 TFD- 24/50) 
20. GO Separator (FOPX 605 TFD- 24/50) 
21. Lub.Oil Separator ( LOPX 705 SFD-34/50) 
22. Feed pump for MDO purifier (ACP-025L) 
23. Feed pump for GO purifier (ACP-025L) 
24. Spindle pump for L.O separator (ACP-025L) 
25. Heater MDO Separator (HEATPAC EHS 62) 
26. Heater GO Separator (HEATPAC EHS 62) 
27. Heater L.O separator (HEATPAC EHS 62) 
28. Ballast pump (Behrens Pumpen Type: VNF 5/300-160L) 
29. Fire /Bilge pump (Behrens Pumpen Type: VNF 1/290-200L) 
30. Emergency Fire pump (Behrens Pumpen Type: VNF 1/290-200L) 
31. Main Engine (MAK 6M32) 
32. Reduction gear box (REINTJES Type: VA 3541) 
33. Shaft generator (AEM Type: SE315 M4) 
34. Auxiliary generator x 2pc. (Scania DS9) 
35. DG Expansion tank x 2pc.  
36. Air bottle x 2pc. (250l) 
37. Box cooler ME LT x 2pc. (Bloksma K8-86/2P- L; 764 kW) 
38. Box cooler ME LT (Bloksma K6-86/2P- L; 1425 kW) 
39. Box cooler air conditiong (Bloksma K6-86/4P- L; 115 kW) 
 
 
10 
 
40. Box cooler Aux.Engine x 2pc. (K 25- 2P-L; 142 kW) 
41. Main switch board  
42. ECR  control box 
43. Oil sludge pump (Behrens Pumpen Type: B-EL 375) 
44. Central heating  boiler  (COMPACT CA 350) 
45.CPP unit (KaMeWa) 
 
1.2.6 Ballastisüsteem 
Ballasti  tankide   mahtuvus : 1731,3 m3 
 
 
 
BBP Bilge/ ballast pump ( 135 m3/h; 2,0 bar; 1450 rpm) 
 
 
11 
 
1.2.7 Kuivendus- ja tuletõrjesüsteem 
 
 
FFP- Tuletõrjepump (70 m3/h; 5,2 bar) 
BEP- Bilge ejector feedpump (70 m3/h; 5,2 bar) 
BE (aft)- Bilge ejector (62 m3/h; 5,2 bar) 
BE ( fore )- Bilge ejector (5 m3/h)  
 
 
12 
 
1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem 
 
 
BS- Oily water separator ( 2,5 m3/h) 
BSP- Oily water separator pump ( 2,5 m3/h) 
SP- Sludge pump ( 7,7 m3/h; 3,0 bar)  
 
1.2.9 Sanitaarsüsteemid 
1.2.9.1 Heiteveesüsteem 
 
 
 
 
13 
 
1.2.9.2 Mageveesüsteem 
 
 
 
FW TK 18/19- Magevee  tangid ( 35,6/ 18,6 m3) 
HWP 1; 2- Hüdrofoori pump ( Behrens Pumpen VKO 112 WW; 1,5- 1,8 m3/h; 3- 4 bar)  
HFT- Hüdrofoori tank ( 300L; töörõhk- 3 bar) 
UV- UV sterilizing plant  
HWT- Hot water boiler (Type HR- BE 290; 210 L) 
WWP- Circulating pump warm water ( Behrens Pumpen CHI 2- 40; 2,0 m3/h; 2,9 bar) 
SWP- Merevee pump ( 15,3 m3/h) 
FWG- Freshwater generator ( Alfa- Laval- JWP- 16- C40; 5,3 m3/24h) 
FWGP- Freshwater generator pump 
 
 
14 
 
1.2.10 Keskküttesüsteem 
 
 
Pump 1- Cerculating pump Heating boiler (Wilo- Top- S80/10; 15 m3/h) 
Pump 2- Cerculating pump Boiler heater (Wilo- Top- S30/10; 4 m3/h) 
Pump 3; 4- Cerculating pump Tank heating (Wilo- Top- S65/10; 6 m3/h) 
Central Heating Boiler- Compact CA 350; 407 kW) 
Airhandling Unit 
Hot Water Boiler (Type HR- BE 290; 210 L) 
DH-  Soojusvaheti  Tank Heating/Domestic heater ( Bloksma P28- 1P- L; 320 kW) 
PH- Pemasina eelsojendi (Bloksma P16- 2P- L; 27 kW) 
 
 
 
 
15 
 
1.2.11 Kütusesüsteem 
Kütuse süsteem jaguneb MDO kütusesüsteemist ja GO kütusesüsteemist. MDO`d kasutatakse 
peamasina  jaoks,  GO´d  abimasinate  jaoks.  (Enne  kerge  kütusse  konventsiooni  vastuvõtmist 
kasutati laeval raske kütus (IFO180) peamasina jaoks) 
Kütuse  süsteem  koosneb:  MDO  Ülepumppamissüsteem,  GO  Ülepumppamissüsteem, 
MDO/GO separaatori süsteem, peamasina kütusesüsteem ja abidiislite kütusesüstem. 
Kütusesüsteemid on varustatud kaitseklappiga.  
Skeem lisades 
Kütusesüsteemi põhielemendid: 
MDO kütuse  tankid  
MMT: 24; 25; 26; 27- Kütuse mudatankid (96,2/ 91,4/ 61,3/ 61,3 m3) 
OT23- Overflow tank (4,8 m3) 
MST: 28; 29- kütuse settetankid (15,1/ 15,1 m3) 
MPT30- kütuse päevatank (4,5 m3) 
MDO tankide mahtuvus 349,8 m3 
GO kütuse tankid 
GMT20- Kütuse mudatank (52,2 m3) 
GST22a- Settetank (3,2 m3) 
GPT: 21; 22- päevatankid (2,7/ 3,4 m3) 
GO tankide mahtuvus 61,5 m3 
Peamasina kütusesüsteem 
HF2- Võrkfilter 
HP1/HP2- Kütuse etteandepumbad 
HF4- Automaatfilter 
HT2- Segutank 
HP3/HP4- Rõhu- (buuster)  pumbad  
HH1/HH2- Kütuse eelsojendi/  tagavara - eelsojendi 
HR2- Viskosimeeter 
HF1-  Kahepoolne kütuse peenfilter 
KP1- kõrgsurvepumbad 
 
 
16 
 
MDO/GO Separeerimissüsteem 
HP5/HP6-  Etteandepump MDO/GO 
HH3/HH4- Eelsojendi MDO/ GO 
HS1/HS2- Kütuse separaator MDO/GO 
MDO Ülepumppamissüsteem 
HP7/HP8- MDO Etteandepupmbad 
HF5- Võrkfilter 
GO Ülepumppamissüsteem 
HP9/HP10- GO Etteandepumbad 
HF6- Võrkfilter 
1.3 Üldandmed laeva seadmete kohta 
 
1.3.1 Ankruseade 
Ankrute arv: 2 
Ankrute mass: 2295 kg 
Ankrukettipikkus: ketitüki pikkus 27,5 x 9 (250 m) 
Kettipidur: Lintpidur 
Ankruketti  ühendamine   laevaga   ja  ankruga.  Ankruketti  hoitakse  laeva  küljes  ankrupeli  abil. 
Ketti ühendus ankruga toimub läbi pöörlüli. See on selleks et hiivamisel ankrul oleks võimalik 
õiges asendis klüüsi siseneda. 
 
1.3.2 Sildumisseade 
Sildumisel  kasutatakse:  vööril-  kombimeeritud  hüdroelektriline  haalamis-  ankrupelid,  ahtril- 
hüdroelektriline haalamispel. 
 
 
17 
 
 
 
1.3.3 Rooliseade 
Tootja:  Rolls -Roys Marine  
Mark: Tenfjord Steering Gear Type SR662,  
Tüüp:  Laba -pöördhüdromootoriga  roolimasina . 
Rooliülekande tüüp: hüdroelektriline 
Telemootori tüüp: elekriline. 
1.3.4 Lastiseade 
Lastiluukide arv – 2 tk  
Lugikatete tüüp – lahtipööratavad kahesektsioonilised  
Hüdroelektriline tüüp.  
1.3.5 Paadiseade 
Paadiseade, selle koosseis ja  asetus  laeval: Valvepaadi seade koosneb paaditaavetist ja vintsist. 
Vabalange päästepaadi seade on veeskamise hüdrauline  platvorm . 
Paadiseades asukoht laeval on Boat Deck PS 
 
 
18 
 
1.4 Andmed praktikandi kohta 
Isiklik number meeskonnaliikmena: 6 
Koosseisuline ametikoht  laeval: motorist -  keevitaja  
Kajuti number: 3 EC 
Vaht: 08.00- 20.00 
Tegutsemine tulekahjuhäire korral: 
Tegutsemine häire inimene- üle- parda korral: 
 Koht paadis laevahuku korral:  
2. Laeva peamasin 
2.1 Üldandmed peamasina kohta 
2.1.1 Peamasina tüüp 
Mark: MAK 6M32 
Tüüp: 4 taktiline, 6 silindriline, realine troon diisel mootor. 
Valmistajatehas: MAK  Caterpillar  Motoren  GmbH  
2.1.2 Tehniline iseloomustus 
Võimsus: 2880 kW 
Pöörete arv: 600 rpm  
Silindrite arv: 6 
Kolvi käik: 480 mm 
Silindri läbimõõt: 320 mm 
Silindrite tööjärjekord: 1- 3- 5- 6- 4- 2 
Surveaste :  
Kolvi keskmine kiirus: 9,6 m/s 
Maksimaalne põlemisrõhk:160 bar 
Komprimeerimise lõpprõhk: 198 bar 
Keskmine  effektiivne  rõhk: 25,9 bar 
Kütuse ja õli erikulu : 176 g/ kWh (85% koormuse juures) 
Mootori tühimass: 35400 kg 
Mootori täismass : 39200 kg 
 
 
19 
 
Mootori gabariidid: 5870 x 2223 x 4405 mm (P:L:K) 
Motoressurss:  
Ülelaadimisõhk: 3,3 bar 
2.1.3 Kasutatav kütus 
Mark: MDO 
Erikaal: 15°C juures 0,833 kg/m3 
Viskoossus : 40°C juures 4,161 cSt  
Leektäpp : 70°C 
Hangumistäpp : vähem kui -12°C 
Väävlisisaldus: 0,10 % m/m 
Tsetaaniindeks: 54 
Veesisaldus : vähem kui 0,02 % v/v 
2.1.4 Kasutatav õli 
Mark: Navigo 40/40 
Klass: SAE 40 
Erikaal: 15°C juures 0,894 kg/m3 
Viskoosus : 14,5 cSt 100°C juures 
Põlemistäpp: 230 °C 
Hangumistäpp: vähem kui -6 °C 
2.2 Peamasina konstruktsioon 
2.2.1 Plokk- karter 
Peamasina kereks on plokk-karter, ja valmistatud ühest tükis. Plokk- karter on valatud  malmist . 
Veesärgi  jaotustorud ja  ülelaadimisõhu ressiver  on integreeritud mootoriplokki.  Ülelaadimis 
õhujahuti  monteeritakse  ahtripoolsesse  mootorikeres.  Mootorikere  seinte  külge  kinnitatakse 
vee- ja õli jahutus  ripp - pumbad, kahepoolne kütuse- ja õli võrkfilter, õhujagaja. Silindriplokk 
kinnitatakse  otse  plokk-  karteri  peale.  Külgriiuli  all  plokk-karteris  asetseb  jaotusvõll  koos 
gaasijaotusklappide.  Karteri  riiulitele  kinnitatakse  kütuse  kõrgsurvepumbad,  heitgaaside 
kollektor ; ülelaadija, pöörlemisregulaator ja juhtimispult. Mõlemal pool karterit on paigutatud 
alumiiniumist  karteriluugid,   väntvõlli   ja  karteri  ligipääsuks.  Ühe  poole   luugid   on  varustatud 
kaitseklappidega. Nukkvõllikarter on samuti varustatud luukidega. 
 
 
20 
 
Väntvõlli   laagrid   on  rippuvat  tüüpi.  Laagri   kaaned   kinnitatakse  alt  ja  küljedelt  hüdrauliliste 
poltidega mis on pingutatud hüdraulilise tungraua abil. 
Õlivann on tehtud  terasest , keevitatud kokku ja on kinnitatud altpoolt poltidega plokk-karteri 
külge. Õlivanni otsas on äravoolutoru, mille kaudu õli  saab valguda peamasina all asuvasse 
õlitanki.  
Plokk- karter on ühendatud vundamiga kinnituspoltide abil läbi sfäärilise  kiilu  amortisaatorid. 
 
2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid 
Masinate  silindrid  koosnevad  silindrihülssidest, mis on pressitud veega  jahutatavasse 
silindrisärki. Silindrisärk on integreeritud silindriplokki.  
Silindrihülss on valmistatud spetsiaalsest valuterasest ja seest hoonitud. Silindriploki ja hülsi 
vahel  tsirkuleerib  jahutusvesi.  Ülevalt  on  silindri   krae   silindriplokile  soveldatud, 
alumises  osas  kasutatakse   tihendamiseks   kahte  kummist  O-rõngast,  sellega  on  ka 
võimalik hülsi termiline pikenemine silindrisärgi suhtes. 
 
2.2.3 Silindrikaaned 
Silindrikaaned  on  valmistatud  erilise  kõrg  kvaliteedilist  hallmalmist.  Silindrikaan  on 
kuuekandilise  kujuga.  Silindrikaas  kinnitatakse  silindriploki  peale  kuue  tikkpoldiga.  Iga 
silindrikaan  omab  kaks  sisselaskeklappi  ja  kaks  väljalaskeklappi.  Silindrikaane  keskel  asub 
pihusti .  Samuti  silindrikaanel  asuvad:  käivitusklapp,  indikaatorkraan,   nookurid ,  ja 
gaasijaotuskalappide  nookurite  kinnituspukid.  Silindrikane  alt  on  kõrged  kraed,  millesse  on 
puuritud  avad,  milles  jahutusvesi  ja  määrdeõli  juhitakse  silindriplokist  silindrikaande. 
Silindrikaantes toimub väljalaskeklappi pesa ümbruse, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine 
jahutamine  jahutusvee abil. Jahutusvesi väljub silindrikaanest läbi veevoolutoru kollektorisse. 
Silindrikaant jahutatakse kõrgtemperatuurilisest jahutuskontuurist.  
 
 
 
21 
 
 
1) Silindrikaas 
2) Vee  kanal  
3) Väljalaskeklapi pese 
4) Sisselaskeklapi pese 
5) Klappi juhtpuks 
6) Sisse- ja väljalaskekleppid 
7) Klappide  survepukk 
8) Nookur  
9) Kaitsekaas 
10) Käivitusklapp 
11) Indikaatorkraan 
12) Õhu väljalasketrakt 
13) Õhu sisselasketrakt 
 
 
 
 
 
2.2.4 Väntkepsmehhanism 
2.2.4.1  Kolvid  ja kepsu  ehitus 
Kolvid koosnevad kahest osast – kolvipea ja kolvi juhtosa. Kolvipea on valatud kuumuskindlast 
terasest,  kolvi  juhtosa  aga  malmist.Kolvipea  ja  kolvi  juhtosa  kinnitatakse  omavahel  nelja 
poldiga.  Kolvipeal  on  treitud  kolm  soont.  Ülemised  kaks  soont  on  kompressioonirõngaste 
jaoks, alumine aga õlirünga jaoks. 
Kolvi sõrm on valmistatud legeeritud kroomnikkelterasest, väljast pindkarastatud. Kolvisõrm 
on  šarniirne  tüüp.  Teda  fikseeritakse  ainult  otsast  rõngstopperiga.  Kolbi  jahutatakse 
tsirkulatsiooniõliga. Mis juhitakse kolvi sisse läbi kepsu. 
Kepsud on tehtud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse alumist kepsu 
osa keskmise kahe hüdrauliliselt kinnitatavate tokkpoltidega, ülemine osa keskmisega kaheksa 
 
 
22 
 
kinnituskruviga.  Kepsu  ülemises  osas  kasutatakse  pukslaagrit,  mis  on  stantsitud   süsinik  
terasest.  Keps  on tehtud allpool paksemaks selleks, et kanda  jõud mis tuleb kolvilt suurema 
pinna peale ja et laager kuluks vähem. 
Õli juhitakse läbi väntvõlli kepsulaagritele edasi õli läheb läbi kepsu  sissevoolu  kolvi juhtosa 
jahutuskambrile ja tagasi karterisse. Laagriliudade keskel ulatuses on treitud soon, mis tagab 
ühtlase õlijaotuse. 
 
 
Kolb  koosneb: 
1.1 Kolvipea 
1.2 Juhtkeha 
1.3 Õli sissevoolu toru 
1.4 Survevedru 
1.5 Kolvipea jahutussärk 
1.6 Kolvirõngad soont 
1.7 Ühenduspoldid 
1.8 Kolvisõrm 
1.9 Rõngstopper 
 
 
 
23 
 
Keps koosneb: 
2.1 Kepsu keskmine osa 
2.2 Kepsu alumine osa ( väände  laagrikaas) 
2.3 Kepsu ülemine osa 
2.4 Jahutus õli sissevoolu toru 
2.5 Kepsu polt 
2.6 Tihvt 
2.7 Vändalaagri liud  
2.8 Kinnituskruvi 
2.9 Tihvt 
2.10 Pukslaager 
2.2.4.2  Väntvõll  
Väntvõll on seppistatud ühest tükkist. Väntvõlli vändad on varustatud vastu kaaludega, mis on 
kinnitatud hüdrauliliselt mutritega.  
Peamasina ahtripoolses  osas väntvõll  on  varustatud võllitihedusrõnga.  Samuti  on varustatud 
hammasrattaga  mis  kannab  üle  pöörlemismomenti  edasi  läbi  ülekandehammasrataste 
nukvõllile ja pööreteregulaatorile. 
Peamasina  vööripoolses  osas  väntvõll  on  varusratutd  hammasratta  ülekandega  mille  kaudu 
kantakse  pöördemoment  pumpadele( õlipump , HT kontuuri pump ja LT kontuuri pump). 
 
 
 
24 
 
1) Vastukaal 
2) Pingutus polt 
3) Poldi kinnitusmutter 
4) Õlikanalite düüs 
5) Ülekande hammasrattas 
6) Võllitihedusrõng 
2.2.4.3  Hooratas  
Hooratas  kinnitatakse  poltidega  ja  fikseeritakse  terassõrmedega  väntvõlli  ahtripoolsesse  otsa 
külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, 
pöiast  ja  hammasvööst.  Hooratta   rumm   kinnitatakse  jõuvõllile  ärikuga  läbi  elastse 
vulkaanühendusmuhvi.  Muhv  leevendab pingeid väntvõllile , mis tekivad masina ja reduktori 
ühendamishetkel käivitamisel ja töö ajal. Hooratta peale on tehtud hammasvöö, mis on selleks, 
et saaks pöörata võllipööramisseadme abil. Võllipööramisajamiks on  elektrimootor . Völlipelit 
viiakse  hambumisele  hoorattaga  käsitsi  kangi  abil.  Elektrimoorot  käivitatakse  kohalikust 
puldist. Võllipööramisseadmel on  tiguülekanne . 
2.2.4.4 Dempfer 
Dempfer  on  Geislinger  tüüpi  vibratsiooni  vastane  dempfer.  Dempferi  sisemine  osa  on 
kinnitatud  väntvõlli  vööripoolse  otsa  külge  ja  ta  leevendab  väntvõlli  pöörlemisest  tekkinud 
vibratsioone.  Dempferi  välimine  osa  koosneb  kerest  ja  külgkaantest.  Sisemine  osa  koosneb 
segmentidest  ja  vedrudest.  Segmentide  ja  vedrude  vahel  on  õli  kambrid.  Õli  saab  dempfrise 
väntvõlli õli kanalide kaudu.Kui tekitab järsk pööre, siis sisemine osa painutab  vedrud . Vedru 
ühel pool rõhk suurened ja teisel pool rõhk langeb ja õli hakkab voolama sinna poole kus on 
rõhk madalam. Sellega summutatakse tekkinud vibratsioone. 
2.2.6 Gasijaotusmehhanism 
Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on mootori gaasijaotusprotsesside juhtimine silindrite 
täitmisel värske  õhuga  ja töötanud gaasidest puhastanisel. 
Gaasijaotusmehhanism koosneb nukkvõllist, tõukuritest, tõukurivarrastest, nookuritest ja 
klappidest.  
 
 
25 
 
2.2.6.1 Nukkvõll   
Nukkvõll juhib klappide tööd, nende õigeaegset avanemist ja sulgemist. Nukkvõll asub 
masinate külgriiuli all plokk-karteris. Nukkvõll on valmistatud mitmest osadest- iga silindri 
jaoks on üks osa. Need osad on ühendatud omavahel 
poltidega. Igal osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja 
kütusepumba nukkseib. Kõik nukkseibid on positiivse profiiliga. Nukkseibide 
kokkupuutepinnad on tugevdatud. Nukkvõll saab liikumise väntvõllilt läbi hammasrataste 
ahtripoolsest otsast.  
 
 
1) Nukkvõlli ühe nukkseibidega vahetükk 
2) Nukkvõlli kandelaagri karp 
3) Kandelaager 
4) Vahetükkide  kinnitus  
5) Pikendusvõll õhujagajale 
6) Maksimumpöörete kaitse 
7) Hammasrattas 
2.2.6.2 Gaasijaotusklappid 
Sisse- ja väljalaskeklappi ülesande on avada ja sulgeda õhukanal. Ühel silindrikaanel on kaks 
sisse- ja kaks  väljalaskeklappi. Klappid  on valmistatud  süsinikterasest.  Klapitaldrikul on  30˚ 
tööfaas. Klapifaas sooveldatakse spetsiaalse pastaga.  Klapisääre  külge kinnitatakse ülemisse 
koonilisse treitud ossa vedru ülemineklapitaldrik, mis kinnitatakse kooniliste poolrõngastega. 
Klapil on eraldi juhtpuks, mis on valatud malmist. Nookur lööb klapisääre otsa ära. Seetõttu on 
paigaldatud sääre otsa karastatud teraskübar.  
 
 
26 
 
Klapil  kasutatakse  vedrusid.  Vedru  ülesandeks  on  sulgeda   klapp .  Vedrud  valmistatakse 
mangaanterasest.  Klapi  sulgemiseks  kasutatakse  kaht  vedru.  Klappisääre  väljaulatuva 
klappisääre  ülemisel   otsal   olevas  ringlõikes  asub  koonuseline  lukustusrõngas,  mille  abil 
kinnitatakse klappisäärele vedru tugitaldrik. Rotocap-  mehhanism   hoiab klapi mootori töö ajal 
pidavas liikumises ümber oma teljel .  
 
 
 
1) Juhtpuks 
2) Sisse- ja väljalaske kanalid 
3) Klapipesa 
4) Jahutus vee kanal 
5) Nookur 
6) Klappide survepukk 
7) Reguleerimis polt 
8) Vedrud 
9) Vedru tugitaldrik 
10) Koonuseline lukustusrõngas 
11) Ringlõikes 
12) Klappisäär 
13) Kooniline faas 
14) Klapipeast 
15) Rotocap- mehhanism 
 
 
27 
 
2.2.6.3 Tõukurid ja nookurid 
Tõukur ja nookur on klappide avamis ja sulgemis mehhanismid. Nukseibis läbi tõukuri 
ja tõukiri varda nookur annab tõuke läbi klappide survepukki klappidele. 
Nookurid  sarnanevad    sisse-  ja  väljalaskeklappidega,  sisse  on  puuritud  õlikanal 
määrdeõliga varustamiseks.  
 
1) Nookur 
2) Tõukuri varras  
3) Tõukur 
4) Rull 
5) Nukkseib 
 
 
 
 
 
 
2.3 Peamasina teenindavad süsteemid 
2.3.1 Kütusesüsteem 
Skeem lisades 
2.3.1.1 Süsteemi kirjeldus 
Mudatangist  pumbatakse  transfer  pumbadega  (7  m3/h,  3,0  bar)  settetanki.  Kütuse 
mudatankid  varustatud  veesoojendusspiraalidega,  settetankid  ja  päevatankid  on 
varustatud  elektrisoojendi,  et  vältida  kütuse  hangumist.  Pärast  settetankist  kütus 
separeeritakse päevatanki. Eraldatud  mustus   tulistatakse  sludge  tanki  separaatorite all. 
Päevatankidest  imetakse  kütus  ettevalmistusjaama.  Kütus  liigub  läbi  võrkfilteri  ja 
automaatfiltri  etteandepumpa  (1,1  m3/h,  5  bar)  abil  ja  satub  segutanki.  Sealt  edasi 
pumbatakse kütus booster pumbadega (1,7 m3/h, 5 bar) eelsoojendisse ja viskosimeetri, 
pärast liigub läbi kahepoolne peenfiltri edasi masina kütusemagistraali ja sealt KKP-sse. 
 
 
28 
 
KKP-st  läheb  kõrgsurvetoru  kaudu  pihustisse  ja  edasi  toimub  pritsimine 
põlemiskambrisse. 
2.3.1.2 Kütuseseparaator 
Tüüp: Isepuhastav tsentrifugaalseparaator 
Tootja: Alfa- Laval 
Mudel: FOPX 605 
Tootlikus : 4,7 m3/h 
Trumli maht: 3,1 l 
Trumli pöörete arv: 7605 rpm 
Käivitus aeg: 1,5- 3,5 min 
Pidurdus aeg: 4- 6 min 
Separatsiooni temperatuur: 0- 100 °C 
Tarbitav võimsus: 3,5 kW 
El. Mootor pöörete arv: 1500 rpm 
El. mootori võimsus: 4,0 kW 
Kasutatav õli: RENOLIN Unisyn CLP 220 
Separaatori põhiosad ja kinemaatiline skeem: 
 
1) Vedeliku sisse- ja väljalaske mehhanism 
2) Trummel  
3) Vedav kaldhammastega hammasratas 
4) Horisontaalne (vedav)  võll  
5) Jõuülekanne 
6) Alusraam  
7) Friktsioonsidur 
8) Hõrdkattega klots 
9) Elektrimootor 
 
a) Sissetulev kütus 
b) Trumli täitmisvesi 
 
 
29 
 
c) Väljaminev puhastatud kütus 
d) Üleliigne vesi trumlist 
e)  Muda  väljatulistamis kanal 
f) Avamisvee sissevool 
g) Sulgemisvee sissevool 
 
Trumli  kere  ja  kaan  kinnitatakse omavahel lukustusrõngaga. Trumli sees on  alustaldrik , taldriku 
hoidja  ja   taldrikud .  Taldrikud  kinnitatakse  trumlikaanega.  Liikuv  trumli  põhi  moodustab 
sisemise trumli põhja. Trummel suletakse ülevalt jaotuskambrikaanega.  Kaane  ja ülemise  ketta  
vahel on ülemine jaotuskamber koos ülemise jaotuskettaga, mille kaudu trumlist separeeritud 
kütus  välja  pumbatakse.  Sludge´i  ruum  on  sisemise  põhja  ja  trumlikaane  ühenduskoha 
perifeerias.  Veeluku  tekitamiseks  lastakse  separaatorisse  vesi.  Peale  seda  kütus.Trumli  pesu 
korral  lastakse  trumlisse  sisse  juhtvesi,  mis  täidab  rõhtketta   pealmise   ruumi.  Vee   rõhujõud  
ületab vedrude jõu ja  ketas  surutakse alla. Tänu sellele  avanevad  kanalid ja vesi pääseb välja 
trumli põhja alt. Trummel vajub alla. Vesi väljub läbi pihusti. Sulgemiseks juhitakse vesi sisse 
kanali  kaudu,  mis  läheb  trumli  põhja  alla.  Kuna  vesi  väljus  läbi  pihusti  rõhkketta  pealt,  siis 
vedrud suruvad ketta üles ja sulgemisvesi  surub  trumli põhja üles. Kogu trumli pesu protsess 
võtab aega vaid mõne sekundi kümnendikosa. 
2.3.1.3 Kütusefiltrid  
Kahepoolne kütuse peenfilter (duplexfilter) 
Filterelemendi peensus : 6 – 20 µm 
 
 
 
 
30 
 
1) Differentsiaalrõhu mõõdikud 
2)  Filterelemndi  varras 
3) Filterelemendi kinnitus mutter  
4) Tihend  
5) Kaas 
6) Ventileerimispolt 
7) Kolmikklapp 
8) Kuivendus kork  
9) Filterelement  
Automaatfilter 
Tootja: Boll & Kirch Filterbau GmBH 
Mudel: 6.62 
Tootlikus: 3,5 m3/h 
Max. Töötemperatuur : 160°C 
Filterelemendi peensus: 25 – 48 µm 
Puhastuskambri arv: 2 
Filterelemendi arv: 12 
Max. Töörõhk: 16 bar 
 
 
 
31 
 
 
 
Kütus  siseneb   filtrisse   ava  1  kaudu  ning  liigub  puhastuskambrisse  2  kus  asetsevad 
filterelemendid (küünlad) 3. Mustunud kütus juhitakse puhastuskambrisse ning see voolab läbi 
filterelementide  väljastpoolt  sissepoole.  Puhastatud  kütus  liigub  küünalde  seest   filtri  
väljundisse  4.  Selle  protsessi  ajal  filterelemendid  puhte  filtri  asuvad  reservkambris,  eraldi 
aktiivsest   kambris .  Väljudklapp  6  ja  õhuklapp  7  on  kinni.  Siis  kui  künlad  on  umistunud, 
diferentsiaalrõhuandur  11  on  sisselülitud  pneumaatiline   ajam   5.  Pneumatiline  ajam  pöörab 
filterelemente ja läbi musta filtri kütus enam ei liigu.  
Diferentsiaalrõhuandur  annab  signaali  väljundklappile  6  ja  õhuklappile  7  avanemiseks. 
Õhuressiverist  8  tuleb  õhk  künla  sisse  mööda  kanali  9  ja   puhub   välja  rasked  osakesed  läbi 
väljaklappi. Pärast läbipuhumis periodi klappid 6 ja 7 sulgevad. 
 
 
 
32 
 
2.3.1.4  Kõrgsurvepump   
Kõrgsurvepump annab täpselt reguleeritud  kogustes  ja suure surve all kütust pihustile, kus see 
pihustatakse  silindrisse.  Igal  silindril  on  oma  KKP.  Pumbad  on  kinnitatud  külgriirulitele 
kaheksa poldiga.Kõrgsurvepump on plunžeri tüüpi. 
Plunžerpump  koosneb   pumpa   kerrese  paigutatud  plunžerpaaris  (hülls  ja  plunžerist).  Kere 
ülemises  osas  asub  pumba  surveklapp,  mis  surutakse  vastu  pesatihenduspinda  vedruga. 
Plunžeri ja surveklapi vahel asub pumba töökamber. Hülsi ülemises osa asub pealevooluava, 
mis  on  ühendatud  kütuse  pealevoolutoruga.  Kütuse  tsüklilise  koguse  reguleerimiseks  on 
plinžeri  ülemisesse  ossa  fressitud  soon.  Reguleerimine  toimub  plunžeri  pööramisega  ümber 
oma  telje.  Pööramisseade  koosneb  hammaslaatist  ja  hammassektorist,  mis  on  kruviga 
kinnitatud pööratava hüllsi külge. Plunžerile antakse liikumine üles nukkseibelt, rulli; tõukuri 
ja tõukuri varda  kauda . Rull kinnitatakse balanssiirile. Tagasiliikumine toimub vedru toimel, 
mille ülemine ots toetub  pumba kerele ja alumine ots plunžeri alumise pea tugitaldrikule.  
 
 
1) Pumba kere 
2) Plunžeri hülls 
3) Plunžer 
4) Pööratav hülls 
5) Hammaslaat 
6) Hammas sektor  
 
 
33 
 
7) Tagastav vedru 
8) Tugitaldrik 
9) Tõukuri varras 
10) Tõukur 
11) Nukkseib 
12) Rull 
13) Constant pressure  relief valve 
14) Surve klapp 
15) Reguleeritav mehhanism 
 
2.3.1.5 Pihustid  
Tüüp: Klapiga pihustid 
Tootja: L`Orange  
Mark: VUO – G 106 
Pihustamisrõhk: 450 bar 
Pihustid  on  9  avalised.  Pihustid  on  paigutatud  täpselt  silindrikaane  keskel,  et  tagada  parem 
kütuse   sissepritse   kvaliteedi.  Küttuse  pihustamine  silindrisse  alustatakse  13°  enne  ülemist 
surnud seisu. Pihusti avad on 0.3mm läbimõõduga , pihustus nurk on 106° ja pihusti nõela tõus 
on 0,85mm. Pihusti sisse on paigutatud tõukurivarras, vedru, reguleerimispolt koos  mutriga . 
Pihusti  korpus  on  suletud  pealt   kaanega .  Pihusti  korpuse  otsas  on  pihustustiotsik,  mida 
fikseeritakse tiftiga ja keeratakse kinni mutriga. Pihusti sees asub  nõel . Pihusteid jahutatakse 
peamasinate tsirkulatsiooni õliga.  
Küttus liigub pihustisse küljepealt ja läheb mööda kanalit otse pihusti otsiku survekambrisse. 
Kui kütuse surve ületab vedru  survet  liigub  nõel  ülespoole ja avab sellega pihustusavad ja küttus 
pääseb silindrisse. 
Pihustus rõhku saab reguleerida reguleerimispoldiga mis asub pihusti ülemise kaane all.  
 
 
 
34 
 
 
1) Pihustiotsak 
2) Pihustiotsak mutter 
3) Tõukur 
4) Pihusti vedru 
5) Pihusti kere 
6) Reguleerimispolt 
7) Reguleerimispoldi kontramutter 
8) Tihendusrõngas 
9) Tihvt 
10) Pihusti kaas 
  
 
2.3.2 Õlitussüsteem 
2.3.2.1 Süsteemi kirjeldus 
Peamasina  õlitussüsteem  on  kuiv  karteri  tüüpi.  Peamasina  osade  õlitamine  tööajal  toimub 
tsirkulatsiooniõliga. Õli tsirkulatsiooni tankid asuvad peamasina all ja nende maht on 5,1 m3. 
Õlinivood tankist kontrollitakse peamasinate vööripoolsest otsast mõõtetorust mõõdulindi abil.  
 
 
 
35 
 
1) LOP- ripp õlipump (69 m3h; 10 bar) 
2) SLPM - Standby õlipump (50 m3/h; 10 bar) 
3) LF1-  Duplex  filter 
4) LF2-  Automaat filter 
5) LOC- Õlijahuti 
6) TCV-  Termostaat  
 
Peamasina  elektriline  eelõlituspump  või  ripp  õlipump  (peamasina  tööajal)  imeb  õli 
tsirkulatsiooni  tankist  ja  pumpab  seda  automaat  filtrisse,  edasi  õli  läheb  termoregulatorisse. 
Termoregulaator juhib õli jahutisse või jahutist mööda. Pärast  jahutid  õli läheb duplex filtrisse. 
Pärast duplex  filtrit  õli juhitakse jaotus torusse, mis asub karteris. Edasi õliläheb läbi  hüdro -
tungraudade  väntvõlli  raamlaagritele.  Raamlaagritest  õli  pääseb  väntvõllisse  ja  sealt  mööda 
õlikanaleid  vändalaagrile.  Vändalaagrist  läbi  kepsu  silmlaagrisse  ja  sealt  kolvi  jahutus 
kambrisse . Õli juhitakse läbi abi torustiku sellistesse õlituskohtadesse nägu nukvõlli laagritesse, 
kütuse  kõrgsurvepumpa,  nookuri  laagritesse  ja  klappi  mehanismile,  hooratta  laagritesse  ja 
pihusti  jahutamiseks . 
 
2.3.2.2 Õlirõhu ja temperatuuri reguleerimine 
Peamasina  õlitussüsteemis  on  kasutatakse  õlipumbad:  rippõlipump,  mis  saab  liikumise 
hammasrattalt ja elektriline eelõlituspump. Kõik pumbad on varustatud  reduktsioon  klappiga. 
Õli süsteemis rõhk reguleeritakse käsitsi. Õlirõhk süsteemis on 4,5 bar. 
Temperatuur õlisüsteemis reguleeritakse termostaatkolmiku abil. Õlitussüsteemis kasutatakse 
üks kahe termoelemendiga  aamot- tüüpi termostaatkolmik. Kui õlitemperatuur ei ole üle normi, 
siis termostaat juhib õli jahutist mööda ja õli läheb tagasi mootorisse. Kui temperatuur tõuseb, 
siis  termoelemendid   paisuvad   ja  avavad  õlile  pääsu  jahutisse.  Normaalne  temperatuur  õli 
konturis  on  70°C.  Õli  jahutatakse  madaltemperatuurilise  kontuuriga  plaattüüpi  jahutites. 
Õlijahutid on plaatjahutid, plaadid on valmistatud titaanist. 
 
 
 
36 
 
 
A- Masinast 
B- Jahutist mööda 
C- Jahutisse 
 
 
 
 
2.3.2.3 Õlipumbad 
Standby õlipump 
Tüüp: Vertikaalne  hammasrataspump  
Tootja: Behrens Pumpen 
Pumpade  arv: 1 
Mudel: ZB IV/b St G 
Tootlikus: 50 cbm/h 
Pöörete arv: 1450 rpm 
Töörõhk: 10,0 bar 
Tarbitav võimsus: 20,6 kW 
El.Mootor: Three-phase Marine  Motor AM 200L-4 
El. Mootori arv: 1 
Võimsus: 29,0 kW 
Ripp õlipump 
 
2.3.2.4 Õlifiltrid 
Kahepoolne õlifilter (duplexfilter) 
Filterelemendi peensus: 6 – 20 µm 
 
 
 
37 
 
 
1) Differentsiaalrõhu mõõdik 
2) Kaas 
3) Kolmikklapp 
4) Filterelement 
5) Filterelemendi hoidja 
 
 
Automaatfilter (Boll & Kirch) 
Tootja: Boll & Kirch Filterbau GmBH 
Mudel: 6.61 
Tootlikus: 4,5 m3/h 
Max. Töötemperatuur: 80°C 
Filterelemendi peensus: 80 µm 
Puhastuskambri arv: 4 
Filterelemendi arv: 24 
Max. Töörõhk: 12 bar 
 
 
 
38 
 
Õli siseneb filtrisse ava 11 kaudu ning liigub puhastuskambrisse 7 kus asetsevad filterelemendid 
(küünlad) 6. Pöörlev jaoturmehhanism 5. Mustunud õli juhitakse puhastuskambrisse ning see 
voolab läbi filterelementide väljastpoolt sissepoole. Puhastatud õli liigub küünalde seest filtri 
väljundisse 12.  
Selle protsessi käigus hoitakse ühte puhastatud küünaldega puhastuskambrit reservis, st et ta ei 
osale  filtreerimisprotsessis,  mustuse  väljundklapp  4  on  suletud  ning  selle  surve  all  olev 
avamisõhk on salvestatud reservuaari. 
Suurenev  mustuse kiht küünalde pinnale põhjustab rõhudiferentsiaali 2 musta ning puhta õli 
poolel.  Ühe  puhastuskambri   automaatne   puhastus  käivitub  just  siis,  kui  rõhudiferentsiaal 
saavutab  etteantud  väärtuse.  Elektrimootor  1  pöörab  jaoturmehhanismi,  kuni  mustunud 
puhastuskambri sisselase ja väljalase on suletud, samal ajal avades automaatfiltri reservkambri. 
Nüüd mustuse väljundklapp 4 avatakse ja mustunud puhastuskamber vabastatakse ülerõhu alt. 
Samal  ajal  filtrisse  salvestunud   suruõhk   vabaneb  rõhu  alt  ning  juhitakse  jaoturmehhanismi 
tühimikust 9 välja ning see kiirendab mustunud õliku eemaldumist jaoturmehhanismist 5 ning 
hetkel  suletud   olevast   puhastuskambrist.  Paralleelselt  rõhu  langemisega  jaoturmehhanismis, 
läbipesuklapp 8  avaneb . Rõhu all õhk õhureservuaarist 3 annab järsult rõhu filtri  puhtale  poolele 
jäänud puhtale õlikule ning surub selle vastupidises suunas läbi filterelementide. Tänu  rõhu 
järsule suurenemisele ning sellest tingitud kiirele õliku voolule vastupidises suunas, mustuse 
osakesed pestakse maha filterelemendi pinnalt ning juhitakse välja läbi mustuse väljundklapi 
4. 
Komprimeeritud  õhk  jätkab  liikumist   lühikese   ajaperioodi  jooksul,  seejärel  mustuse 
väljundklapp  ja  läbipesuklapp  suletakse.  Nüüd  puhas,  kuid  tühi  puhastuskamber  täidetakse 
puhta õlikuga läbi täitekanali 10 jaoturmehhanismis, ning tulemuseks on kasutamiseks valmis 
puhastuskamber, mis pannakse reservkambriks kuni mõne hetkel töös oleva puhastuskambri 
ummistumiseni.  
 
2.3.2.5 Õliseparaator 
Tüüp: Isepuhastav tsentrifugaalseparaator 
Tootja: Alfa- Laval 
Mudel: LOPX 705 
Tootlikus: 1,3 m3/h 
 
 
39 
 
Trumli maht: 3,1 l 
Trumli pöörete arv: 7607 rpm 
Käivitus aeg: 1,5- 3,5 min 
Pidurdus aeg: 4- 6 min 
Separatsiooni temperatuur: 0- 100 °C 
Tarbitav võimsus: 3,5 kW 
El. Mootor pöörete arv: 1500 rpm 
El. mootori võimsus: 4,0 kW 
 
2.3.3 Jahutussüsteem 
Laeval  kasutusel  on  magevee  jahutussüstem.  Peamasina  jahutusvee  süsteem  koosneb  kahest 
kontuurist, iga kontur jahtub kiilu kest- toru  jahuti  abil. Madaltemperatuurilisest kontuurist ja 
kõrgtemperatuurilisest kontuurist (LT ja HT kontuurid).  
 
2.3.3.1 Madaltemperatuuri kontuur  
Madaltemperatuurilise  kontuuri  vesi  läheb  peale  peamasina  ripp-pumpa   turbiini   ülelaadimis 
õhujahutisse. Peale seda vesi läheb peamasina õlijahutisse ja pärast õlijahutid vesi läheb jahuti 
juurde. Seal reguleerib ja hoiab temperatuuri  pleiger  regulaator (kas suunab magevett jahutisse 
või jahutist mööda). Parallelsed LT kontur läbib jahutid „rg“ ja „hp“.  
 
 
 
40 
 
Kontuur  kosneb : 
1) LTCP- Standby tsirkulatsiooni pump LT ( VNF 2- 235; 85 m3/h; 2,8 bar; 1450 rpm) 
2) FP2- ripp- pump LT 
3) BMLC- Kest- toru jahuti LT ( Bloksma K8- 86/2P- L; 764 kW) 
4) LOC- Õlijahuti (Gea/MAK 392 kW) 
5) CH2- Ülelaadimis õhujahuti 
6) hp- Hydr. Pitch propeller (MAK/KaMeWa 4 kW) 
7) rg- Lob. Oil cooler Red. Gear (MAK/Reintjes 70 kW) 
8) EXP- Paisupakk 
9) TCV- Termoregulaator 
2.3.3.2 Kõrgtemperatuuri kontuur 
Kõrgtempeeratuurilisse  jahutus  kontuuri  peamasina  peal  olev  teine  ripp-  pump  suunab  vett 
kahte  kanalisse,  mis  lähevad  silindriplokki  jahutamiseks.  Silindriplokkist  suunatakse  vett 
silindripea jahutamiseks. Silindripeadega paraleelselt jahutab vesi ka ülelaadimis õhujahutisse. 
Pärast silindripead suunatakse vesi ühisesse kollektorisse, mis läheb termostaadi juurde. Kui 
mootor on külm, siis termoregulaator (TCV) suunab  veet  jalle uuele  ringile  nii kaua kui mootor 
soeneb  ülesse  ja  temperatuur  tõuseb  85°C.  Kui  temperatuur  läheb  kõrgemaks  siis 
termoregulaator suunab vett jahutisse (BMCH). 
Mootori  seisu  ajal  eelsoendi  tsirkulatsioni  pump  (PHCP)  ja  suunab  vee  läbi  peamasina 
eelsojendi (PH), ja pärast suunab sooja vett motorisse. 
Enne  mootori  käivetamist  lülitatakse  sisse  Stanby  pump  (HTCP).  Siis  kui  veerõhk  tõuseb 
süsteemis,  siis  eelsoendi  pump  (PHCP)  automaatselt  lülitub  välja.  Kui  mootori  pöörete  arv 
tõuseb kuni 520 rpm, siis tuleb Standby pump välja lülitada ja vesi ringleb ripp- pumba abil. 
 
 
41 
 
 
Kontuur kosneb: 
1) PHCP- Eelsojendus tsirkulatsioni pump ( Behrens CR4- 20F; 5 m3/h; 3 bar; 2900 rpm) 
2) HTCP- Standby tsirkulatsiooni pump HT (VNF 2- 235; 70 m3/h; 3 bar; 1450 rpm) 
3) FP1- ripp- pump HT 
4) BMCH- Kest- toru jahuti HT ( Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW) 
5) DH- Soojusvaheti Tank Heating/Domestic heater ( Bloksma P28- 1P- L; 320 kW) 
6) PH- Pemasina eelsojendi (Bloksma P16- 2P- L; 27 kW) 
7) FWG- Veemagesti ( Alfa Laval JWP- 16- C40; 5,3 m3/24h) 
8) CH1- Ülelaadimisõhu jahuti 
9) EXP-  Paisupaak  
10) TCV- Termoregulaator 
2.3.3.3 Temperatuuri reguleerimine ja jahutamine 
Termoregulaatorid 
LT ja HT konturides kasutatakse siibertüüpi termostaadit, mille siibrit liigutab elektrimootor 
ning mootorit juhib programmeeritud kontroller. 
 
Tootja: Pleiger 
Mudel: MOV 3-81 
 
 
42 
 
 
1) Elektri motor  
2) Käsijuht 
3) Spindel 
4) Tihend 
5) Varda juhik 
6) Varras 
7) Klapp 
A) Vee sisse 
B) Jahutisse 
C) Jahutisse mööda 
 
 
Jahutid 
HT ja LT Konturid jahutatakse kiilu kest- toru jahuti (U- kujuline) abil. 
LT- Bloksma K8- 86/2P- L; 764 kW x 2 
HT- Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW 
Toru läbimõõt: 10 mm 
 
 
 
 
43 
 
2.3.4 Käivitussüsteem 
Käivitussüsteemi  jaoks  on  ettenähtud  2  suruõhubalooni.  Iga  balooni  maht  on  250l. 
Käivitusõhurõhku hoitakse baloonides 30bar, ja maksimaalne temperatuur baloonis on 50°C. 
Baloonid on silindrilise kujuga, otstes ümmargused ja asuvad kompressori juures. Iga balooni 
küljepeal on  manomeeter , kaitseklapp ja tifooni klapp. Kaitseklappide avanemisrõhk on 36 bar. 
Ballooni armatuuri koosseisu kuuluvad manomeetrid, termomeetrid, sisse- ja väljalaskeklapid 
ning kraanid kondensaadi tühjendamiseks. Kondensaadi väljahuhtimine toimub käsitsi. 
Balooni täitmine toimub kahe komressoriga.  
Peamasinad käivitatakse õhuga rõhul 15-30 bar.  Käivitusõhk tuleb peakäivitusklappi,  pärast 
seda  silindrite  käivitusklapide  alla.  Pärast  peakäivitusklapi  osa  õhku  läheb  õhujagajasse. 
Vastavalt  õhujagaja  asendile  läheb  õhk  käivitusklappi,  kuhu  õhujagaja  lasi.  Käivitusklapp 
avaneb ja peakäivitusklapist tulev käivitusõhk pääseb silindrisse.  
 
AC1; 2-  Kompressorid  
AR1- Peakäivitusklapp 
AR4- Õhujagaja 
AT1; 2- Suruõhubalooni 
PI- Pressure  Indicator  
PSL- Pressure switch low 
PT- Pressure Transmitter 
d- Väljalaskeklapid 
e- Control- and  Working  Air Sys.  
 
 
44 
 
2.3.4.1 Kompressorid 
Tüüp: ühekolviline- kaheastmeline  kolbkompressor   
Tootja: Neuenhauser Kompressoren GmbH 
Mudel: NK 35.2.2 
Kompressorite arv: 2 
Tootlikus: 31 m3/h 
Komprimeerimise rõhk: 30 bar 
Pöörete arv: 1500 rpm 
Tarbitav võimsus: 7,5 kW 
Silindrite arv: 1 
Kolvi käik: 80 mm 
Silindri läbimõõt: 90/82 mm 
Kolvi keskmine kiirus: 4,0 m/s 
Õli mark: Renolin SE 100 
Õli karteris: 2,5 L 
Kaal: 130 kg 
 
2.3.4.2 Õhujagaja 
Tüübilt on  kinnine  ketasõhujagaja. Õhujagaja rootor on kinemaatiliselt ühendatud väntvõlliga 
läbi nukkvõlli.  
 
 
1) Võll, mis saab liikumise 
nukkvõlli otsast 
2) Alumiiniumist kere, mille 
sisse on puuritud kuus 
kanalit  
3) Õhujagajaketas  
4) Õhujagaja kaas 
 
 
 
45 
 
2.3.4.3 Käivitusklappid 
Käivitusklapp avaneb suruõhu mõjul, mis tuleb õhujagajast. Tüübilt on pneumaatiliselt avatav 
käivitusklapp, mis asub igas silindrikaanes. 
 
1) Klapi sulgetaldrik 
2) Klapisäär 
3) Klapivedru 
4) Jõukolb 
5) Kinnitusmutter 
A) Juhtõhk 
B) Käivitusõhk 
 
 
 
2.3.5 Ülelaadimissüsteem 
Peamasina  koosseisu  kuuluvad  üheastmeline   aksiaal - turbolaadur   Napier  297  ja  õhujahuti. 
Turbolaadur  on  paigutatud    peamasina  hooratta  poolel  ja  on  ühendatud  õhujahutitega. 
Ülelaadimis  õhujahuti  on  torutüüpi  ja  monteeritakse  ahtripoolsessse  karterisse.  Õhku 
jahutatakse madala- ja kõrgtemperatuurilise kontuuri jahutusveega.Ülelaadimisõhu ressiver on 
integreeritud mootoriplokki. 
Turbolaaduri kompressor  käitatakse  mootori heitgaaside energial töötava gaasiturbiniga, mis 
asub samal võllil kompressoriga. Õhk kompressori imitakse masinaruumist läbi filtritest, sealt 
edasi õhk läheb läbi õhujahuti ressiverisse. Turbolaadur ülesanne on silindri täitmine suuremal  
rõhul kui õhurõhk , see soodustab silindri kiirema täitumise ja võimaldab teostada läbipuhe. 
 
 
 
46 
 
 
1) Kompressor 
2) Õhfilter 
3) Õhujahuti 
4) Õhuressiver 
5) Sisselaskeklapp 
6) Väljalaskeklapp 
7) Väljalaskekollektor 
8) Turbiin  
9) Väljalasketoru 
 
 
 
Turbolaadur 
Tüüp: aksiaal- turbolaadur 
Tootja: Napier 
Mark: 297 
Max. pöörete arv: 29500 rpm 
Max. temperatuur: 650°C 
Õli rõhk: 2,33- 3,33 bar 
Kaal: 774 kg 
2.3.6 Sisse-ja väljalaskesüsteem 
2.3.6.1 Väljalaskesüsteem: 
Väljalasketorustik  on  valmistatud  spetsiaalsest  kuumuskindlast  terasest.  Torud  on  omavahel 
ühendatud  flantside  ja  kompensaatoritega  vastavalt  vajadusele.  Torustiku  kast  on  tehtud 
roostevaba  terasest mis on seest isoleeritud kivivillaga. 
Väljalaskegaasid kogunevad kollektoris ja need juhitakse turbiini. Väljalaskekollektori torud 
on isoleeritud soojusisoleerimis materjaliga ja plekiga. 
Süsteemi ülesandeks on juhtida  silindrist  välja töötanud gaasid.  
 
 
 
47 
 
Väljalaskekollektor: 
Väljalaskekollektori torud on kinnitatud peamasina külge. Väljalaskekollektor on valmistatud 
mitmest  osast  ja  ühendatud  omavahel  kompensaatoritega.  Kollektor  isoleeritakse  väljast  ja 
kaetakse  omakorda   plekk -kestaga.  Kollektor  on  varustatud  harutorudega,  mille  kaudu   gaas  
voolab silindrikaanest kollektorisse. Harutorude peale paigutatakse termomeetrid. 
Kompensaator: 
Tema  ülesanne  on  kompenseerida   soojus   paisumine.  Väljalaske  kollektoritel  kasutatakse 
(kurruline) kompensaatoreid. 
2.3.6.2 Sisselaskesüsteem: 
Süsteemi ülesandeks on juhtida silindrisse värskelaeng. 
Sisselaskeresiiver: 
Sisselaskekollektor   on  neljakandeline  ja  integreeritud  mootoriplokki.  Resiiver  on  varustatud 
harutorudega, millede kaudu voolab värskelaeng silindrisse. Resiiveri peal on termomeeter . 
Kompensaator: 
Kompensaator  on  paigutatud  turbolaaduri  ja  õhujahuti  vahel.  Tema  ülesandeks  on 
kompenseerida  soojuspaisumine . Kasutusel on (kurruline) kompensaatorid. 
2.4 Peamasina ekspluatatsioon 
Peamasina tööparameetrid nominaalsel töörežiimil: 
Pöörete arv: 600 rpm 
Turbolaaduri pöörded: 22000 rpm 
Määrdeõli sisenemisel: 65 - 70°C  
Määrdeõli väljumisel: 55 - 60°C 
HT vesi sisenemisel: 74 - 76°C 
HT vesi väljumisel: 85 - 90°C 
LT vesi sisenemisel: 28 - 32°C 
LT vesi väljumisel: 34 - 36°C 
HT jahutusvee surve: 4,6 – 4,8 bar 
LT jahutusvee surve: 3,2 – 3,6 bar 
Kütus enne masinasse sisenemist: 54°C 
 
 
48 
 
Kütuse rõhk: 5 – 6 bar 
Käivitusõhk: 30 bar 
Ülelaadimisõhk: 1,6 – 1,8 bar 
Väljalaskegaaside temp: 425 - 450 °C  
Õhu temperatuur ressiveris: 42°C 
 
2.4.1 Peamasina tehniline hoole, sisu ja tähtajad 
Iga 50 töötunni tagant: 
Kontrollida õhujahutajate leket 
Kontrollida vee taset paisupaagis 
Kontrollida differntsiaalrõhu manomeetritel mis asuvad filtritel 
Kontrollida õlitaset pööretearvu regulaatoris 
Kontrollida kütuse ülevoolu hulka 
Kontrollida turbiini õlitaset (mõlemad laagrid) 
Turbiini kompressori läbipesu 
Kontrollida kõike termomeetreid ja manomeetreid 
Iga 500 tunni tagant: 
Kontrollida ja õlitada masina juhtimis mehhanismi 
Kontrollida vee kvaliteeti 
Silindrirõhkude mõõtmine 
Võtta õliproovid 
Iga 1000 töötunni tagant: 
Puhastada  turbiinide õhufiltrit 
Kontrollida ning katsetada automaatikat 
Küttuse etteande pumba õlitamine 
Eelõlituspumba õlitamine 
Vahetada kütuseflitrid 
Vahetada õlifiltrid 
Vaadata üle klappide seisukorda (klappivahesid) 
Iga 2000 töötunni tagant: 
Kontrollida õhuvahejahutite vee poolt 
Sisselaskeklappide  ülevaatus  
Määrdeõli vahetus 
 
 
49 
 
Kontrollida manomeetreid, vajadusel vahetada vigased 
Vahetada õli pööreteregulaatoris 
Kontrollida mehaanilist pööretepiiraja töökorda 
Kontrollida elektro-pneumaatilis pööretepiirajat 
Iga 4000 töötunni tagant: 
Puhatada õhujahuti  
Kontaktorite ja kaablite hooldus  
Konrollida turbiinide jahutussärkide vee poolt ja vajadusel puhatada 
Kontrollida silindriploki jahutussärgi veepoolt ja vajadusel puhastada 
Kontrollida ülekandeid pööretearvu regulaatorist kuni kütuse kõrgsurvepumpadeni 
Mõõta väntvõlli paindeid 
Mõõta tugilaagrite lõtku 
Kontrollida ja reguleerida kütusesüsteemi 
Pihustite hooldus ja testimine  
Õliajutite puhastus 
Kontrollida kütusehulga  piiraja seisukorda, vajadusel reguleerida 
Iga 12000 töötunni tagant: 
Kontrollida kompensaatorite seisukorda, vajadusel vahetada 
Kontrollida pööretearvu regulaatori ülekannet 
LT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus 
LT termostaati hooldus 
HT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus 
LT termostaati hooldus 
Ripppumba hooldus ja ülekande hooldus 
Õlitermostaadi hooldus 
Vahetada turbiini laagrid 
Iga 16 000 töötunni tagant: 
Vahetada tugilaager 
Vahetada kepsupoldid 
Vändalaagrite hooldus 
Sõrmlaagrite hooldus 
Silindrikaane hooldus, klappide soveldamine, puhastamine 
Silindrihülsside hooldus, ava mõõtmine, hoonimine, kulumisvastase rõnga  ümberpööramine , 
veepoole puhastus, kummirõngaste vahetus 
 
 
50 
 
Kolbide hooldus, mõõtmised, puhastamine, vajadusel rõngaste vahetus 
Käivitusklappide hooldus 
Nukkvõlli ülekande hooldus 
Kütuse etteandepumba hooldus 
Kontrollida pööretearvu regulaatori võllilaagrilõtku ülekandes 
Pööretearvu regulaatori üldine hooldus (tehases) 
Võtta õlianalüüsid dempferist, dempferi hooldus 
Iga 24 000 töötunni tagant: 
Kontrollida vundamendipoltide kinnitust 
Dempferi vedrude hooldus 
Peakäivitusklapi hooldus 
Mehhaanilise kiirusepiiraja hooldus ja kontroll 
Õhujagaja hooldus 
Turbiinilaagrite ülevaatus 
Iga 48 000 töötunni tagant: 
Vahetada nukkvõllilaagrid ja ülekandehammasrataste laagrid 
Väntvõlli ülevaatus ja hooldus 
Masina vundamendi paindlike ühendust ülevaatus ja vahetus 
Vahetada turbiini rootorid 
3. Laeva abidiislid 
3.1 Üldandmed abidiisli kohta 
2.1.1 Abidiisli tüüp 
Mark: Scania DSI9 
Tüüp: kiirekäigulised, 4 taktiline, 6 silindriline, realine mootor. 
Valmistajatehas: Scania CV AB 
Abidiislite arv: 2 
2.1.2 Tehniline iseloomustus 
Võimsus: 184 kW 
Pöörete arv: 700 -  2200  rpm  
Silindrite arv: 6 
Kolvi käik: 144 mm 
 
 
51 
 
Silindri läbimõõt: 115 mm 
Silindrite tööjärjekord: 1- 5- 3- 6- 3- 4 
3.1.3 Kasutatav kütus 
Mark: GO 
Erikaal: 15°C juures 0,80- 0,86 kg/m3 
Viskoossus: 40°C juures 2,0- 4,5 cSt  
Leektäpp: 56°C 
Hangumistäpp: vähem kui -5°C 
Väävlisisaldus: 0,1 % m/m 
Tsetaaniindeks: min. 49 
Veesisaldus: vähem kui 0,02 % v/v 
3.1.4 Kasutatav õli 
Mark: TITAN Truck   
Klass: SAE 15W40 
Erikaal: 15°C juures 0,885 kg/m3 
Viskoosus: 14,3 cSt 100°C juures 
Põlemistäpp: 237 °C 
Hangumistäpp: vähem kui -28 °C 
 
3.2 Abidiisli konstruktsioon 
Tegemist on  märja  karteri mootoriga. Ploki alumine osa koos põhjaga moodustab karteri, mis 
on  valatud  hallmalmist.  Ploki  ülemise  pinna  sees  on  avad,  mis  ühendavad  ploki 
silindrikaantega, veesärgid. Alt on plokk suletud karteripõhjaga, mis on ühtlasi ka õlivanniks. 
Ploki  esiseina  külge  on  kinnitatud  jaotushammasrataste  karter  ja   veepump ,  tagaseina  külge 
hoorattakarter. Ploki väliskülgedel on tasandid toite ja õlitussüsteemi seadmete kinnitamiseks. 
 
 
 
52 
 
 
1) Turbolaadur 
2) Õhujahuti 
3) Hoorattakarter 
4) Õlifilter 
5) Õli tsentrifugaalfilter 
6) Vee tsirkulatsioonipump 
7) Õlijahuti 
8) Alternator 
9) Jaotushammasrataste karter 
10) Kõrgsurvepump 
11) Õlivann 
12) Kütusefilter 
13) Starter motor 
3.3 Abidiisli teenindavad süsteemid 
3.3.1 Kütusesüsteem 
Skeem lisades 
3.3.2 Õlitussüsteem 
Õli temperatuur masinast väljudes ei tohiks olla üle 90 C. Süsteemis on umbes 20- 25 L õli. 
Süsteemi kuuluvad hammasratasõlipump, õlifilter, õlijahuti, reduktsioonklappid jne. Õlipump 
käivitatakse väntvõllilt lisahammasrataste kaudu. Pump on paigutatud õlivanni, kus imemine 
toimub läbi sõela. Masinast tulev õli läbib jahuti ja suundub  õlifiltrisse, kus peale puhastust 
 
 
53 
 
läheb õli läbi kanalite masinasse tagasi.Õli vahetus toimub iga 400 töötunni järel. Samaaegselt 
vahetatakse ka õlifiltrid. Iga päev tuleb kontrollida õlitaset karteris. Seda tuleks teha mooori 
seisu ajal. 
 
1) Filler Cap 
2) Luboil Pump 
3) Oil Hand Pump 
4)  Bypass valve 
5) Luboil Cooler 
6) Oil Filter 
7) Settling 
8) Oil Drain 
 
 
 
3.3.3 Jahutussüsteem 
Abimasina jahutusvee süsteem koosneb ühest kontuurist, kontur jahtub kiilu kest- toru jahuti 
abil. Jahutusvee tsirkulerib tsirkulatsioonipumpa abil. Pump saab ülekande kiilrihmülekandega 
väntvõllilt. Pump  surub jahutusvee õlijahuti  ja  plokki , kus jahutab hülsse. Vee temperatuuri 
tõustes tungib vesi üles ja läheb silindrikaande. Läbides silindrikaane läheb väljalaskekollektori 
ümber  olevasse  veesärki.  Peale  kollektorit  läheb  vesi  termoklappidesse,  mis  reguleerivad 
magevee temperatuuri ja suunavad vee kas uuele ringile masinasse või läbi jahuti. 
 
 
 
54 
 
AUX 1;2- Abimasinad (Scania DSI9)  
HE- Õlijahuti 
CP- Vee tsirkulatsioonipump 
TCV- Termoregulaator 
BCA- Kest- toru jahuti ( Bloksma K25- 2P- L; 142 kW) 
EXP- Paisupakk 
Iga abidiisel omab erinevad jahuti. 
3.3.4 Käivitussüsteem 
Käivitamine toimub elektrostarteri abil. 
4. Laeva abimehhanismid 
4.1 Laevaüldpumbad 
4.1.1 Ballastipump 
Tüüp: Vertikaalne tsentrifugaal pump 
Tootja: Behrens Pumpen 
Pumpade arv: 2 
Mudel: VNF 5/300 
Tootlikus: 135 cbm/h 
Pöörete arv: 1450 rpm 
Töörõhk: 2,0 bar 
Tarbitav võimsus: 10,0 kW 
El.Mootor: Three-phase Marine Motor AM 160L-4 
El. Mootori arv: 2 
Võimsus: 14,0 kW 
4.1.2 Kuivendus-,tuletõrje- ja avari tuletõrjepupm 
Tüüp: Vertikaalne tsentrifugaal pump 
Tootja: Behrens Pumpen 
Pumpade arv: 2 
Mudel: VNF 1/290 
Tootlikus: 70 cbm/h 
 
 
55 
 
Pöörete arv: 2900 rpm 
Töörõhk: 5,2 bar 
Tarbitav võimsus: 19,0 kW 
El.Mootor: Three- phase Marine Mootor AM 200L-2 
El. Mootori arv: 2 
Võimsus: 29 kW 
(Avari tuletõrjepump asub vööril Bow-Thruster ruumis) 
 
4.1.3 Hüdroforipump 
Tüüp: Keerispump 
Tootja: Behrens Pumpen 
Pumpade arv: 2 
Mudel: VKO 112 WW 
Tootlikus: 1,5- 1,8 cbm/h 
Pöörete arv:  1400 rpm 
Töörõhk: 4,0- 3,0 bar 
Tarbitav võimsus: 0,55- 0,5 kW 
El.Mootor: Three- phase Marine Mootor AM 80N- 4 
El. Mootori arv: 2 
Võimsus: 0,7 kW 
4.1.4 Sludge pump 
Tüüp:  Kruvipump  
Tootja: Behrens Pumpen 
Pumpade arv: 1 
Mudel: B- EL 375 
Tootlikus: 7,7 cbm/h 
Pöörete arv: 370 rpm 
Töörõhk: 3,0 bar 
Tarbitav võimsus: 1,0 kW 
El.Mootor: Three- phase Marine Mootor  
 
 
56 
 
El. Mootori arv: 1 
4.1.5 MDO; GO transfer pump 
Tüüp: Horisontaalne hammasrataspump 
Tootja: Behrens Pumpen 
Pumpade arv: 4 
Mudel: ZB I/b- S G 
Tootlikus: 7,0 cbm/h 
Pöörete arv: 1450 rpm 
Töörõhk: 3,0 bar 
Tarbitav võimsus: 1,6 kW 
El.Mootor: Three- phase Marine Mootor AM 80N- 4 
El. Mootori arv: 4 
Võimsus: 2,2 kW 
4.1.6 Pre- heating ME pump 
Tüüp: Vertikaalne tsentrifugaalpump  
Tootja: Behrens Pumpen 
Pumpade arv: 1 
Mudel: CR 4- 20 F 
Tootlikus: 1,2 cbm/h 
Pöörete arv: 2900 rpm 
Töörõhk: 3,0 bar 
Tarbitav võimsus: 0,2 kW 
El.Mootor: Three- phase Marine Mootor  
El. Mootori arv: 1 
Võimsus: 0,37 kW 
4.1.7 Circulating pump warm water 
Tüüp: Horisontaalne tsentrifugaalpump 
Tootja: Behrens Pumpen 
Pumpade arv: 1 
Mudel: CHI 2- 40  
 
 
57 
 
Tootlikus: 2,0 cbm/h 
Pöörete arv: 2850 rpm 
Töörõhk: 2,9 bar 
Tarbitav võimsus: 0,4 kW 
El.Mootor: Three- phase Marine Mootor  
El. Mootori arv: 1 
Võimsus: 0,4 kW 
4.2 Roolimasin 
Tootja: Rolls-Roys Marine  
Mudel: SR662 
Tüüp: hürdoelektreline 
Maksimaalne rõhk: 135 bar 
Tarbitav võimsus: 1x 23 kW 
Pöördemoment palleril: 170 kNm 
Rooli ümberpaigutamise kiirus: ühe  pumbaga  max 25 sek, kahe pumbaga max 12,5 sek 
Roolilehe maksimaalne  pöördepunkt diametraaltasapinnast: 2x45 kraadi 
Süsteemis kasutatav õli: Renolin B 68 HVI 
Palleri õlitamiseks kasutatakse: Renolin CXI 2 
 
 
 
58 
 
 
1) Pöördhüdromootori kere 
2) Rootori rumm 
3) Paller 
4) Töölabad 
5) Stopper- piirajad 
6) Lõpplülitid 
7) Juhtplokid 
8) Hüdropump 
9) Paisupaak 
 
 
 
Laba-pöördhüdromootori silindrilises  keres  asub kahe töölabaga rootor. Töölabad ja kaks kere 
siseseinale kinnitatud  labade  liikumise mehaanilist piirajat moodustavad neli õlikambrit: kaks 
madalsurve ja kaks kõrgsurvekambrit. Rootori rumm on kinnitatud palleri koonusele ja liigub 
ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager, mis toetab kogu rooliseadet. 
Rootori labadele mõjuv roolimasina pumpadelt antav rõhujõud paneb rootori liikuma ja 
sellega tekitatakse läbi palleri vajalik jõumoment roolilehele. 
Roolil on ka elektrilised lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi rooli maksimaalselt 
lubatud pöördenurgal. Elektriliste lõpplülitite rikke korral piiravad rootori pöördenurka 
mehaanilised stopperid. 
Pumbad on varustatud klappi süsteemiga mida juhtivad solenoid klappid. Normaalsel režiimil 
nende klappide juhtimne toimub sillast saadud elektriliste signaalide abil. 
Servomootori peal on elektreline tagasiside agregaat. Ta on selleks et näidata rooli asendid ja 
vajadusel läbi lüliteid piirab rooli pööramis nurka(kui rooli pööramis nurk läheb üle normi). 
Rooli  masina  pumbad  annavad  õli  rõhuall  läbi  kontroll  klappi.  Kui  mingit  signaali  ei  tule 
solenoid klappidele(solenoid klappid juhtivad kontroll klappi), siis avab läbilaske klapp ja õli 
mis tuleb pumbast läheb tagasi pumba tanki. Kui elektreline  signaal  tuleb solenoid klappidele 
siis pumpadest saadud õlirõhuga avatakse kontroll klapp ja õli pääseb läbi aktuaatorisse läbi 
torude .  Solenoid  klappe  saab  juhtida  ka  käsitsi,  kui  peaks  toimuma  mingi  rikke  et  sillast 
elektriline signaal ei jõua solenoid klappideni.  
 
 
59 
 
4.3 Ankrupeli ja haalamispeli 
Vööril asub kombimeeritud haalamis- ankrupel, ahtril aga haalamispel. 
4.3.1 Kombineeritud haalamis-ankrupel 
Tootja: Ulstein Winches 
Tüüp: Hüdroelektriline 
Mark: BFMG63044 
Hüdrauliline mootor 
Mark: M6300/F62 
Maksimaalne tõmbejõud: 16.5t (160kN) 
Piduri jõud: 22t (216kN) 
Tõstekiirus: 14t vahemikus 0-10,7 m/min 
Õlipumba ajam 
Mark: PH SNS 280-46 
Tüüp: Kruvipump 
Pöörete arv: 2900 rpm 
Tootlikus: 530 l/min 
Nominalne töö rõhk: 45 bar 
Tarbitav võimsus: 46 kW 
Elektrimootor: ABB M2AA 200 MLA2. 
Võimsus: 46 kW 
4.3.2 Haalamispel 
Tootja: Ulstein Winches 
Tüüp: Hüdroelektriline 
Mark: WM22008 
Hüdrauliline mootor 
Mark: M2202 
Maksimaalne tõmbejõud: 13.2t (130kN) 
Piduri jõud: 22t (216kN) 
Tõstekiirus: 8t vahemikus 0-15 m/min 
Õlipumba ajam 
 
 
60 
 
Mark: PH SNS 210-46 
Tüüp: Kruvipump 
Pöörete arv: 2900 rpm 
Tootlikus: 388 l/min 
Nominalne töö rõhk: 45 bar 
Tarbitav võimsus: 30 kW 
Elektrimootor: ABB M2AA 180 LB2. 
Võimsus: 34 kW 
4.3.3 Hüdrauline süsteem 
Kasutatav õli 
Tüüp: Hüdraulineõli 
Mark: Renolin B 100 HVI 
Klass: SAE 40 
Erikaal: 871 kg/m3 
Viskoosus: 13,5 cSt 100°C juures 
Põlemistäpp: 240 °C 
Hangumistäpp: vähem kui -24 °C 
 
 
61 
 
 
 
4.4 Õlise vee separaator 
Tüüp: Kaheastmeline õlise vee separaator  
Tootja: DVZ  Services   
Mudel: DVZ- 2500 PC- „OILCHIEFF“ 
Tootlikus: 2,5 m3/h 
Separaatori maht: 353 L 
 
 
 
62 
 
 
A1- From bilge 
A2-  Flushing  water 
A3- To dirty  oil tank 
A4- Return to bilge 
A5- To overbord 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
63 
 
4.5 Laeva katelseade 
4.5.1 Katel 
Tüüp:  Leektoru - veekatel 
Tootja: ACV  
Mudel: Compact AC 350 
Soojusvõimsus : 407 kW 
Vee mahtuvus: 470 l 
Heitgaasid : 0,22 kg/s 
Tühikaal: 770 kg 
Maks. Töötemperatuur: 110°C 
Maks. Töörõhk: 4 bar 
Põlemiskambri maht – 0,328 m3 
Effektiivsus  – 91,6 % 
Katel kosneb silindrilisest kerest, milles on tulekamber, gaasitorud, suitsukamber ja veekamber. 
Gaasitorud sees on turbulatorid (nad hoiavad soojust). Veekamber on täielikult täidetud veega. 
Kütus ja põlemiseks vajalik õhk antakse koldesse põleti abil. Kuumad põlemisgaasid liikuvad 
läbi gaasitorude. Kuumade tulekambri ja suitsutorude seintege kokkupuutuv vesi kuumeneb.  
Katla töö ajal toimub vee  ringlus  läbi sise- ja väljalaske torude pumpa abil. Veetsirkulatsioon 
süsteem on varustatud termostaatilise klappiga, mis suunab külma veet tagasi vee kambrisse 
sojendamiseks.  
 
 
 
 
64 
 
1) Tulekamber 
2) Gaasitoru 
3) Turbulaator 
4) Suitsukamber 
5) Põleti 
6) Vee  kamber  
7) Vee sisetoru 
8) Vee väljatoru 
9) Pump (12,5 m3/h; 0,06 bar)  
10) Termostaadiklapp 
11) Põlemiskambri uks 
12) Väljalasketoru 
13) Puhastus  luuk  
14) Vee drinaaž 
15) Kere  isolatsioon  
16) Ukse isolatsioon 
4.5.2 Põleti  
Tootja: ELCO 
Mudel: EL 03.220-1DO 
Kasutav kütus: sama kütus mis abidiislites (GO) 
Põletimootor: 0,76 kW 
Astmete  arv: 2 (kõrg/madal) 
Kütuse kulu: 20 kg/h; 39 kg/h 
Põleti pumbarõhk: 11 bar 
4.6 Laeva veemagestusseadmed 
4.6.1 Veemagesti 
Tüüp: Plaatvaakummagesti 
Tootja: Alfa- Laval 
Mudel: JWP- 16- C40 
Tootlikus: 5,3 m3/24h 
 
 
65 
 
4.7 Heitvete puhastusseade 
Tüüp:  
Tootja: DVZ Services 
Mudel: SKA- 10 „BIOMASTER“ 
Tootlikus: 3,6 m3/24h 
Kasutatav bakter: Gamazyme 700FN 
Must  vee  vabalanguse  toimele  saatub  läbi  harutora  (01)  eelpuhastus  tanki  (11).  Tank 
ventileeritakse pumpa (04) abil.  
Tankist (11) must vee voolab puhastus tanki (09). Tanki (09) liisatakse bakter. Tanki sees on 
tarindielemendid, milledele jaavad sured osakesed. 
Bioloogiliselt töödeldud vesi saatub disenfitseerimis tanki (06).Läbi pumpa (07) tanki saatub 
kloor, mis tappab bakterid ja mikroobid .  
Siis  kui  veedelikk  tõuseb  tankis  maksimumile,  taseandur  (05)  lülitab  sisse  pumba  (08),  mis 
pumbab vee üleparda. Üleparda  pumpamine  toimub nii kaua kuni vee tase langeb minimumini. 
 
 
 
66 
 
4.9 Trümmide hüdraulika 
Lugikatete tüüp – lahtipööratavad  kahesektsioonilised  
Hüdroelektriline tüüp.  
 
 
 
Luugide  avamine  ja sulgumine toimub kahepolsete silindrite abil. 
 
1) Laager 
2) Väljund 
3) Korpus 
4) Kolvivarras 
5) Kolb 
6) Tihend 
7) Sissend 
 
 
 
67 
 
 
 
1) Õlitank (1200 dm3) 
2) Pump ( axial piston type; Q= 28 cm3; P= 275 bar; El.motor – 22kW)  
3) Juhtimispult 
4) Hüdrojaotur 
5) Hüdrosilinder  
6) Filter (Võrkfilter)  
 
4.9.2 Hüdrauline süsteem 
Kasutatav õli 
Tüüp: Hüdraulineõli 
Mark: Renolin B 32 HVI 
Klass: SAE 32 
 
 
68 
 
Erikaal: 871 kg/m3 
Viskoosus: 6,3 cSt 100°C juures 
Põlemistäpp: 178°C 
Hangumistäpp: vähem kui -48 °C 
4.10 Võlliliin ja sõukruvi 
Võll  kinnitatakse  reduktori  väljundvõllile  SKF  muhvi  abil.  Võll  annab  üle  pöörlemise 
sõukruvile peamasinast läbi reduktori. Võlli sees on kaks toru (üks teise sees). Nende torude 
kaudu  OD  box´sist  saatub  hüdraulilineõli  sõukruvisse  reguleerides  kolvi  asendit  sõukruvis. 
Kolvi asend reguleerib sõukruvi labade asend.  
 
 
 
4.10.1 Reduktor 
Tootja: REINTJES 
Mark: VA 3541 K41 
Ülekande koefitsient: 3,348 : 1 
Kasutatav õli: RENOLIN CLP 150 
Reduktor kere koostatakse kolmest osast: karter, kere ja kaas. Reduktor on kahe  horisontaalse  
lahutuspinnaga.  Reduktoris  paiknevad  üks  vedav  ja  kaks  veetavat  võlli.  Üks  veetav  võll  on 
generaatori jaoks ja teine on sõuvõlli jaoks.  
Reduktoris asub tugilaager. Laager kosneb segmentidest  (ümmarguse kujuga), need on tehtud 
terasest ja pinnad on üle valatud babiidiga. 
 
 
69 
 
Reduktor  ja  tugilaager  jahutatakse  tserkulatsiooniõli  abil.  Tserkulatsiooniõli  süsteemis  on 
jahutatakse läbi jahuti (rgc), mis ristub madalatemperatuuriga kontur (LT).  
Reduktorisse  mahub  100 L õli. Õli taseme mõõtmiseks on varras. Reduktri alumises osas on 
termomeeter, et saaks jälgida kohapeal õli temperatuuri. 
 
 
rgp- Build lubr. oil pump 
srgp- Standby lubr. oil pump 
rgc- Lubr. oil cooler 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4.10.2 Dedvudseade 
Dedvudseade koosneb täävtorust , täävtoru tihendist ja määrdesüsteemist. Täävtoru sees asuvad 
dedvudlaagrid.  Laager  valmistatakse  rostevabametallist  on  seest  üle  valatud  babiidiga.  Toru 
mõlemas  otsas  on  pandud  mehaaniline  tihend  Cedervall.  Ahtripoolne  tihend  on  mõeldud 
vastupidamiseks  vees.  Täävtoru  on  täidetud  õliga,  mis  jahutab  ja  määrib   laagreid .  Õlirõhku 
täävitorus hoitakse gravitatsioonitankiga. 
4.10.3 Sõuvõll 
Võll on valmistatud ühest tükkis rostevabast metallist.  
Võllipikkus: 5000 mm  
Dedvud kokkupuutub pinnaga võlli läbimõõt: 345 mm 
Vabavõll läbimõõt: 250 mm 
Twin tube läbimõõt: 72 mm 
 
 
70 
 
4.10.4 Sõukruvi 
Tüüp: Sammuga sõukruvi 
Tootja: KeMeWa 
Mudel: 79XF5/4 
Sõukruvi diameter : 2800 mm 
Kogukaal : 3350 kg 
Ühe laba kaal : 460 kg 
Material : NiAl Bronze  
4.10.5 CPP 
 
4.10.6 Vööripõtkur 
Laeva manööverdamise kõrgendamiseks on olemas vööripõtkur.  
Tüüp: Reguleeritava sammuga põtkur 
Arv laevas : 1 
Ajam: JetThruster 4K-1200 & Scania DI12 (292 kW) 
Pöörlemiskiirus : 232 p/min 
Põtkurite  labad  on  reguleeritava  sammuga.  Labade  asendi  ümberlülitamine  ühest  äärmisest 
asendist teise võtab 24  sekundid .  Diiselmootor annab pöörlemise läbi hammasratasülekande 
põtkur sõukruvile. Labade asendi reguleeritakse hüdraulikaga. 
 
 
71 
 
Kasutatud kirjandus 
1) Laeva jõuseadmed; Heino Punab, Tallinn 2008 
2) Laeva abimehanismid,  seadmed  ja süsteemid (1, 2); H.Punab, J.Läheb, L. Laks ; Tallinn 2014 
3) Laeva diiselmootorite ehitus; Jaan Läheb; Tallinn 2008