et hammasratas ülekanded tuleb valmistada täpsed, sest vastasel juhul tekib nende töötamise ajal suur vibratsioon ja vali müra. Suureks puuduseks laevades reduktorite töös võib pidada ka seda, et nad ei summuta ega leevenda löökkoormusi Kasutatakse siis kui: 1. PM pööretearvu vähendamine käiturile optimaalsete pöörete saavutamiseks (50 – 300 p/min) 2. Mitme PM võimsuste liitmine (enamjaolt 2 PM) 3. Väljundvõimsuste jagamine (sõuvõll + võlligeneraator) Sõltuvalt ülekandest võivad hammasmehanismid olla kas 1. kiirendavad – multiplikaatorid 2. aeglustavad – reduktorid. Laevas kasutatakse reduktoreid ja need võivad ehituslikult olla kas: 1. paiksete telgedega mehanismid 2. planetaarmehhanismid – vähemalt ühe ratta geomeetriline telg tiirleb ümber mehanismi paikset peatelge [XX] 3. diferentsiaalmehhanism – mehhanism millisel kõik põhilülid võivad
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem.
Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukruvi- Tala-- Tekk- Teki pealisehitised- Topeltpõhi- Topeltpõhja vahel- Tross(metallist köis)- Trümm(id)-() Umbreeling- Vahel- Vahetekk- Varustus-/ Vedelikumahuti-() Veekindlad vaheseinad- Väline plaadistus- Vöör- Vööris- Vöörist ahtrisse- Vöörtääv- Vöörpiik(1.sekts vööris)- Vöörpiigis- Ülatekk- Ümber peateki-
Täiendatud 23.11.2004. Kütuse-, lasti- ja vahel ka mageveetankid varustatakse soojendussüsteemiga (enamasti auru spiraaltorustikuga), et oleks võimalik tahkuvat kütust, lasti või õli pumpamiseks üles soojendada ning, et kaitsta vett jäätumise eest. Kõik tsisternid on varustatud mõõteseadmetega, kuivendusseadmete haarmetega ja õhutorudega. Neid vaatleme uurides laeva süsteeme. Võllitunnel. Võllitunnel on ruum, milles paikneb sõuvõll, mis väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. Võllitunnel kaitseb võlli mehhaaniliste vigastuste eest, võimaldab võlli hooldada ja kontrollida. Võllitunnel on masinaruumi poolt veetiheda klinkettuksega suletav, et kaitsta masinaruumi deidvudseadme rikke korral laevakeresse tungiva vee eest. Võllitunneli eesmises ja tagumises osas on laiend retsess. Ahtripoolsest retsessist viib sageli ülatekile avariiväljapääs. Võllitunnel on enamasti kaarja ülaosaga, toetatud jäikusribidega
reverseerimise teel) Peakatel; 2- pea aurumasin; 3- reduktor; 4- sõukruvi; 5- jahuti; 6- mageveepump; 7- soojavee kast, mageveepump; 9- õhu eraldaja 2. Auruturbiin jõoseade: (reverseerijaks on turbiinivõll koos tagasi- käigu kettad koos labadega) pea aurukatel pea auruturbiin pea ülekanne (reduktor) sõuvõll sõukruvi 3. Turbo elektriline laeva jõuseade: (tagasikäik saadakse sõuelektri mootori reverseerimise teel) pea aurukatel sõu elektrimootor sõuvõll sõukruvi 4. Aatomi jõuseade Aatomkatel peaauruturbiin peaülekanne sõuvõll sõukruvi LAEVA DIISELJÕUSEADMED 1
sammusuhe pitch diameter ratio suhteline käigusamm advance number suhteline ringkasutegur relative rotative efficiency survepind pressure side, pressure surface sõukruvi propeller sõukruvi nimitunnusjoon calculated propeller curve sõukruvi samm propeller pitch sõukruvi tunnusjoon propeller curve sõuratas paddle wheel sõuvõll propeller shaft, tailshaft süsinikteras carbon steel tagaserv trailing edge, rear edge täävtoru stertube tiivikkäitur, Voith-Schneideri vertical axis propeller, Voith-Shneider käitur propeller tikkpolt stud bolt tuletis (mat.) derivative,differential tõmbejõud tension, tensile force
....................................................................... 67 4.10 Võlliliin ja sõukruvi ..................................................................................................... 68 4.10.1 Reduktor ................................................................................................................ 68 4.10.2 Dedvudseade ......................................................................................................... 69 4.10.3 Sõuvõll .................................................................................................................. 69 4.10.4 Sõukruvi ................................................................................................................ 70 4.10.5 CPP ........................................................................................................................ 70 4.10.6 Vööripõtkur ......................................................................
Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse, moodustavad lasiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati lastiruum, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Kahekordse e topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruume emasinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri lastiruumi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi.
omavõngete mõjul toimub vertikaal-ja horisontaaltasapinnas korpuse Mootori pöördeid , mille puhul tekib võngete resonants , nimetatakse kasutamine , mis akkumuleerib töötakti ajal liigenergia ja tagastab paindumine ja samal ajal keerdumine ümber oma pikki telge. resonantspööreteks. selle süsteemile (väntvõll sõuvõll, sõukruvi) ülejäänud töötsükli Võnkumised võivad olla väga erineva sageduse ja arvu Resonantspööretel tekivad süsteemi tugevad vibratsioonid ja jooksul. Mida väiksem on mootori silindrite arv , seda suurem on sõlmpunktidega , mis on võimalik leida arvutustega või katseliste kloppimised , mis kanduvad mootorilt ja võlliliinilt laeva kerele. hooratta vajadus . mõõtmistega
diagrammil. Võlliliin läbib ka ühte veekindlat vaheseina ja seetõttu on sinna paigutatud tihend, mis normaalasendis töös ei ole. Kui ühele poole vaheseina peaks sattuma vesi, siis veetaseme tõusmiselt teatud piirini sulgeb ujukmehhanism mehhaaniliselt tihendi ümber sõuvõlli. Võlliliini piduriks on kiilplokid, mis pannakse võlli äärikutes olevatesse lõhedesse. KaMeWa reguleeritava sammuga sõukruvi süsteemi kuuluvad tugivõll ja sõuvõll, ühendatud SKF ühendusega. Mõlemad võllid on seest õõnsad, et sinna sisse paigutada toru, millest õli juhitakse sõukruvi rummu servomootori kolvile. 74 Ahtripoolses otsas on flants sõukruvi kinnitamiseks võllile poltidega. Flantsil on veel neli sõrme, mis lähevad rummu sisse, et võllilt jõud kruvile edasi anda. Poldid peavad olema kinni tõmmatud kindla jõuga. Poldid on veel tihendatud ning fikseeritud punktkeevitusega
optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO- le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa;
sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: · madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; · jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa;
optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO- le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa;
annaabi.ee 
