· töövedeliku minimaalne ja kasutamiseks hüdrosüsteemides. maksimaalne viskoossus · paigaldus (torustike ühendus jne.) · tööorgani tüüp · oletuslik tööiga · maksimaalne müratase · hoolduse lihtsus · lõplik oletuslik maksimaalne hind 39 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 4.2 Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Hammasrataspump (välihambumisega) Pumba töökamber moodustub hammas- rataste ja pumba korpuse vahel. Pumba töömaht: V=m×z×b×h× m = hammasrataste moodul z = hammaste arv b = hamba laius Sele 4.1 Välihambumisega h = hamba kõrgus hammasrataspump Hammasrataspump (sisehambumisega) Pumba töökamber moodustub hammas- ratta ja eraldusplaadi vahel. Pumba töömaht: V=m×z×b×h× m = hammasratta moodul
o Mahukasutegur o v = Q / Q + q Third level Fourth level o Hüdrauliline kasutegur o h = H / H + htp = H / Hteor Fifth level o Pumba mehaaniline kasutegur o m = Pi / P o Pumba ajami kasutegur a o Ülekandemehhanismi kasutegur ül · Elektrimootori kasutegur el = P / Pel Hammasrataspump (kõrge · Seadme kasutegur kasuteguriga) y = Pk / Pel Kavitatsioonivaru, h Kriitiline kavitatsioonivaru hkr Kavitatsiooniohu vähendamiseks paigutatakse pump võimalikult paagis oleva vedeliku tasapinna lähedale või vahetult vedeliku sisse. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kavitatsiooniga kõlbmatuks muutunud töörattad
Käivitamiseks tuleb täita, kuivalt ei käivitu. Kui veepinnast kõrgemal, siis on vaja ka torustiku põhjaklappi. Korpus tavaliselt malimist, tiivik soolase vee puhul messingist. Võib tekkida ka kaviatsioon ehk, et õhumullide lõhkemine, mille energia lõhub labasid. Tavaliselt käitatakse elektrimootoriga. Kasutatakse vee, kütuse reovee, õhuventilatsioonides ja üleüldiselt on enim kasutatud pumba liik ja üsnagi kasutuskindel. Hammasrataspumump- Hammasrataspump on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad. Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse
eraldussektori abil. Nende vahele jääb survevaba transporditsoon. Ajam paneb väikese hammasratta pöörlema. Sisehammastega hammasratas paikneb vedava hammasratta suhtes ekstsentriliselt. Nagu välishambumisega pumbas, nii ka siin kasutatakse pumbasisest lekkeõli tema liikuvate osade määrimiseks. Kasutatud kirjandus: · http://foorum.bmwclub.ee/viewtopic.php?t=104115&f=5 · http://et.wikipedia.org/wiki/Hammasrataspump · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2913/H%C3%BCdrauliline %20piduris%C3%BCsteem.pdf · http://cmsimple.e-ope.ee/pneumaatika_ja_hudraulika_alused/? KURSUSE_TEEMAD:H%DCDRAULIKA.:H%FCdraulika_kasutamine_s %F5idukites · Konspekt · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/hydro/hydro04.pdf
Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. Hüdroajami elemendid: 1. Paak töövedeliku jaoks. 2. Pump koos pumbaajamiga. 3. Süsteemi kaitseseaded(kaitseklapp näiteks) 4. Reguleerimisseaded kolvi liikumise kiiruse ja õlirõhu reguleerimiseks. Juhtimisseadmed hüdroajami silindri juhtimiseks 1.Hüdrosilinder mehhaanilise energia saamiseks. 2.Süsteemi abiseadmed, filter ja torustik Hammasrataspump See on pump, mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpasid kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klassifikatsioon. Välishambumisega pumbad, neid saab omakorda liigitada. 1. Kahehammasrattalised pumbad 2.Mitmehammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1.eraldussektoriga pumbad 2. Rootorpumbad. Pumba tööpõhimõte: Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks. Sisselaskepool ja survepool
· karter · õlipump · filter · kanalid Lihtsustatud skeem · õlivõttur · õlipump · rõhu reduktsiooniklapp · õlifilter · laagrid mootoris Normaalne reduktsioonklapi rõhk autodel 3-5 kg/cm² Tööpõhimõte · õlipump · õlifilter · manomeeter · magistraal, kanalid · detailid · karter Ülaõlitus · õlitab nukkvõlli · abivõlli Õlipump · Hammasrataspump · (välis-või sisehammastega) asub mootori ees, väntvõlli väljumise kohas, käitatakse otse väntvõllilt ·rootorpump Filter Õli puhastamiseks mehhaanilistest osakestest · korpus · element Õlifiltri ehitus Õlimahuti Karteri alumise osa moodustab mootoriploki külge kinnitatud karterikaas. Ülesanne: säilitada õli kaitsta väntvõlli Kanalid · asuvad mootori plokis · plokikaanes Õli tasapind
1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut
vedelikuga. Kolvi vastassuunas liikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Kolbpumba jõudlus on kuni kuni 0,3 m³/s, rõhk kuni 10 000 m ja enamgi, kasutegur 0,8 ... 0,9 Membraanpump- on tööpõhimõttelt sarnane kuid tavaliselt väga väikese jõudlusega. Kolvi asemel on membraan. Hammasrataspump- vedelikku teisaldavaid kambreid moodustavad hammasrattad. Kaksiktoimekolbpump- kaks töökambrit,üks kummalgi pool kolbi.Kui ühes kambris on survetakt,teises on imitakt Diferentsiaalkolbpump Rootorpump- imi ja survepooled on eraldatud pöörleva tööorganiga klappe ei ole
c) filtrid (imi- ja rõhufiltrid) koos möödavooluklappidega, d) õliradiaator, e) reduktsioonklapp, f) õlitorustik, g) andurid. Kuivkarteriga õlitussüsteemi korral suubub õli mootori õlipumpa välisest paagist läbi imifiltri isevooluteel, mille madalam punkt on Y- toruventiil (Y-valve). Selles kohas paikneb ka õlitemperatuuri andur, mis hindab jahutussüsteemi efektiivsust ja annab informatsiooni mootoritöö ebanormaalsetest temperatuuridest. Järgnevalt suunab hammasrataspump õli läbi rõhufiltri ja kõikide hõõrdepindade ning valgub tagasi kogurvanni mootori all. VKM-i ja GJM-i õlitus toimub läbi spetsiaalkanalite (drilled passages). Tagastuspump (scavenger pump) suunab õli kogurvannist läbi õliradiaatori uuesti õlipaaki. Tagastuspump on üldjuhul suurem, sest kogunev õli on kuum ja õhuga segatud. Kogu õlitusprotsessi jooksul neelab õli endasse mootori soojusenergiat ja vabastab selle õliradiaatoris. Radiaalmootorites ei suundu õli läbi väntvõlli
elektripump electric motor pump entalpia enthalpy entroopia entropy erimaht specific volume filter filter, strainer gaasiline töökeha gaseous working medium gaasitihedus gas tightness gaasiturbiinülelaadimine turbocharging, gas turbine charging hammasratasajam gear, gearing hammasrataspump gear, (gear-wheel-) pump impulssülelaadimine pulse supercharging indikaatorkasutegur indicated efficiency indikaatorkraan indicator cock indikaatorvõimsus indicated power jahutussüsteem cooling system jahutusvesi cooling water jugajahutus jet cooling juhtõhk control air kahepoolse toimega mootor double-acting engine
separaatorit tööle lülitada järiestikku, kusjuures üks võib töötada purifikaatorina ja teine klarifikaatorina. Separaatori põhiosad: tugipukk vedav elektrimootor tsentrifugaal muhv (kaitseb elektrimootorit ülekoormuse eest) horisontaalvõll trummel taldrikud trummli pidur puhastatavat kütust (õli) peale andev hammasrataspump puhast kütust (õli) ärapumpav hammasrataspump Puhastatav kütus juhitakse separaatorisse tsentraalvõlli seesoleva kütuse kanali kaudu taldrikute alla raskefraktsiooni ruumi, kus talle hakkavad mõjuma tsentrifugaal jõud kuna taldrikud koos trummliga pöörlevad suurel kiirus p = ~ 1000 p/min Vesi ja mehaanilised osakesed omavad suuremat massi ja seetõttu paiskuvad nad kaugemale, kuna kütus on kergema massiga ning seetõttu ei paisku ta nii kaugele
Labapumbad sobivad paremini väikeseviskoossusega vedelike pumpamiseks. Näiteks kasutatakse labapumpasid diiselmootorite jahutusvedeliku ringi ajamiseks. Nt Tsentrifugaalpump, b)Mahtpumbad -mehaaniline energia kandub vedelikule selle ümber paigutumisel pumba töökambri mahu muutumise tõttu; mahtpumpade ühiseks tunnuseks on asjaolu, et imetav ja surutav vedelik on teineteisest mingi pumba osaga (näiteks klappidega) lahutatud. Nt kolb-; membraan-;hammasrataspump. c)Jugapumbad- pumpamine toimub mingi teise vedeliku, auru või gaasi joakineetilise energia arvel. Kasutatakse nii otseselt pumpamiseks kui ka ainetesegamiseks. d)Elektromagnetpump- Ei ole laevades kasutatav, sest laevas ei ole vajasulametalli edasi pumbata. 29.Neljataktiline mootor - on üldiselt klappidega mis asuvad silindri kaane sees.Klappe avavad nookurid, mida juhitakse läbi tõukuri, mis istub põhimõttelisalt jagajavõlli peal. Jagajavõll pannakse tööle läbi väntvõlli
Eraldi valmistutud hammasrattad kinnitatakse võlli peale liistu abil. Hammasrataspumba tootlikkus ja surve. Jõudluse ja surve järgi liigitatakse pumbad : väikese jõudlusega kuni 10 m³/h pumbad võivad olla väikese , keskmise ja suure survega kuni 40 Mpa keskmise jõudlusega kuni 50 m³/h võivad olla väikese rõhuga kuni 1Mpa. eriti suure jõudlusega ( harva esinevad ) kuni 200 m³ /h ja rõhuga kuni 1 Mpa. Tavaline hammasrataspump annab survet 20- 40 bar-i. Spetsiaalsed mitmeastmelised hammasrataspumbad võivad anda rõhku kuni 100 bar-i. Rõhu suurendamiseks ühendatakse järjestikku mitu hammasrataspumpa ja nad varustatakse ülelaskeklappidega üleliigse surve vältimiseks. Hammasrataspumba kasutusalad laevas : Kasutusalad tulenevad tema eelistest võrreldes teiste pumpadega . õlipumbad (enamus), kütuse etteandepumbad ja transportpumbad kütusesüsteemidel, hüdrosüsteemide õlipumbad. Hammasrataspumba kasutegur.
Normaalne temperatuur õli konturis on 70°C. Õli jahutatakse madaltemperatuurilise kontuuriga plaattüüpi jahutites. Õlijahutid on plaatjahutid, plaadid on valmistatud titaanist. 36 A- Masinast B- Jahutist mööda C- Jahutisse 2.3.2.3 Õlipumbad Standby õlipump Tüüp: Vertikaalne hammasrataspump Tootja: Behrens Pumpen Pumpade arv: 1 Mudel: ZB IV/b St G Tootlikus: 50 cbm/h Pöörete arv: 1450 rpm Töörõhk: 10,0 bar Tarbitav võimsus: 20,6 kW El.Mootor: Three-phase Marine Motor AM 200L-4 El. Mootori arv: 1 Võimsus: 29,0 kW Ripp õlipump 2.3.2.4 Õlifiltrid Kahepoolne õlifilter (duplexfilter) Filterelemendi peensus: 6 – 20 µm 37 1) Differentsiaalrõhu mõõdik
Õli peab olema piisavalt vedel käivitustemperatuuril ja piisavalt viskoosne töötemperatuuril tagamaks määrimise. ISO viskoossusklassid 22, 32, 46, 68, 100, 150 ( määratakse + 40 oC juures) Tavaliste hüdrosüsteemide puhul on õlide viskoossusandmed ligikaudu järgmised: · Optimaalne 30...50 mm2/s töötemperatuuril · Min 10...20 mm2/s töötemperatuuril · Max rootorpumbal 850 mm2/s käivitamisel · Max kolbpumbal 200...850 mm2/s käivitamisel · Hammasrataspump 1000 mm2/s käivitamisel Hüdraulikaseadmete tootjad klassifitseerivad õli mõne standardi või tuntud pumbatesti alusel. Suurtel tööstusriikidel oma standardid. DIN saksa standard ISO lähtub saksa standardist SS Rootsi AFNOR prantsuse Abex-Denison, Vickers, Cincinnati Milacron USA Hüdroõlide levinumad klassid DIN 51524 ISO 6743-4 SS 155434 Kasutamine/omadused H HH - lisanditeta
sõltuvalt pöörlemissageduse muutumisest. Staatilist karakteristikut saab lineaarsele I tuua lähemale kui asendada silindriline (püsiva jäikusega) seadevedru 2 koonilise (muutuva jäikusega) vedruga 6. Kasutatakse ka moodust, et vedrusid on erineva jäikusega pakett. Väljundsignaaliks on selle anduri puhul muhvi 3 lineaarne liikumine. Hüdraulilises anduris on tajuriks mootori või mehhanismi võllilt käitav hammasrataspump (joonis 0.2.27c) või tsentrifugaalpump (impeller) ( joonis 0.2.27d). Võlli pöörlemissageduse muutumisega muutub õli rõhk pumba väljundis, kusjuures õli rõhk on üheselt määratud pöörlemissagedusega. See rõhk antakse anduri sisendisse, mille väljundsignaaliks on mingi väljundlüli nihkumine. Hüdrauliliste andurite eeliseks on väikene inertsus vedeliku vähese kokkusurutavuse tõttu ja konstruktsiooni lihtsus. Puuduseks on mittelineaarne ja ebastabiilne staatiline
· Sulgklapid · Kuluklapp · Jõusilinder (-id) · Paak · Torustik Roolivõimendi rakendatakse tööle roolireduktoris oleva teo telgnihkejõu mõjumisel jaoturi siibrile. Jaoturis paiknevad vedrudega kolvid viivad siibri neutraalasendisse. Sulgklapp hoiab vedeliku jõusilindri mõlemas ruumis, kui liikumissuunda ei muudeta. Kuluklapp hoiab vedeliku etteande jaoturi siibrisse ühtlasena igasuguse pöörlemissageduse korral. Õlirõhu tekitab hammasrataspump, millist on võimalik käitada ka traktori ratastelt seisva mootori korral. Jõusilinder kindlustab traktori poolraami pööramise. Traktori otseliikumise või muutumatu pöörderaadiuse korral on rooliratas paigal ja siiber neutraalasendis. Pumbatav vedelik läheb kuluklapi ja jaoturi kaudu paaki tagasi. Kuna sulgklapid on suletud, ei pääse vedelik jõusilindri ruumidest välja. Mahthüdrauliline rooliseade Mahthüdraulilise ülekandega roolidel on kaks tüüpskeemi: · Üheharuline
Selliste süsteemide puhul on oluliseks nõudeks rooliseadme töövõime säilitamine ka siis, kui võimendi lakkab töötamast. Siin säilib mehhaaniline side, kuigi kuigi juhtimine on tunduvalt raskem. Hüdrostaatiline roolivõimendi tundub esmaoilgul olevat sarnane eelmisega ja seda ta ka mõnes osas tõepoolest on. Kuid on mõni oluline erinevus: puudub igasugune mehhaaniline side rooliratta ja juhtrataste vahel; süsteemi on tööle pandud kaks pumpa: hammasrataspump -töörõhu tekitaja, planetaarpump-hüdrojaotur, õli juhtimiseks töösilindrisse ja pumpamiseks -juhtimiseks töösilindrisse, kui põhipump ei tööta. Juhul kui peapump lakkab töötamast või kui mõnel muul põhjusel puudub vajalik rõhk süsteemis, kuid on ikkagi olemas õli, saab traktorist juhtida traktorit tänu pumbale, mis töötab rooliratta pööramisel. Nüüd peab traktorist aga rakendama tunduvalt suuremat jõudu, sest ta pöörab ka samal ajal juhtrattaid.
lukustussiduriga. Powershift käigukast – koormuse all võimalik käike lülitada Käigukasti peamised osad: • Pöördemomendi hüdrotransformaator koos blokeerimismehhanismiga (lock-up) • Reversseerivad hammasrattad ja lplitussidurid • Kiirustmuutvad hammasrattad ja lülitussidurid Käigukasti õlitussüsteemiga on ühendatud eriline kaksikõlifilter ja õlijahuti. Käigukastile on paigaldatud kaksikhammasrataspumo tööhüdrosüsteemi ja hammasrataspump rooli- ning pidurisüsteemi toitmiseks. Pumpratta (hüdrotransormaatori sisendvõll) ja turbiinratta (hüdrotransformaatori väljundvõll/käigukasti sisendvõll) ühendamine ja lahutamine lock-up'i abil toimub automaatselt. Hüdrotransformaator ilma lock-up'i blokeerimiseta vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust. Samal ajal muutub hüdrotransformaatoris
enam hammasrattaga pumpasid, mis pannakse pöörlema ühe veetava hammasrattaga . Kahe veetava hammasratta korral ,imetakse vedelik pumpa kahe kanali kaudu ja surutakse torustikku samuti kahe survekanali kaudu . Teoreetiliselt peaks sellise pumba tootlikkus olema 2 korda suurem sama mõõtmetega ühe veetava hammasrattapumba tootlikkusest. Tegelik tootlikkus ,seoses vedeliku mahukadude suurenemisega , on mõnevõrra väiksem. Tavaline hammasrataspump annab survet 20- 40 bar-i. Spetsiaalsed mitmeastmelised hammasrataspumbad võivad anda rõhku kuni 100 bar-i. Rõhu suurendamiseks ühendatakse järjestikku mitu hammasrataspumpa ja nad varustatakse ülelaskeklappidega üleliigse surve vältimiseks. Hammasrataspumba kasutegur. 1.Mahuline kasutegur o = 0,58 - 0,96 Mahulist kasutegurit mõjutavad hammasrataste ja pumba korpuse vahelised lõtkud , pumba surve ja vedeliku viskoossus. Normaalsed lõtkud pumbas on telje = 0,025 - 0,30 s.o
massiga, odavamad, töökindlad. Puudus: Peamiseks puuduseks aga on tootlikkuse e vooluhulga lihtsa reguleerimise võimalikkuse puudumine. Samuti veel väike kasutegur (Kogukasutegur 0,6...00,75; mahukasutegur 0,8...0,9). Töösurved suhteliselt väikesemad võrreldes teistega. Pumbad võivad olla ühe või mitmesektsioonilised. Tähistuses kaks tähte NS ja number, mis iseloomustab töömahtu cm3. Pöörlemiskiirus 1000... 1600 p/min. Näide: E-5015 peal 3 sekts. hammasrataspump jõudlusega 100+100+59 l/min. Hammasratas hüdromootoreid kasutatakse vähe (vaid väikest pöördemomenti nõudvas osas) Pumba jõudlus: 2dmbn Q = 60 kus kasutegur; d hammasratta jaotusringjoone läbimõõt (telgede vahekaugus), dm; m hambumismoodul (pool hamba kõrgusest), dm; b hammasratta laius, dm; n pöörlemissagedus, p/min; 56) Hüdroajami koosseis Hüdroajam on seade mehhanismide ja masinate käitamiseks vedeliku (õli) vahendusel.
peamasinate all, tanki mahuks on 20m3. Õlinivood tankist kontrollitakse 1 ja 2 peamasinal vööripoolsest otsast ning 3 ja 4 peamasinal ahtripoolsest otsast mõõtetorust, mõõdulindi abil, lisaks on veel nivooandurid, mille näit on näha kontrollruumis peaarvutis. Ühe peamasina süsteemis on kaks õlipumpa, üks elektrililine ja teine ripppump. Kui ripppump käivitub, siis elektripump jääb seisma. Ripppump on kolmerattaline hammasrataspump ja elektripump ühe kruvielemendiga kruvipump. Õlirõhk süsteemis on 4,5bar ja temperatuur 70ºC. Õlijahutid on plaatjahutid, plaadid on valmistatud titaanist. Õli automaatfilter 18 Õlirõhku süsteemis reguleeritakse reduktsioonklappide abil. Üks on elektripumbal, teine ripppumbal. Õlitussüsteemis on üks kuue termoelemendiga termostaat
annaabi.ee 
