piiratud kasutamist ka mitme kiirusega ja reversreduktorid, mis on keerukamad, kuid annavad teatud lisavõimalusi laeva käigu- ja manööverdamisomaduste parandamiseks. Peatüki alguses mainitud peaülekandeid, kus ühelt peamasinalt kantakse võimsus üle kahele võlliliinile (käiturile) kasutatakse harva. Eeskätt tulevad need kõne alla väikese süvisega siseveekogude laevades, kui süvis ei võimalda kasutada ühte, vajalike veoomadustega sõukruvi.Turbiinjõuseadmetes on vajalikud suured ülekandearvud i = 30…100, mistõttu kõne alla tulevad kahe- või kolmeastmelised silindriliste hammasratastega, planetaar- või ka kombineeritud reduktorid, kus esimene aste on planetaarreduktor, järgmised astmed silindriliste hammasratastega. Kahe kettaline reversreduktor 1- väntvõlli ots, 2- muhvi kere, 3- tagasikäigu friksioon ketas, 4-
Laeva telgjoone suhtes on võlliliin tavaliselt nurga all kuni 5 o . Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o . Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri peamasina väntvõlliga. Iga vahevõll toetub ühele või kahele kandelaagrile. Tugivõll toetub tugi- kandelaagrile . Vanematel pika võlliliiniga transportlaevadel kasutatakse eraldi peatugilaagrit, mille kaudu sõukruvi poolt arendatav tõukejõud kantakse üle laevakerele. Tänapäeva laevadel integreeritakse peatugilaager reeglina peamasina või peaülekandemehhanismiga (reduktoriga). Võlliliini pikkuse täpseks sobitamiseks ehitamise ajal kasutatakse vajaliku töötlemisvaruga vahevõlli (vahetükki ) peamasina ja tugivõlli vahel. Nimetatud vahetükk on mõeldud ka kaitseelemendina ekstreemkoormustel, mis purunedes kaitseb kallimaid seadmeid ja osi vigastuste eest.
hüdrauliline löök waterhammer, hydraulic hammer hüdrojaam hydraulic actuator hüdrodünaamiline jõud hydrodynamic force hüdrodünaamiline koosmõju hydrodynamic interaction hüdrodünaamiline tõstejõud hydrodynamic lift imemine suction imemistegur thrust deduction factor imipind drag surface, suction surface, suction side jäiga sammuga sõukruvi fixed pitch propeller, FPP jugakäitur waterjet juhtimiskese steering center juhtlaba guide vane, straightening vane, fixed blade, guide blade, fixed vane juhtsoon guiding slot sammu muutmise pitch control rod mehhanismi juhtvarras kaasavool wake kaasavoolu tegur wake fraction coefficient kavitatsioon cavitation
Pöörete arvu suurendamine võimsuse tõstmiseks on võimalik Mootori efektiivkasutegur avaldatuna indikaatorvõimsuse kaudu: keskmise käigulistel diislitel . Peamasinate käigukiiruse ( pe= Le /Vs = 60 Ne / zni Vs ) Sellest võib järeldada ,et mootori efektiivkasutegur arvestab kõiki suurendamist piirab sõukruvi kasuteguri ja mootori pöördemomendi soojuse kadusid , milliseid arvestakse indikaatorkasuteguri leidmisel vähenemine pöörete arvu suurendamisel ja kõiki mehaanilisi kadusid ,mida arvesta mootori mehaanilise
see on suurema kasuteguriga, võimsam ning vaiksem. Tollel ajal oli leiutis väga tähtis, sest neid hakati kasutama autode tootmisel. 1821. aastal leiutas Michael Faraday elektrimootori. Faraday sündis Inglismaal 1791. aastal ning ta oli teadlane ja leiutaja. See leiutis oli küll algeline ning vajas täiustusi, kuid siiski tähtis. Valisin selle leiutise, sest elektrimootorid on tänapäev väga laialt levinud. Neid kasutatakse näiteks autodes. 1836. aastal leiutas Francis Pettit Smith sõukruvi. Francis oli inglise leiutaja, kes sündis 1808. Aastal. See leiutis on väga tähtis veetranspordis. Tänu sellele leiutisele ehitati valmis esimene laev. Sõukruvi on tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu. See paikneb laeva tagaosas ning see on kõige kasutatavam laevakäitur. Sõukruvi kasutatakse tänapäeval umbes 95% laevades. 1885. aastal valmistas esimese auto Karl Benz. Ta sündis 1844 aastal. Karl oli saksa leiutaja, kes leiutas bensiinimootoriga auto
tõmbe suurust pukseeriva laeva haagil. 4. Koostatakse pukseeriva ja pukseeritava laeva takistuste tabel olenevalt kiirusest. Selle tabeli alusel joonistatakse graafik, mida siis saab kasutada puksiirkaravani kiiruse ja haagitõmbe suuruse määramiseks. Puksiirlaeva takistus: R0 = Rf + Rk + Ra + Rl , kus Rf hõõrdetakistus, Rk karedustakistus, Ra õhutakistus, Rl lainetakistus. Pukseeritava laeva takistus: R = R´f + R´a + R´l + Rsk + Rtr, kus Rsk sõukruvi takistus, Rtr puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN], kus f laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, merevee tihedus kg/m3, laeva veealuse osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L laeva pikkus m, B laeva laius m, T laeva süvis m, V laeva kiirus m, laeva
Beam- põikitala Bearing- peiling Beathing- sildumine Bevel- kaldserv Bevel wheel- konushammas ratas Bhp- hobu jõud Blade angle- boss- juhtima brace-prassima Bracket- tugi bulkhead- vahesein buoyancy- ujuvus Cargo handing- lasti käsitlus cause põhjus cavitation- sõukruvi murundamine Centre of gravity- gravitatsioni kese circumstances- asjaolukorrad Clockwise- päripäev collision bulkhead- kokupõrge vaheseinas Commence- alustama comply with- milekagi vastusesolema Consideration- arvestamine consist of- milestki koosnema control- kontrollima, juhtima
.......................................................47 LAEVAJUHTIMIS SEADMED ...................................................................................................48 RollsRoyce ................................................................................................................................48 Rolls-Royce KaMeWa CPP.......................................................................................................49 Rolls-Royce KaMeWa muudetava sammuga sõukruvi karakteristikud. ...............................51 Peamasin ....................................................................................................................................52 Peamasinate väljumiseks ettevalmistamine ...............................................................................53 Trasterid .....................................................................................................................................54
KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus PUISTLASTILAEVAD E BULKERID Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega
kokku hoida. Aurumasinad ja käiturid (sõurattad) täiustusid pidevalt. 1845 korraldati võistlus laevade Rottler (sõukruviga) ja Alecto (sõurattaga, mõlemad 800 tonni ja 300 hj) vahel. Sõukruvi näitas oma üleolekut sõurattast. Ka materjalid uuenesid. 1821.a. ehitati esimene raudkerega aurik Aaron Manby. Täielikult rauast kerega purjekas ehitati alles 15 aastat hiljem. 1897.a. kasutati auruturbiini prantsuse kiirkaatril Turbinia, mis tegi 34,5 sõlme. Joon. 1.16. Sirius. Aurumasinaga varustatud purjekas Great Britain (Joon. 1.17.) oli esimene suur sõukruviga käitatav laev. Tänapäeval võib seda laeva näha
tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad peamiseks sissetulekuallikaks muutus palgatöö Raudteede areng algul vedur kaevanduses, esimene raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööstuse arengut ja avardas inimeste liikumisvõimalusi Raudteede ümbrusse kerkisid asulad ja tööstusettevõtted Veetransport aurulaeva areng: sõukruvi ja raudlaevad Kanalite ehitamine 19.saj teisel poolel leiutasid Diesel ja Benz diisel ja bensiinimootori Patarei Alessandro Volta Elektrigeneraator ja mootor Michael Faraday Elektripirn Thomas Alva Edison Elektriahi Carl Wilhem Siemens Röntgenitoru Wilhem Conrad Röntgen Telegraaf Samuel Morse Telefon Alexander Graham Bell Tekkisid uued sotsiaalsed kihid Suurenes tööliste osa elanikkonnas Töölisaristokraatia
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele. Täisülevaatus: Tankide laed, pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel T eki põhjalik ülevaatus Mastide kinnitus K ereplaadistus kaarte juures K ereplaadistuse jääkpaksus Lisaülevaatus: täielik v osaline : Erakorraline ülevaatus tehakse pärast laevaavariid või laeva ümberehitamist Dokiülevaatus : Kontrollitakse: sõukruvi, täävitoru puksi välimisi osi ja kingstone ning mõõdetakse puksi kulumist. Reisielaveade ülevaatus : esmane ülevaatus, enne laeva kasutusele võtmist täisülevaatus (12 kuu jooksul seoses tunnistuste väljastamisega või nende kehtivuse kinnitamisega ja mis hõlmab ka laeva veealuse osa ülevaatust, veealuse osa dokiülevaatus 1 x 5 aasta jooksul (2x kui laev üle 10a)
(ehitatud USA-s 1975) LOA = 285,3 m; LPP = 273,4 m; B = 43,7 m; D = 25,0 m; T = 11,0 m; f = 94 600 t; light = 31 000 t; W = 63 600 t; v = 20,4 sõlme; N = 43 000 bhp Joon. 1.9. Vedelgaasi- (LNG-) tanker Ore/Bulk/Oil Ship or OBO Ship OBO-laev (ehitatud USA-s 1970) LOA = 272,0 m; LPP = 260,6 m; B = 32,2 m; D = 19,0 m; T = 14,0 m; f = 99 210 t; light = 18 710 t; W = 7 400 t; GT = 43 000; NT = 37 000; V = 16,5 sõlme; N = 24 000 bhp; sõukruvi 5 labaga 7,9 m Joon. 1.10. Kombineeritud kaubalaev OBO (oil/bulk/ore carrier
Tööstuslik pööre Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine vabrikutootmisega ja masinate kasutuselevõtmine, tööstuslik pööre sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Teistesse Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed. Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad. Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ...
· Hind oli 990 marka · Enne sõda jõuti toota paarsada tükki. Hitleri isiklik visand (1932) Volkswagen Teises maailmasõjas · 1939. a töötas F. Porsche välja Kübelwageni ekh Type 82 · Militaarsõiduk, mida kasutati peamiselt juhtkonna transpordiks, sidepidamiseks ja luureks. · Kübelwagenit valmistati Wolfsburgi tehases kokku umbes 52 000 autot. Type 166 (Schwimmwagen) · Kübelwageni amfiibvariant. · Arendas allapööratava sõukruvi abil kuni 6 sõlme. · Maapinnal kasutas nelikvedu. · Schwimmwageneid toodeti kokku 14265 tükki. Sõjajärgsed aastad · Sõja järel jäi Wolfsburgi linn koos tehasega Briti okupatsioonitsooni. · Tehas oli pommirünnakute tõttu rängalt kannatanud. · Esimestel aastatel läks kogu toodang okupatsioonivõimudele. · 4. märtsil 1950 veeres tehasest välja sajatuhandes Põrnikas 50/60-ndad · 1955
23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. 28. Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus 29. Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid
............................................................................................ 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ...................................................................................................... 7 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus................................................................................... 7 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp........................................................................................ 8 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ........................................................................... 8 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 1.2.6 Ballastisüsteem ........................................................................................................ 10
Retsessiks nimetatakse ka vaheseina sisse ehitatud nissi, milles võib olla paigaldatud mingi seade või mehhanism. . Võlliliin. Võlliliini ülesanne on anda peamasina pöörlemine üle käiturile sõukruvile. Võlliliin koosneb järgmistest elementidest: sõuvõll, mille tagumise otsa külge kinnitatakse sõukruvi; ühest või mitmest vahevõllist, millest koostatakse vajaliku pikkusega võlliliin. Kõige vööripoolsemat vahevõlli, mis annab sõukruvi poolt tekitatud tõukelõu üle survelaagrile nimetatakse survevõlliks. Iga vahevõlli toetab tugilaager. Võlliliin väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. (Vaata Joon. 9.18. Võlliliin koos deidvudseadmegaga). Deidvudseade. Koosneb deidvudi torust, mis ühe otsaga kinnitub ahterpiigi vaheseina ja teisega ahtertäävi silma. Harilikult vasest puksid hoiavad sõuvõlli ümber koos kahte laagrit.
· Esialgu kasutati vedurit. · kaevandustes. 1825. a. ehitati esimene raudteeliin Inglismaal. · Raudteede kõrval etendas olulist rolli ka veetransport. Raudteed soodustasid tööstuse arengut ning avardasid oluliselt inimeste liikumisvõimalust. Raudteedest sai industriaalühiskonna transpordisüsteemi keskne osa, mille abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Olulist rolli etendas ka veetransport. aerulaevanduse kiire areng, sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldasid hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Sellega käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine. 19. sajandi teisel poolel leiutati bensiinimootor. 20.sajandi algul tulid kasutusele liinibussid ja veoautod. Ameerika Ühendriikides alustati autode masstootmisega. ELEKTRIAJASTU LEIUTISED · 1800 leiutas itaallane Alessandro Volta esimese patarei
Peakatel; 2- pea aurumasin; 3- reduktor; 4- sõukruvi; 5- jahuti; 6- mageveepump; 7- soojavee kast, mageveepump; 9- õhu eraldaja 2. Auruturbiin jõoseade: (reverseerijaks on turbiinivõll koos tagasi- käigu kettad koos labadega) pea aurukatel pea auruturbiin pea ülekanne (reduktor) sõuvõll sõukruvi 3. Turbo elektriline laeva jõuseade: (tagasikäik saadakse sõuelektri mootori reverseerimise teel) pea aurukatel sõu elektrimootor sõuvõll sõukruvi 4. Aatomi jõuseade Aatomkatel peaauruturbiin peaülekanne sõuvõll sõukruvi LAEVA DIISELJÕUSEADMED 1. Otseülekandega diiseljõuseade: (tagasikäik saadakse
Vale lastipaigutus laeval ja kogemuste puudus laeva juhtimisel võivad viia lubatust suurema kreeni tekkimiseni ja ümberminemiseni. Suured pinged lainete löökidest lainele vastukursil võivad tekitada deformatsioone ja pragusid talastikus, parraste- ja tekiplaadistuses. Sellisel kursil liikudes võivad lasti valest paigutusest ja õõtsumisest keres tekkivad pinged viia laeva murdumiseni. Eriti ohtlik on situatsioon, mil laine pikkus on ligilähedane laevakere pikkusele. Sõukruvi väljumine veest õõtsumise tagajärjel sunnib peamasinat töötama ebakorrapäraselt. See ebakorrapärasus ja lainetakistus viivad kiiruse langusele ja juhitavuse halvenemisele. Tuule tugevuse ja lainete kõrguse suurenedes ning kiiruse vähenedes saabub juhitavuse kaotus. Lainete löögid ja tekile langevad veemassid võivad vigastada tekiseadmeid ja tekilasti. Tekilast võib saada üle parda uhutud. Samuti võivad saada viga ventilaatorid ja lasti- luugid,
Raudteede ehitamine avardas inimeste liikumisvõimalusi ja see sai oluliseks osaks transpordisüsteemis, sest rongiga oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suurtes kogustes vajalikesse kohtadesse. Varem ei olnud see võimalik. Raudteede ümber tekkisid uued asulad ja tööstusettevõtted ning raudtee soodustas ka tööstuse arengut. Raudteede kõrval mängis olulist rolli ka veetranspordi areng. Toimus aurulaevanduse kiire areng, võeti kasutusele sõukruvi ja hakati ehitama raudlaevu, mis võimaldasid hakata ühendust võtma maailma erinevate piirkondadega. Laevaliikluse arenguga käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine. Ma arvan, et transpordiarengud olid väga olulised inimeste jaoks, sest tänu neile said inimesed rohkem ringi liikuda ja nad säästsid väga palju aega. Tööstusliku pöörde ajal ei muutunud põllumajandus kuidagi vähem oluliseks, vaid tal oli oluline roll sellel ajal
Pikkus 67.3 m Tala 13.0 m Sügavus 6.3 m Süvis 5.0 m Bruto kandevõime 1739 tonni Seilamiskiirus Umbes 11 sõlme Ulatus Umbes 10,800 meremiili 55 (37 meeskond, 8 HYPER-DOLPHIN tugi Majutus personal, 18 uuringute personal) Peamine käivitus süsteem Diisel mootor: 625kw × 2 Peamine käivitus meetod Vint sõukruvi × 2 6 4. Uurimislaev KAIYO KAIYO ehitati aastal 1985 ning teda kasutati veealuste operatsioonide laevana New Seatopia projektis, mis tõi kaasa eksperimente süvamere küllastus sukeldumistel ja täitis arvukaid operatsioone kõrgemääralise täpsusega kuni 1990. aastani. Teda kasutati peamiselt veealuste uuringute laevana, mis peamiselt kandis välja merepõhja struktuuri uuringuid. Missioon:
arengus, rahvastikus, olmes ja ühiskonna struktuuris. Rong: · Alguses kasutati vedurit söe vedamiseks kaevanduses · 1825.a esimene raudtee liin · Avardas inimeste liikumisvõimalusi · Tagas tooraine ja valmistoodangu transpordi suuremates kogustes · Uute asulate ja vabrikute/ tööstusettevõtete teke Veetransport: · Aurulaevade kiire areng · 1900.a sõukruvi kasutusele võtt ja raudlaevade ehitamine · Võimalus hakata pidama ühendust peaaegu iga maailma piirkonnaga · Ulatuslik kanalite ehitamine Põllumjandus: 9. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) Konservatism: Toetajaid leidus kõigis ühiskonna kihtides Prantsusmaal eeskõnelejaks oli Joseph de Maistre
kutsunud põhjuse kindlaks määramine. Vaatleme enim levinnuid rikkeid ja nende kõrvaldamise viise: I Käivitsu kang käivitusasendis aga väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata : Põhjused: 1. Nukkvõll ei ole käivitus asendis 2. Käivitusballoonis peaklapp on kinni 3. Õhurõhk on madal 4. Mõni käivitusklapp on kinni kiilunud 5. Õhujagaja on kinni kiilunud 6. Võlliliinil pidur peal 7. Deidvudi tihend üle pingutatud 8. Sõukruvi kinni kiilunud 9. Starterikäivituse korral aku laadimata või starterijuhe ei anna ühendust 10. Võlli pööramisseade on välja lülitamata 11. Automaat ja kaugjuhtimise korral võib puududa toide kaugjuhtimisblokile II Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega , kuid ei käivitu või seiskub kohe peale käivitumist Põhjused: 1. Kütusesüsteem kinni 2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3. Nõrk kompressioon 4. Kütusepumbad valesti reguleeritud (0 asend)
suunas. See välistab rooli vajaduse. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.1.110. Väljalükatav vindisammas. Joon. 10.1.18. Pööratav suunav düüs. 4- baller, 6- sõukruvi, 7- suunav düüs. 7
ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast “lõigatud” ristlejaahtrit Ristlejaahter on välimuselt ilusam ja on hüdrodünaamiliselt parem, kuid peegelahtrit on lihtsam ehitada Ristlejaahter võib ekspluatatsiooni käigus saadda suurte slämmimise jõudude osaliseks Ahtertäävi kuju sõltub roolist ja sõukruvist. Vältimaks liiga suurt vibratsiooni, peab olema sõukruvi ja ahtertäävi vahel piisav vahe, ning see faktor peamiselt määrab ahtertäävi kuju ja suuruse. Kursi muutmiseks kasutatakse rooli Kinnituse meetodi järgi kere külge eristatakse hingedel paiknevat, poolrippuvat ja rippuvat rooli. Laeva sõukruvil on 3-6 ühesugust laba, vastavalt vajadusele. Oluline on, et sõukruvi oleks piisavalt uputatud töösüvistel Sõukruvist efektiivsem on gondelkäitur, mis on paremate manööverdamisomadustega, ei ole vaja roolilehte keeramiseks. 27
Kui laev hakkab kai juurest eemalduma, tuleb esmalt ära anda ahtriotsad ja seejärel vööriotsad. Olles kaist küllaldasel kaugusel, tuleb laev keerata soovitud suunas. Sildumine jääoludes: Laeva sildumine purustatud jää olemasolul. Ilma puksiiri abita on lubatud läbi viia sildumist ainult peeneks purustatud jääs väikelaevadel. Laeval tuleb läheneda kaile terava nurga all ja anda kaile vööri spring ja vööri pikiots. Olles kinnitanud vööriotsad, tuleb edasikäigul sõukruvi vooluga viia jää välja laeva ja kai vahelt. Kui jää on laeva ja kai vahelt välja läinud ja kui laeva ahter on kai juurde viidud, antakse maale ka laeva ahtriotsad. Laeva sildumine jääoludes puksiiri abiga. Eelnevalt purustavad puksiirid jää sildumisrajoonis ja ajavad selle sõukruvi vooluga eemale. Siis tõmmatakse puksiiride abiga laev terava nurga all kai juurde ja antakse maale vööriotsad. Puksiirid jätkavad jää eemale tõukamist sõukruvi vooluga
mõistlikult ja põhjendatud piires, võttes arvesse juhitavuse kaotuse võimalikkust. Kiiruse vähendamisega saavutatakse: lainelöökide jõu vähendamine vööri- ja põhjakonstruktsioonidele, kuna nende löökide tugevus sõltub laeva ja laine summaarse kiiruse ruudust; tekile ja tekilastile sattuva veehulga vähenemine, mis annab vähem võimalusi vigastuste tekkeks; jõuseadme ühtlasem töö tänu sõukruvi vähemale paljastumisele. Laevajuht peab olema eriti tähelepanelik kui laine pikkus on ligikaudu võrdne laeva pikkusega. Laeva ja laine kiiruste summeerumisest tulenevad pidevalt muutuvad jõud ning laevakeres tekkivad erisuunalised pinged avaldavad mõju laeva üldisele tugevusele. Kiiruse ja kursi muutmine võimaldavad viia laeva sellisesse olukorda, milles ta käitub rahulikumalt. Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste
..........64 4.3. Ankrupeli ................................................................................66 4.4. Lastiseade ................................................................................67 4.5. Katlaseade ...............................................................................68 4.6. Laeva veemagestusseadmed ....................................................70 4.7. Laeva külmutusseadmed ..........................................................72 4.8. Võlliliin ja sõukruvi .................................................................75 5. Lisad ...........................................................................................79 3 1. Üldandmed laeva ja laevaseadmete kohta. 1.1. Üldandmed laeva kohta. Laeva nimi: M/S „Star“ Laeva mõõtmed: Üldpikkus 186, 0 m Pikkus perpendikulaaride vahel 170m Laius 27, 70 m Projekteeritud süvis 6, 50 m Süvis skaala järgi 6, 75 m
ise olema vedelikuga täidetud,need pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse.Need pumbad on laevas väga levinud ,kasutatkse suurte vedelike koguste teisaldamiseks,võimsus kuni 1000 kuupmeetrit tunnis(.IMG612).Nende pumpade täitmiseks töövedelikuga kasutatakse vaakumpumpi. 3)Telg ehk kruvipumbad-kasutatakse suurte koguste pumpamiseks vedelik neis pumpades liigub telje suunas.Vedelik pannakse liikuma tööratta abil.Tööratas kujutab endast sõukruvi sarnaste labadega ratast.Labad võivad olla kinnitatud või reguleeritava sammuga.Need pumbad võivad pumbata 3000 ja rohkem kuupmeetrit tunnis.Kasutatakse laevadel ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkursüsteemis. 4)Pumb millel ei ole liikuvaid osi(Jugapump)-töövedelik kantakse surveall tavaliselt tuletõrjemagistraalist läbi tüüsi segunemis kambrisse,seljuhul tekib hõrenemiskambris hõrendus mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava
traalnoot 46 Information sheet for trawler. Flatahraun 3 - 220 Hafnarfjörur- ICELAND Tel.: +354 530 3300, Fax.: +354 530 3309 www.hampidjan.com Trawler's name: Traaler Horsepower of trawler HP Peamasina võimsus, HJ Diameter of propeller (1) mm Sõukruvi diameeter Kort nozzle Yes/No Sõukruvi düüsi olemasolu Main engine's electrical generation (2) kW Elektrigeneraatorite võimsus Gross tonnage GRT Kogumahutavus Net drum volume (3) m³ Võrgutrümmi mahutavus Net drum pull tons Traaltrumli tõmbejõud
Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle
Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
surve ja tarbitatav võimsus järsult. Seepärast ei tohi töö ajal sulgeda pöörispumba survepoole ventiile. See võib viia mootori ülekoormusele ja torustiku purunemisele. PROPELLERPUMBAD Propellerid valmistatakse pronksist või roostevabaterasest. Pumba kasutegur on 75-80 % Üldjuhul arendavad nad väga suurt jõudlust ja väikest rõhku. Q= 0,1- 30 m/ s ja p= 8- 12 m.vee sammast. Laeva sõukruvi on ka propellerpump. Propellerpumpa võib vaadelda kui torusse asetatud laeva sõukruvi. Propellerpumbad on eriti suure eripöörlemissagedusega labapumbad. Tööratas on kolme kuni kuue labaga propeller Suure läbimõõduga rummu külge on kinnitatud labad. Tööratta taga asub labadega juhtaparaat,mille ülesandeks on vältida pumba telje suunas liikuva vee kruvijoonelist liikumist
1-2 Mootori prototüübi käivitussüsteemi võimalikud vigastused ja nende põhjused Käivituskangi "Käivitusasendis" väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata: Põhjused: · väntvõll ei ole käivitusasendis · käivitusõhu ballooni peaklapp on kinni · õhurõhk balloonis on madal · mõni käivitusklapp on kinni kiilunud · õhujagaja on kinni kiilunud · võlliliini pidur on kinni · dedvudi tihend on üle pingutatud · sõukruvi on kinni kiilunud · starterkäivituse korral on aku laadimata või started juhe ei annaühendust · võllipööramisseade on välja lülitamata · automaat- ja kaugjuhtimise korral võib puududa kaugjuhtimisploki toide. Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega, kuid ei käivitu või seiskub kohe pärast käivitumist: · kütusesüsteem on kinni · kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal
kompaktne võrreldes hüdrosilindritega (ca. 50%) 3. on ohutum kuna puuduvad välised liikuvad osad 4. lihtne hooldada 1.3 Roolilehe mõõtmete valik ja valiku põhjendus 1.3.1 Roolilehe minimaalselt vajalik märgpindala L= 130 m T=10 m µ=1,0 (rool asub sõukruvi taga) vs=1,0 (laeva kiirust arvestav tegur kaubalaeval) Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 6 Sergei Dombrovski MM42 LT 150 13010 150 F=µs 0,75+ =1,01,0 0,75+ = 100 L+75 100 130+75 1300 150 = 0,75+ =19,26m 2 100 205 Valin roolilehe märgpindalaks 20 m2 1.3
Rongide kasutuselevõtmine ja raudteede ehitamine muutis aga oluliselt tulevast ühiskonda. See võimaldas inimestel vahemaid palju lühema ajaga läbida. See aga suurendas oluliselt rahvaste liikumist ning parandas suhteid linnade- ja riikide vahel. Populaarsemaks muutus ka reisimine. Samuti oli rongiga võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suures koguses korraga. Oluliseks sai ka aurumasinaga paralleelselt aurulaevade kasutuselevõtt. Nende leiutamisele andis hoogu sõukruvi leiutamine. 1829. aastal tegi esimene aurulaev oma sõidu, saavutades tippkiiruseks 11 km/h. Ka aurulaevadega oli mugav kaupa vedada, liikuda ka ebasoodsate ilmastikutingimustega ning pidada ühendust peaaegu iga maailma piirkonnaga. Maailmamajanduse kujunemine tänu uutele transpordi- ja sidevahenditele 1840. aastal leiutas Samuel Morse elektrilise telegraafi, mis oli esialgu mõeldud raudteelastele. Sellest sai pikaks ajaks kõige olulisem sidevahend, mida kasutati peaaegu
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Muutused laevanduses 19. saj algul avati esimesed regulaarsed laevaliinid üle Põhja-Atlandi, kus seilasid klipperid, mis domineerisid kuni 1850. aastateni. 1820. a. sõitis esimene aurulaev 29 päevaga üle Atlandi ookeani Liverpoolist New Yorki. 1838. a. avati regulaarsed laevaliinid üle Atlandi. Aurulaevade kasutuselevõtt muutis meretranspordi kiiremaks ja turvalisemaks. Aurumootori ja sõukruvi kasutuselevõtt ning terasest suure kandejõuga laevade ehitamine oli revolutsiooniks laevaehituses (1860). Terasest laevakere oli palju kergem, kuid selle kandejõud oluliselt suurem. http://people.hofstra.edu/geotrans/ind Mereteid lühendavad kanalid Suessi kanal avati 1869. aastal. See lühendab mereteed Euroopast Aasiasse ligi 6000 km võrra.
http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Muutused laevanduses 19. saj algul avati esimesed regulaarsed laevaliinid üle Põhja-Atlandi, kus seilasid klipperid, mis domineerisid kuni 1850. aastateni. 1820. a. sõitis esimene aurulaev 29 päevaga üle Atlandi ookeani Liverpoolist New Yorki. 1838. a. avati regulaarsed laevaliinid üle Atlandi. Aurulaevade kasutuselevõtt muutis meretranspordi kiiremaks ja turvalisemaks. Aurumootori ja sõukruvi kasutuselevõtt ning terasest suure kandejõuga laevade ehitamine oli revolutsiooniks laevaehituses (1860). Terasest laevakere oli palju kergem, kuid selle kandejõud oluliselt suurem. http://people.hofstra.edu/geotrans/ind Mereteid lühendavad kanalid Suessi kanal avati 1869. aastal. See lühendab mereteed Euroopast Aasiasse ligi 6000 km võrra.
1870. Aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammi, 1890. aastal aga elektritrammi. Raudteede areng avardas tunduvalt inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede ümber tekkisid asulad ja tööstusettevõtted. Raudteed aitasid kaasa maailmaturu kujuenmisele. Raudtee-ehitus koos selleks vajalike rööbaste valmistamisega, samuti vedurite ja vagunite tootmine, stimuleeris metallurgiat ja masinatööstust, kõik kokku aga andis tööd tuhandetele inimestele Aurulaevanduse kiire areng, sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldasid hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Laevaliikluse arenguga käis kaasas ka kanalite ehitamine. Uued energiaallikad Esimestes vabrikutes kasutati langevat vett, mis pani tööle vesiratta ja see omakorda vajalikud mehhanismid. Veejõu kasutamise tõttu tuli ehitada vabrikud suurte jõgede juurde. Osaliselt kasutati tuuleenergiat. 1765.a konstrueeris James Watt universaalse aurumasina, mis andis võimaluse kasutada
asub 12 teki ahtri osas, viies asub 10 tekil parema parda ahtris värvilao kõrval, kuues asub 2 tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk ja seal asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud olla 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu ajal on kõigil keelatud viibida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8 ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks sõukruvi, mõlemale kantakse jõud läbi kahe peamasina. Ahtris on 2 visiiri ja vööris üks. 8 Ametikoht laevas ja ülesanded munsterrolli järgi Minu ametikoht laevas on madrus/praktikant ja ma kuulun tekimeeskonda. Kuuludes laeva tekimeeskonda, siis minu peamisteks tööülesanneteks on kõik, mis seondub laeva välistekkide ja üldise laeva korrashoiuga. Laeva üldhäire puhul(seitse lühikest ja üks
Oleks samal ajal Neptun midagi ette võtnud... Kogemused on parimad õpetajad. Laevade puukorpused asendusid algul raud-, sajandi lõpupoole juba teraskeredega (1888. a Lloydsi registri andmeil juba 90 %), väheefektiivne sõuratas vahetus sõukruviga. Viimase olevat 1829. a leiutanud ja oma laeval Civetta kasutusele võtnud austerlane Josef Ressel, kuid patent aastast 1836 kuulub inglase J. Smithi ja rootslase J. Ericssoni nimele ja nii teatakse neid sõukruvi leidureina... Kunagised merede valitsejad, purjekatest kaunitarid, taandusid aurulaevadele söe kohaletoimetajaiks, et siis hoopiski kaduda... Laevaliiklus oli nüüd kahe mandri vahel juba väga elav, tekkinud olid laevakompaniid neist tõusid aja jooksul tuntuimateks (lühendatult) Great Western, Cunard Line, Collins, White Star Line, Inman jt. Muidugi käis nende vahel äge nügimine kes keda? Panustati kiirusele, laevade suurusele ja reisijate
Teenistuslaevad Teeninduslaevad Sportlaevad Ujumisala järgi: Merelaevad (avamere- ehk ookeanilaevad) Reidilaevad Sisevetelaevad Jõuseadme järgi: Sõudelaevad Purjelaevad Aurulaevad Mootorlaevad Turbiinlaevad Aatomilaevad Ajami järgi: Rataslaevad Sõukruvilaevad Tiiviklaevad Kere järgi: Puitlaevad Teraslaevad Plastlaevad Raudbetoonlaevad LAEVADE LOOMISLUGU 1783 de Joffroy d´Abbans (FRA) sõurattaga aurulaev 1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED
Radari juurde tuleb asetada silt “Inimene mastis”. Pardataguste tööde tegemise juures peab olema vähemalt 27 m pikkuse liiniga päästerõngas, mis võib olla ka veepinnal. Talasel töötavatel inimestel peavad olema julgestusliiniga kaitsevööd, mis kinnitatakse laeva tekil. Ka töövahendid peavad olema kinnitatud liinidega. Kui madrus asub pootsmani tooliga või tööpaadiga ahtri all, tuleb hoiatada vanemmehaanikut, et juhuslikult ei pöörataks laeva sõukruvi. • Rehvisõlm, mark • RSK-65 PILET 6 • Eluotstarbe süsteemid. Joogi- ja pesuvee ning küttesüsteem. Torustike markeerimine. Joogivee ja pesuvee süsteemid varustavad kajuteid ja olmeruume mageda joogiveega. Magedat vettsaadakse sadamas kaldalt või laeva veemagestilt. Magestatud vesi kõlbab pesuveeks. Pikkadel reisidel kasutatakse magestatud vett joogiks, kuid sel juhul tuleb sellele lisadateatud hulk mineraale. Küttesüsteem on
mastis”. Pardataguste tööde tegemise juures peab olema vähemalt 27 m pikkuse liiniga päästerõngas, mis võib olla ka veepinnal. Talasel töötavatel inimestel peavad olema julgestusliiniga kaitsevööd, mis kinnitatakse laeva tekil. Ka töövahendid peavad olema kinnitatud liinidega. Kui madrus asub pootsmani tooliga või tööpaadiga ahtri all, tuleb hoiatada vanemmehaanikut, et juhuslikult ei pöörataks laeva sõukruvi. 3. Sünteetilised trossid (eelised, puudused) Sünteetilistel trossidel on rida eeliseid võrreldes naturaalsetega: tugevus, paenduvus, elastsus, niiskuskindlus, ei mädane, taluvad hästi dünaamilist koormust. On ka rida puudusi: otsese päikesekiirte kauaaegsel mõjul kaotavad kuni 30% tugevusest; mõned sordid kaotavad pikaajalisel merevees olemisel kuni 15% tugevusest; kõite libeduse tõttu on sõlmed ja pleisid nõrgemad; tugeva
ilma ülemäärase riskita laevapere liikmetele. 3. Kuigi varustuse ja seadmete raskemad komponendid peavad enne mereleminekut kohaselt stoovitud, lukustatud või kinnitatud olema, tuleb enne laeva kõva ilma piirkonda sisenemist sellise varustuse ülevaatus teha. See kehtib teki-, masina- ja toitlustusosakondade kohta. Meresõit kõva ilmaga 1. Kõva ilmaga peab laeva kiirust vähendama, kui ilmnevad ülemäärased õõtsumisnähted, sõukruvi pinnaletõus, merevee tekkikogunemine või raske slämming. Ohtlikuks loetakse kuut tugevat lainerammi või kahtkümmend viit sõukruvi pinnaletõusu laeva saja pikiõõtsumisliigutuse (pitching motion) kohta ( IMO püstuvuskoodeksi jagu 2.5). 2. Vee kogunemist tekki tuleb vältida. Kui tormiluugid ei jaksa võimaldada küllaldast vee äravoolu, peab vähendama kiirust või muutma kurssi või tegema mõlemat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
