............................... 11 Hallap, M. (2006). Kakskeelse lapse kõne eripära. Eripedagoogika nr. 26. Trükk: OÜ Tartumaa Trükikoda................................................................................................................................... 11 Hallap, M. (2005). Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8............................ 11 Hint, M. (2002). Keel on tõde on õige ja vale. Tartu: Ilmamaa. ................................................. 11 Kirch, M. (1988). Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. Tallinn: EKP Kirjastuse trükikoda. ................................................................................................................. 11 Lauristin, M & Vare, S & Pedastsaar, T & Pavelson, M. (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu Ülikool. OÜ Vali Press trükikoda.................................................... 11 Rannut, Ü. (2003). Muukeelsete õpilaste integreerimine eesti koolis
liikumisharrastuseks; on terve ja hea rühiga; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused (Piks 2012: 9). 1.6 Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas Kehaline kasvatus liigitatakse tavaliselt praktiliste- ja loovainete hulka. Kehaline kasvatus on erinevates maades erinev (Kirch. 2011: 1). Ootused ja hindamissüsteem võivad samuti varieeruda. Kehalise kasvatuse üle on vaieldud pidevalt, mille tulemusena on iga riik teinud just omale hetkel parima valiku (Kirch. 2011: 2). Eesti koolides on kehaline kasvatus kohustuslik õppeaine. Hinnatakse õpilasi nende võimete ning üldiste keskmiste normide järgi. Sooritusi hinnatakse numbrites (Lukas 2010: 6). Soomes esineb kehaline kasvatus tantsuna ning ei ole igas kooliastmes kohustuslik.
Veebiallikas Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. 48(sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Nt: Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html Muud allikatüübid (videosalvestis, e-kiri, intervjuu) Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kvalitatiivsed andmed Moist, J. (Interviewer) & Guy, R. (Interviewee). (2006). Mrs. Rose Guy. [Interview transcript]. [2010, January 10]. http://www.aliveintruth.org Kirjad. F. Puksoo kiri A
vangistus, millest reaalselt pidi Saariste ära kandma eeluurimisel vahi all oldud ühe kuu. Kõige kõnekam selle kohtuotsuse juures on tõdemus, et ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlema pidanud Saariste käitus risti vastupidi. Saaristed jälginud kaitsepolitseile hakkasid silma mitmed pealtnäha väiksemad kuriteod. Nii avastas kapo, et Saariste teadis oma tuttava ja elukaaslase ettevõttes töötava Raul Kirchi vahendusel fakti, et Kirch ja kaks teist meest tegelesid Peipsil ebaseadusliku püügiga. Ometi ei teinud Saariste midagi selleks, et taolist tegevust tõkestada. Veelgi enam - peainspektor osales isiklikult isegi ebaseaduslikult püütud ja nõuetekohaste dokumentideta kala müügi korraldamises. Ta hankis rääbise püügi keeluajal röövpüüdjatele mõrraga püügiks kalapüügiloa numbrid, andis neile navigatsiooniseadme Garmin, kalapüügiks vajalikud mõrrad
kangestatud veinid viskid jne. NB! Kangestatud veinide alkoholi sialdus võib olla kuni 24%. Vastavalt algtoorainele saab alkohoolsed joogid liigitada järgmiselt: Seemneviljad: Viinamarjad Veinid, brändid, sh konjakid Õunad, pirnid Siidrid, kalvadossid Viinamarja press jäätmed grepp, valmistatakse Itaalias, More valmistatakse Prants. Luuviljalised ploomid Poolas levinud, Slivovitz (ploomi viin), kirsid-Kirch (kirsi viin) levinud Saksamaal, Austrias. Aprikoosid Barack Palinka (aprikoosi viin) Ungari. Pehmedviljad: Maasikad, vaarikad Fraise (maasikaviin) Prantsusmaa, Framboise (vaarikaviin). Teraviljad: Oder õlu, viski (Soti, Iirimaa) Mais Viski (Levinud USA) Nisu õlu (Belgias levinud) , viin Rukkis Viin, viski (Kanada) Riis Sake (Jaapani riisi viin), Arrak (aromaatne rumm) Indoneesia. Muud taimed:
Võrumaa Mõniste kool Haruldased loomad Liisi Toomiste 7.Klass Kaie Kirch Sisukord Fööniks Mehiko kõndiv kala Narval Goody tatantula Kookos krabi Hiina hiid salamander Klaas konn Valge lõvi Antilophia bokermanni Elevandi karihiir Fööniks Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta
järele. Nii jääb ainsaks võimalikuks lüliks nende ja eesti kultuuriruumi vahel keel. Ilmselgelt jäävad umbkeelsed noored isolatsiooni. Läbi aegade on näidanud uuringud, et venekeelse elanikonna töötus on suurem, kui eestlastel. Integratsiooni programmid on alati olnud väga aktuaalne teema Eesti poliitikatandril. Samas ei ole sellest erilist kasu, kui programmid ei jõua venelasteni, kuna nad ei mõista keelt. Aksel Kirch, kes on üks autoriteetsemaid integratsiooni uurjaid eestis, väidab, et keelebarjäär on etnilise konflikti põhialuseks Eesti ühiskonnas s.t. venelaste kiire integratsiooni takistuseks on saanud põhiliselt eesti keele mittevaldamine. Esimesena peab tulema keel, siis alles tuleb kultuur. Praegusel hetkel on näidanud, et Eestis elavad venelased eelistavad ETV venekeelsele AK-le venekeelsete telekanalite uudiseid, mis on pigem Kremli-meelsed.
8 Vööripõtkur 1x 292 kW 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp Peamasinast läbi reduktori sõuvõllile ja edasi reguleeritava sammuga sõukruvile. 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul Edasi 13,5 ja tagasi 8 sõlme 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil 1. Booster unit ME (KuWO Type: KAH-2 for rated power up to 2900kW) 2. Oiliy water separator (DVZ Service- 2500 PC „OIL CHIEF“) 3. Automatic lub. Oil filter (BOLL&KIRCH Type: 6.61) 4. Lub. Oil cooler me (MAK) 5. Bilge/Ballast pump (Behrens Pumpen Type: VNF 5/300) 6. Air- Compressor x 2pc. (NK Type: 35.2.2.01.01) 7. Tank heating/ Domestic heater (P28-1P-L) 8. Hydrofore (BESI Armaturen 300l) 9. Standby lub. Oil pump ME (Behrens Pumpen Type: ZB IV/b) 9 10. Hydrofor pump x 2pc. (Behrens Pumpen Type: VKO 112 WW) 11. Preheater ME (V16-2P-L; 27 kW) 12. Solenoid valve unit (BESI Armaturen) 13
transpordivõimalust, mida pakub kohalik omavalitsus Tavalisim võimalus, mida omavalitsus 12 pakub, on taksoteenus, kuid tihti on võimalik kasutada ka spetsiaalseid (kohandatud) liiklusvahendeid, eriti puudega inimestel. Kui transporditeenuse kasutamise vajadus väljub kohalikust teeninduspiirkonna alast, võimaldatakse eakale inimesele transporditoetus ka erinevate omavalitsuste vahel liikumiseks. (Kirch, M) Kokkuvõttes on Eesti eakate elukvaliteet teiste Euroopa Liidu riikide eakatega võrreldes madalam. Kõige olulisemateks elukvaliteeti alandavateks teguriteks on vanemate inimeste halb tervis ja toetavate teenuste ebapiisav kättesaadavus. Samas on aktiivse ja eduka vananemise mudeli rakendamine Eestis toimunud suhteliselt edukalt. Paljud terved ja toimetulevad pensioniealised inimesed jätkavad töötamist ja leiavad soovi korral sobivaid vabaajategevusi.
helisalvestis, videolindistus). Eller, Maili. (2000). Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21. aug. [Autori üleskirjutus]. Toom, Maris. (2004). Õpetajate täiendõppe vajadusest. Anne Raiend, 20. aprill, Tallinn. [Videolindistus]. Elektrooniline materjal 1. Autor või dokumendi sisu eest vastutav autor. 2. Avaldamisaasta. 3. Allika pealkiri. 4. URL-aadress. 5. Millal uurija on allikat kasutanud ja/või välja trükkinud. Nt: http://www.... (15.03.2006) Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html (21.04.2000). Vendla, E. (2000). Õpetajaid kimbutab stress. Haridus nr 4. http://haridus.opleht.ee/arhiiv/2000/haridus4/index.html (28.10.2000). Kruusmaa, M. (1999, 12. juuli). Kirjaklambrimees aitab. Luup nr 14. http://www.postimees.ee/luup/99/14/teadusl.shtm (24.07.2000).
75, 1326. 3.6.2 Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid 1.html Listisõnumid. Tamm, R. (2000, september 30). Õpetajal on probleeme. Õpetajate Lehe Diskussioonilist. [2000, oktoober 2]. E-mail: [email protected] 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad Filmid: Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kassetid: Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud
8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Terviktööd Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html O'Keefe, E. (1990). Egoism & the crisis in Western values. [2000, aprill 21]. http://www.onlineoriginals.com/showitem.asp?itemID=135 Bruckman, A. (1997). Learning in a networked virtual world for kids. [Doctoral dissertation]. Cambridge: Massachusetts Institue of Technology. [2000, aprill 21]. http://www-static.cc.gatech.edu Tööde osad
a. sine anno, ilma aastata), pealkiri, ilmumisandmed (väljaanne, väljaandja), lisaks aga veel materjali asukoht võrgus (URL-aadress e internetilink) ja kuupäev, millise seisuga materjale kasutati. Kuupäev on vahel lingi ees, vahel järel, mõnikord kasutatakse ümaraid, mõnikord nurksulge, kuid kindlasti peab ühes töös olema läbivalt ühesugune näitamisviis. Kui sama materjal on olemas ka trükitud kujul, siis tuleks pigem sellele viidata. a) Terviktööd Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [21.04.2000]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html 22 b) Tööde osad Children with Special Needs. (7. Chapter). (1999). The White Paper. [28.10.2000]. http://www.irgolv.ie/educ/Ready%20%to%Learn/07/Main.html c) Artikkel ajakirjas Vendla, E. (2000). Õpetajaid kimbutab stress
Euro kasutuselevõtmine ei too kaasa inflatsiooni olulist kiirenemist. Senise kogemuse põhjal on jäänud eurole ülemineku mõjud lühiajaliseks ning 0,10,3 protsendipunkti vahemikku. 23 Kasutatud kirjandus: Raivo Vetik ,,Euroopa Liit ja Eesti avalik arvamus", Tartu 2001, 112lk-d. Ivar Raig, Erki Terk,,Eesti tee Euroopa Liitu", Tallinn 1995, 271lk-d. Rein Ruutsoo, Aksel Kirch ,,Eesti Euroopa Liidu lävepakul", Tallinn 1998, 168lk-d. INTERNET www.riigikantselei.ee http://www.riigikantselei.ee/?id=5124 http://www.riigikantselei.ee/?id=7152 http://www.riigikantselei.ee/?id=19365 24 Lisad: TABEL 1 FAKTORKAALUD FAKTORID ALGTUNNUSED
oktoobril päevapealt. 4. novembril toimunud Alaealiste Asjade Komisjoni istungil selgitati fotodelt ''avaliku korra rikkujate nimed''. Süüdlasteks tehti Raul Koppel, Marko Kööbi ja Anti Neering, kes kõik olid aktiivselt osalenud kalmistu korrastamisel. Süüdistuses seisis öörahu rikkumine. Nende ''kuritegu'' peeti 10 rubla vääriliseks. Epp Sõna, kes kõne ette luges, oli loomulikult kõige suurem korrarikkuja ja teda karistati 30 rublase rahatrahviga. Kadi Kuus, Marika Pilt, Heli Kirch, Eve ja Tiina Zukevits said 20 rubla trahvi ja Marge Eimre 15 rubla. Paljudel juhtudel olevat lapsevanemaid päästnud rahatrahvidest nende positsioon. 20 Kolonn tegi trahvide tasumiseks vabatahtliku korjanduse ning trahvitutele saadeti raha jõuludeks postiga 17 Peeter Reemanni (2. oktoober 1969, Võrumaa, sepp) mälestused, üleskirjutatud 5. oktoober 2009. 18 Ain Saar, lk. 52. 19 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 20 Ain Saar, lk 58-59.
autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Kui sama materjal on olemas ka trükitud kujul, siis tuleb sellele viidata. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Terviktööd: Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html Tööde osad: Children with Special Needs. (7. Chapter). (1999).The White Paper [2000, 3 8 oktoober 28]. http://www.irgolv.ie/educ/Ready%20%to%Learn/07/Main.html Ajakirjad: Vendla, E. (2000). Õpetajaid kimbutab stress. Haridus nr 4. [2000, oktoober 28].
Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad.tee 3-227 620 4101 Andrei Berestovski Akad.tee 3-232 620 4123 Andrus Joasaar Akad.tee 3-361 620 3966
Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad.tee 3-227 620 4101 Andrei Berestovski Akad.tee 3-232 620 4123 Andrus Joasaar Akad.tee 3-361 620 3966 Angelika Kallakmaa-Kapsta Akad
annaabi.ee 
