TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus..................
2015. 10. Jalak, Rein. Lusmägi, Peeter. 2014. „Liikumise ja spordi ABC II“. Menu. 11. Vabariigi valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 14 “Põhikooli riiklik õppekava” lisa 8. Loetud: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1327/3133/13275455.pdf, 27.03.2015. 12.Piks, Merike. 2012. “Laste liikumisaktiivsus koolis” Loetud: http://merikepix.weebly.com/uploads/8/5/9/9/8599019/tallinna_likool_laste_kehaline _aktiivsus.docx, 25.03.2015. 13. Kirch, Marika. 2011. Praktiliste ja loovainete hindamisest teistes riikides. Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond. 14. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 13 “Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 7. Loetud: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1327/2925/13275405.pdf, 05.04.2015. 22 Lisa 1. Küsimustik Tere
Veebiallikas Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. 48(sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Nt: Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html Muud allikatüübid (videosalvestis, e-kiri, intervjuu) Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kvalitatiivsed andmed Moist, J. (Interviewer) & Guy, R. (Interviewee). (2006). Mrs. Rose Guy. [Interview transcript]. [2010, January 10]. http://www.aliveintruth.org Kirjad. F. Puksoo kiri A
vangistus, millest reaalselt pidi Saariste ära kandma eeluurimisel vahi all oldud ühe kuu. Kõige kõnekam selle kohtuotsuse juures on tõdemus, et ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlema pidanud Saariste käitus risti vastupidi. Saaristed jälginud kaitsepolitseile hakkasid silma mitmed pealtnäha väiksemad kuriteod. Nii avastas kapo, et Saariste teadis oma tuttava ja elukaaslase ettevõttes töötava Raul Kirchi vahendusel fakti, et Kirch ja kaks teist meest tegelesid Peipsil ebaseadusliku püügiga. Ometi ei teinud Saariste midagi selleks, et taolist tegevust tõkestada. Veelgi enam - peainspektor osales isiklikult isegi ebaseaduslikult püütud ja nõuetekohaste dokumentideta kala müügi korraldamises. Ta hankis rääbise püügi keeluajal röövpüüdjatele mõrraga püügiks kalapüügiloa numbrid, andis neile navigatsiooniseadme Garmin, kalapüügiks vajalikud mõrrad
Külmad joogid · Mineraalvesi põhjavesi, millel on mineraalsoolad, mineraal elemendid ja gaaside tõttu on neil ravitoime. Ei töödelda. Jaguneb soolasisalduse järgi. · Allikavesi Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase. · Lauavesi Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel. Ravitoime väike. · Kunstlikud mineraalveed Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid. MAHL · Toormahl Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel. · Konserveeritud mahl Vesi eristatakse mahlast, suhkurt ei lisata. · Täismahl 100% saadakse konsendraadile vee lisamisel, suhkut sinna ei lisa. · Nektar Mahla sisaldus peab olema 75%, lisatakse suhkurt ja mahl sisaldab viljaliha. · Mahlajook Sisaldab naturaalset toormahla 10-30%, ülejäänud vesi. · Mehu Viljalihaga mahl. KOHVI VALMISTAMINE · Kvaliteetne vesi · Vee ja kohvi suhe peab olema õige (Ühe...
Võrumaa Mõniste kool Haruldased loomad Liisi Toomiste 7.Klass Kaie Kirch Sisukord Fööniks Mehiko kõndiv kala Narval Goody tatantula Kookos krabi Hiina hiid salamander Klaas konn Valge lõvi Antilophia bokermanni Elevandi karihiir Fööniks Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta
,,Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt" Juta Vallikivi 4. detsember, Postimees Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem ukrainl...
Kogu trumli pesu protsess võtab aega vaid mõne sekundi kümnendikosa. 2.3.1.3 Kütusefiltrid Kahepoolne kütuse peenfilter (duplexfilter) Filterelemendi peensus: 6 – 20 µm 30 1) Differentsiaalrõhu mõõdikud 2) Filterelemndi varras 3) Filterelemendi kinnitus mutter 4) Tihend 5) Kaas 6) Ventileerimispolt 7) Kolmikklapp 8) Kuivendus kork 9) Filterelement Automaatfilter Tootja: Boll & Kirch Filterbau GmBH Mudel: 6.62 Tootlikus: 3,5 m3/h Max. Töötemperatuur: 160°C Filterelemendi peensus: 25 – 48 µm Puhastuskambri arv: 2 Filterelemendi arv: 12 Max. Töörõhk: 16 bar 31 Kütus siseneb filtrisse ava 1 kaudu ning liigub puhastuskambrisse 2 kus asetsevad filterelemendid (küünlad) 3. Mustunud kütus juhitakse puhastuskambrisse ning see voolab läbi filterelementide väljastpoolt sissepoole
14 Kasutatud allikad: 1. Cummins, R. A. (2002) ,,Objective and subjective quality of life: an interactive model. Social Indicators Research" 2. Farquhar, M. (1995) ,,Elderly people's definitions of quality of life. Social Science and Medicine" 3. Jeffers, L. W., Dobos, J. (1995) ,,Separating people's satisfaction with life and public perceptions of quality of life in the environment. Social Indicators Research 34 (2)" 4. Kirch, M. ,,Eakate hoolekandesüsteemist Rootsis" 5. Kutsar, D. ,,Multiple Welfare Losses and Risk of Social Exclusion in the Baltic States during Societal Transition." 6. Land, Kennet C. (2001) ,,Models and indicators. Social Forces" 7. Lyonette C., Crompton, R., Wall, K.(2007) ,,Gender, occupational class and work-life conflict. Community, Work and Family" 8. Noll, H-H (2002) ,,Towards a European system of social indicators: theoretical framework and system architecture
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
75, 1326. 3.6.2 Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid 1.html Listisõnumid. Tamm, R. (2000, september 30). Õpetajal on probleeme. Õpetajate Lehe Diskussioonilist. [2000, oktoober 2]. E-mail: [email protected] 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad Filmid: Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kassetid: Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte ming...
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOST...
Euro kasutuselevõtmine ei too kaasa inflatsiooni olulist kiirenemist. Senise kogemuse põhjal on jäänud eurole ülemineku mõjud lühiajaliseks ning 0,10,3 protsendipunkti vahemikku. 23 Kasutatud kirjandus: Raivo Vetik ,,Euroopa Liit ja Eesti avalik arvamus", Tartu 2001, 112lk-d. Ivar Raig, Erki Terk,,Eesti tee Euroopa Liitu", Tallinn 1995, 271lk-d. Rein Ruutsoo, Aksel Kirch ,,Eesti Euroopa Liidu lävepakul", Tallinn 1998, 168lk-d. INTERNET www.riigikantselei.ee http://www.riigikantselei.ee/?id=5124 http://www.riigikantselei.ee/?id=7152 http://www.riigikantselei.ee/?id=19365 24 Lisad: TABEL 1 FAKTORKAALUD FAKTORID ALGTUNNUSED
oktoobril päevapealt. 4. novembril toimunud Alaealiste Asjade Komisjoni istungil selgitati fotodelt ''avaliku korra rikkujate nimed''. Süüdlasteks tehti Raul Koppel, Marko Kööbi ja Anti Neering, kes kõik olid aktiivselt osalenud kalmistu korrastamisel. Süüdistuses seisis öörahu rikkumine. Nende ''kuritegu'' peeti 10 rubla vääriliseks. Epp Sõna, kes kõne ette luges, oli loomulikult kõige suurem korrarikkuja ja teda karistati 30 rublase rahatrahviga. Kadi Kuus, Marika Pilt, Heli Kirch, Eve ja Tiina Zukevits said 20 rubla trahvi ja Marge Eimre 15 rubla. Paljudel juhtudel olevat lapsevanemaid päästnud rahatrahvidest nende positsioon. 20 Kolonn tegi trahvide tasumiseks vabatahtliku korjanduse ning trahvitutele saadeti raha jõuludeks postiga 17 Peeter Reemanni (2. oktoober 1969, Võrumaa, sepp) mälestused, üleskirjutatud 5. oktoober 2009. 18 Ain Saar, lk. 52. 19 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 20 Ain Saar, lk 58-59.
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad.tee 3-227 620 4101 Andrei Berestovski Akad.tee 3-232 620 4123 Andrus Joasaar Akad.tee 3-361 620 3966 Angelika Kallakmaa-Kapsta Akad
Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad.tee 3-227 620 4101 Andrei Berestovski Akad.tee 3-232 620 4123 Andrus Joasaar Akad.tee 3-361 620 3966 Angelika Kallakmaa-Kapsta Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
