voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ahela viimane radiaator kõige külmem. MILLEST KOOSNEB? Tänapäevase keskküttesüsteemi põhiline osa on akumulatsiooni paak, kuhu kogutakse kõigi süsteemi ühendatud energiaallikate toodetud energia ning kasutatakse seda vastavalt vajadusele ruumide kütmiseks. Paisupaak - süsteemirõhu tasakaalustamiseks Katel Radikad ja torud KUIDAS TOIMIB? https://youtu.be/yL8cI51nuOM TÄNAN KUULAMAST!
kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reageerib vedeliku temperatuure asubsuure ja väikse ringi vahel termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri.
JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi.
kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2
termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse.tööratta keskel tekib vaakum ja imitorust
Häired soojussõlem töös: 38. Kütteregulaator on avatud, kuid maja on alaküttes? (6) Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liigaväike Filter on ummitunud Soojusõlmes on soojusallika peale vool liiga väike Rõhuvaheregulaator n valesti seadistatud Pump on seiskunud Õhk on küttesüsteemis 39. Küttesüsteem on tagsakaalustatud kuid töötab ebastabiilsel? (5) Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liiga väike Õhk on küttesüsteemis Paisupaak on valesti seadistatud Küttegraafik on valesti seaditatud Pump on seadistatud ettenähtus väiksema tootlikusega 40. Soojavee temperatuuri kõikumised on suured? (3) Rõhuvaheregulaator on puudu Regulaatorventiil on valest valitud Reguleerimissüsteem on valesti vaitud 41. Sooja vee temperatuur on tipptarbimise ajal madal? (2) Primaalpoole soojusallika vooluhulk on liiga väike Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liiga väike
salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab detoneerima(paukuma); võimsus väheneb; kütuse kulu suur; temperatuuri näit 900C+ . Ehitus: Jahutusvedelik vesi; mittekülmuv jahutusvedelik(ei kee kergesti; suure paisumiskonvitsendiga; mürgine; suur lekkimisvõime; rikub auto värvi; vahetada 2-3.a järel); jahutussärk; torud ja lõdvikud; termostaatklapp; radiaator; ventilaator e. tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp
3) Kütte püstikute tasakaalustusventiil tasakaalustusventiilid püstikute tagasivoolu peale vahetult enne küttemagistraali, seadistatakse kui palju küttevett püstikutest läbib, püstikud omavahel tasakaalus 7. Tsirkulatsioon 1) Küttevesi ringleb süsteemis isevoolsena (loomulik) Mida suurem on pealevoolu ja tagasivoolu temperatuur, seda parem on tsirkulatsioon. Soojusallikas peab olema küttekehadest allpool ja paisupaak küttekehadest kõrgemal. 2) Küttevesi ringleb pumba toimel, mis asub tagasivoolul
Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib 3rattarumm Reguleeritav laagritega rumm 1.tapp 2.mutter 3.seib 4.fiksaator seib 5.reguleermutter tiftiga 6.laager Roolivõimendiga roolimehhanism. 1. roolivõimendi kere 2. ,3, 4, torud 5.pump 6. rihma seib 7. rihm 8.tihend 9.mansett 10.rõnagas 11. suunamisrõngas 12.tihend 13.pumba kinnitus 14.pumbakinnitus klamber 15.reguleerklapp 16.rõhutoru(voolik) 17.toitevoolik 18.toitevoolik 19.paisupaak Roolivõimendi põhimõtted. Ülekandearv: Rool peab olema kerge ja mugav, kergem rooli pöörata,valitakse sobiv ülekande arv, 10-20.1 sõiduauto. Mida suurem on ülekande arv,seda väiksem on pöörde nurk ja seda väiksem on rakendatav jõud. Rataste koormuse suurenemisel vajatakse ka suuremat pöördejõudu. Ülekande arvu suurusest oleneb ka rooli tundlikkus. Väikese ülekande omadus ja sobivus on: 1.Rooli pööramine raske 2.Hea rooli tundlikkus 3.Kiire pööramine 4
Joonis 16. tsentrifugaal klapp Joonis 17. õli kork Joonis 18. manomeeter - manometer 11 Jahutussüsteem Nr.4 (cooling system ) 1.Ülesanne? 2.Põhiosad? 3.Skeem? 1.Jahutada mootorit ülekuumenemise eest ja hoida ühtlast temperatuuri. 2.radiaator , lõdvikud , jahutusvedelik , jahutussärk , salongi radiaator , veepump, jahutus tiivik , termostaat klapp , radiaatori kork , paisupaak , 2.1 a) radiaator jahutada jahutus vedeliku b) lõdvikud juhib mootorist radiaatorisse jahutus vedeliku c) jahutusvedelik kaitseb mootorit üle kuumenemise eest ja hoiab ühtlast temperatuuri d) jahutussärk asub plokikaanes ja mootori plokis , jahutab silindreid ja kolbe e) salongi radiaator toodab sooja auto salongi f) veepump ajab mootoris jahutus vedeliku ringi g) jahutus tiivik jahutab radiaatorit
töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine ning kokpiti soojas hoidmine. Termostaat, lõdvik, paisupaak. 2. Siduri rikked Sidur libiseb selle põhjuseks on kulunud või õline siduriketas, pedaalil puudb vabakäik Sidur ei lahutu Siduriajamisse on sattunud õhku, siduriketas ei saa võlli soontel liikuda. Pilet 6. 1. Jahutussüsteemi rikked Mootor kuumeneb üle jahutusvedeliku temperatuur ületab 90 kraadi ( ventilaatoririhm puruneb, radiaator ummistunud või kinni külmunud, termostaat ei avane)
tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- õlijahuti, 6- väljalaske kollektor, 7-termostaat RINGVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1-kinkstonikast, 2-mereveefilter, 3- merepump, 4- mageveepump, 5- SPM, 6- termostaat, 7- mageveejahuti, 8- õlijahuti, 9- väljalaske kollektor, 10- paisupaak Erinevusi otsevoolu ja ringvolu süsteemide vahel: Jahutussüsteemi osad: PAISUPAAK See on terasest kokku keevitatud mahuti, varustatud puhastusluugi, nivoo vaateklaasig, ventilatsiooni toruga, sette kraaniga, paagi alumisest osast väljuvad torud, millised ühendatakse diislite jahutussüsteemiga. Paisupaak asetatakse diislitest kõrgemale, valgustatud kohta, kust oleks hea nähtavus taseme vaateklaasi üle.Tänapäeva laevadel kasutatakse sageli pea – ja abidiislite
Sellest tingituna mootori temperatuuri tõusuga võib suureneda võimsus ja väheneda tarbekulu ja emisioonid. 10. Kui jahutusvedeliku paisupaagikorgile on paigaldatud alarõhuklapp, siis mis otstarve sel on ja mida peab seejuures sõidukiomanik arvestama? Vajalik ülerõhu tekkimise vastu. Vältimaks radika paisumist või lõdvikute kokkkutõmbumist. Lahtitegemisel aegsasti et näkku ei pritsiks auru. 11. Loetlege jahutussüsteemi peamised komponendid! Paisupaak, ventilaator, elektrimootor, termostaat, termolüliti, temp andur, veepump, jahutusvedelik 12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks? Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust. Sisselaskesüsteem: 1. Nimetage sisselaskesüsteemi peamised komponendid (vabalthingaval mootoril)! Pihustid, klapid(sisse,välja), 2. Mis eesmärk on drosselklapil? Pöördemomendi reguleerimine 3
Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 18 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump Radiaatori ülesandeks on mootorist tulnud jahutusvedelikku jahutada
a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 16 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump Radiaatori ülesandeks on mootorist tulnud jahutusvedelikku jahutada
SA -lt saadud signaal lülitab solenoidist 6 toite välja, siibrid 3 ja 7 vedrude mõjul võtavad algasendi ja tööõhk läbi siibri 3 läheb atmosfääri. Õlirõhu ja vedru mõjul hüdrosilinder liigub lõpuni üles ja surub pidurilindi ümber trumli kinni, pidurdades ankruketi liikumise.Hüdrosilindri alumises pooles olnud õli surutakse läbi drosseli 21 diferentsiaalsilindri alla, see tõuseb üles lähteasendisse. Lekked kompenseeritakse paisupaagist läbi tagasilöögiklapi 22. Paisupaak tagab ka pumba 14 imipoolel pideva väikese surve. Hüdrosüsteem täidetakse spetsiaalse hüdraulikaõliga.
masuut mazut, fuel oil, (bunker A, B, C) mereveesüsteem sea water system mootoriplokk engine block määrdeõli lubricating oil neljataktiline mootor four-stroke engine nukkvõll camshaft nukkvõlli ajam camshaft drive gear nõelklapp needle valve otseläbipuhe uniflow scvenging paisumine expansion paisupaak expansion tank peakäivitusklapp main starting valve pehme teras mild steel pihustaja, pihusti ots, düüs nozzle pikk kolvikäik long piston stroke plunzerpump plunger pump pneumaatiline ajam pneumatic actuator puhastusrõngas cleaning ring, antipolishing ring purifikaator purifier pV - diagramm p-V-diagram, p-V- chart
Sellise rõhuga on mõeldud töötama enamik pneumotööriistu. Kompressor ei tööta kogu aeg, vaid lülitub sisse vajadusel. Kui rõhk langeb alla 6,5 bar hakkab ta tööle ja kui on saavutatud 8,5 bar rõhk siis lülitub kompressor välja. Kui kompressor töötaks pidevalt, oleks tema tootlikus väike ja eluiga suhteliselt lühike. Et kompressorist oleks kogu aeg paras rõhk olemas, on kompressorite küljes alati paisupaak. Kruvikompressor Kruvikompressori (tigukompressori) töö põhineb kahel kruvi moodi hammasrattal mis omavahel hõõrdudes suruvad õhku kokku. Ohutus Suruõhk tundub süütu ja vahva asi, aga võib olla väga ohtlik. Suruõhu juga EI TOHI MITTE KUNAGI suunata inimese poole ja veel vähem ligidalt kuhugile naha pihta lasta. Samuti peab jälgima suruõhu püstoliga puhastades kuhu lendab tolm. See ei tohi lennata inimestele silma
72 jahutus 721 Küttetorustikud Tsingitud terastoru, 5000 jm 0,8 10,6 10,4 105000,0 7211 paigaldusega 722 Küttekehad Alumiinium radiaatorite 650 ribi 0,5 9,3 6,5 10270,0 7221 ribid ja paigaldus Katlamajad, soojussõlmes, 723 boilerid Boiler 200 l, koos pumbaga 1 tk 18,0 1072,93 234,0 1276,93 7231 ja paigaldusega Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Paisupaak, koos 1 tk 20,0 59,0 247,0 325,0 7232 ühendustega ja paigaldamine 7233 Küttesüsteemi ringluspump 1 tk 10,0 147,0 130,0 277,0 724 Ventilatsiooniseadmed 0 Ventilatsiooniagregaat 1 tk 19173,5 19173,5 7241 DV40 306 SV119173.50 725 Ventilatsioonitorustikud 600 jm 0,4 0,8 5,2 3600 73 Tuletõrjevarustus
Kui segus on kuni 68% etüleenglükooli, siis külmumistemperatuur langeb. Kui segu sisaldab rohkem kontsentraati siis külmumistemperatuur tõuseb. Veepumba ajam Tüüp: Rihmaajam Ülekandearv: 1,26 Salongi küttesüsteem Salongi küttesüsteemi juhitakse trossiajami ja kraani abil. Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused Radiator radiaator Cooling fan jahutusventilaator Thermostat termostaat Coolant jahutusvedelik Water pump veepump Coolant tank paisupaak 6 Küsimused 1. Millisel temperatuuril avaneb termostaatklapp? 2. Millest valmistatakse radiaatoreid? 3. Kuidas muutub rõhk jahutussüsteemis mootori soojenedes ja jahtudes? 4. Kui suur on salongi kütte energiatarve? Kuidas seda arvutada? 5. Millised on etüleenglükooli vesilahuse omadused? 6. Kuidas hinnatakse jahutusvedeliku kvaliteeti (külmakindlust)? 7
Kontuur kosneb: 1) PHCP- Eelsojendus tsirkulatsioni pump ( Behrens CR4- 20F; 5 m3/h; 3 bar; 2900 rpm) 2) HTCP- Standby tsirkulatsiooni pump HT (VNF 2- 235; 70 m3/h; 3 bar; 1450 rpm) 3) FP1- ripp- pump HT 4) BMCH- Kest- toru jahuti HT ( Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW) 5) DH- Soojusvaheti Tank Heating/Domestic heater ( Bloksma P28- 1P- L; 320 kW) 6) PH- Pemasina eelsojendi (Bloksma P16- 2P- L; 27 kW) 7) FWG- Veemagesti ( Alfa Laval JWP- 16- C40; 5,3 m3/24h) 8) CH1- Ülelaadimisõhu jahuti 9) EXP- Paisupaak 10) TCV- Termoregulaator 2.3.3.3 Temperatuuri reguleerimine ja jahutamine Termoregulaatorid LT ja HT konturides kasutatakse siibertüüpi termostaadit, mille siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller. Tootja: Pleiger Mudel: MOV 3-81 42 1) Elektri motor 2) Käsijuht 3) Spindel
Elevaatori abil aladati vee temp.-i kusagil 75-80 kraadini. Elevaator kujutab endast jugapumpa. Seal toodetakse küttevett ja sooja tarbevett ja selleks on 2 soojusvahetit. Hoone soojussõlm ja ülesanne. On tehniliste vahendite kogum ühendamaks kaugkütte võrku hoone sisese soojuskandja transpordi ja jaotussüteemiga. Sisaldab järgmisi seadmeid: · Soojusvaheti · Sulge ja reguleerimis armatuur · Pumbad, filtrid, paisupaak(kinnine) · Mõõteriistad(termomeetrid, manomeetrid, vooluhulga mõõtiurid) · Omajõulisi või kaudse toimega regulaatoreid. Soojusvahetid kaasaegsetes kasutatakse soojusvaheteid mida nim veel kiirsoojusvahetiteks st soojustrassi kuum vesi voolab läbi soojusvaheti, annab soojuse ära. Torudes soojustrassi vesi ja torude vahel tagasivool. Neid kasutatakse ka kaasajal tarbevee soendamiseks. Olemas ka mahtpoilerid(gaas, elekter jne)
1993 85,85 132,02 264,17 224,09 61,22 1994 90,53 148,66 327,51 260,09 69,10 26 1995 95,40 170,63 437,84 237,74 85,24 1996 107,66 198,44 433,74 287,98 94,43 Rannalähedased kalaressursid pole veel paranenud, kuna on meeletu kalapüük rannikualadel. Paisupaak püügimahu sisenõudluse vetes on kaugelt ületanud kasvutempo toodangut. Marine kalastusmeetodid on jäänud enamasti muutmata aastakümneid. Traalnoodapüük on turgu valitsev seisund ning sealt omakorda staatiline kalapüük, noodapüük. Hiina on kokku sisevetes 176000 ruutkilomeetri (või 17,6 miljonit hektarit) mis moodustab 1,8 % siseveo territooriumil. Peamised jõed Hiinas Nimi Pikkus (km) Pindala (km 2) Jangtse 5
jahutusvee madalatemperatuurilise vee jahutisse (fotol) või uuele ringilemasinasse. Kõrgetempera-tuuriline vesi pumbatakse läbi silindriploki, silindrikaante ja turbiinide, kust läheb edasi läbi termostaadi, mis juhib jahutusvee suurele või väikesele ringile. Mageveejahutist tuleva jahutatud vee toru on ühendatud paisupaagiga, samuti on ühendatud sellega ka ventilatsiooni kast. Peamasina kohta on üks jahutusvee paisupaak ja üks kõrgetemperatuurilise jahutusvee jahuti. Seisu ajal pumpavad eelsoojendus pumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega. Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Aamot tüüpi termostaat (sisaldab termostaatklappe). Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber-tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller)
väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Ennem käivitamist tuleks pump täita veega. Surve poole kraan peaks avatudolema, sest kui ei ole siis võib pump süsteemi lõhki suruda.Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse vedeliku rõhu äkilist suurenemist torustikus. See võibolla tingitud voolava vedeliku inertsist ja seadme liikuvate osade inertsist.Kolbpumbal on hüdraulilise löögi leevendamiseks olemas paisupaak. 69.Nõudmised laevamotoristile ja tema ülesanded. laeva motorist peab... Kõikidel mootorlaevadel, olenemata peamasina võimsusest, võib motoristina töötada vähemalt 16a arstliku komisjoni läbinud kodanik, kes on lõpetanud laevamotoristi õppekursuse, kellel on laevamotoristi tunnistus ja nõutav meresõidupraktika. Motorist peab: 1.Pea- ja abidiislite ehitust, süsteeme, elektriseadmeid, oskama neid hooldada, ekspluateerida ja remontida. 2
möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. 2) Möödavoolu filter seda tüüpi filtrit läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 32. Töötava mootori temperatuuritsoonid 85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb mootori plokis piisava temperatuurini (85-95) siis avaneb termostaadilapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse, kus toimub vedeliku jahtumine. Termostaadi klapp sulgub ning jahutusvedeliku temperatuur jällegi
madalatemperatuurilise vee jahutisse (fotol) või uuele ringilemasinasse. Kõrgetemperatuuriline vesi pumbatakse läbi silindriploki, silindrikaante ja turbiinide, kust läheb edasi läbi termostaadi, mis juhib jahutusvee kas suurele või väikesele ringile. Mageveejahutist tuleva jahutatud vee toru on ühendatud paisupaagiga, samuti on ühendatud sellega ka ventilatsiooni kast. Kahe peamasina 21 kohta on üks jahutusvee paisupaak ja kaks madalatemperatuurilise jahutusvee jahutit. Seisu ajal pumpavad eelsoojenduspumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega. Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Pleiger tüüpi termostaat. Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber- tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller)
annaabi.ee 
