Hooratta konstrueerimisel on enim oluline selle kompaktsus, vastupidavus ning maksimaalne kineetilise energia salvestamine. Komposiitmaterjalide kasutamine hooratastest tagab kiirema pöörlemise ning suurema energia salvestamise. Hooratas on energiatoiteühik, mis salvestab energiat mehaanilisel kujul. Hoorattad salvestavad kineetilist energiat pöörlevas kodaratega rootoris või kettas, mis on valmistatud komposiit-materjalidest. Hoorattaid kasutatakse autodes juba ammu, neid kasutatakse kõikides tänapäeva sisepõlemismootorites energia salvestamiseks ja võimsuse edastamise silumiseks mootori järskude pulsside korral. Hoorattaid kasutatakse erinevates süsteemides, kuna hooratas suudab edasi kasna energiat
Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist.
Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. Hõõrdsiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas · Sidurikorv · Lahutusmuhv Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna A cutaway view of a clutch assembly, three finger type. Image courtesy of McLeod Industries. Kuidas sidur lahutatakse ? Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda
4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 6. Mis tüüpi on sidurite ajamid? Mehhaanilised,hüdro,pneumaatilised,elektromagnetilised,pneumovõimendiga ja mahthüdraulilised. 7. Milline on mehaanilise siduri survemuhvi (survelaagri) ülesanne (Kirjeldada liikumist ja tööd , paiknemise skeem)? Survelaagri ülesanne on lahutada siduriketas hoorattast.
Flag question 1. Hüdraulilised pressid: Raam, millel enamasti 2 kuni 4 sammast, kolb (kolvid), hüdrosilindrid, ramm ja hüdropump, mida ajab ringi elektrimootor. 2. Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemal esineb hooratas, millelt võetakse energia, mis omakorda saab oma energia elektrimootorilt. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3. Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil
1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt);
mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekannete ülesandeks on muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust ning kanda üle pöördemomenti vedavatele ratastele. 1 Sidur Siduri ülesandeks on töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, selle ajutiseks lahutamiseks, käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohalvõtuks. 1.1 Siduri ehitus 1. Siduri korv 2. Suruketas 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7.Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 1.2 Sidur libiseb Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süseem, hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu antud sõidukile. 2 Käigukast Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele kantava pöördemomendi muutmiseks, muudab
Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. 3 Joonis 3 1.6 Mootori plokk(engine block) Mootoriplokk on kõige keerukam mootori agregaat, mis on valmistatud hallmalmist, alumiiniumi- või magneesiumisulamist (ML 5) liiv- või muldvormvalu teel Joonis 4 1.7 Liuglaager( bearing shells ) 1.7.1 Kepsu laager - ülesanne on tihendada lõtku kepsu ja väntvõlli vahel. Joonis 5
Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas · 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Siduri ketas Hooratas · On tegelikult mootori väntmehhanismi detail, aga tema välimist pinda kasutatakse siduri osana. · Üldjuhul valmistatakse need perliithallmalmist, sest sellel metallil on hea soojusjuhtivus. · Hooratas on masina element, mille ülesandeks on kineetilise energia salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina edasiseks töövõimeks, hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks Hooratta tüübid · Ühemassiline · Kahemassiline Kahemassiline hooratas · Miks?: Sisepõlemismootori töö toimub regulaarsete tsüklitena, mille käigus pöörete arv kõigub ja tekib väändevibratsiooni
Jõuülekanne VW Touran 1,6 2008.a 75kW Sisukord: Sidur Käigukast Diferentsiaal Rattavõllid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad
telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Keps Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu.Kepsu on inimkond kasutanud juba aastasadu
7 7 36 24 a- kiirendus ja vastavalt kolmnurkade sarnasusele saame Ül5 Hooratas tegi 5 pööret sekundis. - nurkkiirendus Ül 3 Punkti liikumine ringjoonel, Leian kiiruse ajas muutumise 1000Nm suuruse konstantse -nurkkiirus mille raadius on 4m, on antud võrrandi. pidurdava momendi mõjul peatus -algnurkkiirus võrrandiga x=10-2t+ Leida: Kui suur 1. v = x=10-2t+= -2+3 t=2 hooratas 20 sekundiga
deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab pealiugur, eemaldades templi toorikust. Samuti liigub tagasi matriitsipool, mis vabastab tooriku. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks valin press-stantsi. Saadavad stantsised on mõõtmete täpsuselt väga täpsed, mis tõttu on stantsimiskalded oluliselt väiksemad või puuduvad üldse. Samuti puuduvad sidepinnad. Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps Stantsimise joonis Deformeerimiskalle Stantsise lõppvagu Lõiketöötlust vajavad detaili osad 6 ava Ø6mm Ø12mm Süvend 10mm M6 ava Süvendit ei ole võimalik valmistada stantsimise teel, mistõttu kasutatakse
1. a) Turva saapad b) turva püksid c)kaitse kiiver d)Metsamehe Jakk (hele värvus signaali andmiseks teistele) 2. Labidas 3. Et saag saaks igas asendis töötada. Töötab õhurõhu muutuste abil(kui kolb on karteris) 4. Võsasael on summuti kaitse, sael mitte..( ülejäänud teate ise..) 5. Küttesegu on alati 2% 6. Elektri süsteem- Stopp nupp, madalpinge juhe, kõrgepinge juhe, piip, küünal, süütemoodul, (hooratas/magneto) 7. 0,5 mm süüteküünla elektroodi vahe! 8. L- kütus/tühikäik H-kütus/töökäik T-õhk/tühikäik 9. Saeketti saab peatada T kruvi regureerimisega 10. Jahutusribid vajavad iganädalast hooldust 11. .. 12. Langetussuunda mõjutavad- puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.. 13. Langetussälgu sügavus 1/4 -1/5 , langetussälgu nurk ...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist.
saab käitamise elektrimootorilt. Lehekülg 2/5 11.01.2013 15:14 Test nr 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=482930&showall=1 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks.
Liikumise algmomendil t=0 asus keha punktis koordinaatidega x=2, y=-5, z=-8. t=0 x=2 vx=v0x+at t=0 vx=7 y=-5 vox=7-4*0=7 x0=x-voxt- t=0 z=-8 x0=2+7t+2t2 ----- vy=v0y+ayt t=0 vy=-18 ay=-2 v0y=-18-(-2)*0=-18 y0=y+v0yt- t=0 y=-5 y0= -5-((-18)*0)-(- y=-5+(-18*t)+( - zy=z0y+a2t t=0 a2=0 v0z=0-(0*0)=0 z=z-v0zt t=0 z0=-8-0-0=-8 6. Hooratas pannakse pöörlema , rakendades talle jõumomendi 40Nm. Milline on hooratta pöörlemiskiirus 14 sekundi pärast, kui tema inerstmoment on 0,2kgm 2?
Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesanne Väntmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks Väntmehhanism koosneb ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Väntvõll Väntvõlli laagrid Keps Kepsu laagrid Kolb Kolvi rõngad Kolvi sõrmed Hooratas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level ...
10. Mida näitab kasutegur? kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet 11. Mis on mehaaniline energia? suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. 12. Mis on potensiaalne energia? ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. 13. Mis on kineetiline energia? liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks liikuva keha energia sõltub keha liikumiskiirusest ja massist . ntks pöörlev hooratas 14. Mis on mehaaniline koguenergia ja kuidas teda arvutatakse? Seda liiki energiat nimetatakse ka varjatud energiaks,ühel kehal võiob olla samaaegselt nii kineetiline kui ka potentsiaalne energia nende energia summat nimetatatakse keha mehaailiseks koguanergiaks 15. Sõnastage energia jäävuse seadus- Kehad, mis seda omavad energia ei saa tekkida ega kaduda ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele, kehade
Mehaanika ajalugu Keity Eres Mis on mehaanika ? Sõna "mehaanika" on pärit kreeka keelest ja tähendas algselt masinat. Mida keerulisemad olid masinad, seda kergemaks muutus töö tuli uurida igasugust liikumist, jõudusid, kange väntmehhanisme, kruvisid jne. Väntmehhanismid näited Väntvõll - punane Võllikaelad - punane Kolvid ja kepsud - hallid Vändakaelad - sinine Silindrid - sinine Põsed - kollane Hooratas - must Vastukaalud - roheline Klassikaline mehaanika Tekkis õhtumaa kultuuris, mille läbivaks ideeks oli inimese ja Jumala seos. Õhtumaa kultuuris oli toimunud ristiusu õpetuse ja Aristotelese loodusfilosoofia süntees. Jumal on muutumatu ja see tõttu ei saanud pidada maailma loomist ajaliseks protsessiks. Arvati, et Jumala looduse seadused on muutumatud inimese osaks jäi vaid neid avastada. Klassikaline mehaanika triumf Põhines asja...
Question 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet. Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks. Question 4 Nimetage 2 pulbril põhinevat kiirtöötlemismeetodit ja kirjeldage tööpõhimõtet Pulbril põhinevad kiirtöötlemismeetodid: 1.Laserpaagutamine Põhimõte:
Karl Benz leiutas töötava kahetaktilise gaasimootori samal printsiibil1878 Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning sellele ka karburaatori. · Üks horisontaalne silinder 264 cc (58×100 mm) · õhkjahutus · suur rauast hooratas · kuumtoru süütesüsteem (patent 28022) · nukvõlliga opereeritavad väljalaskeklapid suuremateks pööreteks · 0.5 hp (370 W) · 600rpm (varasemad mootorid olid 120 kuni 180 rpm) · Kaalus umbes 50 kg Patendeerisid selle(mootorratta) kui esimene gaasi või bensiini jõul sõitev sõiduk, järgmine aasta paigutati mootor vankrile ja ka paadile Daimleri mootorratas oli põhiolemuselt eemaldatud väntadega puidust jalgrattaraam ühesilindrilise ottomootoriga.
pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla.Gaasijaotusmehhanism: ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam; nukkvõll; nookurid; klapid koos vedru ja kinnitusdetailidega; klapisääretihendid. Jahutussüsteem: ülesanne on hoida mootori temperatuur õigel soojusreziimil ja soojendada salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab
mehaaniliseks energiaks. Plahvatuse tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Sisepõlemismootori töötamine Näiteks toon 4-taktilise sisepõlemismootori töötamise. Mootori töötamiseks peavad toimuma erinevad protsessid, mis on omavahel mehaaniliste ülekannetega seotud. Põhimõtteliselt kõik töökäigud annab väntvõll: väntvõlli otsas on hooratas, mille küljes on hammasrihm, mis ajab koos oma liikumisega ringi nukkvõlli, mis tagab klappide koostöö, veepumpa, mis tagab mootori jahutuse ja roolivõimudega autodel ajab ringi roolivõimendi pumpa, ja generaatori rihm, mis ajab ringi generaatorit. Väntvõll tekitab ka kontaktide koostöö, mis lõpuks tekitab küünlale sädeme. Sisepõlemismootori töötaktid 4-taktilisel sisepõlemismootoril on neli takti ehk siis protsessi, mille
Süstikpiste omadused:1)Piste on raskesti hargnev,2)Suure tõmetugevusega ,3)Väiksese venivusega,4)väike niidikulu. Süstikpiste moodustamise tööorganid:1)Nõel-viib niidi läbi kanga kuni süstikunokani.2)Süstik-haarab nõela poolt moodustatud niidi aasa.3)Niiditõmmik-tõmbab rullilt niiti lahti ,annab nõelale niiti ette ja tõmbab piste kokku.4)Hammastik-Nihutab riiet iga piste järel.Hoiab kangast paigal.5)Presstald-surub riiet vastu hammastiku ja nõelaplaati. Universaalõmblusmasine osad.1)Hooratas-mootorist tulev liikumine suunatakse rihma abil hoorattale.2)Niidijuhik-taksitavad niidi keerdumist.3)Presstalla regulaator-saab keerata kõrgemale ja madalamale presstalda.5)Niiditõmmik-Alla liikudes annab nõelale niiti ette.5)Presstald-surub õmmeldava materjali nõelaplaadi vastu , hoides ära materjali nihkumise.6)Süstikuplaat-nõelaplaadi kõrval olev liikuv plaat,mille all on piste moodustamiseks vaja minev süstik ja süstikupesa.7)Mõelaplaat-on hamm...
gaaside väljumise kiirusega 3. Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku protsessi kirjeldavat suurust.vibu vinnastamine,puu otsa ronimine 4. Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldavat suurust, mis näitab võimet teha tööd. Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5. Kineetiline energia on siis kui see pendel liigub edasi- tagasi.potensiaalne energia on siis kui pendel seisab paigal. 6. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult
saamegi seose võimsuse ja kiiruse vahel N=Fv 8) mis on energia ja kuidas jaguneb mehaaniline energia keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Tööd tehakse alati energia arvel.eristatakse kaht kineetiline ja potentsiaalne. 9) milliset energiat nimetatakse kineetiliseks ja kuidas seda arvutada liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks liikuva keha energia sõltub keha liikumiskiirusest ja massist Ek=mv2/2 ntks pöörlev hooratas 10) millist energiat nimetatakse potentsiaalseks ja kuidas seda arvutada potentsiaalne energia ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Seda liiki energiat nimetatakse ka varjatud energiaks ühel kehal võiob olla samaaegselt nii kineetiline kui ka potentsiaalne energia nende energia summat nimetatatakse keha mehaailiseks koguanergiaks 11) energia jäävuse seadus kehad, mis seda omavad
Kontrollida käigukastiõli taset ning vajadusel lisada õli. Kontrollida peaülekande õlitaset ning vajadusel lisada õli. Sidur Ford Sierral on tavaline kuiv, ühekettaline, trossajamiga taldrikvedrusidur. Siduriketta kulumisel reguleeritakse trossi pikkust automaatselt siduripedaali küljes oleva mehanismi abil. Sidurit üldiselt ei hooldata. Aga üldpildis kui sidur omadega pees siis on ketas läbi. Ketas uus maksab ca 700kr aga taastatatud ketas maksab 250kr ja kestab samuti hästi. Hooratas on tal üldiselt kõva ning tajub roppu moodi hooramist. Aga ega need jupid ka kallid ole, lammari teema kohe täiega. Siduri ehitus on väga lihtne. Põhimõtteliselt ongi seal siduriketas, siduritross, survelaager, sidurikorv ja survehark. Siduriketta vahetuseks tuleb käigukast mahavõtta, milleks tuleb ka kardaan lahtivõtta. Selle tööga saab iga loll hakkama, kui käed otsas püsivad ei ole mingit probleemi see töö ära teha. Käigukast
ronimine,d)vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus. c ja d Tingimused: 1) keha liigub 2) kehale mõjub jõud Tööd tehakse vaid siis kui mõlemad tingimused on täidetud. 4.Millisel kehal on energiat.Too näiteid-millal on kehal kineetilist energiat,millal on tal potentsiaalset energiat. Kõik kehad mis omavad energiat või keha mille seisund annab võime tööd teha. Kineetiline: Kehal on Kineetiline energia kui ta liigub. Näiteks: sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Potenstsiaalne: Kehal on potenstiaalne energia, kui tal on vastastikmõju. Näiteks: Üles tõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5.Selgita pendli liikumise näitel millal on tal kineetilist energiat kõige rohkem,millal on potentsiaalset energiat kõige rohkem,millal on mõlemat energiat. Kui pendlile mõjub jõud liikumise suunas siis potentsiaale energia väheneb aga kineetiline kasvab aga kui pendel liigub vastassuunnas siis kineetiline energia
8) Raamlaagri paksus on 2,2 mm 9) Tõõ järjekord on 1-3-4-2 I. Silinder Sisselaske takt II. Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm 4) Klapikambri kaan 18-26 Nm 5) Nukkvõll 42-65 Nm 6) Karteri poldid 23-30 Nm 13) Klapid reguleerisime 0,3 mm lehtkaliibriga. Väntvõllu nurk Väljalase Sisselase Silinder Nukk Silinder Nukk 0 1 1 1 2 180 3 5 3 6
energia muutuse suurus on võrdne tehtava töö hulgaga. Kuna energia on otseselt seotud tehtava tööga, on tema mõõtühik sama, mis tööl. Energia mõõtühik on džaul (1 J). Kehad ja mitmest kehast koosnevad süsteemid võivad energiat omada tänu nende liikumisele või vastastikmõjule. Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks (κινητικός — kreeka k. liikuma panija). Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks (potentia — ladina k. võime). Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid
Akude puudujäägi korvab kütuselement ja jääb oodata ainult selle hinna alanemist. Kütuselementi saab jõuallikana kasutada ka veoautodel, bussidel ja rongidel. Gürobuss Gürobuss on kõige lihtsamalt seletades elektrimootoriga autobuss, mis ammutab oma energiat suurest inertsi jõul pöörlevast hoorattast. Selle ratta telje küljes on omakorda kolmefaasiline asünkroonmootor, mis sõidu ajal toimib generaatorina, andes sõiduki veomootorile elektrienergiat. Hooratas ise asub bussi keskosas põrandas spetsiaalses kambris, mis on täidetud hõreda heeliumiga. 1950. aastal valmistatud esimese proovimudeli hooratas kaalus 1,5 tonni ning selle läbimõõt oli 1,6 m. Hilisemal, Gentis sõitnud G3-l, oli hooratta kaal isegi 3 tonni ning läbimõõduks peaaegu terve bussi laius. Erinevalt trollidest ei vaja gürobussid pidevat sarvedega siiniühendust. Selle asemel ,,tangitakse" neid peatustes spetsiaalsete energiavõtupostide juures. Väliselt
4. Takt Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. takt. Neljataktilist mootorit käivitatake tavaliselt elktristarteri ehk käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Peale mootori käivitumist tagab selle sujuvat tööd väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesandeks on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetakti anda kolvile liikumisenergiat. Nelataktilist sisepõlemismootorit nimetatakse ka Otto-mootoriks, selle leiutaja Nikolaus August Otto järgi
1. Sidurikoda 2. Õlipumba ketiratas 3. Rullpukskett 4. Mitmekettaline pidur 5. Labaõlipump 6. Mitmekettaline sidur 7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9. Vahevõlli käitushammasratas 10. Kiilrihm 11. Gaas 12. Vahehammasratas 13. Pidur 14. Veetav rihmaratas 15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24. Pumpratas Toroidülekanne Kui rulliku üks serv toetub ühel kettal keskmele lähemale siis teisel kettal samal ajal kaugemale. Pildil kujutatud olukorras on rullid asendis, kus vedaval kettal on rulli kontaktpinna raadius ketta keskmest väike ja veetaval kettal suur, seega on tegmist aeglustava ülekandega. Ülekandes muudetakse automaatselt rullikute asendid vedava ja veetava ketta suhtes, kus rulliku servad
Mihkel Pung KODUNE TÖÖ TEEMAL MOOTORI HOOLDUS Õppeaines: Autode hooldus, hooldusjaamad ja seadmed Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. Mootori õlivahetus..................................................................................................................4 3. Mootori Jahutusvedeliku vahetus............................................................................................5 4. ,,full flow" õlifiltri vahetus......................................................................................................6 5. Automaatkäigukasti õlitaseme kontroll ning lisamine............................................................7 6. Generaatorir...
keha liigub ja kehale mõjub jõud. 7. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsuse tähiseks valemites on N. 8. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. *Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks (κινητικός — kreeka k. liikuma panija). Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. *Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks (potentia — ladina k. võime). Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid.
kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed. Energiaallikana kasutatakse päikesepatareisid, akumulaatoreid, kütuseelemente ning tuumareaktoreid. Satelliidid Satelliitidel on erinevad andurid, mis on disainitud tajuma või andma infot füüsikalise nähtuse kohta: güroskoop, päikeseandur, magnetomeeter, horisondi andur, tähtede andur. Aktuaatorid on seadmed, mis viivad läbi asendi muutmise: põtkur (eesmärk on tõugata), magnetpool (et kontrollida asendit või nurkkiirust), hooratas (pööravad satelliiti vastupidiselt oma pöörlemissuunaga), päikesepuri (asendi ja kiiruse seadmine). Satelliidid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
......................................................................24 KOLVIRÕNGAD......................................................................................................................24 ÕLIRÕNGAD........................................................................................................................26 Väntvõll.....................................................................................................................................28 HOORATAS..............................................................................................................................30 RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI ERIOSAD.....................................................30 KOLVISÄÄR.............................................................................................................................30 RISTPEA.......................................................................................................................
Tihenditeks on kaelustihendid, vaskseib tihend ning papptihend. Käigukasti õlituseks on ettenähtud 75W/90 täissünteetiline õli, käigukasti karteri maht on 2 liitrit. 3.2 Sidur Antud mudeli puhul kasutatakse kahemassilist hooratast ja 240mm läbimõõduga siduriketast ja surveketast. Siduril on hüdrauliline ajam. Sele 3. Kahemassiline hooratas [3] 6 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD Ülekandearvud [4] : 1 käik: 3.5 2 käik: 1,842 3 käik: 1,3 4 käik: 1,029 5 käik: 0.838 Tagurpidi käik: 3,444 Autol on ühekordne peaülekanne sirgete hammasratastega, kuid spiraalhammastega ülekande arvuga 3,70. [4] Sele 4. Peaülekanne [5]
olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll: On jõumomenti edasikandev masinadetail. Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga. Kolb:võtab vastu töötakti ajal gaaside paisumisel tekkiva rõhu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu väntvõllile
pöörlemiseks hoogu. 4. Takt Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. Takt. Neljataktilist mootorit käivitatake tavaliselt elktristarteri ehk käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Peale mootori käivitumist tagab selle sujuvat tööd väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesandeks on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetakti anda kolvile liikumisenergiat. Nelataktilist sisepõlemismootorit nimetatakse ka Otto-mootoriks, selle leiutaja Nikolaus August Otto järgi 1.3KAHETAKTILINE SISEPÕLEMIS MOOTOR Kahetaktiline mootor on sisepõlemismootor, mille töötsükli ajal väntvõll teeb 1 pöörde ja kolb seega 2 järjestikust käiku. Erinevalt neljataktilisest mootorist ei ole silindri täitumine õhu või
pidurdusjõukontroll (EBD), haardumiskontrollsüsteem, hädapidurdusabi või elektrooniline stabiilsuse kontroll. Antiblokeerumise süsteemid arendati esialgu lennukitele aastal 1929, Prantsuse auto ja lennukiinseneri, Gabriel Voisingu poolt. Varajasem süsteem kandis nime Dunlopi Maxaret süsteem, esitletud 1950-ndatel ja see on endiselt kasutusel mõnel lennukimudelil. Need süsteemid on kasutusel hoorattal ja klapikinnitusel, mis toidab pidurite silindreid. Hooratas on kinnitatud trumliga, mis veereb samal kiirusel kui ratas. Normaalse pidurduse korral trummel ja hooratas tiirlevad samal kiirusel, kui ratas aeglustub äkitselt, teeb trummel sama, jättes hooratta kiiremini tiirlema. See põhjustab klapi avanemist, lubades väikese koguse pidurivedeliku läbida peasilindrist kohalikku mahutisse, vähendades survet silindris ja vabastades piduri. Trumli ja hooratta kasutavus on ainult siis, kui ratas on pöördel.
Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus, ülesanne, kasutamine. Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur
9 Flut die x üleujutus steigenden Fluten des 1 Rheins 9 Wucht die Jõud, hoog eine ungeheure Wucht 2 steckte hinter den Schlägen 9 Unterstützer der x Tugi, toetaja der jemanden oder 3 etwas unterstützt 9 Schwungrad das x hooratas aus einem schweren 4 Material gefertigtes Schwungrad 9 Küste die x rannik die atlantische Küste 5 Frankreichs 9 Anlage die x Keskus, jaam, der Betrieb ist mit den 6 seade modernsten Anlagen ausgestattet
Väändevibratsiooni summutamine. Mootori töö ja gaasivahetustaktide vahelduva järjestuse ning muutuva põlemisrõhu tõttu tekivad väntvõllis väändevibratsioonid. Siduriketta summutid vähendavad seda vibratsiooni, et vältida müra ja kulumist. Mootori ja jõuülekande detailide kaitsmine ülekoormuse eest. Liiga kõrge pöördemomendi ülekandmist, nt mootori seiskumisel tekkiv, takistatakse libisemisega. Siduri ehitus: 1) hooratas, 2) siduriketas, 3) surveplaat, 4) kinnituspolt. Sele 4. Siduri ehitus [6] 4. SIDURI AJAM Antud sõiduki siduri ajam on mehaaniline, mille tööd juhitakse trossiga(sele 5). Sele 5. Siduri ajami ehitus [7] 1. Sidurihoob 2. Tihend 3. Paigalduspuks 4. Sidurikorpus 5. Paigalduspuks 6. Kinnitussplint 7. Sidurikahvel 8
3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Küsimuste vastused: 1. Siduri libisemise põhjused Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süsteem või hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu üldse sellele sõidukile. Siduri libisemise põhjusteks võib olla kulunud kattekiht, kattekiht õline või määrdene, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, kattekiht mõranenud/lahti tulnud, kattekiht ei kanna kogu pinnal, siduri surveketas üle kuumenenud/murdunud, juhtpakkide kuju on astmeline kulumise tõttu, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud, soonekujuline sisetöötlus siduri
Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll
Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. 1.2 Hõõrdesiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas Sidurikorv Lahutusmuhv Kuidas sidur lahutatakse Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus
Esiteks plaanitakse lõpetada vagunite ja ümberistumisjaamade mudelridade projekteerimist. Kui kõik läheb plaani järgi, siis juba mitme aasta pärast esimestel sõitjatel on võimalus kasutada linnas tasakaaluronge. Inimese keskkonna jaoks selline transport on täitsa ohutu nii ökoloogiliselt kui ka füüsiliselt. Gürorongil ei ole võimalust vigastada inimest tõsiselt isegi sõites tema otsa. Hooratas on üsna inertsiaalne ja peatub ise 20 minuti jooksul. Isegi kui avariiolukorral hooratas jääb ilma elektrita, gürorong võib kindlasti inertsi mõjul sõita järgmisele peatusele, kus inimesed saavad rongist väljuda. Praegu selline tulevikutransport on ainult 3D-prototüüp selleks ettenähtud arvutiprogrammis, aga tasakaalurongi töötlemisega tegelev ettevõte peab läbirääkimisi selle elluviimisest Dubai ja Katari kohalike võimudega. Pole välistatud, et esimesed gürorongi vagunid on esitatud jalgpalli maailmameistrivõistlustel 2022 aastal Kataris. 1.3
süsivesinikud) sisaldus on normeeritud ja seda kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus. Diiselmootoritel kontrollitakse tahmasisaldust heitgaasides. AUTO JÕUÜLEKANNE AUTO JÕUÜLEKANNE SIDUR Siduri ülesandeks on jõuülekande ühendamine või lahutamine mootorist. Kui siduripedaalile ei vajutata, siis mootori hooratas, siduriketas ja surveketas pöörlevad ühtse tervikuna, sest taldrikvedru jõul on nad surutud ühtsesste pakki. Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast töösilind-rile ja selle rõhu toimel vajutab lahutushark siduri lahutusmuhvile. See omakorda, vajutades taldrikvedru sisemistele otstele, tõmbab surveketta eemale sidurikettast. Tänu sellele jääb siduriketas vabalt pöörlema ja ei ole enam seotud hoorattaga. Siduri töötamisel võivad tekkida järgmised rikked:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
