DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk
pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut. hüdrosüsteemides ainult jõuallikatena, st täidesaatvate
kolbpumba tootlikkusega: Q = 2 D²/4 S 60 n v [m³/h ] Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. KOLBPUMBAD KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP 1.Pöörlev rootor, 5. Vedav võll, 2.Kaldseib (äärik), 6. Kardaanvõll, 3.Plunzerid (kolvid), 7.Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel
neid eraldab õlikiht · veerelaagrid- laagrid kus tööpindasid eraldab pöörlev keha: rull, kera e kuul, kooniline rull · magnetlaagrid- kahe tööpinna eraldamiseks kasutatakse magnetväljasid. Eriti kiirelt liikuvates ja vähest takistust nõudvates elementides · Aksiaallaagrid- jõud toimivad laagrit läbida telje, võlli pikitelje sihis · Radiaallaagrid- jõud toimivad laagrit läbiva telje, võlli raadiuse sihis · Aksiaal-radiaallaagrid, on kahe eelmise kombinatsioon Veel liigitatakse laagreid: · Lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad · Määritavad ja hooldevabad · Reguleeritavad ja mittereguleeritavad laagrid Laagrite liigitamiseks kasutatakse kindlat rahvusvahelist tähistust, ISO, mil kasutatakse numbrite ja tähtede erinevaid kombinatsioone: näiteks koonusrulllaagrit 7507 tähistatakse nüüd 32207. Liited Liikumatud liited Lahtivõetavad liited
Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° 28. Pneumomootorid * kolbmootorid: Radiaalmootor, Aksiaal, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 29. Monostabiilse silindri poolt arendava jõudu arvutus 30. Bistabiilse silindri poolt arendava jõudu arvutus 31. Silindri poolt tarbiva õhukulu arvutus 32. Pneumaatilised juhtimiskomponendid, otstarve, liigid 33. Pneumojaoturid , nende liigid, tingmärgid, avade tähistussüsteem 34. 5/2 jaoturid, liigid, konstruktsioon, tingmärgid, kasutamine silindrite juhtimiseks 35
3. Hüdroekskavaatori hüdrosüsteemi iseloomustus, töötamine. Koosneb hüdromootoritest, hüdrosiibritest, hüdrojaoturitest, kaksikpumbast , hüdrosilindritest ja hüdrotorudest ning -voolikutest. Pumba abil survestatakse süsteem ja hüdrovedeliku reservuaarist juhitakse see jaoturitesse, millest omakorda suunatakse see erinevatesse tarvikutesse, kust see töötsükli lõpus tagasi reservuaari suunatakse. 4. Aksiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb, tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken. Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku
2) Klapisäär 3) Klapivedru 4) Jõukolb 5) Kinnitusmutter A) Juhtõhk B) Käivitusõhk 2.3.5 Ülelaadimissüsteem Peamasina koosseisu kuuluvad üheastmeline aksiaal-turbolaadur Napier 297 ja õhujahuti. Turbolaadur on paigutatud peamasina hooratta poolel ja on ühendatud õhujahutitega. Ülelaadimis õhujahuti on torutüüpi ja monteeritakse ahtripoolsessse karterisse. Õhku jahutatakse madala- ja kõrgtemperatuurilise kontuuri jahutusveega.Ülelaadimisõhu ressiver on integreeritud mootoriplokki. Turbolaaduri kompressor käitatakse mootori heitgaaside energial töötava gaasiturbiniga, mis asub samal võllil kompressoriga
õlikihiga täielikult eraldatud. 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus, Veerelaagrite koostisosad. Veerekehad Tavaline veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust. Veerekeradest nende vahel ja separaatorist, mille ülesanne on veerekehasid üksteisest lahus hoida. Veerekehadel võivad olla järgmised kujud: kuul ja rulllaagrid. Neile ettenähtud koormuste summa järgi liigitatakse neid: radiaal-, aksiaal- ja radiaal-aksiaallaagriteks. Laagrite täpsusklassid määravad laagi mõõtmete täpsuse ja lubatava viskumise. Kõikjal , kus võimalik, tuleb kasutada normaaltäpseid laagreid(0-klass). Koos täpsusega tõesel hind Laager koosneb kahest võrust, nende vahel asuvast veerekehast ja separaatorist Veerekehade kujud: kuul, silinder, võlljas, koonus. 12 58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel.
57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor d) Aksiaal-mootor 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Kolbtüüpi b) Plunser-tüüpi c) Teleskoopilised 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Seadmete kompleks, mida kasutatakse energia ülekandumiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. 62-Kuidas liigitatakse transmissioonid nende tööpõhimõtte järgi? a) Mehhaanilised b) Hüdraulilised
ekvivalentpinged ja võrreldakse neid lubatud pingetega kontrollarvutusel. 16.Laager ja laagerdus Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nimetatakse laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Kasutamist leiavad: veere-, liuge-,magnet- ja elastsedlaagrid. Laagreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: *vastuvõetava jõu suuna järgi radiaal-,tugi e. aksiaal- ja radiaal-tugilaagreiks; * võime järgi kompenseerida võlli (telje) läbipaindest põhjustatud tapi telje nurgiasetust seaduvaiks ja mitteseaduvaiks; * valmistamistäpsuse järgi normaal- ja täppislaagreiks; * koormatusastme järgi kergelt-, keskmiselt- ja raskeltkoormatud laagreiks. 17.Veerelaagrite liigid Veerelaagrid: Veerekehade kuju järgi jagunevad veerelaagrid kuul- ja rull-laagreiks (joon. 12. Esimesel juhul on tegemist teoreetilise punkt-, teisel juhul joonkontaktiga. Sellest
suund piki telge ühtib pöördenurga suunaga, kui nurk suureneb ja on sellega vastassuunaline, kui pöördenurk väheneb; nurkkiirenduse vektor on vektor, mille moodul võrdub nurkkiirendusega. Pöörlemisvektorid pole tegelikult õiged vektorid: neid ei saa liita-lahutada, ka ei kehti nende jaoks taustsüsteemi vahetuse valemid. Et märkida erinevust "õigete vektoritega", nimetatakse neid aksiaal- ehk pseudovektoriteks. Loeng 7 · Rõhk, rõhumisjõud, pindala vektor. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühik SI- süsteemis on paskal, mis vastab rõhumisjõule 1 njuuton ruutmeetri kohta . Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas
- Torustik - Juhtimishoovastik Agregaadid: ripp- ja haakeagregaadid 92. Hüdropumpade tüübid ja liigid Hüdropumbad jagunevad: 1. Tüübi järgi: - Hammasrataspumbad - Labapumbad - Kolbpumbad - Rootorpumbad 2. Tootlikkuse järgi: - Muutumatu tootlikkusega - Muudetava tootlikkusega NB! Muudetava tootlikkusega pumbad on: radiaal-, aksiaal- ja Flügenzellen pumbad. Kasutatakse suletud hüdrosüsteemide korral 93. Aksiaalkolbpump ja selle detailid AKSIAALKOLBPUMPADE LIIGITUS: a) kaldplokiga ja mittereguleeritava tootlikkusega b) kaldplokiga ja reguleeritava tootlikkusega c) kaldkettaga ja reguleeritava tootlikkusega Aksiaalkolbpumbad edastavad õli liikuvate kolbide abil, mis käitatakse pöörleva kaldketta poolt. Sellised
mutriga võlli otsas. 29 Tsentrifugaalpumba võllid Tavaliselt valmistatakse võllid kvaliteet süsinikterasest. Mõnikord pannakse korrosiooni vähendamiseks võllile tihendite kohale pronkshülss. Agressiivsete keskondade korral kasutatakse võllide valmistamisel roostevaba terast. Pumba laagrid 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele, kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured. Veerelaagrite õlitamiseks kasutatakse õlitoose või karteriõlitust. 2. Liuglaagrid, suurematel pumpadel. Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B83. Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust. Liuglaagrid vajavad pidevat hooldamist. 3. Mõnikord pronkspukse. Laagrid asetatakse pumba kerekaane või kronsteini pesadesse. Üheastmelise pumba puuduseks on, et tema tööparameetrite (surve ja tootlikkus)
. Iseliikuv plaatvibraator. Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks. 14) Kolb-aksiaalhüdromootori tööpõhimõte ja kasutuskohad. Kolb-aksiaalhüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks, võimaldavad tekitada pöörlemist. Ekskavaaatoritel kasutatakse peamiselt kolbaksiaalpumpi ja mootoreid. Vähemal määral radiaalkolppumpi. Aksiaal-kolbpumbal on kõik hammasrataspumba puudused likvideeritud, kuid säiluvad kõik eelised, väljaarvatud konstruktsiooni lihtsus Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98...1,0; kogukasutegur 0,92..0,96. Energia mahutus pumba massiühiku kohta ulatub kuni 12 kW/kg kohta. Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset
suurendame ka selle mootori õkonoomsuse näitajaid ja vähendame sammuga sõukruvile toimib nn. mootori iseregulatsioon. Näiteks termodünaamilist koormust. Viimane väheneb tänu ülelaadimisõhu Konstruktsioonilt võivad gaasiturbiinid olla 1. Aksiaal e.telgturbiinid, kus gaaside voog sisenemisel turbiini ilmastiku tingimustest toimuv koormuse suurenemisega kaasnev temperatuuri mõjuga silindrikolvigrupi detailidega kokkupuutel kogu hetkeline mootori pöörete alanemine oluliselt ei vähenda töötsükli jooksul. on teljesuunaline.
A survey by Skanska in Estonia in 2010 revealed that 2/3 of the 44 engineering and design firms that responded, believed they were using Building Information Modeling (Inkinen, 2010). Unfortunately this information is probably not accurate because without a clear definition of BIM in the Estonian language, several companies are mistakenly referring to every 3D model as a Building Information Model, which is not accurate. And even companies like Skanska, Ramboll, EA Reng, Aksiaal, Contactus, Amhold etc. who are correctly defining BIM as a relational database, hand over their designs in the form of 2D drawings, mainly because the owner is not willing to pay for the model. This can be the perfect time for innovative companies to (re)train their staff, upgrade computer hardware and overhaul their business model to accommodate model based collaboration. Currently the AEC industry in Estonia is not mature enough to support the use of BIM
annaabi.ee 
