· hüdrauliline Klapid Ülesanne lasta silindrisse küttesegu või õhku, silindrist välja Põlemisjäägid, töö- ja survetakti ajal isoleerida silinder atmosfäärist. · sisselaskeklapp · väljalaskeklapp Klapi ehitus Klapi paigutus · Klappipea asub klapipesas · Klapisäär juhtpuksis · Klappi hoiab oma kohal klapivedru Klapipesa · töödeldud plokikaande · keermestatud küünalaavaga moodustab põlemiskambri Klapisääre tihend Väldib õli valgumise mööda klapisäärt põlemiskambrisse Tänan kuulamast!
d) klapisäär, e) muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele. Väljalaskeklapid kannavad soojusenergiat edasi 70% klapipea ja 30% klapisääre kaudu plokikaanele. Väljalaskeklapid valmistatakse soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille sulamistemperatuur on ja keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist Klapipilu kontrollitakse töösooja mootori korral Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp
· Jaotushammasrattad · Nukvõllid · Ülekandeseadmed,tõukurid,nookurid,tõukurvarrdad · Klappid Tüübid: · Püstklappidega mootor: SV(side valve) · Rippklappidega: OHV(overhead valve) · Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal
Joonis 6 1.8 Hülss(cylinder) Hülsi ülesanne on juhtida kolvi sirgjoonelist liikumist Joonis 7 1.9 Surverõngad e. kompresioonirõngad (piston ring) tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada. Joonis 8 5 Nr.2 Gaasijaotusmehhanism 1.1 Põhi osad plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam 2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2.1 OHC (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval
1 pihusti 2 sisse – väljalaskeklapid 3 indikaatorkraan 4 käivitusklapp 5 jahutussärk 6 silindrikaanele kinnitatakse nookurid, jahutusvedeliku valjavoolu torud jne silindrikaas koosneb leegipõhi üleminepõhi külgseinad (4) silindrikaande pressitakse sisse klapide jaoks klapi juhtpuksid ja klapipesad (lõtk klapisääre ja juhtpuksi vahel on δ = 0,1 mm. Ülemisele põhjale kinni – tatakse tikkpoltidega nookuripukid Katlakivi seisukorra kontrollimiseks on silindrikaas varustatud kas kontroll – luukide või kontrollkorkidga Mõnikord jahutussärk jaotatakse 2- ks kambriks: alumine ja ülemine; selle tulemusel suureneb jahutusvedeliku voolukiirus ja seega paraneb jahutus Jahutusvedelik juhitakse silindrisärgist silindripeasse läbi spetsiaalsete stussidest,
auruda) · Mootor töötab kaua tühikäigul ( ummikutes, samuti parkimisel töötava mootoriga ) · Sõidetakse tolmus ja liivas · Veetakse haagissuvilat või mootor töötab muudes rasketes tingimustes Mootoriõli vahetatakse alati koos õlifiltriga! Õli kulu Lubatavaks peetakse mootoriõli kulu kuni 0,5l/ 1000 km kohta. Korras mootoril on see palju väiksem. Õlikulu mõjutavad: · Kasutatud võimsus · Kolvirõngaste ja klapisääre tihendite sobivus · Mootori kulumisaste ja lekked · Õli temperatuur ja tema aurustuvusomadused · Õli viskoossus töötemperatuuril Õli taset tuleks kontrollida ca 1000 km läbisõidu järel. Seda tehakse mittetöötava mootori korral kui õli on karteri põhja valgunud ( näit. hommikul enne mootori käivitamist või 3..5 min peale töösooja mootori seiskamist. Auto asend horisontaalne, õlimõõtevarras lõpuni sisse lükatud.
Tulede puhtuse eest hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites. Õigeaegne kontrollis käimine vajadus Orienteeruvalt kulumis välted. 1) Rehvid 40-60 tuhat km 2) Aku 3-5 aastat 3) Pidurivedelik 2 aastat 4) Amortisaator 50-200k km 5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km 9) Klapisääre tihendid 150-200k km 10) Generaatori harjad 100-200k km Kolm rooliseadme lihtsat kontrollimise viisi: 1) Vaatlusel mehhaaniselt seisundil. 2) Rooli vabakäik (käändmiku juhtimisel)' 3) Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites) Auto teenindus raamatu järgne hooldus. Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimub niitihti, et oleks välistatud õlitaseme langemine allapoole õlivarda kontroll kriipsu.
h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele. Väljalaskeklapid kannavad soojusenergiat edasi 70% klapipea ja 30% klapisääre kaudu plokikaanele. Väljalaskeklapid valmistatakse soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille sulamistemperatuur on ja keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist Klapipilu kontrollitakse töösooja mootori korral Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp
põlemiskambri veel külmadele seintele, mis kütuse jahutava toime tõttu ei soojenegi ja tagajärjeks on valge suits. · Sinine suits · Sinine suits tekib õli põlemisest põlemiskambris. See aga viitab kulunud kolvigrupile, tavaliselt kolvirõngastele. Tunnuseks on sinise suitsu koguse suurenemine mootori töötamisel koormuse all, näiteks mäkketõusul. · Veel võib õli sattuda põlemiskambrisse ebatihedate klapisääre tihendite kaudu ja sellestki tekib sinine suits. Sellisel juhul on tunnuseks sinine suits auto liikumisel koormusvabalt, sisselülitatud käiguga, näiteks sõitmisel allamäge. CO vingugaasi lubatud kogus heitgaasis NOx ja HC lubatud kogus heitgaasis Tahmaosakeste lubatud kogus heitgaasis · Heitgaasi tagastus tähendab vähese koguse heitgaasi tagasijuhtimist silindrisse töösegu koostisesse. Sellega vähendatakse lämmastik-ühendite NOx hulka heitgaasides.
3. Kas on võimalik eemaldada plokikaant nukkvõlli eemaldamata? Meie poolt vaadeldava mootori puhul ei ole, sest ligipääs plokikaane poltidele ei ole võimalik. 4. Kuidas õlitatakse nukkvõlli? Õlitagasivool karterisse. Nukkvõlli plokikaane poolsetes pakkudes on õlikanalid, mille kaudu toimub nukkvõlli õlitamine ja lisaks veel tagab õlituse õliudu. 5. Kuidas välditakse õli sattumist põlemiskambrisse? Õli sattumist põlemiskambrisse välditakse klapisääre tihenditega. 9 Klapi eskiis ja klapi osad Joonis 1. Klapi osad Joonis 2. Klapp 1- Klapisäär, 2- klapilukusoon, 3- klapi äärik, 4- jahutusaine (naatriumtäidis), 5- klapipea ehk taldrik. Joonis 3. Klapi tööpind Klapi juhtpuksi ülesanne on fikseerida klapi suund liikumisel. Juhtpuksid valmistatakse pronksist.
ahtripoolsest otsast. 1) Nukkvõlli ühe nukkseibidega vahetükk 2) Nukkvõlli kandelaagri karp 3) Kandelaager 4) Vahetükkide kinnitus 5) Pikendusvõll õhujagajale 6) Maksimumpöörete kaitse 7) Hammasrattas 2.2.6.2 Gaasijaotusklappid Sisse- ja väljalaskeklappi ülesande on avada ja sulgeda õhukanal. Ühel silindrikaanel on kaks sisse- ja kaks väljalaskeklappi. Klappid on valmistatud süsinikterasest. Klapitaldrikul on 30˚ tööfaas. Klapifaas sooveldatakse spetsiaalse pastaga. Klapisääre külge kinnitatakse ülemisse koonilisse treitud ossa vedru ülemineklapitaldrik, mis kinnitatakse kooniliste poolrõngastega. Klapil on eraldi juhtpuks, mis on valatud malmist. Nookur lööb klapisääre otsa ära. Seetõttu on paigaldatud sääre otsa karastatud teraskübar. 26 Klapil kasutatakse vedrusid. Vedru ülesandeks on sulgeda klapp. Vedrud valmistatakse mangaanterasest. Klapi sulgemiseks kasutatakse kaht vedru
õlikanalite ning muude avasuste hermeetilisus;b) ülekanda indikaatorrõhu reaktiivkomponenti (pi.max = 200 bar);c) tagada gaasijaotusmehhanismi töö ja vajadusel turbokompressori paigutus;d) tagada vajalik soojusvahetus, vastu pidada laiatemperatuurilisele töökeskkonnale (-40 kuni + 1000 0C). Plokikaanes on järgmised sissetöötlused ja avaused: põlemiskambrid, õli- ja jahutusvedelikukanalid, klapipesad, klapisääre puksid, kinnituspoltide avad, sisse- ja väljalaskekanalid, küünla-, eelsüüteküünla või pihustiavaused. Plokikaane paigalduse kord ja kinnituspoltide pingutusmomendid sõltuvad plokikaane valmistusmaterjalist. 13. Kahetaktilise mootori tööprintsiip ja selle eripära Võrdsete parameetrite korral on 2-taktiline mootor 60 ... 70 % võimsam 4-taktilisest mootorist; 2-taktilised mootorid töötavad
Õlipump, õlipumba kett, keti pinguti, vaheplaat, 475 ketitallad, poldid Plokikaane tihend 120 Kett 85 Karteripõhi + poldid 120 Õlifilter 10 Klapisääre tihendid 30 Nukkvõllid 800 Plokikaane poldid 150 Pihustid, pistikud 250 Sisselaske kollektori tihend 35 Väntvõlli kaelustihend 10
Klappidega gaasijaotusmehiianismi detailide ehitus. K l a- pid sulevad ja avavad sisse- ning väljalaskekanaleid. Klapp l (joon. 16) koosneb peast, mille 45° kaldega töö- pind on hoolikalt soveldatud pesale, ja säärest. Klapisääre otsal on ringõnar vedru tugitaldriku poolitatud lukustus- koonuse jaoks. Silindri paremaks täitmiseks tehakse sisse- laskeklapi pea veidi suurem kui väljalaskeklapi oma (M-66 roolikangil asuva lingi abil avada. Dekompressorit läheb jt.)
annaabi.ee 
