Roolivõimendi Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüd...
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................
1.Nurklihvijad 2.Saed 3.Akutrellid 4.Freesid NURKLIHVIJAD Metabo nurklihvija Nurklihvija W 6-125 pappkarbis 650 W, ketas 125 mm, tühikäigupöörded 10000 p/min. Ekstsentriklihvija 240 W, tald 125mm, 11000p/min komplektis tolmukoguja koos filtriga, kohvris 1. Metabo nurklihvija, Quick nurklihvija W 11-125 Quick võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg 2. SAED Metabo ketassaag Ketassaag KS 54, 1010 W, ketas 160 mm, lõikesügavus 0-54 mm, 3,4 kg
Erimasinaelemendid – kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates (mootori väntvõll, nukkvõll, kolvid, kepsud, turbiini labad, kraana konks, peenmehhaanika detailid jne). Masinad, aparaadid ja seadmed sisaldavad tavaliselt nii üld- kui ka erimasinaelemente. Liited Detailidevahelisi ühendusi nimetatakse liiteiks. Need jagunevad lahtivõetavuse järgi lahtivõetavaiks ja mittelahtivõetavaiks e. kinnisliiteiks. Liikuvuse järgi saab eristada liugjuhikuid, mutriga keermesspindleid, kardaanvõlli liugurit, liigendkahvlit. Liited Lahtivõetavad Mittelahtivõetavad Keermesliited Neetliited Liistliited Keevisliited Hammasliited (soonliited) Jooteliited Tihvtliited Liimliited
sõltumatult reguleerida. ·6. Lünett Pikkade detailide toestamiseks. Kasutatakse liikumatut lünetti ja liikuvat lünetti ·7. Terahoidja ·8. Ülemine pikikelk ·9. Tagapukk ·Tagapukk liigub mööda juhikuid. Toetab pikki toorikuid ja kasutatakse ka puuride, avardite, hõõritsate ja revolverpea kinnitamiseks. Tagapukk on varustatud kas liikuva või liikumatu tsentriga. ·Pukk kinnitatakse kergemaks tööks hoovaga ja raskemaks tööks mutriga. Tsentripuki saab ühenda pinkidel 1k62 suprodipõllega ja liigutada mehaanilise ettenihkega. ·10. Supordi põll on mehhanismide süsteem, mis muudab käigukruvi ja käiguvõlli pöörelemise supordi joonliikumiseks. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad tsentrite vahe treitava detaili läbimõõt( sängi-,supordi-, sillakohal, silla pikkus) spindli ava spindli pöörded ettenihked mass ja gabariitmõõtmed lisaseadmed tehniline tugi 3.Treipingil kasutatavad detaili kinnitusrakised 1
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ROOLIMEHHANISMID Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilane: Kontrollis: J. Luppin Tallinn 2006 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................................................2 Sisukord....................................................................................................................................................................3 Roolisüsteemi otstarve.............................................................................................................................................4 Rooliratas...........................................................................................................................
väliskurvi-poolsed rattad pöörlevad kiiremini kui sisekurvi-poolsed rattad). [8] Sele 7. Diferentsiaal [10] 9 5.4 Rattavõllid Rattavõllid koosnevad kahest osast. Sisemine võll ja välimine. Sisemine võll kinnitub 6 poldiga, käigukastist väljuvatele võllidele. Välimine võll kinnitub nuutidega rattarummule ning lukustatakse ja pingutatakse mutriga üle. Autol originaalis 15 tollised plekkveljed rehvimõõtudega 195/65 R15. Sele 8. Veovõllid [11] 10 KASUTATUD ALLIKAD [1] wikipedia, „wikipedia,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.google.ee/search? q=Audi+A6+2.8,+1995+MY+C4&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAcQ
otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Valisin sobivad mõõtotsakud ja seadsin need kruviku varrastesse. 2. Puhastasin detaili ja mõõtotsakud. 3. Seadsin kruviku nulli. a) Seadsin trumli nullasendisse (käristi mutrit selleks avada pole vaja). b) Nihutasin kruviku prismaotsak kokkupuutesse seademõõduga, kuna mõõtepiirkond oli suurem kui 0-25mm. Seda tegin kahe mutriga. Kui keerasin kanna vasakpoolne mutri lahti ning keerasin teist mutrit peale, nihkus kand mõõtekruvile lähemale. Toimides mutritega vastupidiselt, eemaldus kand mõõtekruvist. c) Seadsin kruviku
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri ...
Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. Kasutada tikkpoltliidet. Kuidas liigitatakse polte? Polte liigitatakse pea kuju järgi (kuuskant, keda, ümat, peit, vasar, aas, äärik), täpsuse järgi (normaal, kesk, kõrg), lukustatuse järgi ( nelikant, hammas, ilma), keerme pikkuse järgi (täis, osakeermega). Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"? Füüsikaline erinemus puudub. Polti kasutatakse koos mutriga, kruvi ilma. Kruvi on väiksema läbimõõduga ja seda keeratakse kruvikeeerajaga. Polti keeratakse mutrivõtmega. Kuidas liigitatakse kruvisid? Pea kuju järgi (ümar, poolümar, silinder, peit, poolpeit, nelikant, ilma peata), otstarbe järgi (kinnitus või seadekruvid), Kasutusvaldkonna järgi (masina, pleki, puidu, kipskruvid peaksid ju ka olema?), keeraja
ühtlaselt jaotada. Sõltuvalt pihusti klapi avamise moodusest jagunevad klapp-pihustid mehaaniliselt ja hüdrauliliselt avatavateks pihustiteks. Kaasaegsetel laeva diiselmootoritel kasutatakse kinniseid hüdrauliliselt avatavaid klapp-pihusteid. Diisli hüdrauliselt avatava pihusti ehitus ja tööpõhimõte on esitatud joonisel (Joonis 1). Pihusti teraskere koosneb kahest osas- pihusti ja nõelklapi kerest (1 ja 2), mis liidetakse omavahel mutriga 3. Nõelklapi säär ja klapi kere moodustavad väga täpselt töödeldud (lõtk 2... 5 μm) preetsiisse paari, mille osad nõelklapi ja klapi kere ei ole eraldi vahetatavad. Nõelklapp 4 surutakse oma pessa rõhu reguleerimiskruvi, vedru 5 ja tõukuri 6 kaudu. Vedru eelpinge on reguleeritav reguleerimiskruviga 7, mis fikseeritakse kontramutriga 8. Kütus surutakse KPP-ga mööda kanalit 9 pihusti nõelklapi 4 diferentsiaalpinna ja pihusti kere vahelisse ringkanalisse 10 ja sealt
töötamisel inertsiga) on lubatud hammasülekande mõningane müra.Sisselülitamine toimub vajutades sisselülituse blokeerimise nupule 1 ja seda kinni hoides vajutada nupule 2. Väljalülitamine-nupp 2 vabastada. Saekette vahetus: Saag vooluvõrgust välja lülitada! Fikseerige liikuv kettakaitse 2(joon.3). Hoides võtmega flantsi 3, kuuskantvõtme abil keerake lahti mutter 5, eemaldage seib 4 ja flants 3, seejärel saeketas. Paigaldage uus ketas, kinnitage flantsiga 3, seibiga 4 ja mutriga 5. Saeketas peab jääma otse. Saagimissügavuse seadmine: Saag vooluvõrgust välja! Keerake lahti kruvi 2 (joon.4) ja paigaldada näidik vajalikule sügavusenäitajale liigutades plaati üles (vähendamine) või alla (suurendamine). Õnnetuste ärahoidmiseks ja kvaliteetse lõike saamiseks soovitatakse mitte üle saeketta hammaste sügavuse liigutada plaati. Mida vähem on hammas puidust väljas seda puhtam lõige. Saagimine nurga all: Saag vooluvõrgust välja! Nurga all saab saagida
13. Lukustuse järgi: nelikantlukustusega, hammaslukustusega, ilma lukustuseta 14. Keerme pikkuse järgi; täiskeermega, osakeermega. 15. Mööblipolt osakeermega, nelikantlukustusega, ümarpeaga 16. Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"? 16. KRUVI (polt) = varras mille ühes otsas on keere ja teises otsas on pea. FÜÜSIKALINE erinevus poldi ja kruvi vahel puudub erinevus tuleneb kasutamisest: polti kasutatakse koos mutriga, kruvi kasutatakse ilma mutrita. 17. Kruvi ja poldi tavapärane eristamine praktikas: 18. 1. Kruvi on väiksema läbimõõduga (kuni M4), seda keeratakse tavaliselt 19. kruvikeerajaga ning kasutatakse ilma mutrita;kruvikeerajaga ning kasutatakse ilma mutrita; 20. 2. Polt on suurema läbimõõduga, seda keeratakse ja/või hoitakse kinni 21. mutrivõtmega ning kasutatakse koos mutriga 17. Kuidas liigitatakse kruvisid? 22
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik...
ankruketi pikkust. Teatud juhtudel võimaldab see vältida ohtlikke olukordi seoses vajadusega kiirelt ankur hiivata, ka võimaldab see kergendada pootsmani tööd, sest puudub vajadus pidevaks valveks pakil. Joonisel on toodud üks elektropneumohüdrauliline ankruseadme kaugjuhtimise põhimõtteline skeem. Käigureziimis on ankrupeli trummel 11 pidurdatud pidurilindiga 12, mis surutakse kokku käsirattaga 8. Pidurilindi 12 üks ots koos mutriga 9 on jäigalt ühendatud ankrupeli korpusega, teine ots liikuva hüdraulilise silindriga 15. Õlirõhu puudumisel silinder surutakse vedruga kolvist eemale ja läbi keermestatud varda 10 tõmbab pidurilindi ümber trumli kokku. Trumli käsitsi pidurdamiseks pööratakse käsiratast 8 mille varras on ühendatud tigureduktoriga. Keermestatud varras pööreldes koos tigurattaga keeratakse mutri 9 sisse ja pidurilint 12 surutakse ümber trumli kokku
väsimustugevus? Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. Kasutada tikkpoltliidet. Kuidas liigitatakse polte? Polte liigitatakse pea kuju järgi (kuuskant, keda, ümat, peit, vasar, aas, äärik), täpsuse järgi (normaal, kesk, kõrg), lukustatuse järgi ( nelikant, hammas, ilma), keerme pikkuse järgi (täis, osakeermega). Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"? Füüsikaline erinemus puudub. Polti kasutatakse koos mutriga, kruvi ilma. Kruvi on väiksema läbimõõduga ja seda keeratakse kruvikeeerajaga. Polti keeratakse mutrivõtmega. Nagu Mossel!! Mossel on siis poldid, eks? :) Kuidas liigitatakse kruvisid? Pea kuju järgi (ümar, poolümar, silinder, peit, poolpeit, nelikant, ilma peata), otstarbe järgi (kinnitus või seadekruvid), Kasutusvaldkonna järgi (masina, pleki, puidu, kipskruvid peaksid ju ka olema?), keeraja otsa järgi (soon, rist, Philips-rist, Torx,
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Nimi Sisukord 1. Autovedrustus............................................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................................................................4 1.3 Reaktiivvedrustus..............................................................................................................4 1.4 Poolaktiivne vedrustus......................................................................................................5 1.5 Aktiivvedrustus......
hoonitud. Silindrihülssidel on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, kust jahutusvesi juhitakse silindriplokist silindrikaande. Tegemist on märgade hülssidega. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast. Silindrikaaned Silindrikaaned on neljakandilised, valatud eriti kvaliteetsest hallmalmist ning kinnitatakse nelja mutriga silindriploki külge. Silindrikaani jahutatakse kõrgtemperatuurilise mageda veega, seega protektorid puuduvad. Jahutusvett töödeldakse eraldi keemiliselt ja sinna lisatakse korrosioonivastaseid kemikaale. Jahutusvesi juhitakse silindrikaantesse läbi hülsi kraes olevatesse avadesse. Silindrikaane koosseisu kuuluvad kaks sisselaskeklappi, kaks väljalaskeklappi, jahutusvee väljalasketoru, kütuseklapp (pihusti), nookuri pakid koos nookuritega, käivitusklapp ja indikaatorkraan
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamin...
Klarifikaatorina töötav trummel reglina vahefaasina vesilukku ei nõua, sest puhastatav keskkond peaks olema veetu. Tsentrifugaaljõuga eraldatakse mehaanilised osakesed, mis ladestuvad trumli seinale. Väiksema tihedusega puhas kütus liigub taldrikuhoidja telje suunas ja sealt mööda väljavoolutoru koguri avast välja. Purifikaatorina töötav trummel koostatakse nii, et taldrikute paki peale pannakse pikendatud väljumistoruga eraldustaldrik ja trumlikaane külge kinnitatakse mutriga reguleerimisseib 1. Taldrikuhoidja 2. Pika toruga eraldustaldrik 3. Veeluku reguleerimisseib Purifikaatorina töötav separaator tuleb enne separeerimist osaliselt täita veega, mis moodustab nn. veeluku. Purifeerimisreziimil väljub puhas kütus taldrikuhoidja ja eraldustoru vahelise kanali kaudu puhta kütuse
2.3.1.5 Pihustid Tüüp: Klapiga pihustid Tootja: L`Orange Mark: VUO – G 106 Pihustamisrõhk: 450 bar Pihustid on 9 avalised. Pihustid on paigutatud täpselt silindrikaane keskel, et tagada parem kütuse sissepritse kvaliteedi. Küttuse pihustamine silindrisse alustatakse 13° enne ülemist surnud seisu. Pihusti avad on 0.3mm läbimõõduga , pihustus nurk on 106° ja pihusti nõela tõus on 0,85mm. Pihusti sisse on paigutatud tõukurivarras, vedru, reguleerimispolt koos mutriga. Pihusti korpus on suletud pealt kaanega. Pihusti korpuse otsas on pihustustiotsik, mida fikseeritakse tiftiga ja keeratakse kinni mutriga. Pihusti sees asub nõel. Pihusteid jahutatakse peamasinate tsirkulatsiooni õliga. Küttus liigub pihustisse küljepealt ja läheb mööda kanalit otse pihusti otsiku survekambrisse. Kui kütuse surve ületab vedru survet liigub nõel ülespoole ja avab sellega pihustusavad ja küttus pääseb silindrisse.
- nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad. - nähakse ette ruumilised sidemed diafragmad. - karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad. - katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist. - Hoonete jäigastavateks elementideks võivad olla ka monoliitsete seintega trepikojad, ja liftisahtid. 78. Kuidas ühendatakse raudbetoonhoone karkassi elemente omavahel? - Riivis kinnitatakse konsoolidele seibi ja mutriga ankrupoldi abil. Tala otsa all on neopreenist padi. - Korruspostide jätkamisel kasutatakse lisavardaid ning keevitusühendusi, mis betoneeritakse. - Riivi ja posti ühendus võib olla tehtud ka astmelise riivi otsa abil ning kasutades kinnituslappi. 79. Kuidas ühendatakse teraskarkassiga hoone elemente omavahel? Teraspostide juures kasutatakse tänapäeval kas toru, kanttoru või H-kujulisi ristlõikeid.
3. st 5, või harvem malm 18-36 , valgevask L-15, L 25 või muud sulamid. Täävtoru seina paksus peab olema vähemalt ( 0,1 - 0,15 ) Dsv, kus Dsv on sõuvõlli diameeter. Täävtoru võib olla keevitatud või kinnitatud äärikute ja poltidega ahtertäävi, laeva korpuse flooride ja ahterpiigi vööripoolse tugevdatud seina külge . Keeviseta kinnitusel pressitakse täävtoru ahertäävi õuna sisse seestpoolt, tihendatakse kummirõngastega ja kinnitatakse mutriga , mis peab olema fikseeritud spetsiaalse stopperiga. Kummitihendid on paigutatud ühelt poolt täävtoru ääriku ja ahtertäävi õuna vahele teiselt poolt ahtertäävi õuna ja kinnitusmutri vahele. Täävtoru vööripoolne ots kinnitatakse äärikuga ahterpiigi vaheseina külge. Dedvudseadme kinnitus - ahtertäävi õun , dedvudtoru, laeva korpus ja ahterpiigi vahesein ,peavad moodustama ühtse jäiga konstruktsiooni, mis on võimeline vastu
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
vaid tootja on vahetanud tavalise kolvivarre perforeeritud varre vastu, mille sees saab KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA pöörelda teine, peenem varras. See sisemine varras on ühendatud kolvivarre mutriga (klapimutriga), mis võimaldab muuta amortisaatori summutusjõudu sisemist varrast ühele või teisele poole pöörates. Selle protsessi lihtsustamiseks on tootjad kaasa
See ber. Pealt on kambrid suletud samast materjalist kaantega väljendab elektrihulka, niida täielikult laetud aku annab ja tihendatud mastiksiga; kaantes on klemmiavad. Naaber^ 20-tunnisel tühjendamisel kuni elementide lubatud piir- elementide isenimelised klemmid ühendatakse omavahel pingeni. pliist vahelike 3 abil. Äärmised on aku välisklemmideks, Aku markeeringus märgib esimene number (3 või 6) aku mille külge kinnitatakse poldi ning mutriga juhtmeotsad. elementide arvu, tähed aga tüüpi: MT -- mootorratta-, Iga elemendi kääne keskel on kruvikorgiga suletav ava l rn@torolleri- ja mopeediaku, MTC--käivitustüüpi moto- elektrolüüdi sissekallamiseks ja selle taseme kontrollimi- rolleriaku. Viimastel on suurem plaatide pind, mistõttu seks. Eralduvate gaaside väljapääsuks on korkides tuulu- nad suudavad lühiajaliselt anda tugevat voolu (kuni tusavad. Kaitseks tolmu ja vihma eest ning juhusliku 150A)
juhtkehi tarvis kuna puudub vajadus läbipuhe akende sulgemiseks. Samas kui kontuurläbipuhega SPM ( MAN, KZ, KCZ) peavad kolvid omama pikki malmist juhtkehi, et teostada silindris gaasivahetust (kolb sulgeb ja avab gaasi vahetus aknaid) KOLVISÄÄR Ülesanne: ühendada kolb ristpeaga. Töötab raskendatud tingimustes st peab taluma suuri survepingeid. Valmistatakse süsinikterasest, harva ka malmist. Vanema tüübilistes mootorites kinnitati kolvisäär mutriga ristpea keha külge.Uuema tüübilistes mootorites kinnitatakse kolvisääre alumine ots ääriku abil ristpea ülemise pinna külge. Kolvisäär võib olla seest õõnes ja seda õõnsust võidakse kasutada kolvile jahutusvedeliku (kas jahutusõli või jahutusvee) juhtimiseks RISTPEA Ülesanne: ühendada keps kolvisäärega šarniilselt ja moodustada ristpea laager.Valmistatakse süsinikterasest 40, 45 või kergelt legeeritud terasest 40X, 40XH Ristpea koosneb: ristpea keha
a) tungrauad, b) talid, c) üldotstarbelised vintsid. 104-Kuidas saab laste ümber paigutada tungraudadega? Tungrauad võimaldavad laste ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori 105- Kuidas liigitatakse tungrauad tööpõhimõtte alusel: a) mehhaanilised, b) hüdraulilised, c) pneumaatilised. 106-Miks pole kruvitungraual vaja pidureid? Kruvitungraud (vt TV lk 18 joon 1.1) koosneb käepidemest 1, jõukruvist 2, korpusest koos mutriga 3, põrkrattast 4 ja ümberasetatavast põrklingist 5. Käepideme pööramisel ühes suunas hambub põrklink põrkratta hammastega ja keerab jõukruvi käepideme pöördumise suunas. Käepideme pööramisel vastassuunas hüppab põrklink üle põrkratta hammaste ega keera jõukruvi. Põrklingi ümberlülitamisel toimub jõukruvi pööramine vastassuunas. 107-Kuidas liigitatakse hüdrotungrauad konstruktiivse lahenduse alusel? a) ühesilindrilised, b) teleskoopilised, c)
eelpingetalasid (lõugtalad). Lõugtalasid valmistatakse laiusega 3M, 4M, 5M, 6M ja 7M ning kõrgusega 5M, 6M, 7M, 8M, 9M, 10M, 11M ja 12M. [ Postide ja riivtalade ühendussõlmed Riivtalad võivad toetuda ja kinnituda postiotstele, postikonsoolidele või peitkonsoolidele. Posti otstele toetudes tekib korruspostkarkass skeem (vt foto). Posti otstest ulatuvad välja ankurdus-poldid, mis riivtalade paigaldamisel läbivad tala montaaziava ja pealt kinnitatakse seibi ja mutriga. 29. Teraskarkassid, karkassielementide liited Teraskarkassi moodustavad samad elemendid, mis raudbetoonkarkassigi. Elementide valmistamiseks kasutatakse erinevaid terasprofiile (mõned näited kõrval esitatuna). Elementide ühendussõlmed võivad olla lahendatud nii polt- kui ka keevis-liidetena (fotod ülal). Alljärgnevate sõlmedega on toodud näiteid terastala ühendamisest postiga: need võivad olla nii sarniir- (a) kui ka jäikühendused (b...d)
parema pikendi reguleerimine kolvivarre keermesliitest 3. parema pikendi katkestusklapi reguleerimine. Reguleeritakse selliselt, et vasak pikend tõuseks ja laskuks esimesena 4. rataste seadekiiruse reguleerimine drosselist 5. 5, 6 ja 7 – mehhaaniline rataste kõrguse reguleerimine 8. tööreziimis hõlma kalde reguleerimine 1) ülemine vedrupakett reguleeritakse tasandushõlm maas. Mutter keeratakse kerge pinguga kinni ja kontreeritakse teise mutriga 2) alumine vedrupakett reguleeritakse maksimaalselt ülestõstetud tasandushõlmaga. Kui tasandushõlma pöördenurk on 30°, siis peab vasaku jätku otsa ja maapinna vaheline kaugus olema ligikaudu 80mm. Tööliikumised Tasandushõlma kasutamisel peab lisaseadme ümberlüliti olema asendis „TAGUMINE LISASEADE“. Tasandushõlma erinevate silindrite solenoidklappide juhtimiseks kasutatakse lisaseadmete lülituspulti.
Need on kõige lihtsamad, odavad, töökindlad, ebatäpsed. Otsetoimega temperatuuri regulaator Nende reguleerimisseadmed kasutavad mõõteseadme energiat. Termoballoon on täidetud madala keemistemp. vedelikuga (etüülefiir). Kui temp. muutub siis termoballoonis tekib rõhk mis kapillaari 2 kaudu antakse regulaatori sülfoonkarbi sisse ja sülfoon 3 surutakse kokku. Sülfoon on seotud väljund vardaga 7 mille abil paigutatakse ümber klapid. Mutriga 5 saab reguleerida vedru 4 pinget ja sellega pannakse paika ette antud temperatuuri suurus. Kohalik klappide asendi näitaja 6. Kui temp suureneb siis rõhk termoballoonis suureneb ja sellega klapid suletakse. Soojuse kandja vooluhulk väheneb ja temp objektis väheneb. See on P regulaator, ta omab staatilist viga. Võib kasutada sooja vee temp. reguleerimiseks ja nende piirkond on 55-65, 60-70, 70-80. Täpsus +-3-5. Otsetoimega rõhuregulaator
58). Pööratavad rööpkruustangid koosnevad alusplaadist 1, pööratavast osast 2 ning liikuvast 3 ja liikumatust pakist 4. Liikuvat pakki nihutatakse kruvipaari 6-7 abil. Pakkide rööpsuse tagab liikuva paki prismaatiline saba 5. Pööratavad rööpkruustangid joon. 58 3 Mööda T-kujulist ringjoont 8 liigub kinnituspolt 11 koos mutriga 10. Käepideme 12 abil kinnitatakse kruustangide pööratav osa 2 vajalikus asendis alusplaadi 1 külge. Kin- nituspoldi 11 vabastamisel saab pööratavat osa pöörata ümber telje 9 ja seada kruustangid vajaliku nurga alla. Rööpkruustangide liikuv ja liikumatu pakk, samuti pööratav osa tehakse hallmalmist, kruvi, poldid ja teised detailid valmistatakse süsinik- konstruktsiooniterasest. Pakkide tööea suurendamiseks ja tooriku tugevamaks
3. Terastöörattaga H>1Mpa (u< 300-500 m/s). Suure joonkiiruse korral suurenevad ka hüdraulilised takistused ja väheneb hüdrauliline kasutegur - suureneb kavitatsiooni oht. Tavaliselt on tööratas ühepoolse imemisega, mõnikord tehakse ka kahepoolse imemisega töörattaid. Tööratas kinnitatakse võlli peale liistu abil ja fikseeritakse mutriga võlli otsas. 29 Tsentrifugaalpumba võllid Tavaliselt valmistatakse võllid kvaliteet süsinikterasest. Mõnikord pannakse korrosiooni vähendamiseks võllile tihendite kohale pronkshülss. Agressiivsete keskondade korral kasutatakse võllide valmistamisel roostevaba terast. Pumba laagrid 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele, kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured
Need on kõige lihtsamad, odavad, töökindlad, ebatäpsed. Otsetoimega temperatuuri regulaator Nende reguleerimisseadmed kasutavad mõõteseadme energiat. Termoballoon on täidetud madala keemistemp. vedelikuga (etüülefiir). Kui temp. muutub siis termoballoonis tekib rõhk mis kapillaari 2 kaudu antakse regulaatori sülfoonkarbi sisse ja sülfoon 3 surutakse kokku. Sülfoon on seotud väljund vardaga 7 mille abil paigutatakse ümber klapid. Mutriga 5 saab reguleerida vedru 4 pinget ja sellega pannakse paika ette antud temperatuuri suurus. Kohalik klappide asendi näitaja 6. Kui temp suureneb siis rõhk termoballoonis suureneb ja sellega klapid suletakse. Soojuse kandja vooluhulk väheneb ja temp objektis väheneb. See on P regulaator, ta omab staatilist viga. Võib kasutada sooja vee temp. reguleerimiseks ja nende piirkond on 55-65, 60-70, 70-80. Täpsus +-3-5. Otsetoimega rõhuregulaator
Tihend on nahast või pehmest materjalist ja sinna surutakse atsetüleenireduktori sissevoolututs. AGA balloonidel on ventiilis ava, milles on paremkeere, mille sisse läheb atsetüleenireduktori kinnitusmutter. Ventiili keermed omavad vasakpoolset keeret, mille tulemusel seab võimatuks nende paigaldamise teistele balloonidele. Propaani-butaaniballoonide ventiilid on teraskerega. Seal asub torukujuline kumminippel. Kumminippel on asetatud klapile ja spindlile ning mutriga on nad kokku surutud. Propaan- butaaniballoonide ventiilid omavad samuti vasakkeeret, seega on vasakkeermega kõik põlevgaase omavate balloonide sulgeventiilid. Surugaasireduktorid. Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam kui balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning
3. Jagada esimese mõõtmise tulemus kahega ja liita sellele teise mõõtmise tulemus. Joonis 2.2. Paarisaeru ja üksikaeru paadi tullide kauguse mõõtmine. Tulemus peaks olema 80-90 cm vahel ja see ongi tulli kaugus paadi keskkohast. Tullide kaugust saab muuta keerates tullide võlli kronsteini küljes hoidva mutri lahti. Tavaliselt on kronsteinide küljes ava, mis võimaldab 2cm ulatuses võlli nihutada. Pärast kinnitamist tuleb kindlasti mutter teise mutriga kinnitada, siis pole ohtu, et see lahti tuleks või paigast läheks. Paljudel vanematel paatidel aga ei saa muuta tullide kaugust kronsteinidel. Siis on võimalik astada puidust klotsid kronsteinide alla. Sellisel juhul tuleb arvestada, et klotsid oleksid täpselt ühe paksused ja viies kronsteine paadist eemale, võib tullide kõrgus minna madalamaks. Seepärast tuleb uute kronsteinide soetamisel kindlasti jälgida, et oleks võimalik tullide kaugust paadi keskkohast reguleerida
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...
koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kannu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörlemisel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuures muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali. Viimane liigub alla isevoolu teel. Tühjendusava suurust reguleeritakse lõhestatud erimutriga traaversi ülaosas. Mutriga saab nihutada purustuskoonuse võlli püstsuunas. Lauge koonusega purusti aluseks on teraskere 1. Kere külge kinnitub amortisaatorverudel tugirõngas 10. Tugirõnga sisekeermele on kruvitud liikumatu koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustuskoonus 3 kinnitub võllile 6 oma alusega allapoole ning pöörleb liikumatus koonuses. Võlli alumine ots paigaldub ekstsentrikkannus 8, mis pöörleb vastavas taldmikus, ning kannu ajab ringi ajamivõlli koonushammasratas
eelpingutusjõud. Selle vältimiseks tuleb kasutada lukustusvahendeid. a) b) d) e) kärn Mutrite lukustusvahendid. a) ja b) – vedruseibiga, c) – teise mutriga, d) – polüamiidrõngaga 82 g) mutri abil, e) – splindiga, f) f) – traatimisega, g) – kärnimisega. Muttrid ja kruvid keeratakse kinni ja lahti võtmetega. Neli- või kuuskantpeaga mutrid ja kruvid keeratakse tavaliste võtmetega (a ja b). Ümara hammasmutri jaoks on võtti c. Varianti d kasutatakse mutritel, mille otspinnal on vastavad avad. Sisekuuskandiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
