Δm=M1· 100−W 2 = 10· 100 −14 = 0,698 s = 698 s Entalpiate muut: Δh=95 kJ/kg Leian niiske õhu diagrammilt tehnilise niiskuse ja selle muudu: d1=9,6 g/kg d2=29,5 g/kg Δd=19,9 g/kg PH O 2 1400 ϕ1= P küllastus = 32000 · 100 =4,375% ϕ2=38% t2k=31°C Kuivatusõhu kulu: ΔM 698 · 1000 L= Δd = 19,9 = 35075,3 kg/s Kuivati soojusvõimsus: Q=L·Δh Q=35075,3 · 95 = 3,332 MW Vastus: Kuivati soojusvõimsus 3,332MW ja kastepunkt 31°C
soojuse koos tootmiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, ning paigutama seadmed sellistesse piirkondadesse, kus on olemas nõudmine nii elektri kui ka soojuse järele. SAASTEAINETE HEITE PIIRVÄÄRTUSED o Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Näiteks: o Tahket kütust kasutava olemasoleva põletusseadme jaoks, mille soojusvõimsus on 400 MW või suurem ja mis töötab mitte üle 2000 töötunni aastas, oli 2015. aasta 31. detsembrini vääveldioksiidi heite piirväärtus 800 mg/Nm3. o Tahket kütust kasutava uue põletusseadme jaoks, mille võimsus on suurem kui 300 MW on vääveldioksiidi heite piirväärtus 150 mg/Nm 3. o Tahket kütust kasutava olemasoleva põletusseadme jaoks, mille võimsus on suurem kui 300 MW on vääveldioksiidi heite piirväärtus 200 mg/Nm3. HUVITAVAT
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
saastumiseks ja küttepindadele kogunevaid sadestusi välisteks sadestisteks. (Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla gaasitrakti, suurendavad gaasitrakti aerodünaamilist takistust ning suitsutõmbur elektri kulu. Kõige enam saastavad küttepindu tahked kütused, vähem vedelkütused õige põletusreziimi korral küttegaaside põletamise korral aga väga vähe. Välised sadestused võivad olla: pudedad, kõvad, küttepinnaga tugevalt seotud sadestused jne, mis sõltuvad põletatavast kütusest, põletamise moodusest,
Vähese väävlisisaldusega on diislikütused (DK) kuni 0,5 % S, masuudid ja raskekütused on väävlirikkad 0,5–3,5 % S või kiõrge väävlisisaldusega 3.5 – 5 % S. III Aurukatla põhiparameetrid. Aurukatlaid iseloomustavatest parameetritest on tähtsaimad jõudlusnäitajad. Kõigil kateldel antakse see aurutootlikkusena D (kg/h või t/h), tihti selle kõrval ka soojus-võimsuse Pt (kW) järgi nimikoormusel. Kui aurutootlikkus on füüsiliselt mõõdetav suurus, siis soojusvõimsus on arvutuslik suurus – ettenähtud parameetritega auru tootmiseks teoreetiliselt vajaminev soojusenergia hulk sekundis. Kuna soojusvõimsus sõltub peale aurutootlikkuse ka auru parameetritest, ei ole need kaks jõudlust kajastavat näitajat erinevatel kateldel mingis kindlas suhtes. Suurte auruturbiinlaevade peakatelde aurutootlikkus on kuni 100 ja enam t/h, abikatelde aurutootlikkus on tavaliselt 0,5…50 t/h, kuid suurtel diiseltankeritel kuni 120 t/h.
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. §6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. §6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse;
12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 12 Soojuspumba parameetrid Soojuspumba soojus- ehk küttevõimsus: Qk = q2·M, kW kus q2 ringprotsessist eemaldatav soojushulk, kJ/kg; külmutusagensi kulu, kg/s. Soojuspumba käitamiseks vajalik teoreetiline võimsus: Qk N0 0 Soojuspumba tööks vajalik madalatemperatuuriliselt keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvõimsus: 1 Q0 Qk 1 0 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 13 Soojuspumba parameetrid Reaalse soojuspumba protsessid on tagastamatud, põhjuseks on hõõrdumine ja soojus-vahetus. Esinevad ka välised kaod soojuspumba kompressoris, elektrimootoris jne. Sellest tulenevalt on soojuspumba tegelik soojustegur väiksem teoreetilisest, s.t: < 0
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud
saastumiseks ja küttepindadele kogunevaid sadestusi välisteks sadestisteks. (Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla gaasitrakti, suurendavad gaasitrakti aerodünaamilist takistust ning suitsutõmbur elektri kulu. Kõige enam saastavad küttepindu tahked kütused, vähem vedelkütused õige põletusreziimi korral küttegaaside põletamisel korral aga väga vähe. Välised sadestused võivad olla: pudedad, kõvad, küttepinnaga tugevalt seotud sadestused jne, mis sõltuvad põletatavast kütusest, põletamise moodusest,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes te...
tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, hoovuste energia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhastigaas ja biogaasid. 110(113) Villu Vares Energia ja keskkond 12.3 Eriheidete tabelid Tabel 12.21 Tahkete osakeste eriheited Kütuseliik, Tahkete osakeste eriheide q, g/GJ püüdeseade Põletusseadme soojusvõimsus P ja kütuse põletusviis P < 10 MWs 50 MWs > P 10 MWs põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti Eelkolle keevkiht Kivisüsi 3 000 Põlevkivi puhastuseta 12 000 tsüklon 3 000 elektrifilter 1 000 Turvas
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp .................................................
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; 2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; 6) tuumkütuse tootmine või rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud
Rakendatakse väga õhukestest lehtedest toodete valmistamisel ja parandamisel, õhukeseseinaliste torudest liidete keevitamisel alumiiniumist ja tema sulamitest, vase, messingi, plii ja malmi keevitamisel ühes malmist, messingist või pronksist keevitustraadi kasutamisega, samuti kõvasulamite ning messingi pealesulatamisel teras- ja malmdetailidele. Keevitamiseks on tarvis, et keevitusleegil oleks vajalik soojusvõimsus. Leegi võimsuse määrab põletist ühe tunni jooksul läbinud atsetüleenihulk. Saab reguleerida otsakute vahetusega ja valitakse vastavalt keevitatava detaili paksusele ja metalli omadustele. Valitakse metalli paksuse 1mm kohta ja tehakse kindlaks katseliselt. Süsinikuvaese terase keevitamisel metalli paksuse 1 mm kohta tunnis on vaja 100...130 liitrit atsetüleeni ja saadakse korrutades keevitatava metalli paksusega. Seega 4
soojust rohkem kui on vaja tarbitava aurukoguse tootmiseks, siis liigne soojus akumuleerub katlas, see viib aga auru rõhu tõusule. Ja vastupidi, kui kütust antakse ebapiisavalt, siis auru vajadus kaetakse osaliselt soojuse arvel, mis on akumuleerunud katlavees, see aga viib auru rõhu langusele. Seega katla soojusvõimsuse reguleerimine taandub katlas toodetava auru rõhu stabiliseerimisele. Vastav reguleerimissüsteem muudab üldjuhul kütuse etteandmist, kuna vajalik katla soojusvõimsus tagatakse kütusekoguse vastava muutmisega. Aurukatel soojusvõimsuse reguleerimisobjektina on keerukas dünaamiline objekt. Katel on lihtsustatult vedel- ja gaaskütuse põletamisel vaadeldav kahe lüli järjestikühendusena: kolle, milles toimub kütuse põlemine ja soojuse vabanemine, katla aurustuspinnad, milles toimub vee aurustumine koldest võetud soojuse arvel. Reguleeritavaks suuruseks on rõhk katla trumlis, häiringuteks aga kütuse etteande ja
AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
