Survetakt Kolb liigub ülespoole, silindris olev õhu ja kütuse segu surutakse kokku. Kolvi all olevas ruumis tekib hõrendus, kuna ruumala allpool kolbi suureneb. Kolvi all olev ruum on tihenditega tehtud nii tihedaks et välisõhk pääseb sinna ruumi vaid ettenähtud ava kaudu. Selle ava teeb lahti kolb, liikudes ülemise surnud seisu poole. Ava on aga omakorda ühendatud küttesegu valmistaja seadmega - karburaatoriga. Seega täitub kolvialune ruum ehk karter värske kütteseguga. Töötakt. Mõni kraad enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud töösegu elektrisädemega. Rõhk silindris tõuseb ja kolbi surutakse karteri poole. Teatud kindlal hetkel suleb kolb oma alumise servaga täiteava. Karteri maht väheneb ja rõhk karteris tõuseb. Kolb, enne jõudmist alumisse surnud seisu, vabastab oma ülemise servaga väljalaskeava, mille kaudu läbipõlenud gaasid väljuvad välisõhku. Enne väljalaskeava
piduritega.Tagasillast oleneb kui palju auto võtab kütust, kui hästi kannab differentsiaal koos pooltelgedega jõudu mootori jõust ratastele, korras differentsiaalil on suur kasutegur ja mittekorras differentsiaalil väike kasutegur. Joonis nr. 1 Tagasild 3 2. Vedava tagasilla ehitus Veosilla karter valatakse kas malmist või keevitatakse kokku kahest terasest stantsitud osast. Karteris paiknevad peaülekanne koos diferentsiaaliga ja poolteljed. 3. Kardaan ülekanne Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult. Veosillad aga on kinnitatud raamile vedrude kaudu ja nad muudsavad oma asendit raami suhtes koormuse muutmisel ja auto liikumisel ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all. Mille suurus muutub
-võimalik ülekoormata mootor mittesujuva käiguvahetusega -raskused optimaalse juhtimise variandi valikuks -juht peab käiguvahetuseks kasutama sidurit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1-tagumine kaas 2-vedav 5. käigu hammasratas 3-käigukasti karter 4-vedav 4. käigu hammasratas 5-fiksaatori kuul 6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg 17-sateliit 18-pooltelje hammasratas 19-pooltelje salnik 20-spidomeetri hammasratas 21-diferentsiaali karp 22-peaülekande veetav hammasratas
Märg varrukad on ette nähtud taluma koormusi loodud põletamine survet. The sleeves are in direct contact with engine coolant. A rubber or copper O-ring (yellow circle) is used at the bottom flange to prevent coolant from leaking into the crankcase. Varrukad on otseses kokkupuutes mootori jahutusvedelikuga. Kummist või vasest O-rõngas (kollane ring) kasutatakse allosas äärik takistada jahutusvedeliku lekkimist karter. The cylinder head gasket prevents any coolant leaking through the top. Silindripea tihend takistab jahutusvedelik lekib teel tippu. Väntvõll Väntvõll: The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest
Õlitussüsteem Ülo Ramp Ülesanne · vähendab hõõrdejõudu kahe detaili kokkupuutel · toimetada hõõrdpindade vahele õli · jahutab detailide tööpindasid Õlitussüsteemi üldehitus · karter · õlipump · filter · kanalid Lihtsustatud skeem · õlivõttur · õlipump · rõhu reduktsiooniklapp · õlifilter · laagrid mootoris Normaalne reduktsioonklapi rõhk autodel 3-5 kg/cm² Tööpõhimõte · õlipump · õlifilter · manomeeter · magistraal, kanalid · detailid · karter Ülaõlitus · õlitab nukkvõlli · abivõlli Õlipump · Hammasrataspump
Karterituulutus (ülesanne, ehitus) Mootori töötamise ajal tungib osa silindris suure rõhu all olevatest töögaasidest läbi kolvi ja kolvirõngaste ning silindri seina vahelise pilu mootori karterisse. Karterituulutuse ülesanne on juhtida välja vee aurud ja üleliigse karteri rõhu. Antud autol on sise karterituulutus, blokikaanest sisselase kollektorisse. Karteripõhi (ehitus, materjalid) Karteripõhi on tehtud terasest, õlivõttur on karteripõhja madalamas osas. Terasest karter kannatab lööki ja ei lähe nii kergelt katki. Mootoriõlide klassifikatsioon (API, SAE). API : API kaasaegne klassifikatsioon pärineb aastast 1980. 1. S (spak ignition e service) - ottomootor. Selle järgi asuvad klassid tähestiku järjekorras: 2. C (compression ignition e commercial)- diiselmootor EC (Energy conserving)- energiatsäästvad õlid 22
Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõlli laagrid. Õli paiskamise teel õlitatakse. Mootoris paisatakse laiali kepsulaagrite Silindri seinad, vahelt väljavalguv õli, nukkvõlli nukid jne. mistõttu mootori töötamisel on karter pidevalt täidetud õli uduga, mis sadeneb detailide tööpinnale Valgumisega Kolvisõrmed, tõukurid jne. Õlitamise põhimõtteskeem Õlipump võtab õlivannist läbi õlivõtturi sõela õli ja suunab selle surve all õli filtrisse Liiga kõrge õlirõhu korral avaneb reduktsiooniklapp ja osa õli voolab tagasi õlipumba sissevoolukanalisse. Õlitamise põhimõtteskeem
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3
Üks pump õlimootoris, kus ta libestab kõike ning langeb mootori põhja. Sealt teise või vaba pump pumpab õli tagasi õli paaki. Sellepärast peab mootoril laskma töödata umbes viis minutit kontrolli. Kui te ei ole kindel, kas mootoris on õli või ei, lisada pint ja seejärel käivitage mootor. Kui õlitase tõuseb. Kui ei, siis lisa veidi rohkem õli. Esimene Honda 750/4s kasutati kuivkarterit nagu tegid Triumph, BSA, Norton, HarleyDavidson, Suzuki DR350s ja teised. Kuiv karter aga see vastu hoiab õli välises paagis kust pumpab välja pump scavanger survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse. Seesama pump ka võtab karetist õli mis ümber ehitatud väikeseks. Tõmmatakse mootorist tulnud õli/õhu segu tagasi paaki kust eraldub õhk breatheri läbi, ning süsteem kordub. Eelised sellel süsteemil on saada kindel õlirõhk ning õlitatus mis iganes rpm-peal ning mis iganes G-
VÄNTMEHHANISMID Mootor muudab kütuse põlemisel saadud soojusenergia mehhaaniliseks tööks. Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist liikumatud ja liikuvad. Liikumatu osa mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.P...
need asuvad üleval 2.5 OH ( overhead ) klapid ripuvad 2.6 SV ( single valve ) üks klapp 6 Joonis 9. kettajam Joonis 10. rihmajam 7 Joonis 11. hammasratas ajam Nr.3 Õlitussüsteem 1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada , korrosiooni kaitse . 2. Põhiosad · Õlipump · Karter · Karteri kork · Õlivõttur · Õli filter · Reduktsiooni klapp · Õli kanalid 8 · Õli tsentrifugaalfilter · Manomeeter · Tihendid (väntvõlli otsa tihendid ja karteri tihendid) Joonis 12. õlifilter Joonis 13. karter oil pan 9 Joonis 14
tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija. Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis.
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
· VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA
60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 16. Väntvõll 17. Kolvid 2) 1. Kolvi mõõt Pikilõige A-A B-B Koonilisus I-I 79,4 mm 80,00 mm 0,60 mm II-II 79,35 mm 79,40 mm 0,05 mm Ovaalsus 0,05 mm 0,60 mm - Lukuvahe 0,5 mm 3) Silindri mõõdud 1. Pikilõige A-A B-B Koonilisus
kasutatavad mootorid) Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud
...................................................................... 18 2.1.3 Kasutatav kütus ....................................................................................................... 19 2.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 19 2.2 Peamasina konstruktsioon .............................................................................................. 19 2.2.1 Plokk- karter ............................................................................................................ 19 2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid ..................................................................... 20 2.2.3 Silindrikaaned.......................................................................................................... 20 2.2.4 Väntkepsmehhanism ...........................................................................................
võimaldatakse koonusrõnga 2 surumisega ratta koonusesse 7. Sünkronisaatori tööd võimaldavad kuus sõrme, mis ühendavad muhvi ketta 1 koonus rõngastega 2. Kolm neist on plokeeruvate sõrmedega 3, mis koonusrõngastega tugevalt seotakse kuid kolm ülejäänut- fikseeruvad 5, seotakse muhviga 1 ja koonus rõngastega 2 vedru 4 abil. 4.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS 1-tagumine kaas 2-vedav 5. käigu hammasratas 3-käigukasti karter 4-vedav 4. käigu hammasratas 5-fiksaatori kuul 6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg 17-sateliit 18-pooltelje hammasratas 19-pooltelje salnik 20-spidomeetri hammasratas 21-diferentsiaali karp 22-peaülekande veetav hammasratas
ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll: On jõumomenti edasikandev masinadetail. Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga.
1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt
Värvkatte hooldus Pesemine Auto värvkatte kaitsmiseks rooste ja vananemise eest peske autot sageli, vähemalt kord kuus, sooja või külmaveega.Kui sõidate autoga maastikul, peske autot iga kord pärast maastikusõitu.Puhastage auto alati soolast, porist jms.Veenduge, et auto uste jm keredetailide allservas olevad augud on puhtad ja vabad. Putukad, tõrv, vaik, linnuväljaheide,tööstussaaste jms võib sõiduki värvkatet kahjustada ning tuleb viivitamatult eemaldada.Viivitamatu pesu puhta veega ei tarvitse neid saasteaineid veel eemaldada.Kasutada võib pehmet seepi, mis on värvitud pindadele ohutu.Pärast pesu loputage autot sooja või külma veega. Ärge laske seebil auto värvkattele ära kuivada. ETTEVAATUST! Ärge peske tugeva seebi, keemiliste ...
kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu tasakaalustumist. Kui sisselaskeava on sulgunud, tõuseb küttesegu rõhk karteris kolvi allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all.
ühtlasemalt. Konstruktsioonilt on diferentsiaal – kompressor väiksema mõõtmeline ja kompaksem, ning kergem ja seda tänu sellele, et diferentsiaalkompressori madalrõhusilindri alumine pool on ühtlasi keskrõhusilindriks. Samas tandemkompressorites juhitakse õhk kompri – meerimisel kõikidesse astmetesse üheaegselt, mis tõttu need kompressorid töötavad ka jahutuse mõistes raskendatud tingimustes. KOMPRESSORI KONSTRUKTSIOON: 1. Karter Karter valatakse malmist ja koosneb külgkaantest, otskaantest. Karterile on monteeritud õli sisse valamiskork, välja laskekork ja õlimõõte varras või vaateklaas. 2.Silindrid Enamjaolt on silindrihülss ja silindrisärk valmistatud ühes tükis ja sell juhul kompressori jahuts toimub õhkjahutus teel ja, et suurundada jahutuspindu siis selleks on silindrisärk väljalastpoolt varustatud jahutusribidega.Silindri – särgis
LACK OF POWER : Accelerator pedal positsion gaasipedaali andur mass air low(maf) sensor - massilise õhtu andur Brake pedal positsion (bpp) switch piduripedaali asukoha lüliti Details or parts for working engine : - piston - kolb - crankshaft - väntvõll - cambshaft - nukkvõll - intake valve - sisselaskeklapp - intake port - sisselaske - head - pea - coolant - jahutus - engine block - mootori plojj - oil pan - karter - oil sump - karteripõhi - spark plug - küünal - exhaust valve - väljalaskeklap - exhaust port - väljalaskekanl - piston kolb - connecting rod - keps - rod bearing - sõrm Intake fuel and air mixture Compress All valves is closed and piston pushes the mix Combustion when piston is top dead centre, Exhaust piston push combustion gases out 1
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............
viskoosus 5W ja suvel 40. Õli 5W pumbatavuse temperatuur on -30o. API SJ/CE levinuim kvaliteedi näitaja on API. Täht S tähendab et õli sobib bensiinimootorile, C diiselmootorile. Peaaegu alati on S & C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A-st. Mida kaugemal on teine täht A-st, seda kvaliteetsem on õli. Õli tuleb vahetada vastavalt hooldus välbale, kuid vähemalt korra aastas. Ermeetilistes tingimustes säilib õli 3aastat, kuid karter ei ole ermeetiline. Õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksüdeerumise protsessi. Erinevaid õlisi ei tohi omavahel segada va. sünteetilised õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. Seda määratakse kas mootori (RON) või uurimis meetodil(MON). Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsiooni kindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv seda väiksem on detonatsiooni oht. Detonatsiooni
2000.a kasutati Euroopas sõiduauto kohta ca 3 kg Mg, tulevikus prognoositakse kasvu 100 kg- ni. [8] 2.6. Mitte mustmetallide kasutusalad [5;7] Õhupuhastajad Elektroonika Mutrid Niplid Plokikaas Kolvid Sisselaskekollektor Radiaator Erinevad korpused 9 Veermiku osad Keredetailid Karter Veljed 10 3. POLÜMEERMATERJALID EHK PLASTID 3.1. Plastide head omadused [9] väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3) ei vaja viimistlust odavad lihtsalt töödeldavad enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused Plastide osakaal auto massist on ca 15% (mahust palju enam). Lähema 5 aasta jooksul suureneb see prognooside järgi 20%- ni
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
5W ja suvel 40. Õli 5W pumbatuse temperatuur on -30kraadi. APISJ/CE Levinuim kvaliteedinäitaja on API Täht S õli sobib benamootorile. C diiselmootorile. Peaaegu alati on S ja C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A'st. Mida kaugemal see teine täht on A'st, seda kvaliteetsem on õli. Õli tuleb vahetada vastavalt hooldusvälbale, kuid vähemalt korra aastas. Hermeetilistes tingimustes säilib õli kolm aastat, kuid karter pole hermeetiline, õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi. Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht.
Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et gaasijaotus mehhanism peab õigeaegselt avama klapid millle kaudu silindrid täidetakse värkse kütteseguga ja mille kaudu juhitakse läbi töötanud gaasid välisõhku. Koosneb järgmistest üksikosadest: nukkvõll, sisse- ja väljalaske klapid, klapivedrud, vedrude kinnitus detailid,
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
seda saab vältida elektroodide ja keevitus reziimi valikuga,elektroodide valikul tuleb kasutada tootjate katalooge kõrge kvaliteedilise õmbluse saamiseks ja pragude tekke vältimiseks kuumutatakse detailid ette 200-350c.Pärast keevitamist kuumutatakse detailid ahjus kuni 700c ja jahutatakse seejärel koos ahjuga. Malmi keevitamine Auto detaile valmistatakse hall ja tempermalmist,hall malmist võivad olla valatud kere detailid samuti mootoriplokk,sidurikoda ja käigukasti karter,tempermalmist võivad olla diferentsiaali karb rattarummud ja vedru kandurid,malmi on raske keevitada sest 1.keevitamisel süsinik põleb välja tekitades hulgaliselt gaase mis jahtumisel muudavad õmbluse poorseks seega eba tihedaks ja nõrgaks 2.sulamalmi kiirel jahtumisel malm valgeneb valge malm on aga nii kõva ja rabe et seda ei saa lõikeriistaga töödelda ning rabedus soodustab pragude tekket 3.malmi sulatamisel tekivad tagastamatud mahu
klarifikaatorina. Paralleelühenduse korral ei tohi kumbki separaator töötada üle 50% nimitootlikkuse. Õlide separeerimisel kasutatakse tavaliselt klarifikatsiooni reziimi, kus õlist eraldatakse mehaanilised osakesed suuremad kui 1 - 2 mikronit. Kui õlisse on sattunud vett, tuleb separaator tööle panna purifikaatorina. Separaatori töötamise kestus ja perioodilisus sõltub õli kvaliteedist, mootori koormusest ja mootori tüübist. - väikeste pööretega mootorid, kus karter on eraldatud silindritest diafragmaga või asub õli tsirkulatsioonõli mahutis, töötab separaator 40 - 50 % jõuseadme töötamise ajast. - mootorid, kus toimub kolbide jahutus õliga, mille tulemusena on õli happelisuse suurenemine tunduvalt kiirem, separeerimise tööaeg on 70 - 80 % jõuseadme tööajast. - jõuseadmetel, kus tsirkulatsioonõliga õlitatakse ka silindreid, toimub separeerimine pidevalt, vajadusel ka mootorite seisuajal.
vahekauguse korral (kuni 8 m). Kettülekanded on rihmülekannetest kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud , kett ei saa läbi libiseda. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Enamasti koosneb kettülekanne vedavast ja veetavast kettirattast ning neid hõlmavast ajatsükleist. Veel kuulub sinna juurde karter või ohutustehniline piire ning keti pingutus- ja määrimisseade. 65. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja
kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Lakk tekib 150 ...300 oC juures, pruun; sadestub kolbidel ja kolvirõngastel. lamm mudataoline must pehme sade, mille moodustavad õli, tahm, oksüdatsioonisaadused, vesi, jahutusvedelik; sadestub mootori külmematel pindadel nagu karter, klapimehhanismid, õlikanalid. 8. Tuhasus 9. Lenduvus 10.Vahutavus 11. Ökoloogilised omadused Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid · mitmed O2, N ja S ühendid
abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta on tihendatud vetruvate rõngastega. Keps ühendab kolbi
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
kolvirõngaste vahelt karterisse pääsenud gaasidega. 1- Õlitank, 2- õlipump, 3- õlitermomeeter, 4- õlimanomeeter (enne filtrit), 5- kolmikkraan, 6- õlifiltrid, 7- õlimanomeeter (peale filtrit), 8- raamlaagrid, 9- õli magistraal, 10- nukkvõlli laagrid, 11- reduksioonklapp, 12- magistraal- manomeeter, 13- õlijahuti, 14- õlitermomeeter, 15- õliülelaske magistraal Märjakarteriga SPM õlitussüsteem. Siin on tsirkulatsioonipaagiks mootori karter. Erinevus kuivakarteteriga mootoritega seisneb selles, et siinsel süsteemil puuduvas alljärgnevad osad: ● tsirkulatsioonipaak ● õli ärapumpamispump või õli äravoolutoru ● jahutitest reduktsioonklapi ülevoolutoru karterisse Selliseid märjakarteriga mootoreid kasutetakse autodel, traktoritel ja ka väikese võimsusega laeva mootorites või ka kiirekäigulistes kaatrite mootorites ÕLIPUMP
võimalus kasutada sirkulatsioonisüsteemi õli on ohutu lekke korral Õliga jahutuse puudused: halb voolavus seega ka halb turbolentsus soojusjuhtivus on 2,5 x väiksem kui seda on veel soojusülekanne kolvipõhjalt on halvem tagi tekkimine kolvipõhjale Kolvi jahutus süsteemid: Kolbe võib jahutada mootori tsirkulatsooni õliga, mis paiskub kolvipõhjale sõrmlaagrist. Tsirkulatsiooni õli teekond: karter,- õli tsirkulatsioonipump, - õli magistraal, - väntvõlli raamlaagrid, - väntvõlli sees olev õlikaval, - väntvõlli vändalaagrid, kepsusees olev õlikanal, - kolvi sõrmelaager, - läbi sõrmlaagris oleva paiskkanali kolvi põhjale ja sealt valgub õli omal voolul karterisse tagasi Kolbe võib jahutada veel tsirkulatsiooni süsteemi õliga, milline aga juhitakse kolvipõhjale teleskooptorude kaudu.Õli võetakse karterist lastakse läbi jahuti ja
hambumisse lülitame sisse kordisti ja saame aeglustatud ülekande kus pöördemoment kantakse sidurivõllilt üle käigukasti vahevõllile 35 Joonis 38:Kordisti ehitus. 1. Siduri võll (vedav võll), 2. Vedava võlli hammasrattas, 3. Käigukasti vedav võll, 4. Kordisti lülitus muhv, 5. Käigukasti sünkronisaator, 22. Käigukasti vahevõlli veetav hammasrattas, 23. Kordisti vahevõlli käitus hammasrattas, 24. Kordisti karter, 25 .Kordisti vahevõll. 36 Jaotuskastid. Jaotuskast (Joonis 39) jaotab pöördemomenti auto veosildade vahel. Ühtlasi võib ta kujutada endast lisakäigukasti, mis suurendab jõuülekande üldist ülekandearvu. Jaotuskastid on suure läbivusega autodel. Vaatleme näiteks järgmise jaotuskasti ehitust ja töötamist. Jaotuskast jaotab käigukastilt tuleva pöördemomenti eesmise veosilla võllile 8 ja tagumise veosilla
toimub automaatselt. Hüdrotransformaator ilma lock-up'i blokeerimiseta vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust. Samal ajal muutub hüdrotransformaatoris sellisel reziimil töötades osa energiast soojuseks, mis on tingitud pumpratta ja turbiinratta omavahelisest libisemisest. Sellega kaasneb ka mõningane kütusekulu suurenemine. Käigukasti karter täidab samaaegselt ka õlipaagi funtktsioone. Tal on õlitäitetoru, õli väljalaskekork, õlitaseme kontrollkraanid (maksimum ja miinimumtase) ja/või läbipaistev õlitaseme mõõtevoolik või õlimõõtevarras ning õliringluse kaksikfilter. Käigukasti hüdrosüsteem on ühenduses õlitussüsteemiga ja tal on eriline õlijahuti, mis on ühendatud järjestikku mootori jahutussüsteemiga. Käiguvähendaja – võimaldab ilma täiendava ülekandeta suurendada väljundi pöördemomenti ja
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
