Survetakt Kolb liigub ülespoole, silindris olev õhu ja kütuse segu surutakse kokku. Kolvi all olevas ruumis tekib hõrendus, kuna ruumala allpool kolbi suureneb. Kolvi all olev ruum on tihenditega tehtud nii tihedaks et välisõhk pääseb sinna ruumi vaid ettenähtud ava kaudu. Selle ava teeb lahti kolb, liikudes ülemise surnud seisu poole. Ava on aga omakorda ühendatud küttesegu valmistaja seadmega - karburaatoriga. Seega täitub kolvialune ruum ehk karter värske kütteseguga. Töötakt. Mõni kraad enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud töösegu elektrisädemega. Rõhk silindris tõuseb ja kolbi surutakse karteri poole. Teatud kindlal hetkel suleb kolb oma alumise servaga täiteava. Karteri maht väheneb ja rõhk karteris tõuseb. Kolb, enne jõudmist alumisse surnud seisu, vabastab oma ülemise servaga väljalaskeava, mille kaudu läbipõlenud gaasid väljuvad välisõhku. Enne väljalaskeava
piduritega.Tagasillast oleneb kui palju auto võtab kütust, kui hästi kannab differentsiaal koos pooltelgedega jõudu mootori jõust ratastele, korras differentsiaalil on suur kasutegur ja mittekorras differentsiaalil väike kasutegur. Joonis nr. 1 Tagasild 3 2. Vedava tagasilla ehitus Veosilla karter valatakse kas malmist või keevitatakse kokku kahest terasest stantsitud osast. Karteris paiknevad peaülekanne koos diferentsiaaliga ja poolteljed. 3. Kardaan ülekanne Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult. Veosillad aga on kinnitatud raamile vedrude kaudu ja nad muudsavad oma asendit raami suhtes koormuse muutmisel ja auto liikumisel ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all. Mille suurus muutub
-võimalik ülekoormata mootor mittesujuva käiguvahetusega -raskused optimaalse juhtimise variandi valikuks -juht peab käiguvahetuseks kasutama sidurit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1-tagumine kaas 2-vedav 5. käigu hammasratas 3-käigukasti karter 4-vedav 4. käigu hammasratas 5-fiksaatori kuul 6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg 17-sateliit 18-pooltelje hammasratas 19-pooltelje salnik 20-spidomeetri hammasratas 21-diferentsiaali karp 22-peaülekande veetav hammasratas
Märg varrukad on ette nähtud taluma koormusi loodud põletamine survet. The sleeves are in direct contact with engine coolant. A rubber or copper O-ring (yellow circle) is used at the bottom flange to prevent coolant from leaking into the crankcase. Varrukad on otseses kokkupuutes mootori jahutusvedelikuga. Kummist või vasest O-rõngas (kollane ring) kasutatakse allosas äärik takistada jahutusvedeliku lekkimist karter. The cylinder head gasket prevents any coolant leaking through the top. Silindripea tihend takistab jahutusvedelik lekib teel tippu. Väntvõll Väntvõll: The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest
Õlitussüsteem Ülo Ramp Ülesanne · vähendab hõõrdejõudu kahe detaili kokkupuutel · toimetada hõõrdpindade vahele õli · jahutab detailide tööpindasid Õlitussüsteemi üldehitus · karter · õlipump · filter · kanalid Lihtsustatud skeem · õlivõttur · õlipump · rõhu reduktsiooniklapp · õlifilter · laagrid mootoris Normaalne reduktsioonklapi rõhk autodel 3-5 kg/cm² Tööpõhimõte · õlipump · õlifilter · manomeeter · magistraal, kanalid · detailid · karter Ülaõlitus · õlitab nukkvõlli · abivõlli Õlipump · Hammasrataspump
Vändakaela läbimõõt: 40 mm Võllikaela läbimõõt: 46 mm Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline Kolvi hõlm: 72,1 ja 72,0 (mm) Kolvi pea: 71,4 ja 71,5 (mm) Mõõtmistulemused näitavad, et kolb on ovaalne ja kooniline, sest kolb soojusega paisub. Kolb vajab paisumisruumi, vastasel juhul kolb paisuks kinni. 12 Väntmehhanismi detailid Mootori plokk- engine block Plokikaas- cylinder head Karter- oil pan Kolvid- pistons Kepsud- connecting rods Väntvõll- crankshaft Väntvõlli laagrid- crankshaft bearings Kolvirõngad- piston rings Hooratas- flywheel Kolvisõrm- piston pin Kepsulaagrid- connecting rod bearings Laagrid Väntvõll toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Väntvõlli vändakaelal ja võllikaelal kasutatakse liugelaagreid. Tihendid Karteri tihendamisel hermeetilist kummist tihendit või vanematel autodel papist tihendid. Väntvõllil kaelustihendid.
Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõlli laagrid. Õli paiskamise teel õlitatakse. Mootoris paisatakse laiali kepsulaagrite Silindri seinad, vahelt väljavalguv õli, nukkvõlli nukid jne. mistõttu mootori töötamisel on karter pidevalt täidetud õli uduga, mis sadeneb detailide tööpinnale Valgumisega Kolvisõrmed, tõukurid jne. Õlitamise põhimõtteskeem Õlipump võtab õlivannist läbi õlivõtturi sõela õli ja suunab selle surve all õli filtrisse Liiga kõrge õlirõhu korral avaneb reduktsiooniklapp ja osa õli voolab tagasi õlipumba sissevoolukanalisse. Õlitamise põhimõtteskeem
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3
Üks pump õlimootoris, kus ta libestab kõike ning langeb mootori põhja. Sealt teise või vaba pump pumpab õli tagasi õli paaki. Sellepärast peab mootoril laskma töödata umbes viis minutit kontrolli. Kui te ei ole kindel, kas mootoris on õli või ei, lisada pint ja seejärel käivitage mootor. Kui õlitase tõuseb. Kui ei, siis lisa veidi rohkem õli. Esimene Honda 750/4s kasutati kuivkarterit nagu tegid Triumph, BSA, Norton, HarleyDavidson, Suzuki DR350s ja teised. Kuiv karter aga see vastu hoiab õli välises paagis kust pumpab välja pump scavanger survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse. Seesama pump ka võtab karetist õli mis ümber ehitatud väikeseks. Tõmmatakse mootorist tulnud õli/õhu segu tagasi paaki kust eraldub õhk breatheri läbi, ning süsteem kordub. Eelised sellel süsteemil on saada kindel õlirõhk ning õlitatus mis iganes rpm-peal ning mis iganes G-
Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega. Karter- karteripõhjaga, kus paikneb õli.Plokikaande kinnitub sisselaske ja väljalaske kolektorid ehk torustikud. Väntmehhanismi liikuvad detailid on: Kolvikepsugrupp Kolb- võtta vastu silindris töötakti gaasirõhk ja anda see sõrme ja kepsu kaudu väntvõllile ning sooritada abitaktid.Kolvipeas on sissetöödeldud sooned kus paiknevad rõngad.2 ülemist rongast on survekompresiooni rõngad ja alumine rõngas on õlirõngas.Valmistatud malmist või terasest.
need asuvad üleval 2.5 OH ( overhead ) klapid ripuvad 2.6 SV ( single valve ) üks klapp 6 Joonis 9. kettajam Joonis 10. rihmajam 7 Joonis 11. hammasratas ajam Nr.3 Õlitussüsteem 1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada , korrosiooni kaitse . 2. Põhiosad · Õlipump · Karter · Karteri kork · Õlivõttur · Õli filter · Reduktsiooni klapp · Õli kanalid 8 · Õli tsentrifugaalfilter · Manomeeter · Tihendid (väntvõlli otsa tihendid ja karteri tihendid) Joonis 12. õlifilter Joonis 13. karter oil pan 9 Joonis 14
tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija. Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis.
olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli markeering on SAE 10W/30. Transmissiooniõlid Tap 80W/90 -ei kasutata mootoris vaid jõuülekandes, käigukastis, vedavas sillas ja roolis. Määrded- paksud; kohtades, kus vedelõli ei püsi(rattalaagrid); kõige levinum on litool 1500C vee suhtes ebakindel; solidool sulamistemp. 900C vee suhtes kindel. Ehitus: karter; õlimõõtevarras; õlitäiteava koos korgiga; õlivõttur; õlipump; reduktsiooni klapp; õlifilter; õli torud ja kanalid; manomeeter või kontroll lamp ja selle andur. Normaalne ülirõhk 2...4 MPa(kg/cm3). Reduktsiooniklapp on selleks, et õlirõhk ei läheks suureks.
· VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA
60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 16. Väntvõll 17. Kolvid 2) 1. Kolvi mõõt Pikilõige A-A B-B Koonilisus I-I 79,4 mm 80,00 mm 0,60 mm II-II 79,35 mm 79,40 mm 0,05 mm Ovaalsus 0,05 mm 0,60 mm - Lukuvahe 0,5 mm 3) Silindri mõõdud 1. Pikilõige A-A B-B Koonilisus
kasutatavad mootorid) Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud
..................................................................... 18 2.1.3 Kasutatav kütus ....................................................................................................... 19 2.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 19 2.2 Peamasina konstruktsioon .............................................................................................. 19 2.2.1 Plokk- karter ............................................................................................................ 19 2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid ..................................................................... 20 2.2.3 Silindrikaaned.......................................................................................................... 20 2.2.4 Väntkepsmehhanism ..........................................................................................
võimaldatakse koonusrõnga 2 surumisega ratta koonusesse 7. Sünkronisaatori tööd võimaldavad kuus sõrme, mis ühendavad muhvi ketta 1 koonus rõngastega 2. Kolm neist on plokeeruvate sõrmedega 3, mis koonusrõngastega tugevalt seotakse kuid kolm ülejäänut- fikseeruvad 5, seotakse muhviga 1 ja koonus rõngastega 2 vedru 4 abil. 4.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS 1-tagumine kaas 2-vedav 5. käigu hammasratas 3-käigukasti karter 4-vedav 4. käigu hammasratas 5-fiksaatori kuul 6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg 17-sateliit 18-pooltelje hammasratas 19-pooltelje salnik 20-spidomeetri hammasratas 21-diferentsiaali karp 22-peaülekande veetav hammasratas
ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll: On jõumomenti edasikandev masinadetail. Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga.
1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt
puhastamiseks.Need vahendid võivad detaili kaitsekihti vigastada, põhjustada värvimuutuse ja värvi vananemise. Põhja hooldus Libedustõrje või tee tolmamise vältimiseks kasutatavad korrosiooni põhjustavad ained võivad koguneda autopõhjale. Kui autopõhja nendest ainetest ei puhastata,võib auto all olevad detailid, näiteks kütusetorud,raam,karter ja väljalaskesüsteem, roostetama hakata isegi vaatamata korrosioonitõrjekihi olemasolule.Peske autopõhja ja rattakoopaid sooja või külma veega regulaarselt kord kuu,pärast maastikul sõitu ja talveperioodi lõpul. Uurige neid auto piirkondi tähelepanelikult, kuna pori ja mustust on raske märgata. Tee mustuse niisutamine,ilma, et seda eemaldatakse, teeb rohkem halba kui head. Uste, külgkarpide ja raamiosade allservas on vee väljalaskeavad, mis ei tohi
kuumeneb üle ja tema tööiga lüheneb. Mootori ökonoomsust iseloomustab kütuse erikulu maksimaalvõimsusel, mis antakse mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on võimalik seetõttu, et kahetaktilises mootoris toimub silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasist pumpamise põhimõttel. Pumbakambriks on hermeetiline karter, kus kolvi ülesliikumisel tekib alarõhk ja allaliikumisel ülarõhk. Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja väljalaset reguleerivad klapid. Gaasi jaotab silindris edasi-tagasi liikuv kolb, mis vastavalt avab ja suleb silindri seintes olevad avad. Esimesel taktil, kolvi liikumisel alumisest surnud seisust üles suleb kolvi ülaosa väljalaskeava ja silindris algab segu kokkusurumine. Kokkusurumisel rõhk ja segu
ühtlasemalt. Konstruktsioonilt on diferentsiaal – kompressor väiksema mõõtmeline ja kompaksem, ning kergem ja seda tänu sellele, et diferentsiaalkompressori madalrõhusilindri alumine pool on ühtlasi keskrõhusilindriks. Samas tandemkompressorites juhitakse õhk kompri – meerimisel kõikidesse astmetesse üheaegselt, mis tõttu need kompressorid töötavad ka jahutuse mõistes raskendatud tingimustes. KOMPRESSORI KONSTRUKTSIOON: 1. Karter Karter valatakse malmist ja koosneb külgkaantest, otskaantest. Karterile on monteeritud õli sisse valamiskork, välja laskekork ja õlimõõte varras või vaateklaas. 2.Silindrid Enamjaolt on silindrihülss ja silindrisärk valmistatud ühes tükis ja sell juhul kompressori jahuts toimub õhkjahutus teel ja, et suurundada jahutuspindu siis selleks on silindrisärk väljalastpoolt varustatud jahutusribidega.Silindri – särgis võivad olla süvendid madalsurve – ja kõrgsurveklappide jaoks.
LACK OF POWER : Accelerator pedal positsion gaasipedaali andur mass air low(maf) sensor - massilise õhtu andur Brake pedal positsion (bpp) switch piduripedaali asukoha lüliti Details or parts for working engine : - piston - kolb - crankshaft - väntvõll - cambshaft - nukkvõll - intake valve - sisselaskeklapp - intake port - sisselaske - head - pea - coolant - jahutus - engine block - mootori plojj - oil pan - karter - oil sump - karteripõhi - spark plug - küünal - exhaust valve - väljalaskeklap - exhaust port - väljalaskekanl - piston kolb - connecting rod - keps - rod bearing - sõrm Intake fuel and air mixture Compress All valves is closed and piston pushes the mix Combustion when piston is top dead centre, Exhaust piston push combustion gases out 1
silindrites.Olenevalt mootori ehitusest võib see protsess toimuda ühe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit KAHETAKTILISEKS MOOTORIKS,kui aga kahe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit NELJATAKTILISEKS MOOTORIKS. 5 Mootor MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb a)mootori plokk e)kolb (kolvid) i)kolvirõngad b)plokikaas f)keps (kepsud) j)hooratas c)karter g)väntvõll k)kolvisõrm d)karteripõhi h)väntvõlli laagrid l)kepsulaagrid 6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem. Kõik mootori silindrid,olenemata nende asetusviisist,on ühendatud üheks detailiks,mida nimetatakse mootoriplokiks
viskoosus 5W ja suvel 40. Õli 5W pumbatavuse temperatuur on -30o. API SJ/CE levinuim kvaliteedi näitaja on API. Täht S tähendab et õli sobib bensiinimootorile, C diiselmootorile. Peaaegu alati on S & C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A-st. Mida kaugemal on teine täht A-st, seda kvaliteetsem on õli. Õli tuleb vahetada vastavalt hooldus välbale, kuid vähemalt korra aastas. Ermeetilistes tingimustes säilib õli 3aastat, kuid karter ei ole ermeetiline. Õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksüdeerumise protsessi. Erinevaid õlisi ei tohi omavahel segada va. sünteetilised õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. Seda määratakse kas mootori (RON) või uurimis meetodil(MON). Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsiooni kindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv seda väiksem on detonatsiooni oht. Detonatsiooni
2000.a kasutati Euroopas sõiduauto kohta ca 3 kg Mg, tulevikus prognoositakse kasvu 100 kg- ni. [8] 2.6. Mitte mustmetallide kasutusalad [5;7] Õhupuhastajad Elektroonika Mutrid Niplid Plokikaas Kolvid Sisselaskekollektor Radiaator Erinevad korpused 9 Veermiku osad Keredetailid Karter Veljed 10 3. POLÜMEERMATERJALID EHK PLASTID 3.1. Plastide head omadused [9] väike tihedus (kerged, 840…2200 kg/m3) ei vaja viimistlust odavad lihtsalt töödeldavad enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused Plastide osakaal auto massist on ca 15% (mahust palju enam). Lähema 5 aasta jooksul suureneb see prognooside järgi 20%- ni
2. Suhteliselt väikesed gabariidid.3.Sujuv ja müratu töö. 1.Väike kasutegur().2.Suur kulumise ja ülekuumenemise oht.3.Tööpindade sööbimise oht.4.Teo laagritele mõjub suur telgjõud.5.Vajadus kallite antifriktsioonsete materjalide järele.Ülekandearv u=z2/z1 kus z1-tigu käikude arv,z2-tiguratta hammaste arv. 39.Kettülekande elemendid,iseloomustus ja keskmine ülekandearv. Koostiosad: vedav ja veetav ketiratas, lõputu kett, pingutusseade, määrimisseade, võnkesummuti,karter kus kett läbi voolab.Iseloomustus: + 1.Kett ei libise rattal(ukesk.=const).2.Ühe ketiga saab käitada mitu ratast.3.Rihmülekandega võrreldes koormab väiksem pingutus.4.Võimeline töötama kuumas keskkonnas.5.Suur telgede vahe(kuni 8m). 1.Keti kiirus on ebaühtlane.2.Keti liigendite kulumisest tulenev keti venimine-järelpingutamise vajadus.3.Sobiv ainult paraleelsete, võimalikult horisontaalsete võllide korral.4.Keti võnkumine, eriti kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur.5
5W ja suvel 40. Õli 5W pumbatuse temperatuur on -30kraadi. APISJ/CE Levinuim kvaliteedinäitaja on API Täht S õli sobib benamootorile. C diiselmootorile. Peaaegu alati on S ja C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A'st. Mida kaugemal see teine täht on A'st, seda kvaliteetsem on õli. Õli tuleb vahetada vastavalt hooldusvälbale, kuid vähemalt korra aastas. Hermeetilistes tingimustes säilib õli kolm aastat, kuid karter pole hermeetiline, õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi. Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht.
Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et gaasijaotus mehhanism peab õigeaegselt avama klapid millle kaudu silindrid täidetakse värkse kütteseguga ja mille kaudu juhitakse läbi töötanud gaasid välisõhku. Koosneb järgmistest üksikosadest: nukkvõll, sisse- ja väljalaske klapid, klapivedrud, vedrude kinnitus detailid,
indikaatorkasutegur indicated efficiency indikaatorkraan indicator cock indikaatorvõimsus indicated power jahutussüsteem cooling system jahutusvesi cooling water jugajahutus jet cooling juhtõhk control air kahepoolse toimega mootor double-acting engine kahetaktiline mootor two-stroke engine kanaljahutus bore cooling karter, karteriruum crankcase keps connecting rod kepsu alumine pea connecting rod big end kepsu ülemine pea connecting rod top end keskmine efektiivrõhk mean effective pressure, MEP keskmine indikaatorrõhk mean indicated pressure, MIP keskmiste pööretega mootor medium-speed engine kettajam chain drive kiirete pööretega mootor high-speed engine kinnikiilumine sticking
seda saab vältida elektroodide ja keevitus reziimi valikuga,elektroodide valikul tuleb kasutada tootjate katalooge kõrge kvaliteedilise õmbluse saamiseks ja pragude tekke vältimiseks kuumutatakse detailid ette 200-350c.Pärast keevitamist kuumutatakse detailid ahjus kuni 700c ja jahutatakse seejärel koos ahjuga. Malmi keevitamine Auto detaile valmistatakse hall ja tempermalmist,hall malmist võivad olla valatud kere detailid samuti mootoriplokk,sidurikoda ja käigukasti karter,tempermalmist võivad olla diferentsiaali karb rattarummud ja vedru kandurid,malmi on raske keevitada sest 1.keevitamisel süsinik põleb välja tekitades hulgaliselt gaase mis jahtumisel muudavad õmbluse poorseks seega eba tihedaks ja nõrgaks 2.sulamalmi kiirel jahtumisel malm valgeneb valge malm on aga nii kõva ja rabe et seda ei saa lõikeriistaga töödelda ning rabedus soodustab pragude tekket 3.malmi sulatamisel tekivad tagastamatud mahu
klarifikaatorina. Paralleelühenduse korral ei tohi kumbki separaator töötada üle 50% nimitootlikkuse. Õlide separeerimisel kasutatakse tavaliselt klarifikatsiooni reziimi, kus õlist eraldatakse mehaanilised osakesed suuremad kui 1 - 2 mikronit. Kui õlisse on sattunud vett, tuleb separaator tööle panna purifikaatorina. Separaatori töötamise kestus ja perioodilisus sõltub õli kvaliteedist, mootori koormusest ja mootori tüübist. - väikeste pööretega mootorid, kus karter on eraldatud silindritest diafragmaga või asub õli tsirkulatsioonõli mahutis, töötab separaator 40 - 50 % jõuseadme töötamise ajast. - mootorid, kus toimub kolbide jahutus õliga, mille tulemusena on õli happelisuse suurenemine tunduvalt kiirem, separeerimise tööaeg on 70 - 80 % jõuseadme tööajast. - jõuseadmetel, kus tsirkulatsioonõliga õlitatakse ka silindreid, toimub separeerimine pidevalt, vajadusel ka mootorite seisuajal.
vahekauguse korral (kuni 8 m). Kettülekanded on rihmülekannetest kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud , kett ei saa läbi libiseda. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Enamasti koosneb kettülekanne vedavast ja veetavast kettirattast ning neid hõlmavast ajatsükleist. Veel kuulub sinna juurde karter või ohutustehniline piire ning keti pingutus- ja määrimisseade. 65. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja
kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Lakk tekib 150 ...300 oC juures, pruun; sadestub kolbidel ja kolvirõngastel. lamm mudataoline must pehme sade, mille moodustavad õli, tahm, oksüdatsioonisaadused, vesi, jahutusvedelik; sadestub mootori külmematel pindadel nagu karter, klapimehhanismid, õlikanalid. 8. Tuhasus 9. Lenduvus 10.Vahutavus 11. Ökoloogilised omadused Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid · mitmed O2, N ja S ühendid
abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta on tihendatud vetruvate rõngastega. Keps ühendab kolbi
kliimaseadmega. 85-Nimetage traktorite tüübid raami konstruktsiooni järgi. a) Sarniir-liigend raamiga b) Jäiga raamiga jaguneb omakorda: raamita, poolraamiga, täisraamiga. 86-Kuidas liigituvad traktorid käiguosa tüübi alusel? a) Ratastraktor b) Roomiktraktor 87-Mille poolest erinevad jäätmetöötluse traktorid teistest mudelitest? Roomikute pöörlevad elemendid on täielikult kaetud ning mootori karter on terasplaadiga kaetud. 88-Kuidas liigitatakse vedukid käiguosa tüübi alusel? a) Pneumoratas-veduk b) Roomik-veduk 89-Kuidas liigitatakse pneumoratas-vedukid telgede arvu alusel? a) Üheteljelised b) Mitmeteljelised 90-Millega erinevad vedukid traktoritest? a) Vedukil on suurem paigaldatud võimsus b) Suurem kiirus 91-Nimetage pidevtranspordi vahendite gruppi kuuluvad masinad? a) Konveier b) Elevaator
kolvirõngaste vahelt karterisse pääsenud gaasidega. 1- Õlitank, 2- õlipump, 3- õlitermomeeter, 4- õlimanomeeter (enne filtrit), 5- kolmikkraan, 6- õlifiltrid, 7- õlimanomeeter (peale filtrit), 8- raamlaagrid, 9- õli magistraal, 10- nukkvõlli laagrid, 11- reduksioonklapp, 12- magistraal- manomeeter, 13- õlijahuti, 14- õlitermomeeter, 15- õliülelaske magistraal Märjakarteriga SPM õlitussüsteem. Siin on tsirkulatsioonipaagiks mootori karter. Erinevus kuivakarteteriga mootoritega seisneb selles, et siinsel süsteemil puuduvas alljärgnevad osad: ● tsirkulatsioonipaak ● õli ärapumpamispump või õli äravoolutoru ● jahutitest reduktsioonklapi ülevoolutoru karterisse Selliseid märjakarteriga mootoreid kasutetakse autodel, traktoritel ja ka väikese võimsusega laeva mootorites või ka kiirekäigulistes kaatrite mootorites ÕLIPUMP
võimalus kasutada sirkulatsioonisüsteemi õli on ohutu lekke korral Õliga jahutuse puudused: halb voolavus seega ka halb turbolentsus soojusjuhtivus on 2,5 x väiksem kui seda on veel soojusülekanne kolvipõhjalt on halvem tagi tekkimine kolvipõhjale Kolvi jahutus süsteemid: Kolbe võib jahutada mootori tsirkulatsooni õliga, mis paiskub kolvipõhjale sõrmlaagrist. Tsirkulatsiooni õli teekond: karter,- õli tsirkulatsioonipump, - õli magistraal, - väntvõlli raamlaagrid, - väntvõlli sees olev õlikaval, - väntvõlli vändalaagrid, kepsusees olev õlikanal, - kolvi sõrmelaager, - läbi sõrmlaagris oleva paiskkanali kolvi põhjale ja sealt valgub õli omal voolul karterisse tagasi Kolbe võib jahutada veel tsirkulatsiooni süsteemi õliga, milline aga juhitakse kolvipõhjale teleskooptorude kaudu.Õli võetakse karterist lastakse läbi jahuti ja
hambumisse lülitame sisse kordisti ja saame aeglustatud ülekande kus pöördemoment kantakse sidurivõllilt üle käigukasti vahevõllile 35 Joonis 38:Kordisti ehitus. 1. Siduri võll (vedav võll), 2. Vedava võlli hammasrattas, 3. Käigukasti vedav võll, 4. Kordisti lülitus muhv, 5. Käigukasti sünkronisaator, 22. Käigukasti vahevõlli veetav hammasrattas, 23. Kordisti vahevõlli käitus hammasrattas, 24. Kordisti karter, 25 .Kordisti vahevõll. 36 Jaotuskastid. Jaotuskast (Joonis 39) jaotab pöördemomenti auto veosildade vahel. Ühtlasi võib ta kujutada endast lisakäigukasti, mis suurendab jõuülekande üldist ülekandearvu. Jaotuskastid on suure läbivusega autodel. Vaatleme näiteks järgmise jaotuskasti ehitust ja töötamist. Jaotuskast jaotab käigukastilt tuleva pöördemomenti eesmise veosilla võllile 8 ja tagumise veosilla
toimub automaatselt. Hüdrotransformaator ilma lock-up'i blokeerimiseta vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust. Samal ajal muutub hüdrotransformaatoris sellisel reziimil töötades osa energiast soojuseks, mis on tingitud pumpratta ja turbiinratta omavahelisest libisemisest. Sellega kaasneb ka mõningane kütusekulu suurenemine. Käigukasti karter täidab samaaegselt ka õlipaagi funtktsioone. Tal on õlitäitetoru, õli väljalaskekork, õlitaseme kontrollkraanid (maksimum ja miinimumtase) ja/või läbipaistev õlitaseme mõõtevoolik või õlimõõtevarras ning õliringluse kaksikfilter. Käigukasti hüdrosüsteem on ühenduses õlitussüsteemiga ja tal on eriline õlijahuti, mis on ühendatud järjestikku mootori jahutussüsteemiga. Käiguvähendaja – võimaldab ilma täiendava ülekandeta suurendada väljundi pöördemomenti ja
Küttesegu põlemisel gaaside poolt esilekutsutud jõud kanduvad väntvõllile ja sealt edasi mootoriploki raamlaagritele. Raam- ja kepsulaagripesade ülemised pooled on mootoriplokki töödeldud, alumised pooled kinnitatakse nende külge poltidega.Mootoriploki kaudu kantakse kerele üle ka kõik mootori tööst esile kutsutud tasakaalustamata jõud. Mootoriplokk koosneb üldjuhul järgmistest sõlmedest: a) mootoriplokk; b) plokikaaned; c) karter; d) karterikaas/õlivann Mootoriplokk võib olla valmistatud monoliitsena, st tervikplokina või on komplekteeritav erinevatest osadest. Mootori plokke võib liigitada alljärgnevalt: a) vedelikjahutusega; b) õhkjahutusega; c) kuivhülssidega (on ümbritsetud kõikjal plokimaterjaliga); d) märghülssidega (puutuvad kokku jahutusvedelikuga); e) diiselmootoriplokk; f) ottomootoriplokk; g) vahetatavate hülssidega; h) sõltuvalt ploki
annaabi.ee 
