..............................7 1.5 HÜDRAULILISE ROOLISEADME PÕHILISED RIKKED...........................................................8 2. ARVUTUSLIK OSA........................................................................................................... 8 2.1 ROOLILEHELE MÕJUVAD JÕUD JA MOMENDID..................................................................8 2.2 ROOLIAJAMI MÕÕTMETE MÄÄRAMINE..............................................................................9 2.3 ROOLIMASINA AGREGAATIDE ARVUTUS...........................................................................10 2.4 KRUVIPUMBA JA ELEKTRIMOOTORI VALIK.....................................................................12 3.1 ROOLISEADME SKEEM.......................................................................................................16 3.2 ROOLIAJAMI HÜDROSKEEM..............................................................................................16
Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri pea, 5- sektor, 6- roolimasin, 7- rooliratas käsijuhtimiseks, 8- rooliülekanne, 9- baller, 10- helmpordi toru ehk roolisaabas, 11- roolilehe hing, 12- ühenduspolt, 13- rooliposti hing, 14- roolipost, 15- ahtertäävi kand. Joon. 10.1.2. Rooliseade. 1- roolileht, 2- roolipost, 3- baller, 4- alumine laager, 5- tugi-laager, 6- ülemine laager, 7- roolimasina vundament, 8- roolimasin, 9- helmpordi toru ehk roolisaabas, 10- ahtri küün kaitsmaks roolilehte jää vigastuste eest tagasikäigul (kasutatakse jääs töötamiseks ette nähtud laevadel ja jäämurdjatel). 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. 36. Luugiseade. Otstarve, paigutus, konstruktsioon. 37. MacGregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad 40. Rooliseade, otstarve, koostisosad. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. 42. Paadiseade, otstarve, koostisosad. 43. Paadiseade, erinevat tüüpi paadi veeskamise vahendite töö kirjeldus. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. 47. Laeva süsteemide elemendid: ühendused, ventiilid, armatuur, pumbad. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid. 49. Trümmi-, ballasti-, õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Otstarve, kirjeldus. 50
P=MB*(cos)²/a P= 26233,90 kN Määrame ajami silindri läbimõõdu D=(1.1*MB/(p*a*2))^(1/2) p= 80 kN/cm² töövedeliku rõhk (80-100 kN/cm² 2 silindriga) D= 0,16 m Hüdrosilindri plunseri kolvikäik Sp=2*a*tan tan= 0,7002075 Sp= 0,62 m Roolimasina tootlikkus sekundis Qsek=((*D²/4)*Sp*2)/*10^6 = 28 sek rooli pöörde aeg poordist poordi Qsek= 941,42 cm³/sek Töömaht Vo=Qsek* Vo= 26359,80 cm³ Pumba (KRRP) plunseri läbimõõt d=4.25*(Vo/(z**n*v*))^(1/3) n= 17 p/sek pumba pöörete arv
külge splintühendusega. Rumpli ülesanne on roolimasinalt tulev jõud ballerile üle kanda. Balleril võib olla väga erinev kuju ja ta võib balleri otsa seatud olla piki laeva või põiki laeva mõlema parda poole ulatuvate õlgadega jne. Rumpli liikumisel peavad olema piirajad, mis piiravad rumpli liikumist nii, et rool ei saaks kalduda kummagi parda poole üle 35 -40°. Piirajate küljes võivad olla lülitid, mis lülitavad välja roolimasina. 7 Iga rooliseade peab olema dubleeritud võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks
kandevõime suhe - 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta, mis ümardati 100 kuupjalani 1 tonni kohta. Seega 1r.t. on võrdne 2,83 m3. (Vt. Tahvel 3.X) Siiski ei näe mõõtereeglid ette kõigi ruumide mahu arvestamist. GT hulka ei arvestata topeltpõhja- ja ballastitankide mahtu. Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. (vt. Tahvel 3.XI) Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva
· Muu navigatsiooniaparatuur funktsioneerib normaalselt Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid. Järgnev aparatuur peab olema kontrollitud/testitud igapäevaselt: · Silla ja masina telegraaf · Peamasina kaugjuhtimine · Masina pöörete indikaatorid · Silla telefonid · Kellad ja kronomeetrid · Üldohuhäire alarm · Raadioruumi alarm · Laeva vile (mitte halvas nähtavuses ning teiste laevade läheduses) · Roolimasina ümberlülituse protseduur · Vurrkompassi alarm · Autopiloot Autopiloot. Sõltuvalt aparatuuri usaldatavusest ning navigatsioonilisest olukorrast võib olla automaatrool kasutusel ka piiratud vetes sõidul. Vahitüürimees peab arvestama sellega, et roolimehe kasutamine varakult ning üleminek käsijuhtimisele annab võimaluse varakult lahendada potentsiaalseid ohusituatsioone. On äärmiselt ohtlik lasta areneda olukorral kus automaatjuhtimisel oleval laeval on vahitüürimees
.....................................................................55 ROOLIMINE .............................................................................................................................56 Rooli keskpaneeli elemendid .....................................................................................................56 Käsirool .....................................................................................................................................58 Roolimasina andmed .................................................................................................................59 Stabilisaatorid ............................................................................................................................60 Veekindladuksed .......................................................................................................................65 Veekindel kontuur ....................................................................
energiavaru, mis oleks küllaldane rooliseadme ja muude seadmete vajaduste rahuldamiseks. (9) Vahimehaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi endale ka võtta kohustusi, mis võivad segada pea- ja abiseadmete töö jälgimist. Vahimehaanik on kohustatud hoidma peamasina ja abisüsteemid pideva järelevalve all ja seda seni, kuni ta on pärast vahikorra lõppu nõuetekohaselt välja vahetatud. Vahimehaanik on kohustatud tagama nõuetekohased ringkäigud masina- ja roolimasina ruumis eesmärgiga jälgida seadmete tööd ning ettekandma seadmete riketest või avariist, teostama või korraldama tavapärast reguleerimist ja nõuetekohast hooldust ning täitma muid hädavajalikke ülesandeid. (10) Vahimehaanik peab nõudma masinavahi teistelt liikmetelt ettekandeid võimalike ohtlike tingimuste kohta, mis võivad avaldada ebasoodsat mõju jõuseadmetele või ohustada inimelusid või kogu laeva. (11) Vahimehaanik peab juhtima kogu masinavahti ja korraldama vahikoosseisu
Ketti ühendus ankruga toimub läbi pöörlüli. See on selleks et hiivamisel ankrul oleks võimalik õiges asendis klüüsi siseneda. 1.3.2 Sildumisseade Sildumisel kasutatakse: vööril- kombimeeritud hüdroelektriline haalamis- ankrupelid, ahtril- hüdroelektriline haalamispel. 17 1.3.3 Rooliseade Tootja: Rolls-Roys Marine Mark: Tenfjord Steering Gear Type SR662, Tüüp: Laba-pöördhüdromootoriga roolimasina. Rooliülekande tüüp: hüdroelektriline Telemootori tüüp: elekriline. 1.3.4 Lastiseade Lastiluukide arv – 2 tk Lugikatete tüüp – lahtipööratavad kahesektsioonilised Hüdroelektriline tüüp. 1.3.5 Paadiseade Paadiseade, selle koosseis ja asetus laeval: Valvepaadi seade koosneb paaditaavetist ja vintsist. Vabalange päästepaadi seade on veeskamise hüdrauline platvorm. Paadiseades asukoht laeval on Boat Deck PS 18 1
(kuupjalgades) ja laevade summaarse kandevõime suhe - 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta, mis ümardati 100 kuupjalani 1 tonni kohta. Seega 1r.t. on võrdne 2,83 m3. Siiski ei näe mõõtereeglid ette kõigi ruumide mahu arvestamist. GT hulka ei arvestata topeltpõhja- ja ballastitankide mahtu. Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise ja trimmi juures kulutatakse 1 miili läbimiseks
kandevõime suhe - 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta, mis ümardati 100 kuupjalani 1 tonni kohta. Seega 1r.t. on võrdne 2,83 m3. Siiski ei näe mõõtereeglid ette kõigi ruumide mahu arvestamist. GT hulka ei arvestata topeltpõhja- ja ballastitankide mahtu. Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise
(kuupjalgades) ja laevade summaarse kandevõime suhe - 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta, mis ümardati 100 kuupjalani 1 tonni kohta. Seega 1r.t. on võrdne 2,83 m3. Siiski ei näe mõõtereeglid ette kõigi ruumide mahu arvestamist. GT hulka ei arvestata topeltpõhja- ja ballastitankide mahtu. Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise ja trimmi juures kulutatakse 1 miili läbimiseks
helisignaali. Pilet 21 1. Varurooliseade, üleminek varuroolile Avariirooliseadmele üleminek toimub statsionaarse rooliseadme rikke korral. Selleks ühendatakse roolisektori külge avariirool. Sõltuvalt selle tüübist toimub see kas avariiroolile ümberlülitamise või mehhaanilise ühendamise teel. Kui avariirool on käsitsi juhitav, siis ühendatakse avariirooliga juhtimiseks talid kummagi poodri külge ning selle vahendusel toimub laeva roolimine. Varurooliseade töötab käsiajamiga roolimasina ruumist v ahtritekilt. Seal peab olema kompass ja telefon, et saada juhtnööre roolikambrist. Samuti peab seal olema instruktsioon avariirooliseadme sisselülitamiseks ja töötamiseks. 2. Värvide hoiuruum, ohutusnõuded Hoiuruumis peab olema hea ventilatsioon ja lisaks eraldi fikseritud tulekustutussüsteem. Värvid peavad olema õhutihedalt suletud ning ruumis ei tohiks olla lahtiseid tulekoldeid vms, kust võiks tulekahju alguse saada. 3. Miinitraaleri käigutuled
4.2. Roolimasin Valmistaja tehas Rolls-Royce Mark RV 550-2 Tarbitav võimsus 44kW 62 Pöördemoment palleril 578kNm Roolilehe max pöördepunkt diametraaltasapinnast 55º Aeg 35º-0º-35º ühe pumbaga 28sek, kahe pumbaga 14sek Roolimasina juhtimine toimub sillast või avariikorral rumpliruumist. Mõlemas pardas on üks roolimasin koos süsteemiga. Need moodustavad teineteisest hüdrauliliselt ja elektrililiselt mittesõltuva süsteemi. Ühe õlimasina jaoks on kaks õlikasti koos pumpade ja solenoidjuhtklappidega. Saab kasutada ühte või kahte (manööverdamise ajal) roolimasinat. Roolimasin koosneb kolmest põhiosast: silindrilisest stopperiga kerest,
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel
Sisse lülitada trepikodades ja kogunemiskohtades ülerõhku tekitavad ventilaatorid. Tulesiibrite asukoht ja nende distantsjuhtimise kohad- vaata Peatükk 1 Ohutusplaanil. Juhtimise põhimõte, vaata Lisa F. Tulekustutussüsteemid Järgnevates laevaruumides kasutatakse järgnevaid tulekustutussüsteeme: Avatud tekid - Peatuletõrjemagistraal ja tekipesusüsteem Masinaruum - CO2, kohalik kõrgsurve veekustutussüsteem igale peamasinale, abimasinale, boilerile ja kütuse survepumbale. Roolimasina ruum, vööripõtkuriruum ja muud ruumid - Vesikustutussüsteem Kaubaruumid - Vihmutussüsteem Eluruumid - Vesikustutussüsteem tuletõrjemagistraali kaudu Kambüüsi väljatõmbekanalite kustutus, värvi hoiuruumid: CO2–kohaliku käivitamisega, veeudu kustutussüsteem. Kohalik veeudu kustutussüsteem Instruktsioon Alarm 75 Tulekahju puhul, ükskõik kus masinaruumi osas, mis on kaitstud lokaalse
Vahitüürimees peab informeerima koheselt kaptenit juhul, kui ilmneb üks järgnevatest asjaoludest: Kui nähtavus väheneb alla taseme, mis on kindlaks määratud kapteni poolt Kui teiste laevade liikumine tekitab arusaamatust Kui on raskusi määratud kursi hoidmisega seoses pingelise liikluse, meteoroloogiliste tingimustega jne. Kui oodatud ajal ei ilmunud nähtavale maad Kui ootamatult ilmus nähtavale maa või navigatsioonimärk Kui toimus ootamatu sügavuse muutus Peamasina, roolimasina, muude mehhanismide rikke korral Navigatsiooniaparatuuri rikke korral Kui on kahtlusi ilmastiku poolt tekitatud laevakahjustuste osas Teistel juhtudel, kui on kahtlusi olukorra ohutu lahendamise suhtes. Juhul, kui ole võimalik täita tingimust kapteni viivitamatu väljakutsumise osas, peab Vahitüürimees võtma tarvitusele koheselt kõik võimalikud meetmed kindlustamaks laeva ohutust. 6.1 Kapteni korraldused
annaabi.ee 
