3. Hangumistemperatuur on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdetakse samamoodi nagu diislikütustel ( 1 min 45 o all liikumatu). Hangumistemperatuurist tähtsam on pumbatavuse piirtemperatuur. See näitab kõige madalamat temperatuuri, mille korral õlipump suudab õli süsteemis edasi pumbata ja teda võib lugeda mootori ohutu käivitamise madalaimaks temperatuuriks. 4. Leektäpp - temperatuur, mille juures õliaurud kuumutamisel moodustavad õhuga segu, mis süttib lahtisest leegist ja põleb 5 s jooksul (Clevelandi tiigel) Mida kõrgem on leektäpp seda kauem säilitab õli kuumenemisel oma omadused. Mootoriõlide leektäpp on vahemikus 200...250 oC. Samas 2-taktiliste mootorite bensiini-õli segus kasutatavatel õlidel peab leektäpp olema madal, et õli täielikult ära põleks. 5
4. Kulumisvastased lisandid 5. Dispergendid 6. Korrosiooniinhibiitorid 7. Vahutamisvastased lisandid 8. Tihendi paisutid ATF spetsifikatsioonid 3 suurt ameerika tootjat: · GM koos Dexroni ja Allisoniga, · Ford koos Merconiga · Chrysler. Euroopa autotootjad eeldavad Dexron II või Dexron III kasutamist. Omadused: · Viskoossus + 100oC juures: ca 6,0 cSt · VI: 150 ... 195 · Hangumistemperatuur: -40...-48 oC · Leektäpp: 190...195 oC · Värvus: punane ATF kasutusel ka paljudel autodel roolivõimendis. ( NB! Jälgi valmistaja juhendeid. )
mille penetratsioon on vahemikus 70x0.1mm ja 100x0.1mm. Sitked naftabituumenid margiga 20/30 kuni 250/330 määratakse 25Cjuures. Pehmed naftabituumenid margiga 330/430 kuni 650/900 määratakse 15C juures. 3. Iseloomusta põhilisi laboratoorseid katseid bituumensideainete omaduste määramiseks ? (penetratsioon, pehmenemistäpp kuuli – rõnga meetodil, murdumistäpp, leektäpp) Penetratsioon. Penetratsioon on bituumensideaine konsistentsi iseloomustaja, mida väljendatakse standardnõela sissetungimise sügavusena kümnendikmillimeetrites kindla koormuse, koormamisaja ning temperatuuri juures. Penetratsiooni määratakse penetromeetriga, mille skaalal on võimalik mõõta nõela sissevajumist täpsusega 0,1mm Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil. Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil on temperatuur,
BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel
külmakindlust fossiilse talvise diislikütuse lisamine. · Head pesemisomadused - biodiisel on väga hea pesuvahend naftatoodetest tekkinud plekkide puhastamiseks. Samuti peseb biodiisel kütusepaaki ja küttesüsteemi ladestunud aineid, mistõttu vanemal autol esmakordsel kasutusel võib põhjustada kütusefiltri ummistust, sest ühekorraga vallandub kogu küttesüsteemi mustus ja selle kogus võib olla suurem kui kütusefiltri puhastusvõime. · Väiksem tuleoht - kvaliteetse biodiisli leektäpp on tavaliselt 160°C kandis, rohkem kui 100°C kõrgem fossiilsest, seetõttu kütuse lekke korral ei sütti biodiisel nii kergesti kui fossiilkütus. Samas on sellel ka halbu külgi: · Biodiisel võib kahjustada pikema aja jooksul kasutades küttesüsteemi kummidetaile (voolikuid), mis vajavad biodiisli kasutamisel välja vahetamist biodiislikindlate detailide vastu.
kulumine. 3. Hangumistemperatuur on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdet. samamoodi nagu diislikütustel ( 1 min 45 o all liikumatu). Hangumistemperatuurist tähtsam on pumbatavuse piirtemperatuur. See näitab kõige madalamat temperatuuri, mille korral mootori õlipump suudab õli süsteemis edasi pumbata. Seda võib lugeda mootori ohutu käivitamise madalaimaks temperatuuriks. 4. Leektäpp temp. mille juures õliaurud kuumutamisel moodustavad õhuga segu, mis süttib lahtisest leegist ja põleb 5 s jooksul (Clevelandi tiigel) Mida kõrgem on leektäpp seda kauem säilitab õli kuumenemisel oma omadused. Mootoriõlide leektäpp on vahemikus 200...250 oC. Samas 2-taktiliste mootorite bensiini-õli segus kasutatavatel õlidel peab leektäpp olema madal, et õli täielikult ära põleks. 5. Neutralisatsiooniarv (leelisarv TBN või happearv TAN)
kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes
kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises
mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või
Kasutamiseks rasketes oludes ja pikendatud õlivahetusvälba korral. Kasutatav ka enamikul mootoritel, millel pole tahmaosakeste filtrit, samuti EGR ja SCR süsteemidega mootorites. Kahetaktiliste mootorite õlid 2-T mootoritele valmistatakse spetsiaalseid õlisid. See on tingitud 2-T mootorite tööpõhimõttest ja õlituse eripärast (mootor töötab bensiini-õli seguga). Neil õlidel on madal leektäpp ja väike tuhasus ( alla 0,01%). Nii tekib vähem koksi ja põlemiskamber, küünlad ning kolvirõngad püsivad puhtamad. 2-T õlisid liigitatakse: · Isesegunevad ( bensiini-õli vahekord 50:1..... 30:1) · Mittesegunevad ( sobivad õlidosaatorsüsteemiga mootoritele). Nende õlide tehnilised näitajad määratakse API, JASO ja NMMA klassifikatsioonide alusel. API klassifikatsioon API- TA - mopeedid, muruniidukid jt. kahetaktilised väikemootorid
sädelus) Neid kasutatakse: 1. Trahvo õlidena 2. Kondensaator õlidena 3. Kaabli õlidena(horisontaal asendis kaablid) Õlide kasutamine sõltub olenevalt viskoosusest(sitkus ehk voolavusest). Õlid peavad olema järgmiste elektriliste omadustega: 1. suur eritakistus 2. dielektriline tugevus Elä (kV/h) 3. dielektriline läbitavus =% (valgustite juures tähtis) 4. voolukadu (tan ) 5. soojusjuhtivus 6. mahtuvus 7.soojuspüsivus Füüsikalis keemilised. Leektäpp, happekindlus Õlide lagunemis produktiks happelised komponendid, samuti tekib õlide juures kondenseerub niiskus, mis mõjutab elektrilisi parameetreid, muudavad õli kasutamiskõlbmatuks. Tahked isoleermaterjalid Ehk tahked materjalid. Liigitatakse orgaanilised ja annorgaanilisd, võivad olla nii looduslikud või tehismaterjalid(sünteetilised) Enamkasutatud on polümerid, mis koosnevad süsivesinikest CH-CH2 jne radikalidest, olenevalt nende radikalide
ohuklass ja Chemical Abstracts Service'i (CAS) number või European Community (EC) number; 5. käideldava ohtliku kemikaali ohuklass, ohukategooria ja ohulaused, ohtliku toote allklass 6. käideldava ohtliku kemikaali suurim võimalik kogus käitises või ohtlikus tootes olevate ohtlike ainete summaarne kogus 7. käideldava ohtliku kemikaali füüsikalised ja keemilised omadused, füüsikaline olek ning tuleohu korral leektäpp; 8. käitise lähiümbruse kirjeldus, kõik objektid ja tegurid, mis võivad põhjustada õnnetust või raskendada ettevõttest lähtuva õnnetuse tagajärgi või põhjustada doominoefekti 9. käitise tegevus või kavandatud tegevus; 10. teabelehe koostanud isiku nimi, ametikoht, kontaktandmed, allkiri ja koostamise kuupäev. 7 Teabelehele lisatakse käitise lähiümbruse plaan ja asendiplaan, millele
hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid? Koosnevad õlidest, vaikudest, asfalteenidest, karbeenidest, karboididest, parafiinist Tuleta meelde peamisi bituumeneid iseloomustavaid omadusi? Peamised omadused on: pehmumistäpp, penetratsioon, duktiilsus, leektäpp, lahustuvus vees, lahustuvus kloroformis. tuleta meelde bituumeni markide tähistusi? Tähistatakse tähtedega B(eesti standard), BN(soome standard), BIP(vene standard) Mida kujutavad endast modifitseeritud bituumenid? Kujutab endast kummi ja bituumeni segu. Süreenkummi muudab selle bituumeni väga elastseks Kuidas saadakse bituumeni-emulsioon? See saadakse kui segatakse omavahel bituumen(tõrv) ja vesi. Kuidas saadakse soe bituumen-võõpmastiks?
vedelad ained,tõrva liigit.siia alla.Bitumen baasil:*bitumenemulsio.*liimained*tihendus-materj.Puudus:madal temp.püsivus&kiire vananevus.Bitumen koost:*õlid*vaigud*asfalteenid* karbeenid*karboidid*parafiin.Liigid:*loodus.bitu.*-asfalt*naftabitu*põlevkivibit*Naftabit:saada vähese väävlisisal.naftast selle destilleeri.Kõige enam toode.läbipuhut.bitu,mis saada.destilla.- jäägist õhu läbipuhu.teel.Jagun.sitkeks&vedela.Sitked veel ehitus-&teebitu.Bitu oma:penetratsioon, duktiilsus,leektäpp,lahustu.vees&-kloroformis.Teebitu.kontrolli. murdumistäppi&vedelatel- viskoossust.Põlevkivibitu:kuulub tõrvade alla,saada.tahkest kütusest.Hea bioloog.kind.(sisaldab antiseptilisi aineid)Kasut:asfaltbet,isolatsi.-papi immut.&pindade kleep.Moditse.bit:enamkasut. kummi-&polümeerbitu.Kummibit vana.aeglasemalt kui teised bitu liigid,säilit.oma venivuse ka külmalt(talvel kasut)Polüme-talub tundu.kõrge.temp.(päiksekiirgusel ei muutu katusel vede.)Hea vananemiskest,väike elastsus.48
taluvad kõrget temperatuuri) Looduslike nafta õlisi kasutatakse: trafodes, võimsuslülitides, kondensaatorides ja kaablides olenevalt nende viskossusest. Tähtsamad õlide omadused peavad olema: Suur elektriline tugevus KV; Suure eritakistusega (Mahu); Võimalikult väike voolu kadu; Kõike eleltrilised parameetrid peavad vastama tegelikule temperatuurile tan50c ;Keemiline vastupidavus: leektäpp-on niisugune temperatuur mille juures aurustunud vedelik võib sütida.; Niiskuse ja gaasimullide konsertatsioon vedelikus. Vedeldielektrikud peavad vastama järgmistele füüsikalistele omadustele: Tihedus; hangumis ja keemis temperatuur; süttimistemperatuur (leektäp);viskoossus erinevatel temperatuuridel 31. Kuidas ja milleks määratakse vedel dielektriku viskoosust? Viskoosust määratakse ekspress meetodil fordi koonusel kus siis võetakse arvesse
Kolvi keskmine kiirus: 9,6 m/s Maksimaalne põlemisrõhk:160 bar Komprimeerimise lõpprõhk: 198 bar Keskmine effektiivne rõhk: 25,9 bar Kütuse ja õli erikulu: 176 g/ kWh (85% koormuse juures) Mootori tühimass: 35400 kg Mootori täismass: 39200 kg 19 Mootori gabariidid: 5870 x 2223 x 4405 mm (P:L:K) Motoressurss: Ülelaadimisõhk: 3,3 bar 2.1.3 Kasutatav kütus Mark: MDO Erikaal: 15°C juures 0,833 kg/m3 Viskoossus: 40°C juures 4,161 cSt Leektäpp: 70°C Hangumistäpp: vähem kui -12°C Väävlisisaldus: 0,10 % m/m Tsetaaniindeks: 54 Veesisaldus: vähem kui 0,02 % v/v 2.1.4 Kasutatav õli Mark: Navigo 40/40 Klass: SAE 40 Erikaal: 15°C juures 0,894 kg/m3 Viskoosus: 14,5 cSt 100°C juures Põlemistäpp: 230 °C Hangumistäpp: vähem kui -6 °C 2.2 Peamasina konstruktsioon 2.2.1 Plokk- karter Peamasina kereks on plokk-karter, ja valmistatud ühest tükis. Plokk- karter on valatud malmist.
Eristatakse ülemist (Qü) ja alumist (Qa) kütteväärtust. Alumine kütteväärtus on ülemisest väiksem selle soojushulga võrra, mis kulub kütuses sisalduva vee aurustamiseks. Praktikas kasutatakse kütuse alumist kütteväärtust. Sõltumata kütuse liigist on nafta baasil toodetud kütused enam-vähem sama soojusväärtusega: Qa=39-44 MJ/kg Kütuse hangumistemperatuur on temperatuur, mille juures kütus lakkab voolamast raskusjõu mõjul (laevakütused +10oC või alla selle) Kütuse leektäpp – on temperatuur, mille juures kütuse pinnalt aurustunud kütus süttib õhu ja sädeme olemasolul. Laevakütuste leektäpp ei tohi olla madalam kui 61oC. Kütuse ettesoojendamine kütusetankides ei ole lubatud rohkem kui leektäpp miinus 10oC. Kütuse väävlisisaldus. Väävlisisaldus kütuses määratakse protsentides. Nagu eespool kirjeldatud (vt. kütuse elementaarne koostis) on väävli sisaldumine kütuses ebasoovitav, kuna
bituumenstabiliseerimine Põlevkivibituumen Pindamine, mustsegude Penetratsioon või tingviskoossus, kinemaatiline valmistamine ja viskoossus, lahustuvus tolueenis, vees bituumenstabiliseerimine lahustuvate ühendite sisaldus, pehmenemistäpp, leektäpp, pehmenemistäpi tõus pärast kuumutamist ja jääkpenetratsioon Bituumenemulsioon Pindamine, mustsegude Tingviskoossus, destillatsioonijääk, püsivus 7 ja valmistamine ja 28 päeva vanusel bituumenstabiliseerimine 20. Mis peab olema kajastatud seguprojektis?
Kui separaator töötab, siis raskemad osad lähevad väljapoole ja solk kütus väljub ülevalt poolt mööda üht kanalit pidi ja teisest kanalist väljubpuhas kütus Tootlikus võib olla kuni 1,5 tonni kütust või tunduvalt enamgi. 38.Leektemperatuur - madaliam temp. mille puhul soojendatav kütus moodustab aurustudes kütuse pinna kohal kütuseaurude ja õhu segu mis leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Ohutuse seisukohal ei tohi laevale võetava ja seal hoitava kütuse leektäpp olla alla 60 oC, see kehtib kõigi registreeritud laevade kohta ja on kindlustus firmade nõudmine Isesüttimis temperatuur - on madalaim temp. mille juures kütuseaurud segunedes õhuga süttivad põlema ilma kokku puuteta leegi või hõõguvakehaga. Isesüttimis teemp. oleneb kütuse füüsikalis- keemilistest omadustest ja keskkonna rõhust. Mida kõrgem on rõhk seda madalamal temperatuurilvõivad kütuseaurud õhuga segunedes süttida. Viskoosus - iseloomustab kütuse voolavust
Ülelaadimisrõhk: 3,35 bar Mootoriressurss: 30000 h 9 Kasutatav kütus ja õli Kasutatav kütus IFO-380 LS Erikaal 15ºC juures 968,4kg/m3 Viskoossus 50ºC juures 350,7cSt Tuhasisaldus 0,025% Väävlisisaldus 0,38% Meh. osakeste sis. 0,02% Veesisaldus <0,03% Koksistuvus 8,72% Leektäpp 200ºC Hangumistäpp -5ºC Fraktsioonil. koostis , Vanaadium 90ppm, Al+parafiin 25mg/kg Kasutatav õli Castrol TLX 404 Erikaal 15ºC juures 910,0kg/m3 Viskoossus 100ºC juures 14,0cSt Happearv 1,01mg KOH/g Hangumistäpp -12ºC Õli grupp ISO järgi SAE 40 2.2. Peamasina konstruktsioon
vedelkütus, põlevkiviõli jt). Katlakütuste puhul on olulisemateks järgmised näitajad: · viskoossus ja selle sõltuvus temperatuurist; · väävlisisaldus; · kerge vedelkütuse temperatuurikindlus kasutamiseks suve või talvetingimustes, kusjuures talvekütuse korral peaks olema antud minimaalne temperatuur, mille juures kütus pumbatav on; · leektäpp jt. Väävlisisaldus pakub kütuses huvi eelkõige väävliheitmete tekkimise seisukohalt, kuid kõrgema väävlisisalduse korral võib mõjutada ka madalatemperatuurilist korrosiooni suitsu- käikudes ja korstnas. Kuna kloor võib samuti põhjustada küttepindade korrosiooni, siis on 15(113) Villu Vares Energia ja keskkond oluline teada ka kütuse kloorisisaldust
(näit. 200, 225, 250, 275 jne.) kuumuskindlusklassidesse (tabel 3.1). Vedelate dielektrikute kuumuskindlust iseloo- mustatakse leektäpi, või ka süttimistemperatuuriga. Leektäpiks nimetatakse temperatuuri, mille juures vedeliku aurude ja õhu segu süttib tulega kokku- 3.2.2. Isoleermaterjalid ja nende kasutusala puutumisel. Näiteks trafoõli leektäpp ei tohi olla alla 135 °C. Gaasid Külmakindlus võimaldab hinnata dielektrikute vastupidavust madalatele temperatuuridele. Paljud Isoleermaterjalidena leiavad kõige sageda- materjalid kaotavad madalatel temperatuuridel elast- mini kasutamist õhk, lämmastik ja elegaas (tabel suse ja pragunevad painutamisel. Viimast nähtust 3.2). Tihti on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel
annaabi.ee 
