1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ................................................................ 7. 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur ................ 8. 2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem ................................................................... 9. 2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded ........................ 10. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid ............................ 11. 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED ...... 12
ja õlilekkeid ning kas ei esine ebaloomulikku müra. 3 Vigastused ja kulumised: Kontrollida, kas on vigastusi või ebaloomulikku kulumist 0 auto all. 4 Õhupuhasti: Kontrollida indikaatorit, vajadusel vahetada filter 1 5 Mootor DC16: Vahetada karterituulutuse filter(Teostatakse 90000-se intervalliga veokitel) 1 6 Mootor: Kontrollida õlitaset 7 Kütusesüsteem: Vahetada kütusefilter ja õhutada kütusesüsteem 3 (Teostatakse 90000-se intervalliga veokitel) 8 Manuaalsed pidurinarred: Reguleerida. 10 9 Automaatsed narred: Mõõta käigud. 10 10 Trummelpidurid: Mõõta pidurikatete paksused. Täita tabel. 10 11 Ketaspidurid: Kontrollida katete paksust Scania Diagnos'i abil
valmistamisega ning on oma ala juhtivootja, omades harufirmasid üle kogu maailma. Wärtsilä toodangusse kuulub ka maailma suurim mootor RTA96C, mida kasutatakse suurtel kaubalaevadel (Emma Maersk) ja supertankeritel. Selliseid mootoreid eksisteerib hetkel alla 30. Ajalugu Esimesed mootorid 4taktilised 1905 esimesed 2taktilised mootorid 1912 esimene klappideta mootor laevale MontePenedo 1930 suruõhuvaba kütusesüsteem 1946 turbodiiselmootor laevadele 1972 gaasil töötav mootor laevadele 1998 esimene suur common rail sissepritsega mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid: 2taktiline 14 silindriline ühisanumpritsega mootor Silindri maht 1820 liitrit Kaal 2300 tonni (sh. väntvõll 300 tonni) 108920hj 102 pöörde juures Väändemoment üle 7,5 miljoni Nm
Third level Fourth level Fifth level ROOLISEADE · Rooliratas · Hüdrauriline rumpel · Baller · Roolilaba · Ühe ja kahe juhtimispunktiga LAEVASÜSTEEMID Gaasisüsteem Tuletõrjesüseem Elektrisüsteem Fekaalsüsteem Ventilatsiooni- ja konditsioneerisüsteem Kütte- ja kütusesüsteem Mageda vee süsteem Kuivendussüsteem Laeva ujuvus Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti. Ujuvuse tagab vabaparda kõrgusest sõltuv ujuvusvaru, laeva raskusjõu tasakaalustab Archimedese seaduse kohaselt üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS
....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD.........................6 3.3 KOMBINEERITUD REGULEERIMISEGA KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD........................7 4. DIISELMOOTORI PIHUSTID......................................................7 5. PIHUSTITE TÖÖ KONTROLL JA REMONT....................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................10 2 1. Mootorlaeva kütusesüsteem ja selle osad Kaasaegsetel mootorlaevadel kasutatav vedelkütus võib olla kas kerge diiselkütus või raske kütus. Vastavalt kasutatavale kütusele peab laev olema varustatud kütusesüsteemide ja süsteemide juurde kuuluvate seadmetega, mis tagavad kütuse võtmise laeva mahutitesse, selle säilitamise, transportimise ühest mahutist teise ja äraandmise laevalt. Kütuse laevale võtmiseks ja varude säilitamiseks on laev varustatud
.............................................................................. 11 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem ................................................................................. 12 1.2.9 Sanitaarsüsteemid .................................................................................................... 12 1.2.10 Keskküttesüsteem .................................................................................................. 14 1.2.11 Kütusesüsteem ....................................................................................................... 15 1.3 Üldandmed laeva seadmete kohta .................................................................................. 16 1.3.1 Ankruseade .............................................................................................................. 16 1.3.2 Sildumisseade .......................................................................................................
.........................................10 1.3. Õlitussüsteem. ......................................................................................................................12 1.4. Jahutussüsteem . ...................................................................................................................12 1.5. Sisselaskesüsteem . ...............................................................................................................13 1.6. Kütusesüsteem . ....................................................................................................................14 1.7. Mootori juhtimine . ...............................................................................................................14 2. ÜMBEREHITATUD JÕUALLIKAS .........................................................................................15 2.1. Mootori väliskarakteristika simulatsioon ......................................................
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
· õhujagaja on kinni kiilunud · võlliliini pidur on kinni · dedvudi tihend on üle pingutatud · sõukruvi on kinni kiilunud · starterkäivituse korral on aku laadimata või started juhe ei annaühendust · võllipööramisseade on välja lülitamata · automaat- ja kaugjuhtimise korral võib puududa kaugjuhtimisploki toide. Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega, kuid ei käivitu või seiskub kohe pärast käivitumist: · kütusesüsteem on kinni · kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal · kütuse pihustamine on halb · klapid on ebatihedad · turbokompressorid ei anna õhku silindrisse. Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud
Ahtripoolne nukkvõlli ots (ainult A poole nukkvõlli) on varustatud maksimumpöörete kaitsmega, aksiaallaagriga ja 45o hammasülekandega mis ühendab nukkvõlli masina (eraldi peatükk tagapool). Nukvõlli vööripoolsesse otsa (ainult A poole nukkvõlli) on paigutatud pikendus lisanukkseibiga, mis on ette nähtud käivitusõhu jagaja tööks. 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid Kütusesüsteem Laeval kasutatakse peamasinate kütusena raskekütust. Saab kasutada ka diiselkütust. Diiselkütusele üleminek toimub diiselkütuse klapi avamisega ning raskekütuseklapi sulgemisega, kütuste segunemine algab kütusetorustikus. Peamasinate tagasivool juhitakse buusterjaama deaeratsioonipaaki, kus toimub lõplik diiselkütuse ja raskekütuse segunemine. 14 Buusterjaam
5. Õhujagaja on kinni kiilunud 6. Võlliliinil pidur peal 7. Deidvudi tihend üle pingutatud 8. Sõukruvi kinni kiilunud 9. Starterikäivituse korral aku laadimata või starterijuhe ei anna ühendust 10. Võlli pööramisseade on välja lülitamata 11. Automaat ja kaugjuhtimise korral võib puududa toide kaugjuhtimisblokile II Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega , kuid ei käivitu või seiskub kohe peale käivitumist Põhjused: 1. Kütusesüsteem kinni 2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3. Nõrk kompressioon 4. Kütusepumbad valesti reguleeritud (0 asend) 5. Temp masinaruumis on liiga madal 6. Kütuse halb pihustamine 7. Klapid ebatihedad 8. Turbokombressorid ei anna õhku silindrisse III Käivitamisel kaitseklapid pauguvad Põhjused: 1. Ebaõige KKP reguleerimine 2. Osa pihusteid tilguvad 3. Kaitseklappide vedrud reguleerimata IV Mootor ei võta koormust taha Põhjused: 1
MOOTORI EHITUS I SPM kere osad • alusraam • tugipukk • silindrid • silindrikaas II vänt – kepsmehanism kolb keps väntvõll III gaasijaotis mehhanism klapid nookurid tõukurid nukkvõll sisselaskeaknad (2 taktiline mootor) väljalaskeaknad ( 2 taktiline mootor) IV SPM teenindavad süsteemid õlitussüsteem kütusesüsteem jahutussüsteem käivitus / reverseerimis – süsteem ülelaadimissüsteem ALUSRAAM 1-tihend; 2-väntvõlli raamlaager;3-kinnitus äärik; 1-äärik tugipuki kinnituseks; 4-alusraami risti vahesein; a-raamlaagri pesa; 2-pikki sein 3-kinnitus б-äärik tugipuki kinnituseks kronstein; a-õlikanal; б- vahe- sein; в-raamlaagripesa; г-
kasutegurit, kuna soodustab põlemisprotsessi. U eelsoojendid valmistatakse peenikestest terastorudest, mille otsad valtsitakse torurahvlitesse. Eristatakse kahte varianti - põlemisgaasid läbivad torusid seestpoolt ja kuumutatav õhk väljastpoolt (Joonis 19.A, a)) ja vastupidi (Joonis 19.A, b)). Põlemisõhu eelsoojendamiseks kasutatakse ka katla topeltkesta vahelist ruumi. 29 IX Katla kütusesüsteem Katla kütusesüsteemi otstarbeks on kütuse ettevalmistamine ja pidev etteandmine pihus- titesse. Kütusesüsteemi koosseisu kuuluvad järgmised põhielemendid: -kütusemahutid; -pumbad; -filtrid; -eelsoojendid; -torustikud armatuuri ja kontroll-mõõteriistadega. Katla kütusesüsteemi võimalik ülesehitus on toodud skeemil Põleti
Füsioloogilised ja psühho-füsioloogilised nõuded (nt: vastavus inimese energeetilistele võimetele, nägemis- ja kuulmisorganite ning närvisüsteemi psühho-füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne) Psühholoogilised nõuded , mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid harjumusi ning vastuvõetava informatsiooni hulka ja selle ümbertöötlemise kiirust inimese intellekti poolt. Mootorid Mootorid on elektroonilise juhtimisega otsesissepritsega kütusesüsteem, mis annab masinale parimad tööomadused ja tagab kasutajale vajaliku võimsuse suurima tootlikkusega töötamiseks. Alusvankrid Masinatele koostatud alusvanker on pikema kasutuskestusega ja töökindlam ning selle ülalpidamis- ja kasutuskulud on väiksemad. Juhtratastest kõrgemale paigutatud veotähikuga alusvanker tagab masina optimaalse tasakaalu ja parimad tööomadused mistakes tööde teostamisel. Jõuülekanded
otseühendatud fikseeritud labadega sõukruviga , tuleb luba küsida konstruksioonilistest ja ekspluatatsioonilistest teguritest nagu Reguleeritava sammuga sõukruvi või siduri korral toimub peamasina vahitüürimehelt. Mootori pööramise ajal peab töötama põlemiskambri tüüp, kütusesüsteem ja selle tehniline korrasolek. Hea käivitamine väljalülitatud käituriga. Käivitustõrke korral on alati õlitsirkulatsioonpump ja silindrite lubrikaatorõlitus. Pööramise ajal kütuse pihustamine ja õhuga segunemine soodustab kütuse süttimist võimalus laeva manöövrit mitteohustavale korduvkäivitusele. Enne peab käivtusõhu sulgklapp enne mootorit olema suletud. Kütuse ja mootori kiiret üleminekut hoovõtupööretelt kütusele. Mootori ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
