seintele töödeldakse õlisooned. Remontmõõtmed on tavaliselt iga 0,5 mm järgi suuremad ( I 0,5mm, II 1,5mm, III 1,5mm ... ). Võib olla ka iga 0,2 mm järgi (0,2 0,4 0,6 jne). Mootori koostamisel, kui on tegemist remontimata mootori plokiga on tehase poolt selekteeritud silindrid iga 0,01mm järgi. Mootoriploki silindritele on lõõdud tähised. Vastavalt ploki tähistusega valitakse ka kolvid sama tähisega, mis tagabki lõppkokkuvõttes ettenähtud lõtku kolvi ja silindri vahel. Kui silindriplokk töödeldakse remontmõõtu siis need tehase tähised ei kehti. Vaid remontmõõtmes kolvid sobitab pingitööline kes silindrid puurib ja hoonib.
OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA
õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus, ülesanne, kasutamine. Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine
Hammas/kruvi hammasvõru Konstantne kruvi- kolmikkruvi Konstantne ühekambriline Konst./muudet. Laba Laba Kahekambriline Konstantne Eksts. silindriplokk Konst./muudet. Radiaalkolb Ekstsentriline telg Konst./muudet. Kolb kaldplaadiga Konst./muudet. Aksiaalkolb pööratud sil. plokk Konst./muudet. Sele 4.11 - Ülevaade hüdropumpadest
............................................................... 19 2.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 19 2.2 Peamasina konstruktsioon .............................................................................................. 19 2.2.1 Plokk- karter ............................................................................................................ 19 2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid ..................................................................... 20 2.2.3 Silindrikaaned.......................................................................................................... 20 2.2.4 Väntkepsmehhanism ............................................................................................... 21 2.2.6 Gasijaotusmehhanism.............................................................................................. 24
Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q zD tan v 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv, n - pöörlemissagedus , D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter, α -kaldketta nurk.(α = 30°) Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui α = 0 , siis pump ei toimi
K24A3 mootori väliskarakteristiku graafikust võime välja lugeda, et antud mootor saavutab oma maksimaalse väändemomendi 223 Nm mootori pöörlemissagedusel 4500 p/min ning lähtudes Civic Type-r tehaseandmetest (193 Nm 5000 p/min) võib öelda, et K24A3 mootor saavutab Civic Type-r maksimaalse väändemomendi juba 2000 p/min juures (Joonis 1). [2] 1.1. Mootoriplokk koos väntmehhanismiga Nagu ka eelmise generatsiooni Honda mootoritele on ka K24A3 silindriplokk valmistatud alumiiniumist. Alumiiniumist silindriploki eeliseks malmist silindriploki ees on mass (alumiiniumi tihedus 2700 kg/m3 ja malmi 7250 kg/m3). Samuti on alumiinium parem soojusjuht kui malm, mille tõttu on mootoril efektiivsem jahutus. [4][5] K24A3 puhul on kasutusele võetud sängiplaadi, mis kujutab plaadikujulist detaili, mis ühendab kõik laagriliuad üksteisega kokku (Foto 2). Antud liitmisviis võimaldab saavutada mootoriploki suurema jäikuse
Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad suletakse luukidega (karteriluugid) millesse on monteeritud kaitseklapid, mis on ettenähtud karteri kaitseks võimaliku ülerõhu eest
kasutatakse ka AL sulamist silindriplokke 4 tek forseeritud SPM –i silindriplokid võivad olla valmistatud ka teerasest plokkkarteritega mootorites valatakse silindrisärk ja tugipukk ühes tükis SILINDRIHÜLSS 1-mootoriplokk 2-silindrihüls 3-silindriplokk 4-fiksaatorrõngas x tugipinnad sooveldatekse sisse kokku monteerimisel võidakse kasutada tihendus pastasid tihendusvöö ja särgi vahel peab olema väike lõtk δ1 lõtk δ2 jäetakse ka ülesse hülsi välispind ( jahutussärgi pind ) võidakse värvida või kroomida hülsi sisepinnad on peegelpinnad ja seda saavutatakse hoonomise teel
Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Pumba osad. 1. pöörlev rootor, 2. Kaldseib (äärik), 3. Plunzerid (kolvid), 4. Kepsud ( sfääriliste otstega ), 5. Vedav võll 6. Kardaaanvõll 7. Tugijaotusketas , 8. Ühenduskanalid, 9. 9- 10 sirbikujulised aknad. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q= zD tan v ,kus 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv, n - pöörlemissagedus , D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter -kaldketta nurk. Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui = 0 , siis pump ei toimi
annaabi.ee 
