Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"silindriplokk" - 10 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Mootori silindriplokk, remont ja kolbide selektiivne valik

seintele töödeldakse õlisooned. Remontmõõtmed on tavaliselt iga 0,5 mm järgi suuremad ( I 0,5mm, II 1,5mm, III 1,5mm ... ). Võib olla ka iga 0,2 mm järgi (0,2 0,4 0,6 jne). Mootori koostamisel, kui on tegemist remontimata mootori plokiga on tehase poolt selekteeritud silindrid iga 0,01mm järgi. Mootoriploki silindritele on lõõdud tähised. Vastavalt ploki tähistusega valitakse ka kolvid sama tähisega, mis tagabki lõppkokkuvõttes ettenähtud lõtku kolvi ja silindri vahel. Kui silindriplokk töödeldakse remontmõõtu siis need tehase tähised ei kehti. Vaid remontmõõtmes kolvid sobitab pingitööline kes silindrid puurib ja hoonib.

Auto → Auto õpetus
82 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Mootor

OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS ­ KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM ­ KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM­ KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS ­ PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED ­ SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA

Auto → Mootor
8 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Auto üldehitus

Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus ­ koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast ­ suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli ­ märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled ­ suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli ­ valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli ­ hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled ­ suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad l...

Auto → Autoõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Hüdropumbad ja pumpadele esitatavad nõuded

Hammas/kruvi hammasvõru Konstantne kruvi- kolmikkruvi Konstantne ühekambriline Konst./muudet. Laba Laba Kahekambriline Konstantne Eksts. silindriplokk Konst./muudet. Radiaalkolb Ekstsentriline telg Konst./muudet. Kolb kaldplaadiga Konst./muudet. Aksiaalkolb pööratud sil. plokk Konst./muudet. Sele 4.11 - Ülevaade hüdropumpadest

Kategooriata → Hüdroõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
142
pdf

Aruanne mv TransDistinto

................................................................ 19 2.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 19 2.2 Peamasina konstruktsioon .............................................................................................. 19 2.2.1 Plokk- karter ............................................................................................................ 19 2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid ..................................................................... 20 2.2.3 Silindrikaaned.......................................................................................................... 20 2.2.4 Väntkepsmehhanism ............................................................................................... 21 2.2.6 Gasijaotusmehhanism.............................................................................................. 24

Mehaanika → Masinamehaanika
28 allalaadimist
thumbnail
82
ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q zD tan v 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv, n - pöörlemissagedus , D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter, α -kaldketta nurk.(α = 30°) Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui α = 0 , siis pump ei toimi

Merendus → Laevandus
34 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

K24 mootor

K24A3 mootori väliskarakteristiku graafikust võime välja lugeda, et antud mootor saavutab oma maksimaalse väändemomendi 223 Nm mootori pöörlemissagedusel 4500 p/min ning lähtudes Civic Type-r tehaseandmetest (193 Nm 5000 p/min) võib öelda, et K24A3 mootor saavutab Civic Type-r maksimaalse väändemomendi juba 2000 p/min juures (Joonis 1). [2] 1.1. Mootoriplokk koos väntmehhanismiga Nagu ka eelmise generatsiooni Honda mootoritele on ka K24A3 silindriplokk valmistatud alumiiniumist. Alumiiniumist silindriploki eeliseks malmist silindriploki ees on mass (alumiiniumi tihedus 2700 kg/m3 ja malmi 7250 kg/m3). Samuti on alumiinium parem soojusjuht kui malm, mille tõttu on mootoril efektiivsem jahutus. [4][5] K24A3 puhul on kasutusele võetud sängiplaadi, mis kujutab plaadikujulist detaili, mis ühendab kõik laagriliuad üksteisega kokku (Foto 2). Antud liitmisviis võimaldab saavutada mootoriploki suurema jäikuse

Tehnika → Tehnikalugu
20 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad suletakse luukidega (karteriluugid) millesse on monteeritud kaitseklapid, mis on ettenähtud karteri kaitseks võimaliku ülerõhu eest

Merendus → Laevamehhanismid
110 allalaadimist
thumbnail
78
doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................

Merendus → Laevandus
45 allalaadimist
thumbnail
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Pumba osad. 1. pöörlev rootor, 2. Kaldseib (äärik), 3. Plunzerid (kolvid), 4. Kepsud ( sfääriliste otstega ), 5. Vedav võll 6. Kardaaanvõll 7. Tugijaotusketas , 8. Ühenduskanalid, 9. 9- 10 sirbikujulised aknad. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q= zD tan v ,kus 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv, n - pöörlemissagedus , D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter -kaldketta nurk. Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui = 0 , siis pump ei toimi

Mehaanika → Abimehanismid
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun