Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi KÜTUSE SISSEPRITSE BENSIINIMOOTORITES Tartu 2008 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto.................................................................... 3 Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng.......................................................................... 4 Jetronic erinevad tüübid.............................................................................................................. 6 D-Jetronic (1967-1976).......................................................................................................6
Kütusepihustid Kütusepihusti ehitus Pihustite ülesanne Ühe- ja kahepunktpritsed Sissepritse süsteemide eelised Kasutatud kirjandus Sissepritsesüsteemid hakkasid autodel levima 1980-ndatel aastatel. Tänaseks on sissepritse täielikult välja vahetanud karburaatoritega varustatud autod. Sissepritsesüsteem on tunduvalt ökonoomsem, täpsem ning jõudsam. Kütusepihusti ei ole midagi muud kui elektriliselt juhitav klapp. See on varustatud survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5
RPM mootori maksimaalseid pöördeid ning VE on mahuline efektiivsus mille praegu võtame ta võrdseks 0,9-ga, vähem forsseeritud mootoritel on ta u. 0,8 ja võistlusmootoritel 0,95 või üle. Sisselaskekollektor Sisselaskekollektorit on vaja selleks, et karburaatoris valminud küttesegu võimalikult ühtlaselt ja sujuvalt kõikide silindriteni viia. Sisselaskekollektorid on valmistatud üldjuhul malmist või alumiiniumist, mis on parem, peamiselt seepärast, et on kergem. Sissepritse Kütuse sissepritse põhimõte seisneb selles, et kütust ei pihusta õhu sekka mitte õhusurve karburaatoris ning vastavalt vajadusele karburaatori abisüsteemid, vaid konkreetne seade, mis pritsib surve all kütust vastavalt mootori vajadustele. Esiteks võib sellised sissepritsesüsteemid jagada mehaanilisteks ja elektroonilisteks. Elektroonilise sissepritse (EFI) alguseks võib lugeda 1980-ndate aastate algust, kus insenerid
BMW e28 Sander Põder TTHK Mis on BMW e28? BMW 5. seeria E28 oli autoplatvorm, mida kasutati kõikide 5. seeria BMWde tootmisel aastatel 1981 1987. Eel- ja järelkäija Talle eelnes versioon e12 ja järgnes BMW 5. seeria e34. Bensiinimootorid 518, karburaatoriga, R4, tüüp: M10, 66 kW 518i, sissepritse, R4, tüüp: M10, 77 kW 520i, sissepritse, R6, tüüp: M20, 92 kW 525i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 110 kW 525e, sissepritse, R6, tüüp: M20 (tegelik töömaht 2,7 l), 9095 kW 528i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 135 kW 535i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 136 kW 535is, sissepritse, R6, tüüp: M30, 136 kW M535i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 160 kW M5, sissepritse, R6, tüüp: M88/3, 210 kW (alates 1984. aasta lõpust) Diiselmootorid 524d, R6 diisel, tüüp: M21, 63 kW 524td, R6 turbodiisel, tüüp: M21, 85 kW Auto erinevused USA's ja Euroopas Pikkus (eu 4620mm, us 4800mm)
Keeris tekitab parema segunemise õhu ja kütuse vahel, seega suurelt vähendades halvasti segunenuid kütuse osakesi, mida ei põletata ära tavalistes mootorites. See võimaldab täielikumat põlemist ja ei vähenda ainult saastatust vaid ka võimaldab küttesegu suhe saab 1:14 pealt madaldada 1:25 peale ja ilma võimsuse langemiseta! Tänapäeval lahja põlemisega mootorite tehnoloogia on arenenud otsesissepritseks, mis on põhimõtteliselt olnud eelnevalt Sissepritse mootor. Toyota, Mitsubishi ja Nissan kõik keskenduvad DI mootorite arendamisele. Direct Injection Petrol engine - Mitsubishi GDI Mitsubishi on hetkel juhtival positsioonid GDI(Gasoline Direct injection) tehnoloogias. Nad on juba lisanud GDI tehnoloogia paljudele erinevatele mootoritele. Alustades 1,5 liitristest kuni 4,5 liitristenid V8-ni. Nüüd enamus Mitsubishi tootmises olevatest mootoritest on GDI'ga varustatud.
b) elektroonilised (EPS). Sissepritsesüsteemide kasutuselevõtuga kaasneb: a) väheneb kütusekulu (kuni 15%) ja heitgaaside toksilisus (kuni 30%); b) toimub tööreziimide täpsem jälgimine ja silindrite parem täitmine; c) paranevad mootoritöö näitarvud; d) EPS-iga varustatud ottomootorid arendavad keskmiselt 12% rohkem võimsust kui sama klassi karburaatormootorid. Ottomootori ja diiselmootori sissepritsesüsteemide põhimõttelised erinevused: 1) ottomootoris toimub sissepritse enamuses põlemisprotsessi II-ses ja III-ndas faasis, seetõttu on segumoodustamise aeg pikem; 2) ottomootoris on surveaste ja seega ka silindri vasturõhk väiksem, mistõttu kütuse sissepritserõhud on madalad, st algavad 1,5 MPa; 3) ottomootoris on küttesegu kvalitatiivne moodustamine määratletud piirangutega (detonats. oht; kütuse faakli omadused; ja ); 4) ottomootoris on kvantitatiivne segumoodustamine prevaleeriv ja seetõttu peab
Aastal 2001. Tuli välja teise genaratsiooni Common Rail süsteem mis tegi diiselmootori veel ökonoomsemaks ja võimsamaks. Neid mootoreid pandi peale nii Volvole kui BMW-le.Aastal 2002. Pandi teise generatsiooni Common Rail süsteem peale ka veoautodele, mis vähendas mootoris tekkivaid heitgaase ja lisas võimsust. Selleks veoautoks oli MAN.Bosch on autotööstuse ajalugu kirjutanud selle algusest peale.Teedrajavad leiutised nagu magnetsüüde ja diisli sissepritse, tulevikule orienteeritud tehnoloogiad nagu Common Rail on pärit Boschi firmast. Boschi innovaatiline diisli sissepritsesüsteem andis tugevatõukediiselmootoritelaiemale levikule. Diisel Common Rail .Kui Rudolf Diesel 1892. aastal uue tehnoloogia leiutas, ei osanud ta selle tulevast edu aimatagi. Tema meelest oli kiire diiselmootor võimatu. Aga ta eksis... Bosch on maailma juhtiva diiselmootorite sissepritsesüsteemide tootjana sõiduautode ja
Kahetaktiliste diiselmootorite võimsus on kuni 15MW (20 000 hj ) ja nad paistavad silma hea töökindluse poolest ( aeglasekäigulised laevamootorid, kiirekäigulised otseläbipuhumisega automootorid). 1.4DIISELMOOTOR Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest. See tähendab, et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis ise süttib kuumas õhus. Diiselmootorid jaotatakse sissepritse mooduse järgi: 1. Otsesissepritsega diiselmootorid, nende mootorite puhul pritsitakse diiselkütus otse põlemiskambrisse. Põlemiskambri moodustab kolvipealne, erikujuga ruum, mis paneb õhu, tema kokkusurumisel pöörlema, selleks et sissepritsitav kütus seguneks paremini õhuga 2. Eelpõlemiskambriga diiselmootorid, nende mootorite korral toimub kütuse sissepritse eelpõlemiskambrisse, mis on peene ava kaudu ühendatud põhipõlemiskambriga. 3
http://www.lapsevanem.ee/loodus7klass/animats/sisepolem/sisepolmoot.html 1. Takt. Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikkupõlemist. 2. Takt. Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. See...
2. Regulaatori Woodward UG-8 seadmine vajalikule pöörlemissagedusele. Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole. Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus. Kohalik pöörlemissageduse muutmine toimub käsirattaga 5 (ülemine parem käsiratas regulaatori esipaneelil). Selle pööramisel koonushammasrataste kaudu pööratakse hammasratas/mutrit 29, milline saab keermestatud vardalt pikiliikumise ja oma alumise otsaga toimides seadevedrule suurendab või vähendab selle pingust
1986 Elektrooniliselt juhitav aksiaal-jaoturpump 1994 Pumppihustisüsteem tarbesõidukitele (UIS) 1995 - UPS 1996 Radiaal-jaoturpump 1997 Ühisanumaga sissepritsesüsteem 1998 Pumppihustisüsteem sõiduautodele Diiselmootorite juhtsüsteemid Heterogeenne kütuse/õhu suhe. Õhu kogus (maht) on silindris üldjuhul konstantne. Mootori tööd juhitakse ainult põlemiskambrisse pritsitava kütuse kogusega. Juhtsüsteem peab tagama: Korrektse kütusekoguse Sissepritse algushetke õige ajastuse Lisaks optimaalsele kütusesegule, tuleb arvestada: Heitgaaside ohtlike komponentide piiranguid Põlemise lõpprõhu piiranguid Heitgaaside temperatuurilimiiti Mootori maksimaalset pöörlemissagedust ja koormust Kõrguse ja ülelaadimisrõhu piiranguid Liigõhutegur 1 kg diislikütuse täielikuks põlemiseks on vaja 14,5 kg õhku (õhu tihedus õhk1,2 kg/m3) Kütuse põlemiseks tegelikult kulutatud ja teoreetiliselt
Elektrooniliselt pihustav diiselmootor Electronic Diesel Control on diiselmootori kütuse kontrollsüsteemi täpne mõõtmine ja kohaletoimetamise kütust põlemiskambris tänapäeva diiselmootorite kasutatud veoautode ja sõiduautode . Mehaanilised fly-kaal kubernerid inline ja turustaja diisel sissepritse pumpade juhtimiseks kasutatakse kütuse etteande all erinevaid mootori koormust ja tingimusi ei saa enam tegeleda üha kasvav nõudlus tõhusust, heitkoguste, roolivõimendi, kesklukustus ja kütusekulu.Need nõudmised on nüüd peamiselt täitnud Electronic Diesel Control EDC on süsteem, mis pakub suuremat võimet täpse mõõtmise, andmetöötlus, töökeskkond paindlikkust ja analüüsi, et tagada tõhus diiselmootor operatsiooni. The EDC replaces the mechanical control governor
pikemaks, millele vastavalt muutub silindrisse antava kütuse hulk. Kütuse pihustile surumise algusmomendiks on plunžer saavutanud üles liikumisel mingi kiiruse, surumine lõpeb, kui plunžer hakkab liikuma oma ÜSS-ist ASS-i suunas, kusjuures plunžeri ÜSS-is tema kiirus null. Seda tüüpi kütusepumba eeliseks on töötamine väikese koormuse korral, kus plunžeri aktiivkäigu algus muudetakse hilisemaks, millega muutub hilisemaks ka kütuse sissepritse nurk. 2. Sel juhul kütuse surumine pihustile algab kohe ,kui nukkseibi nuki profiil hakkab tõstma plunžerit. Kütuse surumine lõpetatakse plunžeri ÜSS-i piirkonnas ,kus plunžeri liikumise kiirus on piisavalt suur. Seega jääb kütuse surumise algus ja ka sissepritse eelnurk mootori kõigil koormustel konstantseks. Kütuse surumise lõpp-punkt varieerub kolvi ÜSS-i suhtes. 3. Kütuse tsüklilise koguse reguleerimine toimub plunžeri
klapi eelvanemiseks ja sellele vastavat vända nurka surnud seisu suhtes- eelsisselaskenurgaks 1 või eelväljalaskenurgaks 4 (joonis 1). Klappide avanemist või sulgumist pärast kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu nimetatakse klapi hilisavanemisks või hilissulgumiseks ja sellele vastavat nurka järelsisselaskenurgaks 2 või järelväljalaskenurgaks 5. Sisse- ja väljalaskeklappide üheaegse lahtioleku nurka nimetatakse klappide kattenurgaks. Kütuse sissepritse diiselmootoris toimub enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu (3 = 15...20° VVP) Kõikidele neljataktiliste motoorite: Väljalaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist alumisse surnud seisu. Seetõttu on osa töötanud gaase kolvi jõudmisel alumisse surnud seisu juba enda rõhul silindrist välja paiskunud ning järelejäänud gaaside rõhk tunduvalt langenud, mille tulemusena gaaside vasturõhk kolvile on väljalasketaktil väiksem
sisselaske klappi pritsides sealolevasse õhku kütust. Nende mootorite toiteks kasutatakse gaasilist kütet. Turbo ottomootorid nendes mootorites tekitatakse turbiini abil sisseimetavale õhule rõhk st. Et silindrisse mineva õhurõhk on suurem kui välisõhul. Turbiini läbinud õhku võidakse ka jahutada, mis omakorda parandab mootori tehnilisi näitajaid. Lahjasegu ottomootorid need on mootorid, mis töötavad sellise kütteseguga, kus kütet on vähe. Otse sissepritse ottomootori korral valmistatakse küttesegu valmistatult silindris, pritsides silindrisse bensiini. Diiselmootorid Diiselmootorites valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoris st et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis süttib kuumas õhus ise. Diiselmootoreid jaotatakse sissepritse mooduse järgi: 1) Otse sissepritsega diiselmootorid nende mootorite puhul pritsitakse diiselkütus otse põlemis kambrisse
kogunemist.15 8 Jäätmekäitlus Määrdeainete jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse, mille täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. Jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.18 5. HOOLDUSMATERJALID Liigitus Autode hooldusvahendeid on palju erinevaid: lukusula, diiselkütuse lisand, sissepritse puhastaja, silikoonõli, universaalõli, bensiinilisand, klaasipuhastusvaht, klaasipuhastusvedelik, üldmääre, jahutussüsteemi puhastaja, karburaatori puhastusvahend, mootori sisepesuvedelik jpm.11 Omadused Lukusula sulatab lahti ning õlitab kinnikülmunud lukusüdamikud, kaitseb lukuosasid korrosiooni eest.11 Diiselkütuse lisand parandab kütuse põlemisomadusi, tagab mootori ühtlase häireteta töö, pikendab mootori tööiga ning vähendab kütusekulu.11
omas. Heitgaasiemissiooni mõjutab kütuse sissepritsemoment ja -kestus ning sissepritsekarakteristik, st sisestatava kütusekoguse jaotus pritseaja vältel. Hilistuv sissepritse vähendab põlemistemperatuuri, seega ka NOx teket, kuid suurendab CH kogust. Juba ühekraadine kõrvalekalle (väntvõlli pöördenurga järgi) optimaalsest võib tõsta NOx emissiooni 5% ja HC emissiooni 15%. Nii täpne, mootori töötingimusi arvestav sissepritse juhtimine toimub moodsate diiselmootorite juures arvuti (EDC) abil. EDC jaoks on üheks põhianduriks pihusti nõela liikumisandur. Pihustamise lõpp peab olema järsk, pihustite "tilkumise" tõttu silindritesse sattunud kütus jääb põlemata, suurendades heitgaasi saastavat toimet. 13 Mootor Tabel. Diiselmootori heitgaasi koostis Heitgaasi komponent Ühik Tühikäigul Täisvõimsusel
arvestamiseks, vaid saaste reguleerimiseks, näiteks katalüsaatoris. Protsessor reguleerib õhu ja kütuse vahekorda, et põlemine oleks efektiivsem ja saastehulk väiksem. Arvutid autodes aitavad kaasa ka ökonoomsusele. Erinevate anduritega saadakse informatisooni auto oleku kohta (mootori temperatuur, hapniku sisaldus väljalaskes) ning tehes miljoneid arvutusi sekundis, saab teada, millal anda sädet või millal ja kui kaua peaks sissepritse kütust peale laskma. See on mootori kontrollüksus (engine control unit ehk ECU) ning tavaliselt on sealne protsessor 32bitine, 40MHzine, mälu 1MB ringis.[7] (Foto 2. Tagurdamissensorit juhib protsessor) Majapidamisseadmed (ahjud, pliidid, külmikud, pesumasinad) Võib tunduda kummaline, kuid isegi külmikutes on protsessor, mis kontrollib ja reguleerib külmikusisest temperatuuri ning tänu sellele, ei pea kasutaja seda ise tegema. Muidugi on ka
Surveastme valimisel tuleb arvestada: ( 0,8...1,2 , 0,8 rikastatud segu ja 1.2 lahja segu korral ). mille ruumala moodustab 15 kuni 30 % kogu põlemiskambri · põlemiskambri kuju, millest oleneb küttesegu Diiselmootorites toimub küttesegu moodustumine sissepritse mahust . Eelkamber on radiaalsete , vähe allapoole pööratud avade moodustumine, momendist kuni põlemis alguseni 10 kuni 20 0 VVP jooksul. See on kaudu ühendatud silindri kaane ja kolvi põhja vahelise põlemiskambri · ülelaadimisrõhu astet, väga lühike aeg , mõni sajandik sekundit. osaga
sisseimetavast õhust. Tööprintsiip: 1) õhu liikumine karburaatoris ja sisselasketraktis 2) kütuse liikumine kanalites ja läbi kalibreeritud düüside 3) kütuseemulsioooni liikumine pihustites 4) kütuse segunemine puhastatud õhuga, pihustamises ja aurustumises 42. Sissepritsesüsteemide tüübid Sissepritsesüsteemid jagunevad mehaanilisteks (MPS) ja elektroonilisteks sissepritsesüsteemideks (EPS). Tüübid: Ühepunktiline sissepritse, mitmepunktiline sissepritse ja otsene sissepritse 43. K-, D-,L- ja LH-Jetronic sissepritsesüsteemide iseärasused D-Jetronic sissepritsesüsteem on analoog sissepritse. Vaakum mõõdetakse rõhuanduriga, mis on ühendatud sisselaskekollektoriga.Kütuse rõhk ~2 bar. Igal silindril eraldi pihusti, mida juhitakse paarikaupa. K-Jetronic on mehaanilis-hüdraliline sissepritsesüsteem. Kütus voolab pidevalt
*Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur *Gaasipedaali asend *Õhu temperatuur *Välisõhu rõhk *Detonatsioon Detonatsioon on iseeneselik küttesegu põlemine kõrgerõhu ja temperatuuriga . Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetriline küttesegu 1kg/14,7kg Bensiin Õhk Lambda = 1 =m-tegelik / m-teoreetiline Pritsesüsteeme võib jada pritsekohtade arvu järgi: *Keskpritse (mono pritse) *Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisse läinud sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967.a) kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris . Põlemine Põlemine on keemiline reaktsioon millega ühineb süsivesinik õhuhapnikuga. Heitgaas CO- vingugaas HC süsivesinik , põlematta kütus,õli Nox tekib lahja küttesegu põletamisel , millega kaasneb kõrge rõhk ja temperatuur Katlüüsmuundur Katalüsaatoris püütakse puudliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha.
(9) (d) Inimesed kasutavad etanooli jookides. See takistab kütusepiirtituse tootmist. Puudustega on võimalik arvestada ning eelised õigustavad uuringuid kütusepiirituse teemal. KUIDAS PIIRITUSEMOOTOR SAAVUTAB EFEKTIIVSUST Piiritusemootori efektiivsus on saavutatud kasutades ära etanooli omapära kütusena. Esiteks, etanool vajab aurustumiseks kolm korda rohkem soojusenergiat, kui vajab bensiin: vastavalt 663 kJ ja 251 kJ. (3),(5) Piiritusemootoril on vara kolbmootori survetaktil kütuse sissepritse. Survetaktil tekkib soojusenergia mida diiselmootor kasutab süüte eesmärgil. Piiritusemootor kasutab seda energiat kütuse aurustumiseks. See aurustumise energiavajadus on nii suur, et kõik jahtub survetaktil kolvi ees. Jahtuv etanooli/õhu segu tõmbub kokku ja annab vähem takistust survetaktil kui seda bensiinimootoril. Energiat ei ole piisavalt, et tekiks süütamine nagu juhtub diiselmootoris. On tarvis süüteküünlad ja kõrge
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ...................................
astmest ja kasutatava kütuse kvaliteedist, tekib pihustiotsa välispinnale, düüside avade ümber ja pihustiotsiku kanalis nõelklapi alla põlemisjääkide kiht mis tasapisi suureneb ja sellega muudab kütuse joa suunda ja halvendab pihustamise kvaliteeti. Kütuse järeltilkumine suurtes kogustes võib põhjustada mootoriõli lahjendamist kütusega. See probleem tekib, mitmetel põhjustel, mille hulka kuuluvad: hüdroabrasiivne mõju kütuse sissepritse ajal, pinnadefektide ja tekkimine nõela koonuse tihendusvööl ning pihusti otsiku korpuse pihusti nõelklapi pesal kütuses olevate kõrvaliste osakeste tõttu. 3. 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult Välis näitajad Põhjuse variandit Mootori pöörlemiskiirus Ühe kolvi kinnitamine, mis kaasneb surnud ponktides langeb. koputamisega ja ühe või mitme raamlaagrite temperatuuri
· Politsei · Tuletõrje · Kiirabi · Falck · Toll 8. Kütuse liik · Bensiin · Diisel · Biokütus · Gaas · Elekter 9. Vedav sild · Esivedu · Tagavedu · Nelikvedu 10. Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor 25 · Pikkupidi · Ristipidi 11.Käigukastid · Poolautomaat · Automaat · Manuaalkast 12.Käikude arv · 3+1 · 4+1 · 5+1 · 6+1 · 7+1 13. Mootori toitesüsteem · Karburaator mootor · Sissepritse mootor 8. Veoautode liigitus 1. Kasutatav kütus · Bensiin 26 · Diisel 2. Sildade arv · 2 · 3 · 4 3. Vedav sild · Tagavedu · Mitmikvedu · Esivedu · Nelikvedu 4. Mootori tüüp · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 5. Kandejõud · 4t · 5t 27 · 8t · 16t · 20t 6. Litraaz · 9 · 12 · 13 · 16 7. Kasutusotstarve · Pikamaavedu · Vedelike vedu · Ehitusvedu
On tehtud mitmeid täiendusi, eelkõige võistluse jaoks. Esiteks on vähendatud väljumisava pindala ja viidud see etteotsa. Tulemuseks on väiksem vastusurve, kuna rõhu all olev segu puutub kokku väiksema rootorite pindalaga. Erijuht on veel nn. retrofit kompressor, mille väljumisava on eespoolt korpuse piirest välja toodud, see suurendab veelgi efektiivsust. Paigaldada tuleb natuke tahapoole kui tavaline blower. Samuti on sissepritse kasutamise korral võimalik vähendada ülemist sisselaskeava. Kõik see annab tavalise 55% efektiivsuse asemel kuni 65%. Kõrgete pöörete efekti on vähendatud nn. hihelix rootoritega, mis tavapärase 60 kraadi asemel on 120 kraadise väändega. See vähendab kohtumisnurka ja võimaldab pöördeid mõne tuhande võrra suurendada. Kuuma segu probleemi aitab oluliselt vähendada bloweri ja sisselaskekollektori vahele paigaldatav
Võimalike põhjustena võib välja tuua mõne teise kompressoritüübi (või ka vabalthingava mootori) sujuvama jõutootmise ning turbosüsteemi suurema keerukuse ja hinna. Autot turbo(de) jaoks ümber ehitades tuleb muuta nii sisse kui väljalaskesüsteeme ja tagada turbole õlitus ja jahutus; vähegi tõhusamasse turbosüsteemi kuuluvad enamasti veel eraldi wastegate, vahejahuti ja blowoff klapp; üldjuhul tuleb kõne alla ainult elektroonilise sissepritse kasutamine ja sedagi on tihti vaja ümber teha või üldse aftermarket lahendusega asendada. Lisavõimsuse otsimine on lihtsam, kui auto on juba tehasest turboga varustatud, kuid ka tehaseautodes piiravad turbode laialdasemat levikut suurem keerukus/maksumus ja väiksem lollikindlus (oluline on õlivahetusvälpadest kinni pidada, mootorit kohe pärast suuremat tallamist mitte seisata, jne.)
*õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine ei õnnestu,peale nimetatute tekib ka inimesele ja keskkonnale kahjulikke heitmeid. Katlüüsneutralisaator Katalüüsneutralisaatoris püütakse puudusliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha
Tuleb jälgida ka vedelike n bensiin ja õli mitte sattumist silma ja nahale . samas tuleb jälgida ka kõiki tuleohutus nõudeid. Ja mitte teostada remonttõid mootori töötamisel. 34.miks mootor ei arenda täisvõimsust. Õhufiltri ummistumine, vead toitesüsteemis(madal kütuse surve), vead süütesüsteemis(vigane küünal, küünla juhe, jagaja kaas), ülekuumenemine, mootori vändasüsteemi rike. 35.klapide pesade ja juhtpukside kontroll ja remont. 4 küsimus !!!!!!!!!!! 36.õhu lekked sissepritse süsteemis ja nende kõrvaldamine põhiliseks veaks on sissepritse süsteemi kummivoolikute purunemine kas siis vanadusest või õli sattumisest süsteemi näiteks läbi karteri tuulutuse. Liiigse õhu sattumine süsteemi ongi enamasti läbi karteri tuulutuse purunenud voolikute . neid voolikuid enam remontida ei saa enamasti nad vahetatakse . 37.klapi paisumispilu reguleerimine , hüdrotõukurite kontroll klapide reguleerimiseks on erinevaid mooduseid . On klappe mis saab reguleerida
Seetõttu on põlemine täielikum. Ottomootori töötsükkel Diiselmootorid Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest. See tähendab, et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis ise süttib kuumas õhus. Seetõttu toimub põlemine kõrgemal temperatuuril ning ka kasutegur on kõrgem. Pealegi kasutab diiselmootor odavamat kütust ning diiselküte ei sisalda mürgiseid pliiühendeid. Diiselmootorid jaotatakse sissepritse mooduse järgi neljaks. Diiselmootor: 9 Gaasiturbiin Üha laialdasemalt hakatakse tänapäeva transpordis kasutama gaasiturbiine. See seade koosneb õhukompressorist, põlemiskambrist ja gaasiturbiinist. Ühele võllile kinnitatud rootor ja liikumatu juhtaparaat on kompressori põhiosad. Turbiin on see, mis paneb rootori pöörlema
· Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3
Tehas alustas samuti GTI mudeli tootmist USA turu jaoks. Esimene Volkswagen Caddy pikap, mis põhines Golf Mk I'l, toodti samuti Pennsylvania tehases. GTI versioon, mille tootmist alustati Euroopas 1976. ja USA-s 1983. aastal lõi üleöö nn Taskurakettide segmendi ning sellest alates on mitmed teised autotootjad oma tavaliste väikeautode kõrvale turule toonud ka sama mudeli erilisi sportmudeleid. GTI oli esimene sportlik väikeauto millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588cm3 mootori võimsuse 85 kW/108 HJ'ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri Sports Car International GTI Mk Ie 1980. aastate kolmandaks parimaks autoks. USA-s tunti Mk I GTId kui Rabbit GTId. GTI sai ülemaailmselt tuntuks kui "Igamehe Porsche". 1980. aastal läbis Golf facelifti, mille tagajärjel sai mudel suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja uue, moodsama, armatuurlaua. Kabriolettversiooni, lisanimega Cabrio, müüdi 1980. kuni 1993
Põrnikas elas üle Hitleri aja ja levis Ameerikasse. Ultraluksuslikud autod ja grand tourer´id tulid tagasi moodi Euroopas. Ajastu lõpuks oli erinevate markide hulk vähenenud, kui Itaalias osteti ära nisiautode tootjad Maserati, Ferrari ja Lancia. USA-s tulid moodi muskelautod nagu Ford Mustang ja peale 1973. Aasta õlikriisi tulid tagasi sedaanid, ning Lincolni ja Cadillaci müügitulud tõusid lakke. Tehnoloogia poole pealt olid ajastu suurimad saavutused sissepritse suurem kasutamine, turvalisuse rõhutamine ja iseseisva vedrustuse kolmas tulemine. Kuumimateks tehnoloogiateks kujunesid turbolaadijad, gaasiturbiinid ja Wankel´i mootor. Neist ainult esimene jäi püsima, kuna 1973. Aasta õlikriis tegi nende kasutamise raskendatuks. Näited sõjajärgse ajastu autodest on Morris Minor, mida eksporditi kõikjale maailmas; Mini, mis püsis üle nelja kümnendi moes; Ford Mustang, mis sai kõige müüduimaks ja ihaldatuimaks autoks sel perioodil
· 1922- kinnine teras kere. · 1924- hüdraulilised pidurid · 1930- esivedu · 1935- automaatkäigukast · 1937- USA-s 1 auto 4,5 elaniku kohta. · 1938- F. Porche disainib A. Hitleri käsul rahvaauto VW Beetle. Kokku valmistati üle 16 miljoni auto. (Brasiilias ja Aafrikas valmistatakse seniajani!) · 1939- areng seiskus, pärast sõda toimus stiili areng. · 1951- Citroen 11B, esimene seeriaviisiliselt toodetud esirattaveoga auto. · 1954- esimesed turvavööd · 1956- esimene sissepritse MB 300SL · 1965- analoogne ABS süsteem · 1981- esimene turvapadi 1987- kaasreisija turvapadi · 1985- esimene ABS standardvarustused (Ford Scorpio) Veel fakte · Kõige vanem automark on Mercedes-Benz, mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault. · Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a. ostis prantslane Emile Roger Carl
salongimaterjale. Tehas alustas samuti GTI mudeli tootmist USA turu jaoks. Esimene Volkswagen Caddy pikap, mis põhines Golf Mk I-l, toodeti samuti Pennsylvanias. GTI versioon, mille tootmist alustati Euroopas 1976. ja USA-s 1983. aastal, lõi üleöö nn Taskurakettide segmendi ja sellest ajast alates on teisedki autotootjad oma väikeautode kõrvale turule toonud sama mudeli sportversiooni. GTI oli esimene sportlik väikeauto, millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588 cm³ mootori võimsuse 85 kW- ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri "Sports Car International" GTI Mk I 1980. aastate paremuselt kolmandaks autoks. USA-s tunti Mk I GTI-d kui Rabbit GTI-d. GTI sai üle maailma tuntuks "igamehe Porschena". 1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada
See erineb suuresti pumppihustitega ja pump- toru pihustitega süsteemidest. Toitesüsteemi juhtelektroonika ei ole integreeritud pihustitesse, vaid asub eraldi plokina mootori ,, külmal" poolel. Pihustid töötavad mehaanilis- hüdrauliliselt. Pihustusaega ja kogust reguleerivad kaks magnetklappi. Kütus jõuab kütusrõhusalvesti kaudu eel- ja põhipritseks pihustitesse. Pihustites on kolmeosalised kolvid, mis juhivad pihustusaega: mida enam kütust kolbideni jõuab, seda varem algab sissepritse. Pihusteid käitatakse kõrgel asuvalt nukkvõllilt läbi lühikeste tõukurvarraste ja nookurite. HPI töötab täpsemalt kui pumppihusti ja võimaldab kõrgemat pritserõhku. Esialgu on pritserõhk piiratud küll 1500 baariga, kuid nõuete Euro- 4 täitmiseks tuleb rõhku tõsta 2300 baarini. Võimas ja paindlik mootor lubab 40 tonnise autorongi juhil toime tulla väiksema arvu käiguvahetustega, väheneb kiirusekadu tõusudel. Uus mootor on vaiksem kui
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et ...
Tehas alustas samuti GTI mudeli tootmist USA turu jaoks. Esimene Volkswagen Caddy pikap, mis põhines Golf Mk I-l, toodeti samuti Pennsylvanias. 1.2. Golf mark I GTI GTI versioon, mille tootmist alustati Euroopas 1976. ja USA-s 1983. aastal, lõi üleöö nn Taskurakettide segmendi ja sellest ajast alates on teisedki autotootjad oma väikeautode kõrvale turule toonud sama mudeli sportversiooni. GTI oli esimene sportlik väikeauto, millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588 cm³ mootori võimsuse 85 kW-ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri "Sports Car International" GTI Mk I 1980. aastate paremuselt kolmandaks autoks. USA-s tunti Mk I GTI-d kui Rabbit GTI-d. GTI sai üle maailma tuntuks "igamehe Porschena". 1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st
Siinkohal ei saa mainimata jätta samuti fakti, et osad originaal autoajud on ka programmeeritavad personaal arvuti abil, kui vaid vastav programm arvutis olemas on. Seos infotehnoloogiaga autoajul ongi eelkõige tema programmeeritus mikroprotsessoris ja tegutsemine vastavalt anduritelt saadud signaalidele. Andurid muudavad mehaanilise muutumise elektriliseks signaaliks mis juhitakse läbi juhtmete ajju. Aju omakorda vastavalt saadud signaalidele otsustab, kuidas talitleda nt. kütuse sissepritse süsteemi või millal tekitada sädelahendus silindrisse. Joonis 1.1 Mootori juhtaju sisemus[2] 6 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega Üks kõige tähtsamatest autoaju ülesannetest on kahtlemata mootori varustamine kvaliteetse kütteseguga. Õige kütusesegu konsistens ja kogus on ühtlaselt töötava mootori eelduseks. Autoaju roll ongi selles, et erinevate andurite ja süsteemide abil tagada mootorile kvaliteetne segu
Kontrollida ja reguleerida võrdseks kõigi silindrite kütuse eelsisse pritsenurk 3. Kontrollida ja vajadusel reguleerida kütusepihustite pihustus kvaliteet 4. Kui eelnevad kolm punkti on tehtud, aga Pz erievus on ikka suur, siis tuleb reguleerida silindrisse antav kütuse hulka. Kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine. Kütuse eelsissepritse nurk γ avaldab suurt mõju silindris põlemisprotsessile. Liiga suur kütuse eelsissepritse nurk γ ehk varajane sissepritse nurk põhjustab väga kõrge Pz ja kutsub esile lisa koormusi vänt – kepsmehanismis. Liiga väike kütuse eelsissepritse nurk γ ehk hiline sissepritse nurk põhjustab madala Pz ja kütuse põlemine silindris venib paisumisprotsessi, tõuseb väljalaske gaaside temperatuur, mootori kasutegur väheneb, klapipõhjad kuumenevad üle Diisli valmistaja tehas määrab optimaalsed γ väärtused igale mootoritüübile eksperementaalselt katsetuste teel ja need tagavad SPM suurima võimsuse ja
PUMP PUMP KÜTUSELISAND JÄRELPIHUSTUS SISSEPRITSE SÜSTEEM ANDURID Heitgaas EELKATALÜSAATOR SUMMUTI TAHMAFILTER TAHMAOSAKESED MOOTORI
vedelikuga süsteeme. Ehk siis, suurendasime arvestatavalt 4 HPCR ühiskanaliga kõrgsurve toitesüsteem võimaldab meie juba niigi madala kütusekuluga, end põllul tõestanud ja mitmekordse sissepritse ja kõrgema 2000 bar kasutajasõbraliku PowerTech Plus mootori jõudlust ning efek- Placeholder sissepritsesurve. tiivsust. 5 Vähese hõõrdumisega, üheosaline teraskolb vähendab
3) Plunžer 4) Pööratav hülls 5) Hammaslaat 6) Hammas sektor 33 7) Tagastav vedru 8) Tugitaldrik 9) Tõukuri varras 10) Tõukur 11) Nukkseib 12) Rull 13) Constant pressure relief valve 14) Surve klapp 15) Reguleeritav mehhanism 2.3.1.5 Pihustid Tüüp: Klapiga pihustid Tootja: L`Orange Mark: VUO – G 106 Pihustamisrõhk: 450 bar Pihustid on 9 avalised. Pihustid on paigutatud täpselt silindrikaane keskel, et tagada parem kütuse sissepritse kvaliteedi. Küttuse pihustamine silindrisse alustatakse 13° enne ülemist surnud seisu. Pihusti avad on 0.3mm läbimõõduga , pihustus nurk on 106° ja pihusti nõela tõus on 0,85mm. Pihusti sisse on paigutatud tõukurivarras, vedru, reguleerimispolt koos mutriga. Pihusti korpus on suletud pealt kaanega. Pihusti korpuse otsas on pihustustiotsik, mida fikseeritakse tiftiga ja keeratakse kinni mutriga. Pihusti sees asub nõel. Pihusteid jahutatakse peamasinate tsirkulatsiooni õliga.
Vähim lubatav tsetaaniarv on diislikütusel 45 ja suurim 50. Juhul, kui tsetaaniarv on suurem kui 53, hakkab põlemise efektiivsus vähenema ja kütusekulu suureneb märgatavalt. Kui tsetaaniarv on madal, lisatakse diislikütusele selle tõstmiseks mõningaid manuseid (näiteks isopropüülnitraat). On olemas ka komplekslisandid, mis tõstavad tsetaanairvu, alandavad hangumistemperatuuri ja vähendavad tahma teket. Diiselmootor töötab vaid siis normaalselt, kui sissepritse silindrisse algab mootori reguleerimisjuhendis märgitud ajahetkel. Diiselmootori jäiga töötamise põhjustab ka see, kui suvist diislikütust vedeldatakse talvekütuseks bensiini või metanooliga. Bensiinil on tsetaaniarv 10 ja metanoolil 3. Bensiini ja diislikütuse isesüttimise omadused peavad olema vastupidised: bensiini isesüttimistemperatuur peab olema kõrge ja diislikütusel suhteliselt madal. Juhul, kui bensiini
Vähim lubatav tsetaaniarv on diislikütusel 45 ja suurim 50. Juhul, kui tsetaaniarv on suurem kui 53, hakkab põlemise efektiivsus vähenema ja kütusekulu suureneb märgatavalt. Kui tsetaaniarv on madal, lisatakse diislikütusele selle tõstmiseks mõningaid manuseid (näiteks isopropüülnitraat). On olemas ka komplekslisandid, mis tõstavad tsetaanairvu, alandavad hangumistemperatuuri ja vähendavad tahma teket. Diiselmootor töötab vaid siis normaalselt, kui sissepritse silindrisse algab mootori reguleerimisjuhendis märgitud ajahetkel. Diiselmootori jäiga töötamise põhjustab ka see, kui suvist diislikütust vedeldatakse talvekütuseks bensiini või metanooliga. Bensiinil on tsetaaniarv 10 ja metanoolil 3. Bensiini ja diislikütuse isesüttimise omadused peavad olema vastupidised: bensiini isesüttimistemperatuur peab olema kõrge ja diislikütusel suhteliselt madal. Juhul, kui bensiini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
