Äärmiselt tähtis on kompressorisse juhitava õhu puhtus. Suruõhk on vaja filtreerida, kuivatada ja koguda suurde reservuaari. See toimub nii keskselt paigutatud seadmetes kui ka iga suruõhu tarbija juures ettevalmistusplokkides. Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, edastatakse informatsiooni, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. Tootlikkus on harilikult kuni 4 m³ /s, saadava surugaasi maksimaalne rõhk kuni 1000 MPa (1 GPa, 10 000 bar), rõhutõususaste üle 35 ... 40 Kompressor võib olla ühe-, kahe- või mitmeastmeline, lihttoimeline või kahepoolne. Lihttoimelisel üheastmelisel kompressoril teeb kolb tööd ainult ühes suunas liikudes, kahepoolsel kompressoril on mõlemad töökäigud. Kruvikompressor
Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel
Suruõhukompressorid AM17 Kolbkompressor: Töötab sarnasel põhimõttel automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmi...
kuivati ülaosast, sest külmaaine on selles anuma 2 osas gaasilises olekus. 3 4 AK 08/2008 12 Kliimaseade Kompressor · Sõidukitel kasutatavad kompressorite tüübid: · Spiraalkompressor · Labakompressor · Kolbkompressor (reaspump) · Muutumatu- ja muutuva töömahuga kaldplaadiga kolbkompressor AK 08/2008 13 Kliimaseade Kaldplaadiga kolbkompressor AK 08/2008 14 Kliimaseade Kaldplaadiga kolbkompressor Suurim jõudlus Vähim jõudlus Madal karterirõhk Kõrge karterirõhk
1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le
Parem kattevõime Vähem Overspray- d põrkab detaililt tagasi (ca 35%) Kogukulu väiksem Düüs 0,7 ... 1,3 1,4 mm ?? Õhukulu enamasti ca 200 l/min (vt püstoli juhendit) Rõhu mõõtmine Rõhku saab defineerida kui pinnaühikule mõjuvat jõudu P = F/A (N/m2). Absoluutne rõhk rõhk mõõdetuna absoluutse vaakumi (p=0) suhtes; Suhteline rõhk rõhk mõõdetuna õhurõhu (p amb ) suhtes; Merepinnal p amb = pn = 1013,25 mbar, kus pn - normaalrõhk Kolbkompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks nii sõidukitel kui ka töökojas. Väljundrõhk 0,7 0,8 MPa (7 8 bar). Nii tagatakse töösilindri rõhuks 0,6 MPa (6 bar). Uuematel veokitel süsteemi rõhk ca 10 bar. Kruvikompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks kui vaja suurt mahtu ja suhteliselt väikest rõhku.
* Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. * Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9 Kolbkompressor (sele 5) on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Sele 5 - Kolbkompressor Suuremate töörõhkude saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi kolbkompressoreid (sele 6). Esimeses silindris kokkusurutud õhk jahutatakse ja juhitakse seejärel järgmisesse silindrisse, kus surveaste on kõrgem kui esimeses silindris
* Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. * Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 – Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9 Kolbkompressor (sele 5) on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Sele 5 - Kolbkompressor Suuremate töörõhkude saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi kolbkompressoreid (sele 6). Esimeses silindris kokkusurutud õhk jahutatakse ja juhitakse seejärel järgmisesse silindrisse, kus surveaste on kõrgem kui esimeses silindris
......................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti...............................................................................21 2.14 Ahendustoru........................................................................22 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak................................................22 2.16 Kompressori liigid..................................................................23 2.17 Kolbkompressor....................................................................24 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor..............................................25 2.19 Lõõtsklapp...........................................................................26 2.20 Elektromagnetiga lõõtsklapp......................................................26 2.21 Siiberrootoriga kompressor.......................................................26 2 2
......................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti...............................................................................21 2.14 Ahendustoru........................................................................22 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak................................................22 2.16 Kompressori liigid..................................................................23 2.17 Kolbkompressor....................................................................24 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor..............................................25 2.19 Lõõtsklapp...........................................................................26 2.20 Elektromagnetiga lõõtsklapp......................................................26 2.21 Siiberrootoriga kompressor.......................................................26 2.22 Spiraalkompressor..............................................
energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid 8. Kompressorid, liigid ja nende iseärasused 9. Mis on kolb, membraan, tiivik kompressorid, iseärasused Kolbkompressor on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. Membraankompressor on kolbkompressori erivariant. Kompressoris
18. viimistlustöödemasinad: kompressorid. Masinad krohvimistöödeks. Masinad maalritöödeks (madal-, kesk- ja kõrgsurveseadmed). Puit- ja betoonpõrandate hööveldamis- ja lihvimismasinad. Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (kompressorid, krohvimismasinad). Kompressorid masinad algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Iseloomustab: väljuva gaasi rõhk, rõhu tõusu tase, tootlikkus, tarbitav võimsus, kasutegur. Kolbkompressor surub gaasi kokku silindris liikuv kolb. Kompressor seade koosneb õhufiltrist, resiiverist, suruõhu väljalaskeklapist, kondensaadi väljalaskmise kraanist, manomeetrist, mootorist, kaitseklapist. Kruvikompressor õhk imetakse läbi õhufiltri kompressori kruvielementi, mille käivitab kas elektrimootor või sisepõlemismootor. Jahutusõli voolab kruvielementi läbi õlifiltri. Tekkinud suruõhu ja õli segu pumbatakse mahutisse, kus õli eemaldatakse õhust õlieraldusfiltri abil
väliskeskkonnast kõrgema temp-ga keha, näiteks kanalisatsioonivesi või jahutusvesi.
3) Kombineeritud külmutus soojuspumpprotsessid. Nendes protsessides on alumise
soojusallika T2
väliskeskkonnast kõrgema temp-ga keha, näiteks kanalisatsioonivesi või jahutusvesi.
3) Kombineeritud külmutus soojuspumpprotsessid. Nendes protsessides on alumise
soojusallika T2
Vastavalt õhujagaja asendile läheb õhk käivitusklappi, kuhu õhujagaja lasi. Käivitusklapp avaneb ja peakäivitusklapist tulev käivitusõhk pääseb silindrisse. AC1; 2- Kompressorid AR1- Peakäivitusklapp AR4- Õhujagaja AT1; 2- Suruõhubalooni PI- Pressure Indicator PSL- Pressure switch low PT- Pressure Transmitter d- Väljalaskeklapid e- Control- and Working Air Sys. 44 2.3.4.1 Kompressorid Tüüp: ühekolviline- kaheastmeline kolbkompressor Tootja: Neuenhauser Kompressoren GmbH Mudel: NK 35.2.2 Kompressorite arv: 2 Tootlikus: 31 m3/h Komprimeerimise rõhk: 30 bar Pöörete arv: 1500 rpm Tarbitav võimsus: 7,5 kW Silindrite arv: 1 Kolvi käik: 80 mm Silindri läbimõõt: 90/82 mm Kolvi keskmine kiirus: 4,0 m/s Õli mark: Renolin SE 100 Õli karteris: 2,5 L Kaal: 130 kg 2.3.4.2 Õhujagaja Tüübilt on kinnine ketasõhujagaja. Õhujagaja rootor on kinemaatiliselt ühendatud väntvõlliga läbi nukkvõlli.
Iga viie aasta tagant tuleb teha hüdrauliline katsetus. Ballooni maht 1500l Testimisrõhk 45bar Kaitseklapi avanemisrõhk 30bar Käivitusõhurõhk 26bar Maksimaalne töötemperatuur 50ºC 24 Käivitusõhukompressorid: Mark SPERRE HL 2/120 Arv 2 Tüüp kaheastmeline vahejahutiga kolbkompressor Tootlikkus 74m3/h Pöörete arv 1450p/min Silindri läbimõõt 120mm Tarbitav võimsus 17,6kW Töörõhk 30bar Õli karteris 10l Õli mark Enersyn RX-100 Kaal 320kg Mootoril on käivitusklapid ainult A poole peal. Käivitusklapid on diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest, kolvist, vedrust ja klapist. Kolvil on juhtõhu poolne kolb suurema läbimõõduga kui käivitusõhu poolne. Õhujagajast
annaabi.ee 
