Ülesanne 3 Autod ja traktorid II Sõiduki kütuse erikulu TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: BMW 523i 125kW 1996 a 2. Lähteandmed ü := 0.93 m g = 9.807 Raskuskiirendus 2 s f := 0.013 veeretakistus kg gm := 1.225 = 1.225 15 kraadi celsiuse juures, õhu tihedus. 3 L m cd := 0.50 tuuletakistus
Kodutöö ülesanded 1. Ahto Allik Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa 16 V 32 Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 700 p/min, kasutatav põhikütus IFO180 Q a- 41500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 10 0C , tmv. 0 0C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele Q a = 42500 kJ /kg 2. Aleksandr Tutukin Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1200 kw n- 115 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 40500 kJ /kg 3
................................................................................4 2.2Vähima vastupanujoone pikkus......................................................................................4 2.3Laengusamm reas............................................................................................................4 2.4Ridadevaheline kaugus................................................................................................... 4 2.5Lõhkeaine erikulu parandustegur....................................................................................5 2.6Laengumassi arvutamine................................................................................................ 5 2.7Laengu pikkus.................................................................................................................5 2.8Laenguaugu sügavus.......................................................................................................5
12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tühimass 6635 kg · Täismass 21000 kg KÄIGUKAST I-Shift 12-käiku, automaat RATTAVALEM 4X2 MÕÕTMED · Pikkus 5787 mm · Laius 2495 mm · Kõrgus 3197 mm HAAGIS · Mark SCHMITZ · Mudel S.PR BAU · Tüüp - poolhaagis · Telgede arv - 3×9000 kg · Vedrustus Õhkvedrustus · Tühimass 6194 kg · Täismass 36000 kg · Kandevõime 29806 kg · Telgede vahe 1310 mm · Rööbe 2040 / 1300 mm
keemisel. See auruliik tuleks võimalikult maksimaalselt ära kasutada, sest sellega vähendame kalli primaarauru kasutamist. 66. Nimetada auru kui soojusagensi kasutamise olulisemad eelised (vähemalt 3) ja olulisemad puudused (vähemalt 2). + kindlustab head soojusülekannet +soojusmahtuvus suur +temperatuur lihtsalt ja täpselt reguleeritav rõhuga -Seda ei saa koguda. -tootmine keerukam, seadmed kallid. 67. Mida väljendab auru erikulu m protsessis? Näiteks kui see on 0,2 (kg/kg). m=D/G Auru erikulu väljendab seda kui mitu kilogrammi auru kulub 1 kilogrammi toote kuumutamiseks. 1 kilogrammi toote kuumutamiseks kulub 0,2 kg ehk 200g auru. 7 68. Kas aurul on lisaks soojusagensina kasutamise ka alternatiivseid kasutusvõimalusi? Kaks näidet. Steriliseerimine, puhastamine, ruumide kütteks. 69
Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg
luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi Tööviljakus=Toodang/Töö hulk Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine ( nt kogutoodang ühe aastatöötaja kohta või tunni kohta, ühe palgakrooni kohta. Käive töötaja kohta, kasum töötaja kohta) Tööviljakuse mõõtmine Tööviljakuse mõõtmiseks kasutatakse: 1. Tootlikkuse ehk tootluse näitajad(toodang/töötajate arv) 2. Tööjõu erikulu ehk töömahukuse näitajaid(tööjõu kulu/toodang) Tootlikuse näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju toodangule. Tööjõu erikulu näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju tööajafondile Tööviljakuse mõjurid Tööjõuressursside efektiivsust mõjutavad: 1. Tootmispotensiaali ehk kõiki tootmist mõjutavate tegurite(ressursid ja nende kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet, organisatsioon, tehnoloogia)summa; 2
olulisemad puudused (vähemalt 2)? Eelised: hea soojusülekanne, suur soojusmahtuvus, temperatuuri saab lihtsalt ja täpselt reguleerida, hea soojusülekandetegur (võib olla ka puudus toiduainete puhul), lihtne transportida. Puudused: auru ei saa koguda, aur võib olla seadmetele/inimestele ohtlik (kõrged rõhud või põletused), toiduainetele võib olla liiga tugev agens. 4. Mida väljendab auru erikulu m protsessis? Näiteks kui see on 0,2 (kg/kg). m = D/G Väljendab kui mitu kg auru kulub ühe 1 kg toote kuumutamiseks. Kui see on 0,2, siis kulub 1 kg toote kuumutamiseks 200 g. 5. Kas aurul on lisaks soojusagensina kasutamise ka alternatiivseid kasutusvõimalusi? Kaks näidet. Jah on. Näiteks aurupuhasti (pindade puhastamine), pindade steriliseerimiseks. Auruturbiinid. 6
näitajateks .Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast )väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. h= C+0,01r *C r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c söötade keskmine omahind kr / kg 14: Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang ühe söötühiku kohta., seda nim söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust, Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida p sü = P/ sü P toodangu hulk kilogrammides Sü kulutatud söötühikute kogus Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja
..................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal...................................................................................................................7 2-2 Kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärtusega kütusele ................................................................................................................................................... 14 3.Graafiline osa..............................................................................................................................19 3.1 Arvutusliku ja eeldatava tegeliku indikaatordiagraami ehitamine...................................... 19
väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule. h= c + r *c / 100 ehk 0,01 r * c + c h- väärindushind r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c- söötade keskmine omahind kr / kg 15. Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, seda nim söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust, Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida p sü = P/ sü P- toodangu hulk kilogrammides Sü kulutatud söötühikute kogus Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja
Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. 3.2. Söötade kasutamise efektiivsus Söödakulude osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü, Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil, mille arvutamiseks on kaks meetodit: realiseerimistulemuste alusel ja väärindushinna alusel. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Hind (väärindus) = c + rc/100 ,kus r – rentaabluse tase loomakasvatuses (100%) ja c – söötade keskmine omahind (€/kg, €/t).
...........................................................................................................8 7.Kasutatud allikad...............................................................................................................................9 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Vedrustus: Suruõhu vedrustus Gabariitmõõtmed: 13000x2540mm Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg
2 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul tuleb leida kütteauru (sek. auru või drosseldatud primaarauru) kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 boileri soojuslik kasutegur (0,850,95). Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul tuleb leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Nb! Toru siseläbimõõt kindlasti meetrites (nt. ds = 30 mm = 0,03 m), sama kehtib ka edaspidistes arvutustes. Re-kriteerium peab tulema üle 10 000, mis tagab turbulentse voolureziimi ja intensiivse soojusülekande (Re 10 000).
2. Autorongi moodustamine Veduki andmed: Mark: Mercedes-Benz Mudel: Actros 2563 LS F 16 Tüüp: Sadulveok Vedrustus: ees sõltumatu vedrustus paraboolsete lehtvedrudega, taga tandemteljel õhkvedrustus Mõõtmed: teljevahe 3550, raami kõrgus 640, kabiini kõrgus 2865, laius 2500 (peegliteta) Töömaht: 15,6l Võimsus: 625hj pööretel 1700 rpm Pöördemoment: 3000Nm pööretel 1100 rpm Kütuse erikulu: EURO6 Keskkonnakoormus: vastab EURO6 nõuetele Käigukast: Robot käigukast, 12 käiku edasi, 4 käiku tagasi Rattavalem: 6x2 Rehvid: 315/70R22,5" J 160 (kiirustele kuni 100km/h ja koormusele kuni 4500kg) Haagise andmed: Mark: Schmitz Cargobull Mudel: S.KO EXPRESS Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Kaubaruumi mõõtmed: Laius 2480, Pikkus 13685, Kõrgus 2700
GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks. 2. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise 3.Keskkonnanormatiiv- keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu 4.Säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine, mille eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 5. keskkonna standard- Asja osaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reeglid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundi mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tulemust. 6
757 eurot. 1FIM 2.5 EEK 0.16 EUR Toodangumaht, m3 400000 Kokku kulud, aastas eur/a 175757 EEK EUR 2.5 0.1597791213 15.6466 1 tonn / mahumass = m3 Lõhkeaine erikulu 0.6 kg/m3 massiivi kohta Tabel 2 Masinate soetamiskulud Puurmasin Puuraukude puurimiseks Ekskavaator (hüdrovasaraga) Ülegabariidiliste kivide purustamiseks Eriotstarbeline veoauto Lõhkematerjali vedu Turvamaja Lõhkamise ajaks töötajate varjumiseks Vt Kulu arvutus Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind (ilma
Pilt 1. Autorong (pilt illustreeriv) 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit Võimsus 537 kW 1900 p/min juures Pöördemoment 3500 Nm 1000 1350 p/min juures Kütuse erikulu Ei olnud kirjas Keskkonnakoormus Ei olnud kirjas KÄIGUKÄST Tähis Scania Opticruise GRSO925 Käikude arv 14 - käiku Kordisti polnud kirjas Jõuvõtukast polnud kirjas Rattavalem 6*2 2.1 Veduk. Mark, mudel, tüüp (madelauto, kallur, sadulauto). Vedrustus. Mõõtmed.
lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule ning juhul, kui söötade hind antud ettevõttes kujuneb kõrgemaks, kui väärindushinna arvutuste aluseks olev suurus, kujuneb kasum toodanguühiku kohta ja ka rentaablus tunduvalt madalamaks. 15. Söötade üldefektiivsusse ja sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söödakulud on peamiseks kulurühmaks loomakasvatuses. Nende osatähtsus loomakasvatuse kogukuludes on 50..70%, olenevalt loomakasvatusharust. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta. Seda nimetatakse ka söödatootluseks ehk kasutatud söötade efektiivsuseks, seda näitajad (psü) võib leida: psü=P/sü (P-toodangu hulk kg, sü-kulutatud söötühikute kogus). Praktikas kasutatakse
Sele1. Autorong(pilt on illustratiivne)[6] 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit Võimsus 537 kW 1900 p/min juures Pöördemoment 3500 Nm 1000 1350 p/min juures Keskkonnakoormus EEV Kütuse erikulu info puudub KÄIGUKÄST Tähis Scania Opticruise GRSO925 Käikude arv 14 - käiku Kordisti 3 käiku, kordisti ja astme vahetaja kokku 12 käiku ja kaks roome käiku. Jõuvõtukast võib paigaldada mootorilt, sidurilt, või käigukastilt Rattavalem 6x2 2.1 VEDUK. MARK, MUDEL, TÜÜP (MADELAUTO, KALLUR, SADULAUTO)
analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele. Riskianalüüs riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess Keskkonnanormatiivid - keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu Keskkonnastandard - asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust
- Laeva kütusesüsteemides kasutatavad toitepumbad tagavad kütuse pideva survega etteannet kõrgsurvepumpadele. Kütuse ümberpumpamise pumpi kasutatakse kütuse pumpamiseks laevasiseselt, teistele objektidele või kasutatakse reservpumpadena. Separaatorid - Separaatorid kasutatakse kütuste puhastamiseks mehaanilistest lisanditest ja veest, mis parandab kütuste kvaliteedi kuna paraneb energeetika seadmete efektiivsus, väheneb kütuse erikulu, detailide korrosioon ja pikeneb remontidevaheline aeg. 1. Trumli kere 2. Trumli kaas 3. Ühendusmutter 4. Taldrikuhoidja 5. Taldrikute pakett 6. Ülemine eraldusketas 7. Tahked ained (muda) Filtrid ja filtreerimisseadmed - Filter kaitseb mootorit, kuid separaator parandab ka kütuse kvaliteeti. Nõudmised filterelementidele: - nõutud peensusega filtreerimise; - temperatuurikindlus; - vastupidavus mehaanilisele rõhule;
Joonis 2.1- Täitetegurit mõjutavad tegurid. hiline sisselaskeklapi sulgemine negatiivset mõju silindri täituvusele madalatel pööretel, kuna komprimeerimistakti algul surutakse osa küttesegust avatud sisselaskeklapi kaudu silindrist uuesti välaja. Gaaside tagasivool põhjustab kõvera C langemise F- le. Ja viimaks, kasutades ära sisse- ja väljalaskesüsteemis tekkivaid rõhulaineid, paigutub kõver F kõverale G. 3. KÜTUSE KULU JA ERIKULU Mootori ökonoomsust saab hinnata ka kütuse erikuluga (inglise sfc) meil (g) g=(mõõdetud kütusekulu)/võimsus kui võimsus indikaator, siis indikaatorerikulu, kui efektiivvõimsusega, siis efektiivne kütuse erikulu. 6 Alljärgnev joonis iseloomustab Mootori parameetrite sõltuvust koormusest. Koormus on väljendatud erirõhuga (pi. jape)
gaasi silindrist välja. Väntvõlli edasisel pöörlemisel tsükkel kordub. Silindri töömahuks nimetatakse selle ruumi mahtu, mille kolb vabastab liikumisel ÜSS-st ASS-i. Kõigi silindrite töömahud moodustavad kokku mootori töömahu ehk litraazi. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Surveaste näitab mitu korda silindris olevat gaasi kokku surutakse.. Mida suurem surveaste seda suurem mootori võimsus ja väiksem kütuse erikulu. Kompressioon näitab survetakti lõpul silindris tekkiva rõhu suurust. Kompressiooni kontrollitakse töösoojal mootoril. Mootori väntvõlli pöörlemissagedusel 500 pööret minutis peab rõhk silindris olema 3...4 MPa (30...40 bar) ja erinevus silindrite vahel ei tohi olla üle 0,2 MPa(2 bar). Kompressiooni langusele mootoris viitab: *mootori raske käivitumine, *võimsuse langus ning *suur kütuse- ja õlikulu Kompressiooni languse põhjusteks on:
See tähendab, et tööjõuvarud on kahanenud ja suureneb pakkumise piirang. Tööturu hõive ja tööpuuduse areng olid 2007. aasta esimesel poolel kooskõlas aeglustuva majanduskasvuga tööpuudus vähenes ning hõive suurenes veelgi, kuid rahulikuma tempoga. Kohalikule turule suunatud tööjõupakkumise kasv on vähenemas Eestis töötamise võimaluste tõttu. Tööjõu hind kasvas viimasel poolaastal liiga kiiresti. Reaalse tööjõu erikulu kasv on inflatsioonisurvete tugevnemise üks põhjusi. Tööturu avatusega nõrgenes üks paindlikule tööturule iseloomulik lüli: nõudluse vähenedes ei pruugi töötute arv suureneda. See omakorda hakkab survestama tööjõu kui tähtsa tootmissisendi hinda. Arvestatav alternatiiv on minna tööle välisriiki. Ka suurenenud tööpuudusest tulenev surve palgakasvu pidurdumiseks võib osutuda varasemast nõrgemaks. Senine areng
Leida kütteauru drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). boileri soojuslik kasutegur 0,95 (ette valitud) D = 993465 / (639,4- 90) · 0,95 = 1903,4kg/h tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 3 tk= (80+100)/ 2 = 90 ºC Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G ma = 1903,4 / 18000= 0,1057 kg/kg 7. Soojusülekandetegur vee poolel Leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Re = (1,72 · 0,025)/ 0,497 10-6 =86519 Järeldus: Turbulentne vool b) Arvutada Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 Nu = 0,023 · 865190,8 3,125 0,4 = 343, 88
G w.s . G 16122,6 11056 V=Vs + Vv = + w.v. = + = 37,5 tm/h Qs Qv 693 778 Q s = 693 kg/m 3 sisekihi tihedus Q v = 778 kg/m 3 väliskihi tihedus V s - puidu kulu sisekihile, 25,37 tm V v - puidu kulu väliskihtidele, 9,93 tm Puidu erikulu 1 m 3 plaatide valmistamiseks V 37,5 E= = 22,95 = 1,63 tm / m 3 Qt Puittooraine aastane vajadus on 140000 x 1,63 = 228200 tm Liimi erikulu absoluutselt kuivale materjalile arvutatult on materjali bilansi järgi Lv + Ls 771,2 + 716,6 L e.k . = = = 64,82 kg/m 3 Qt 22,95
..12 m/s, temp 800...950 C, kõige levinum tehnoloogia, kasutatakse Narvas Auvere plokis. c) Rõhu all olev keevkiht (PFBC); kombitsükliga elektrijaamades, kõige parem; kasutegur 55 %, kasutataks ülerõhku 1,2...1,5 MPa. 2.Katelde sisend-väljund karakteristikud Katelde põhilised sisend-väljund karakteristikud on: - Kasuteguri sõltuvus katla koormusest (Q) - Kütusekulu sõltuvus katla koormusest B(Q) - Kütuse erikulu sõltuvus katla koormusest (Q) - Kütuse marginaalkulu sõltuvus katla koormusest b(Q) - Elektrilise omatarbe sõltuvus katla koormusest Pot(Q) Tavaliselt määratakse katseliselt katla kasuteguri ja elektrilise omatarbe sõltuvused katla koormusest. Ülejäänud arvutatakse. Katelt katsetatakse soojustehniliselt kas otsese või kaudse bilansi meetodil. Otsese bilansi meetodil kütusekulu mõõdetakse ja katla kasutegur arvutatakse:
Sest nn.normaaljõu rakenduspunkt on toodud kolvisõrmelt (tavalistes moototrites) alla ristpea paralleelidele. 7.Manööverdamis omadusteks loetakse näiteks reverseeritavus, et kui kähku saaks laeva seisma jätta ning uuesti tööle panna ning laev peab töötama ka madalatel pööretel. Näiteks kui laeva täispöörete arv on 100 siis peab töötama vähemalt 25 pöörde juures. Osadel laevadel on kasuks põtkurid. Ökonoomsus - on kütuse erikulu ja kasuteguri suhe.Kütuse erikulu arvestatakse g/1kw h. Kasutegur näitab, et kui palju energiat muudetakse kasulikuk tööks 8.Diiselmootori liigitamine tööprotsessi ja kasutusotstarbe järgi. Kasutusotsarbe järgi: 1.Peadiiselmootor (peamasin) mille otstarve on leava edasi tagasi käikuvuse tagamine. 2.Abidiiselmootor(abimasin)generaatoritel. 3.Autonoomsed diiselmootorid - kasut nt kantavate pumpadekäivitamiseks,päästepaatide mootorina. Tööprotsessi järgi-jagunevad diiselmootorid nelja-ja kahetaktilisteksmootoriteks:
3) Tegevusalternatiivide valimine. 4) Konkurentide tasemega võrdlemine, mis aitab ettevõttel seada strateegilisi ja taktikalisi eesmärke. 5) Töötajate stimuleerimine. Tootlikkuse kaks mõõtmismeetodit: 1) Naturaalne (väljund on naturaalühikutes tk, m3 jne)- rakendamine on põhjendatud ainult siis, kui väljund on üheliigiline ja ühesuguse kvaliteediga, kui lõpetamata toodang puudub või selle jäägid on püsivad, kui ressursside erikulu ei muutu. 2)Väärtuseline (väljund on rahaühikutes kroonides, eurodes, dollarites)- enim kasutatakse. Tüüpilisteks väärtuselisteks väljunditeks on ettevõtte realiseerimise netokäive ja kaubatoodang. Puuduseks on hindade mõju, väljundi struktuuri mõju. Tootlikkusnäitaja sisend võib olla: naturaalsetes, väärtuselistes, ajalistes ühikutes. Kombineerides väljundi kahe mõõtmisiviisiga ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda kuut tüüpi tootlikkuse näitajaid
i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta 87 + 105 tk ; °C. tk = 96 tk = 96 °C 2 2 i = 641,3 kcal/kg Boileri soojuslikuks kasuteguriks võtan = 0,90 639046 6390460 D= = = 1302.13 1302 D = 1302 kg/h ( 641,3 - 96) 0,90 490,77 Auru erikulu 1 kg vee kohta: D 1302 ma = ; kg/kg ma = = 0,137 014 ma = 0,14kg/kg G 9500 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul leian soojusülekandeteguri (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutan Reynoldsi kriteeriumi veele: w ds 1,82 0,025 0,0455 Re = Re = -6 = = 94989,56 94990
petroolil Otto mootoriga ja puhastatud naftal ehk diiselkütusega diiselmootoriga. Toimub pidev masinate täiustamine nt abiseadmete loomise jne. III etapp pole lõppenud. 5. Ehitusmasinate peamised arengu tendentsid. 1) universaalsete masinate tootmise laiendamine 2) masinate unifitseerituse taseme tõstmine 3) ressursi (masina tööea) suurendamine 4) hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides 5) masinate massi vähendamine 6) kütuse erikulu vähendamine 7) juhtimissüsteemide automatiseerimine 8) ergonoomiliste näitajate parandamine 9) tootlikkuse suurendamine 10) remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine 11) monitooring-süsteemide laialdasem kasutamine 12) nn „parakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel. 6. Ehitusmasinate struktuurskeemid. Määrab agregaatide, mehhanismida, koostude ja detailide arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid. Valmistatakse tasapinnalise
Lisatav mass kg 2795 2485 4170 2830 2550 4485 4710 3432 Ratta vahe ees cm 192 190 182 185 200 196 188 190 Katse tulemused Mootor (mõõdetud jõusiirdevõllil) Nimipöörded 2300 2300 2100 2200 2200 1800 2100 2143 p/min Võimsus 80,3 84,0 90,3 91,9 86,6 94,4 99,4 89,5 nimipöör. kW Kütuse erikulu 269 282 247 271 282 242 241 262 nimi- pööretel g/kWh Suurim võimsus 84,7 94,6 99,7 93,5 89,3 97,5 106,9 95,2 kW Pöörded suurimal 2003 1854 1950 1802 1905 1699 1903 1874 võimsus. Konst võimsuse 26 32 26 22 25 16 29 25 piirkond% Pöördemomendi 40 46 42 35 43 27 48 40 tõus %
3. tegevusalternatiivide valimine 4. töötajate stimuleerimine Tootlikkuse mõõtmismeetodid: VÄLJUND · Naturaalsetes ühikutes · Väärtuselistes ühikutes SISEND · Naturaalsetes ühikutes · Väärtuselistes ühikutes · Ajalistes ühikutes NATURAALNE mõõtmismeetod 1. väljund on üheliigiline 2. väljundi kvaliteet on stabiilne 3. lõpetamata väljund puudub või on selle jäägid püsivad 4. ressursside erikulu ei muutu 5. tootmise spetsialiseerimise ja koopereerimise tase on stabiilne NATURAALSE mõõtmismeetodi modifikatsiooniks on tingnaturaalne mõõtmine, mis on kasutatav sarnase (ühelaadse) väljundi puhul, nt teravili kaeraühikutes, baasilise piima näitaja jne. Tootlikkuse VÄÄRTUSELINE mõõtmismeetod on praktikas ja ettevõtte tasandil enamkasutatav. Tüüpilisteks väärtuselisteks väljunditeks on ettevõtte realiseerimse netokäive (müügimaht) ja kaubatoodang. NB
põlemiskambrisse ja kolvialusesse ruumi ja sellega ka õlikulu. Mootorite MAN B & W silindriõli erikulu võib kõikuda vahemikus 0,41 kuni 0,81 g/ kWh. Madalama forsseeritusega LG F CA mootoritel on see 0,41 kuni 0,54 ja kõrge forsseeritusega LMC mootoritel kuni 0,81 g/kWh. Õli pumbatakse hülsile kolvi käigul ÜSSi suunas pärast kolvirõngaste möödumist õlituspunktidest. Silindriõli erikulu oleneb mootori töörežiimist, pöörete arvust, gaasijaotussüsteemist, forsseerituse astmest, kasutatava õli margist. Kontuurläbipuhkega kahetaktilistel mootoritel on suurem silindriõli erikulu kui klappidega otseläbipuhke korral. Mootori koormuse tõusuga õlikulu suureneb. Silindriõli koguse doseerimisel tuleb jälgida mootori valmistajatehase juhiseid.
Kahekordsete kogumislattidega jaotlas on samuti võimalik kasutada möödaviiklatte, mis võimaldab ühendust katkestamata hooldada ja asendada ühenduse võimsuslülitit. Jaotlaid saab iseloomustada kahe olulise näitajaga. Esiteks on selleks töökindlus. Teiseks on jaotlate ökonoomsuse näitaja võimsuslülitite arv ühe ühenduse (fiidri) kohta Nf. Suur võimsuslülitite arv näitab jaotlale tehtavate investeeringute mahtu ja ka hoolduskulusid. See võimsuslülitite erikulu Nf ei tohiks olla liig suur. Joonisel 5.1 kujutatud skeemile Nf = 1 VL/fiider. Sektsioonidevahelise lüliti kasutamisega saame erikuluks (jn 5.2) Fiidrite arv 1 Nf . Fiidrite arv Sama Nf väärtus saadakse möödaviiklüliti kasutamisel (jn 5.3). ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2.Mootori töö on suhteliselt pehme, mootori töö on vaiksem 3.Heitgaasid on puhtamad Jaotatud põlemiskambrite puudused jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Suurem kütuse erikulu, mis on tingitud soojakadudest suuremast põlemiskambri seinapindalast. 2.Mootori raskem käivitamine suurte soojakadude tõttu. Seepärast varustatakse sellised mootorid hõõgküünaldega. Jaotatud põlemiskamber Jaotamata põlemiskambrid kujutavad endast ühtainukest ruumi, mis tavaliselt paikneb kolvi sees. Põlemiskambri kuju peab aitama tekitada intensiivseid õhukeeriseid . Sissejuhatus Jaotamata põlemiskambrite eelised: 1.Suurem ökonoomsus 2.Kergem käivitamine
kasutatava kütuse omadused h) mootori indikaatorvõimsus – mootori poolt arendatav üldine võimsus, mis määratakse tema indikaatordiagrammi alusel i) mootori efektiivvõimsus – mootori poolt arendatav kasulik võimusus mõõdetuna hoorattal j) mootori maksimaalne pöördemoment – saavutatakse reeglina madalama mootori võlli pöörlemissagedusel kui efektiivvõimsus k) mootori võlli pöörlemissagedused, mille juures mootor arendab max võimsust või max pöördemomenti l) kütuse erikulu – iseloomustab kütuse kasutamise efektiivsust ja väljendatakse ühikuga g/hj t. 5. Elektriliste jõuallikate liigitus. 1) tarbitava voolu liik: a) alalisvool b) vahelduvvool, mis sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2) konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja
tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2.Mootori töö on suhteliselt pehme, mootori töö on vaiksem 3.Heitgaasid on puhtamad Jaotatud põlemiskambrite puudused jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Suurem kütuse erikulu, mis on tingitud soojakadudest suuremast põlemiskambri seinapindalast. 2.Mootori raskem käivitamine suurte soojakadude tõttu. Seepärast varustatakse sellised mootorid hõõgküünaldega. Jaotatud põlemiskamber Jaotamata põlemiskambrid kujutavad endast ühtainukest ruumi, mis tavaliselt paikneb kolvi sees. Põlemiskambri kuju peab aitama tekitada intensiivseid õhukeeriseid . Sissejuhatus Jaotamata põlemiskambrite eelised: 1.Suurem ökonoomsus 2.Kergem käivitamine
Ööpäevas Kulu Elektrienergiakulu 25 kWh Veekulu 632 kg Aurukulu 378 kg 3.3. Söödaköögi ööpäevane aurukulu Söödaköögi ööpäevane aurukulu on leitud valemiga [4, lk. 30] n maöp mali mi mkl V i 1 , (3.4) kus maöp – ööpäevane aurukulu kg; ma1 – auru erikulu sööda aurutamisel kg/kg; m – aurutatava sööda mass kg; 21 mk1 – auru erikulu kütteks kg3; V – köetava ruumi kubatuur m3. maöp (0,15 175) (0,3 10) (0,2 50) 564 0,6 377,7 kg Kuna löss ei vaja aurutamist, siis ei ole lössi kogusega vaja arvestada.
generaatoriõli atmosfäärdestillatsioonil saadavast jäägist. VKG-s toodetakse PB-2, PB-4 ja PB-5 sorti bituumenit. Õlikoksi saadakse põlevkiviõlide destillatsioonijäägi koksimisel. Seda kasutatakse kvaliteetse toormena anoodmassi ja elektroodide tootmiseks. Tal on madal väävlisisaldus, hea grafitiseeruvus, madal kahjulike ühendite sisaldus. Õlikoksist valmistatud elektroodidel on väike elektritakistus ja erikulu. [] Õlipigi on põlevkiviõli termilise töötlemise produkt. Seda kasutatakse sideainena anoodimassi, elektroodide ja muu grafiittoodangu valmistamiseks. Õlipigi toodetakse kahte sorti: AK alumiiniumi tootmiseks ja EK grafiitelektroodide tootmiseks. Omadustelt on tal madal metallisisaldus ja madal kantserogeensus. Seda tarnitakse vedelas või tahkes olekus. [] Fenoolid VKG-s toodetakse summaarseid põlevkivifenoole ning põlevkivifenoolide fraktsioone CRESOLICS, HONEYOL, REZOL
Maatriksi q q esimene veerg kirjeldab seega vastavalt tootluse v , kasumi toodangusiduvuse u ja fonditootluse a m q a p mõju toodangu maksumusele; teine veerg tööjõu erikulu e jne muutumise mõju tööaja fondile. f q m Näiteks toodangu rentaabluse r indeks I 13 0,9012 näitab, et toodangu rentaabluse langus vähendas q q kasumit 9,88%. Fonditootluse p indeks I 41 1,0571 aga näitab, et fonditootlus keskmiselt on tõusnud. f
Leiti kütteauru (drosseldatud primaaraur) kulu kuuma vee tootmiseks. Q D i tk ; kg/h i – auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk – aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 ta tk ; C. 2 – boileri soojuslik kasutegur (0,85–0,95). Selles töös = 0,90. tk = 80 + 100 / 2 = 180/2 = 90 oc D = 1 574 272 / (639,4- 90) * 0,9 = 1 574 272 / 494,46 = 3183,82 kg/h Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma ; kg/kg G ma = 3183,82/18000 = 0,176 kg/kg 6. Soojusülekandetegur vee poolel Leiti soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re Re = 1,73*0,025/ 0,462 10-6 = 93 614, 71 – Turbulentne voolurežiim. b) Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 Nu = 0,023 * 93 614,710,8 * 3,120,4 = 0,023 * 9485,82 * 1,57 = 342,53 c) Soojusülekandetegur 2 :
gaasiturbiinlaev gas turbine ship jõuseade power (generation) plant jäämurdja icebreaker kalapüügilaev fishing ship kasutegur effeciency kaubalaev cargo ship kombineeritud jõuseade combined power (generation) plant konteinerlaev containership käitur propulsion device, propulsion unit, propulsor kütuse erikulu specific fuel(oil) consumption (SFOC, SFC) kütuse kulu fuel (oil) consumption laeva elektrijaam ships electrical powerplant laeva kiirus ships speed laevakütus marine fuel (oil) laevaseadmed ships gears laevasüsteemid ships piping systems masinaruum engine room mehaaniline ülekanne mechanical transmission
Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevu...
/Vs väheneb, millega soojuskaod silindri seinte kaudu vähenevad, "n 1" suurus läheneb H- 0,1...0,14 küllaldaselt pehme st. ei esine järske rõhu tõuse ja maksimaalne rõhk adiabaadinäitajale . Mootoritori kolvi ja silindri jahutus S- 0,001...0,05 põlemisel ei tõuse kõrgele. Kütuse erikulu on hea ja liigõhu tegur vähendab komprimeerimise polütroobi näitajat. Manöövritel O(k) 0.004 suhteliselt madal . Kasutatakse selliseid põlemiskambreid ja madalatel pööretel töötamisel tuleb jahutusvedeliku kiirekäigulistel mootoritel silindri läbimõõduga 70 kuni 230 mm.
pi 1,17 Kütuse indikaatorerikulu muutub järgmiselt: 3600 3600 g i1 = = = 0,196 [kg/kWh] Qa ×i 41418 × 0,443 3600 3600 g i1 = = = 0,202 [kg/kWh] Qa × '* i 41418 × 0,429 0,196 Kütuse erikulu suurenes: = 0,202 ± 0,196 ×100 = 3% . Ülesanne 3 Analüüsida mootori tööd merevee temperatuuri tõusul 14...30 0C, eeldades, et samal ajal on tõusnud ka välistemperatuur t0 = 40 0C ja õhuniiskus 0 = 90% ja õhujahutid töötavad mereveel (algandmed eelmisest ülesandest nr.2) Ülesande lahendamisel tuleb arvestada: 1. Merevee temperatuuri muutus avaldab mõju ülelaadimisõhu temperatuurile
tehnilises iseloomustuses ning nendel pööretel on silindri täitmine kütteseguga parim. Pöörlemissageduse nimiväärtusest suurema või väiksema pöörlemissageduse korral väheneb väntvõlli pöördemoment ja vastavalt sellele ka väheneb vedavale tähtrattale rakendatav veojõud. Nimipöörlemissagedusest suurematel pööretel töötav mootor kuumeneb üle ja tema tööiga lüheneb. Mootori ökonoomsust iseloomustab kütuse erikulu maksimaalvõimsusel, mis antakse mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on võimalik seetõttu, et kahetaktilises mootoris toimub silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasist pumpamise põhimõttel. Pumbakambriks on hermeetiline karter, kus kolvi ülesliikumisel tekib alarõhk ja allaliikumisel ülarõhk. Kahetaktilises
- Siia kuulub ka abitöödele kasutatavate masinate kulu, kuid ei kuulu talvetingimustes lisanduv masinakulu Talveperioodi lisakulud: pinnase soojendamise ja kobestamise, konstruktsioonide soojustamise ja soojendamise, hoonete kütmise ning lumetõrje kulud - Täiendav materjalikulu, sh külmumisvastaste materjalide kulu - Lisanduv põhitööliste palga- ja masinakulu, arvestades nt kütuse erikulu suurenemist talveperioodil (masinate soojendamine ja käivitamine, sh soe vesi ja elektrienergia) Abitööde veetõrje, seadmete remonditööde, märkimistööde, koristustööde, katsetuste ja mõõtmiste, laadimistööde, kulud - Põhitööliste palgakulu Juhtimiskulud: ehitusplatsi juhtide palgad ja hüvitused, kontorikulud, laokulud, valvekulud, koolituskulud, meditsiinilise teenindamise kulud.
Separaatorid Kütuse ja õliseparaatori ülesanne, kinemaatiline skeem ja põhiosad. Kütuse täielik põlemine mootoris ja töötavate detailide kulumine sõltub suurel määral kütuse ja õli kvaliteedist. Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
