Manomeeter, Õhurõhk Õp: 115-118 Tv: Õhurõhk · Maad ümbritseb igast küljest paks õhukiht. Õhukihi survet Maale nimetatakse õhurõhuks. · Miks inimene ei tunne õhu survet · Õhk avaldab ühesugust survet igas suunas. KATSE 1: · Katsevahendid: plasttops, vesi papitükk, kauss juhuks, kui katse ebaõnnestub. 1.Paneme topsi ääreni vett täis. Õhku ei tohi vahele jääda! 2.Asetame topsile samasuure papitüki ja pöörame topsi ümber veekausi kohal. 3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on on õhusammas väiksem ja õhk hõredam . Õhurõhu mõõtmine · Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutat...
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik
A on voolu ristlõike pindala. A = ·r² q = 12 · 0,625²· = 14,72 l/min Mahulised kaod 4% 14,72 : 0,96 = 15,33 l/min Vastus: Silindri toitva pumba minimaalne vajalik tootlikus on 15,33 l/min. Ülesanne 4. Balloon, mille maht on 0,6 m³ on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on 20ºC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on 15ºC. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on 259,8 J/kg deg. Õhu rõhk p' = 1 bar. Antud: V= 0,6 m³ pV=mRt p1= 114 bar =11400000 Pa t1= 20 ºC +273 = 293 K m= , kus m on mass, p on rõhk, v ruumala,
Siis V(O2) = 21L, V(N2) = 78L, V(Ar) = 1L. n(O2) = V/Vm = 21L/22,4L/mol = 0,94mol n(N2) = V/Vm = 78L/22,4L/mol = 3,48mol n(Ar) = V/Vm = 1L/22,4L/mol = 0,045mol Gaaside massid: m(O2) = n*M = 0,94mol*32g/mol = 30g m(N2) = n*M = 3,48mol*28g/mol = 97g m(Ar) = n*M = 0,045mol*40g/mol = 1,8g Õhu mass: 30g+97g+1,8g = 128,8g Õhu koostis massiprotsentides: %(O2)m = (30g/128,8g)*100%=23,4% %(N2)m = (97g/128,8g)*100%=75,3% %(Ar)m = (1,8g/128,8g)*100%=1,4% 5. 50 l hapniku balloonil näitab manomeeter rõhku 85 atm 25 oC juures. Mitu liitrit hapniku normaaltingimustel on võimalik saada? Mitu grammi O2 on balloonis? Lahendus: Manomeeter näitab rõhku välisatmosfääri suhtes ehk õhu suhtes. Pgaas = Pmanomeeter + Patmosfäär Kuna õhu P=1atm, siis balloonis oleva gaasi Pgaas=85atm+1atm = 86atm Normaaltingimustel - P1=1atm, V1=?, T1=273K Antud tingimustel - P2=86atm, V2=50dm3, T2=(25+273)=298K
2.2 Gaasiläbilaskvusteguri määramine), kus vormisegust silindrilisest katsekehast (läbimõõduga 50 mm ja kõrgusega 50 mm) surutakse läbi 2000 cm3 õhku, mille rõhku p katsekeha ees mõõdetakse manomeetriga (joon. 1). Joon. 1 Gaasiläbilaskvusteguri määramise seade. 1- hülss, 2 – manomeeter, 3 – proovikeha Gaasiläbilaskvustegur arvutatakse valemiga V⋅h K= , F ⋅ p⋅ t kus V – läbi katsekeha juhitav õhu ruumala cm3, h – proovikeha kõrgus cm, F – katsekeha ristlõige cm2, p – rõhk katsekeha ees g/cm2 ja t – 2000 cm3 õhu läbimineku aeg. Praktikas määratakse gaasiläbilaskvustegurit kiirendatud meetodil. Katsekeha ette on
Perekonnanimi Rühm Töö nr. 1 Töö eesmärk Mõõtmine jne. Kasutatavad seadmed RT-030 Skeemid: Joonis 1 joonis 2 Joonis 1. 1. Kompressor 2. Kompressori ja El. Klapi singaallambid 3. Väljavoolu klapp 4. Elektriliselt opereeritav klapp 5. Surveandur 6. Manomeeter 7. Surveanum Joonis 2 1. Manomeeter 2. Juhtseade 3. Mootor 4. Rõhumõõtja 5. Kompressor 6. Surveanum 7. Elektriliselt opereeritav klapp 8. ---"---- 9. Takisti Sissejuhatus RT-030 on tööstuses laialtlevinud rõhu reguleerimise süsteemi standardne mudel. Selles süsteemis on toimivaks sõlmeks silindriline metallist surveanum. Väliselt käivitataval, elektriliselt opereeritaval kompressoril on käivitav funktsioon ja seda kasutatakse anumas
Vaakum- Sagedus Tootlikkus Võimsus Manomeeter Vaakummeeter Manomeeter meeter n (1/s) Q (m3/s) Ne (kW) (kgf*cm-2) mmHg Pa Pa 24,98 0,000325 0,15 0,4 60 39226,6 7999,3 24,98 0,000357 0,15 0,35 100 34323,275 13332,2 24,98 0,000204 0,15 0,2 175 19613,3 23331,4 24,98 0,000192 0,15 0,24 140 23535,96 18665,1 24,98 0,000363 0,15 0,39 40 38245,9 5332,9
Anum täidetakse paisuva vedelikuga, milleks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium. Anumat ja toru katab klaasist kest, mis võib olla erineva suuruse ja kujuga. Mõõtepiirkonnaks on vedeliktermomeetritel tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Manomeetriline termomeeter koosneb suletud süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, millel puudub kindlaks määratud pikkus, ja manomeeter. Manomeeter ehk rõhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks. [2] Manomeetrisse lisatava täiteainega mõõdetakse toimuvaid õhurõhu muutusi. Täiteaineks võib olla gaas, vedelik või aur. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse gaase. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. Dilatomeetriline termomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk
7 millivoltmeeter; 8 manomeeter; 9 - termostaat; 10 - elavhõbetermomeeter; 11- ümberlüliti; 12- millivoltmeeter Töö eesmärk: Määrata Schmidti soojusmõõturiga soojuskadu ja arvutada selle põhjal isolatsiooni soojusjuhtivustegur . Kasutatud seadmed: 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Töö põhimõtte selgitus Materjalide soojusjuhtivusteguri määramiseks ja isolatsiooni soojuskadude määramiseks kasutatakse seadet, mida nimetatakse Schmidti soojusvoomõõturiks. Antud seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile
Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusmõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal isolatsiooni soojusjuhtivustegur . Töös kasutatud mõõteriistad ja seadmed 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Katseseadme ja töö põhimõtte lühike kirjeldus. 1 - reguleerimisventiil 2 - aurutoru 3 - isolatsioonikiht 4 - mõõtevöö 5 - termopaarid 6 - äärekaitseribad 7 mõõtevöö millivoltmeeter 8 - manomeeter 9 külmliite termostaat 10 - elavhõbetermomeeter 11 - ümberlüliti 12 - millivoltmeeter
Ergonoomilised tööriistad Omadused Töös vastupidav Kaalult kerge Reguleeritav Kergelt puhastatav Varrepikkus reguleeritav Käepide sõrmesüvenditega Kasutamine on arusaadav ja lihtne Töövahendid sobivad omavahel komplekti Tööriistad Suruõhupüstol Survepesur Mopp Lapp Rehvipink Mutrivõtmed Suruõhumutrikeeraja Keemilisepuhastuse masin Manomeeter
µ = 0,65 vooluhulga tegur q=? (l/min) vooluhulk Lahendus: 2 p q = µ A 2 5 10 5 q = 0,65 3,5 10 -6 = 2,275 10 -6 1000 = 7,2 10 -5 m 3 / s =4,32 l / min 1000 Vastus: Vedeliku vooluhulk läbi drosseli on 4,32 l / min . Ülesanne 10 Balloon, mille maht on V m 3 , on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p 1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T 1 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p 2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T 2 °C. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk p bar = 1bar. Antud: V=1,5 m 3 ballooni maht p1 = 69bar + 1bar = 70bar = 70 10 5 Pa rõhk algselt T1 = 17 C = 290,15 K gaasi algtemperatuur
klapijuhtpukside ja klapisäärte õlitõrjekübarate kulumisele. Lekkimise korral kontrollitakse tuulutussüsteemi korrasolekut Remondivajadus olenevalt õlikulust Ökonoomiliste (õli kulu ja maksumus) ning ökoloogiliste (heitgaaside toksilisus) kaalutluste alusel võib väita, et kui mootoriõli kulu on ca 2% mootorikütuse kulust, viitab see mootori remondivajadusele Õli rõhk Kui rõhk puudub: 1. On õli tase madal 2. Elektriline manomeeter rikkis 3. Peitub viga õlitussüsteemis Mootori töötamisel ilma õlirõhuta sulavad laagrid välja ning väntvõlli kaelad sööbivad Suure läbisõiduga mootorite õlirõhu aeglane langus seostub laagrite kulumisega Nõuded kompressiooni mõõtmiseks Enne kompressiooni mõõtmist reguleeritakse klapid Mootor peab olema töösoe Kõik küünlad välja keeratud Segu-ja õhuklapp täiesti avatud Toite-ja süütesüsteem välja lülitatud
Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus. 1. Tähis: p 2. Arvväärtus on olemas 3. Kindel ühik on olemas 4. Vedelikel ja gaasidel on selleks olemas mõõteriist (manomeeter, paromeeter) Rõhuks nimetatakse suurust, mis võrdub rõhumisjõu ja kehatoetuspindala suhtega. p = F:S SI-s [p] = 1N:1m² = 1Pa (Pascal) Pindala suureneb, millele jõud mõjub. p = F:S /// F = p * S /// S = F:p F = mg (g = 9,81 N:kg) 1Pa = 0,001kPa m = tihedus (roo) * ruumala (V) 1m² = 10 000cm² 1cm² = 0,0001m²
Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus 1- radiaator 2- ümberlüliti 3- külmliideste termostaat 4- elavhõbetermomeeter 5- millivoltmeeter 6- kondensaadi nõu 7- kondensaadikraan klaastoru otsas 8- manomeeter 9- termopaarid 10- auruventiil
7 – küttekeha; 8 – termopaarid; 9 – millivoltmeeter; 10 – vattmeeter; 11 – autotrafo Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10.Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10-20 W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb
q 0,65 0,4 10 5 0,26 10 7 115,47 0,0003 18 750 s min Vooluhulk läbi drosseli on 18 l/min Ülesanne10 Balloon mahuga V = 0,6 m3 on täidetud gaasiga (hapnikuga O2). Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p1 = 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on t1 = 20 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 = 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on t2 = 15 °C. J Leida kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R = 259,8 kg deg . Õhu rõhk pbar = 1 bar Lahendus pV pV mRT , kus avaldan m RT p – rõhk v – ruumala m – gaasi mass R – gaasi kontstant T – gaasi temperatur
Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481592&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 4 Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) Alustatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 12:09 Lõpetatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 12:12 Aega kulus 3 minutit 3 sekundit Hinne 100 maksimumist 100 Küsimus 1 Kas PLC (programmeeritava loogikakontrolleri) Õige kasutuselevõtt aitab: Hinne 10 / 10 ...
8 termopaarid; 9 millivoltmeeter; 10 vattmeeter; 11 autotrafo Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10. Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 5W ja ka 10W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne
nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. 2. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur 3. Katseseadme skeem TD I 8 9 8 T T PI 3
Kuidas toodetakse suruõhku? Mis on suruõhk? Kuidas seda toodetakse? Need on ühed tavalisemaid kuid tähsamaid küsimusi pneumoseadmete rubriigist. Suruõhk lihtsalt öeldes on õhk mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui teda ümbritsev rõhk. Suruõhku võib tänapäeval peaaegu igaltpoolt leida, alates hobisukeldujate varustusest lõpetades NASA'ga. Pneomoseadmed võivad olla mistahes kujuga või suurusega, kuigi kõigil neil on üks ja sama omadus nad on õhukindlad. Et õhku rõhualla panna peab olema viis kuidas õhku kinni hoida, selleks kasutatakse metallist hoidlaid ning ventiili. Õhu kambrid on metallist kuna metall on väga tugev ning paindub enneb katki minekut. Ventiili ülesanne on aga õhku ühtepidi sisse lasta ja teisipidi jooksmist kinni hoida. Inimesed pole nii tugevad, et puhuda suuremat rõhku kui üks õhupall on võimeline hoidma. Selleks lahenduseks on leiutatud pumbad. Neid on mitmeid liike, on nii axial-, tsentrifuug-, kruvipumpasi...
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
p1 rõhk ristlõikel 1, Pa; p2 rõhk ristlõikel 2, Pa; vedeliku tihedus, kg/m3. v1 vedeliku voolukiirus ristlõikel 1, m/s; v2 vedeliku voolukiirus ristlõikel 2, m/s; h1-2 hõõrdtakistusest tingitud rõhukadu, m. Vastus: Süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk peab olema 83,1 bari. Ülesanne 10 (variant 4) Baloon mahuga V m3 on täidetud gaasiga. Balloonile on paigaldatud manomeeter näitab rõhku p1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T1 oC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T2 oC. Leida kulutatud gaasi mass kg, kui baloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk pbar=1bar. Antud: Gaas CO2 R= 189 J/kg deg V= 1,2 m3 p1= 69 bar =69*105Pa=69*105 N/m2 p2= 32 bar =32*105Pa=32*105 N/m2 T1=16 OC = 289OK T2=12OC=285 OK Leida: mk= ? kg
läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J võnkeperiood, T , 1s
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdej...
reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3) Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. (3) Dilatomeetriline termomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, ülekandemehhanismist, osutist ja skaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. (3) Termomeetri ajalugu 1597
Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivjustegur Tööks vajalikud vahendid 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbeda termomeeter 8. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel Töö käik Auru rõhk on torus 10 kPa. Katse vältel loeti 5-minutiliste vahedega soojusvoomõõturi näit, termopaaride termopinged ja nende külmliidete temperatuur. Tulemused kanti tabelisse 1 Tabel 1. Mõõtmisandmed
Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine. 1. Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur λ. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. T-tüüpi (vask-konstantaat) termopaaride gradueerimistabel 3. Katseseadme skeem 4. Töö käik Katse vältel hoitakse torus auru rõhk konstantsena ligikaudu 10 kPa. Katse vältel loetakse 5 minutiliste vahedega soojusvoomõõturi näit, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuur
Joonis 10. rihmajam 7 Joonis 11. hammasratas ajam Nr.3 Õlitussüsteem 1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada , korrosiooni kaitse . 2. Põhiosad · Õlipump · Karter · Karteri kork · Õlivõttur · Õli filter · Reduktsiooni klapp · Õli kanalid 8 · Õli tsentrifugaalfilter · Manomeeter · Tihendid (väntvõlli otsa tihendid ja karteri tihendid) Joonis 12. õlifilter Joonis 13. karter oil pan 9 Joonis 14.õlifilter oil filter Joonis 15. õlivõttur sump strailer 10 Joonis 16. tsentrifugaal klapp Joonis 17. õli kork Joonis 18. manomeeter - manometer
keskmine kineetiline energia, molekulide kontsentratsioon jne. Seosed nende keskväärtuste vahel määravad makroskoopilistes kehades toimuvad soojusnähtused. Teise võimaluse nimi on termodünaamiline meetod. Selle meetodi idee on selles, et aine omadusi saab uurida ilma aine ehitusse tungimata. Soojusnähtusi on võimalik kirjeldada niisuguste füüsikaliste suuruste abil nagu ruumala, rõhk ja temperatuur. Neid suurusi on võimalik registreerida mõõteriistadega nagu termomeeter, manomeeter jne. Kogu termodünaamika olemus seisneb seadustes, mida nimetatakse termodünaamika seadusteks. Molekulaarfüüsika aluse moodustab gaaside molekulaar-kineetiline teooria. See teooria selgitab makroskoopilistes kehades toimuvaid soojusnähtusi ja kehade sisemisi omadusi tuginedes sellele, et kõik kehad, tahked, vedelad ja gaasilised koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest mis on teineteisega pidevas vastastikmõjus. Küsimused. 1
Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge kinnitamise viisi ning värvi poolest. Väljaarvatud atsetüleenireduktorid, mis kinnitatakse survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse balloonidele kinnitusmutri või survepoldi ja klambriga. 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 1.Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks kõrgrõhukambris) 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks madalrõhukambris) 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktori töökäik: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas
saadud tulemustega. 4. Esitada grafiliselt kihi poorsuse, kõrguse ja takistuse sõltuvused õhu kiirusest aparaadi vabas ristlõikepinnas. 3 KATSESEADME SKEEM (1) – kolonn, (2) – rest, (3) – luuk, (4) – ventilaator, (5) – diafragma, (6,7) – diferentsiaalmanomeetrid, (8) – sagedusmuundur, (9) – ventilaatori mootor, (10) – hüdrotsüklon, (11,12) – diferentsiaalmanomeetrid, (13) – manomeeter, (14) – ventilaator, (15) – diferentsiaalmanomeeter, (16) . manomeeter, (17) siiber. 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Tühja resti takistuse määramine Diferentsiaalmanomeetri Nr näit mmH20 Õhu kiirus Resti takistus ∆prest mmH20 Tulemus ωõhk m/s Tulemus
; madal külmumistemp. Õli markeering on SAE 10W/30. Transmissiooniõlid Tap 80W/90 -ei kasutata mootoris vaid jõuülekandes, käigukastis, vedavas sillas ja roolis. Määrded- paksud; kohtades, kus vedelõli ei püsi(rattalaagrid); kõige levinum on litool 1500C vee suhtes ebakindel; solidool sulamistemp. 900C vee suhtes kindel. Ehitus: karter; õlimõõtevarras; õlitäiteava koos korgiga; õlivõttur; õlipump; reduktsiooni klapp; õlifilter; õli torud ja kanalid; manomeeter või kontroll lamp ja selle andur. Normaalne ülirõhk 2...4 MPa(kg/cm3). Reduktsiooniklapp on selleks, et õlirõhk ei läheks suureks.
õhk, mis on hüdrofoori ja kummikoti vahel (eelrõhk), surutakse kokku. See toimub seni , kuni on saavutatud rõhk, mis vastab pumba väljalülitusrõhule. Pumba väljalülitusrõhk ja käivitusrõhk reguleeritakse rõhulülitist (automaatika). Pump hakkab tööle jälle siis, kui vett tarbides saavutatakse käivitusrõhk. Õhkpadja eelrõhku võib lisada ja vähendada hüdrofoori ventiilist. Selleks sobib tavaline autopump ja manomeeter. Eelrõhku mõõtes ei tohi vesi hüdrofooris olla surve all. Enne eelrõhu mõõtmist seisake pump ja avage mõni ventiil survetorul. Eelrõhu soovitame seada võrdseks pumba käivitusrõhuga või kuni 0,5 bar. madalamaks . Soovitame mitte seada hüdrofoori eelrõhku suuremaks pumba käivitusrõhust. NB! Hüdrofooris olevat eelrõhku soovitame kontrollida 3-4 korda aastas. Eelrõhku ei tohi hüdrofoorist välja lasta. Vajadusel lisada. Automaatika
anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega *Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala -Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri temperatuuriskaala jaotuse aluseks on termodünaamika teine printsiip ja seepärast nimetatakse seda ka termodünaamiliseks
Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid Töö käik Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus. Radiaatori sees hoiti rõhku 10 kPa . Peale seda kui aur
suruõhuga läbi(vastassuunas), tagasivoolu klapi torgitakse teravikuga, et kontrollida kas klapp liigub.Kui kasutada hermeetikut ja tihendit siis panna hermeetik ploki poole külge ja seda pannakse ühtlaselt nii, et ei satuks poldi aukudele, et sealt hiljem karterisse ei satuks.Kui õlirõhu olemasolul tekib kahtlus siis kasutakse mehhaanilst manomeetrit ning see keeratakse õlirõhu kontrolltule anduri asemele.Sooja mootori korral peab manomeeter näitama ca 1 bar(mitte vähem kui 0,8), diiselmootoril on rohkem. Kontrolltule anduri kontrollimiseks ühendage tester lahtiühendatud pistiku asemele ja kui mootor seisab siis näitab 0 takistust ja kui mootor töötab siis peab takistus olema lõppmatu. Karteri tuulutuse kontroll Karteri tuulutust tuleb kontrollida siis kui mootor püüab õli välja ajad st. Läbitöötanud gaasid, mis satuvad karterisse ei eemaldata sealt, sellega sellega tagatakse õli puhtus paljudel autodel.
1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter
Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud 4. Termopaarid 5. Ajamõõtur 6. Manomeeter 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru terdmodünaamiliste omaduste tabelid Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Soojuslevi auruga köetava keskkütteradiaatori ja ümbrusruumi vahel on komplitseeritud soojusülekandeprotsess, kus esinevad koos nii soojusjuhtivus, konvektiivne kui ka kiirguslik soojuslevi. Soojusläbikande intensiivsust
Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. Vedelikusamba rõhu arvutamise valem: p= p gh p-rõhk p- aine tihedus h-vedelikusamba kõrgus Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga. Manomeeter Manomeetriga mõõdetakse rõhku. Olemas on: Vedelik- ehk U-torumanomeeter. Metallmanomeeter. Aneroidbaromeeter. Aneroidbaromeetriga mõõdetakse õhurõhku.
Etten.tootluse alampiir. 12. Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte: liikuvad osad puuduvad, piim on elektrijuht- käitub juhina ka püsivas magnetväljas liikumisel, juhi otste vahele indutseeritakse elektromotoorne jõud, mõõdetakse alalispinget, mis tekib piimatorus diametraalselt paiknevatele elektroodidele. 13. Silotankid: õhutusava/klapp, valgusti, ringpesu pihusti, segisti (rasva pinnale tõusu vältimiseks, võib ka õhuga), teenindusluuk, manomeeter (kogus), temp.mõõtur sisse- väljavooluava, happesuse andur, vaateaken jne.. Piimal suur soojusmahtuvus- stabiilne, kui vaja jahutada- pumbatakse läbi jahuti teise tanki. Silotankid paigaldatakse gruppidena nt ümber teenindusruumi 14. Tehnoloogilised tankid: tavaliselt võimalik muuta toote temperatuuri (jahut.soojend).Soojusisolats., soojusvahetussärk, propeller-, raam-(nt viskoosete toodete puhul vaja liigutada seinaäärset kihti), labasegisti. Andurid parameetrite(täituvus, segisti
ehitus: 1- korpus, 2- elektroodid, 3- vedeliku voolutoru, magnetinduktsiooni nähtus. Kuna piima 4- elektromagneti mähis, 5- elektromagneti südamik, 6- on elektrijuht, siis käitub ta elektrijuhina kattekiht, 7- magnetväli ka püsivas magnetväljas liikumisel. 13. Silotankid Silotank ja selle elemendid:A- õhutusava, B- valgusti, C- ringpesu pihusti, D- segisti, E- luuk, manomeeter piimakoguse määramiseks, G-temperatuurimõõtur. Piima vastuvõtmise järgselt suunatakse jahutatud piim piimahoiutankidesse, mille mahutavus võib ulatuda paarikümnest mitmesaja tonnini. Piima hoiuks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning vertikaalseid välistanke. Sisetankid on enamasti mahuga kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit. 14. Tehnoloogilised tankid. 15. Piimatorustikud 16. Piimatorustike armatuur
ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Küte reguleeriti nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Tuleb oodata kuna õhukulu jääb
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokkusurvevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures
3, tööpõhimõtted on kirjeldatud punktis 1.3.1. Tsentrifugaalpump 16 on ühendatud elektrimootoriga 17, mille pöörlemissagedust saab reguleerida. Pöörlemissagedust reguleeritakse muutes sagedusmuunduriga 18 voolu sagedust. Voolu sagedusel 50 hertsi on mootori pöörlemissagedus 2850 p/min. Elektrimootori poolt tarbitavat võimsust mõõdetakse kilovattmeetriga 19. Pumba imemisavapoolsele torustikule on paigutatud vaakummeeter 14, surveavapoolsele torustikule manomeeter 22. Manomeetri ja vaakummeetri torustikuga ühenduspuntide vaheline kõrguste erinevus on 0,08 m. Pumba tootlikkus määratakse kulumõõtjaga 24 või mõõtes vedelikunivoo muutumist paagi 23 nivootoru 25 abil. 3.3. TÖÖKÄIK Töö teostamiseks on kindlasti vajalik: - mõõta vedelikunivoo paagis 1, - tutvuda käesoleva juhendi punktiga 1.3.1. Pumba karakteristikute määramiseks: 1) Aeglaselt, 12 minutiliste intervallidega, suurendada pumba
-Mis paneb vere soontes liikuma- Võtame kõigepelat vererõhu. -Vererõhk ja selle mõõtmine- Vererõhk on rõhk,mida veri avaldub veresoonte seintele. Veresooned avaldavad südame väljapumbatavale verele takistust, mistõttu avaldatakse veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku)....
- tagasilülituse "kickdown" töötamist. Kerge koormusega sõitmisel peab järsule gaasipedaali põhjavajutamisele järgnema käiguvahetus väiksemale käigule; - käigukasti töötamisel müra vibratsiooni puudumist. Koormuskatse Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse eelduseks on, et mootor ja käigukast on töötemperatuuril ja eelnevalt on tehtud nende üldkontroll. Koormuskatseks tuleb ühendada manomeeter (0...30 bar) käigukasti töörõhukanaliga. Koormuskatse tuleb sooritada õues lagedal väljakul. Auto rattad tuleb blokeerida tõkiskingadega, tõmmata peale seisupidur ja vajutada vasaku jalaga sõidupidurile. Katse käigus tuleb jälgida samaaegselt nii rõhku kui ka mootori pöördeid. Mõõtmised tuleb teha käiguvalitsa "R" ja "D" asendites mootori tühikäigul ja "gaas põhjas" asendites
Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 14 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 15 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse
Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 13 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 14 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
