voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. 3) Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune. Rõhku mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Mõõdetakse piesomeetriga. Archimedese seadus Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Hüdrauliline löök kui voolav vesi liiga järsku peatada.
Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk – pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune. Rõhku mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Mõõdetakse piesomeetriga. Archimedese seadus – Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Hüdrauliline löök – kui voolav vesi liiga järsku peatada
7. Mis vahe on dünaamilisel ja kinemaatilisel viskoossusel? Dünaamiline viskoossus takistab vedelikukihtide nihkumist üksteise suhtes aga kinemaatiline viskoossus on sisemine takistus voolamisele raskusjõu mõjul. 8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna mingi punkti A suhtes nim hüdrostaatiliseks rõhuks. 9. Mis kutsub esile rõhu vedelikus? Rõhu vedelikus kutsub esile raskusjõud. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi siis see ongi rõhk vedelikus. 10. Kuidas arvutada rõhku vedelikus sügavusel h? 1
Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt. Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele. Rõhu tõuestes ületab kolvile (6 ja 9) mõjuv rõhujõud vedru 5 survejõu ning kolbi nihutatakse paremale. Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab kolbi (6 ja 9) nihutada jälle paremale, kuni klapi (2) avanemiseni, millega kanalis B jälle rõhk hakkab tõusma. Rõhupiiraja sõltuvalt auto aeglustusest joonis vihikus ka see on mehaaniline rõhupiiraja mis annab tugevamal pidurdamisel tagaratastele väiksema rõhujõu. Auto nõrgemal pidurdamisel kuul oa pesas ei liigu ja kogu peasilindrist tulev pidurivedeliku rõhk antakse edasi ka tagaratastele
Trapetsikujuline epüür kirjeldab absoluutrõhu jaotust. Et ka teisel pool seina valitseb õhurõhk, jääb vedeliku toimel seinale mõjuma ainult ülerõhk, mille epüür on kolmnurkne. a- lahtise anuma külgseinale mõjuvat rõhu epüüri b ja c- suletud anumas mõjub vedeliku pinnale ülerõhk pm või vaakum pvac, d- vedelik mõlemal pool seina. Rõhuepüür joonistatakse seina sellele poolele, kust rõhk mõjub, sest epüür kirjeldab koormust. 1.10 Hüdrostaatiline rõhujõud tasapinnalisele kujundile Analüütilisel meetodil on võimalik arvutada millise tahes kujuga ja mis tahes asendis olevale tasakujundile mõjuvat hüdrostaatilist rõhujõudu. Rõhujõud tasakujundile võrdub kujundi pinnakeskmes valitseva rõhu ja kujundi pindala korrutisega. . Jõud on vektor, mille täielikuks määramiseks on vaja teada ka suunda ja rakenduspunkti. On teada, et rõhujõud mõjub risti pinda. Jõu rakenduspunkt on rõhuepüüri raskuskeskmes
Kordamisküsimused - Arvestustöö TI 1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked •Välja...
Sellisel juhul öeldakse, et tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. C) Vedelikus mõjuvad jõud Vedelikus mõjuvad jõud jagunevad massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad kõigile vedelikuosakestele: raskusjõud, inertsijõud, kesktõmbejõud, kesktõukejõud. Massijõud on võrdeline massiga: �� = � ∙ a Pinnajõud �� mõjuvad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga. Nende jõudude hulka kuuluvad risti pinda mõjuv rõhujõud �� ja piki pinda mõjuv viskoossusest põhjustatud hõõrdejõud ��. D) Hüdrostaatiline rõhk, omadused Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks)
siseenergia,kineetiline energia, potentsiaalne energia. Läbi süsteemi piirete toimub energia vahetus kahel moel: soojuse ja tööna. (вписать с листа) 3. Fluidumi staatika. Hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendamine Eeldused valemi tuletamisel: 1. staatiline fluidum 2. pinnajõududest mõjub ainult rõhujõud 3. massijõududest on ainus mahule dV mõjuv gravitatsioonijõud gdxdydz, mis on suunatud alla (z-telg on vertikaalne) Saadud võrrandid on Euleri hüdrostaatika diferentsiaalvõrrandid (1755.a).Võrrandisüsteemi (2.8) kaks esimest võrrandit väljendavad rõhu sõltumatust koordinaatidest x ja y. Horisontaalsed tasapinnad on seega samarõhupinnad, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk. 4. Fluidumi dünaamika. Mehaanilise energia bilanss. Bernoulli
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
vedeliku rõhu mõõtmiseks: 1 kPa = 103 N/m2 = 103 Pa; 100 kPa = 1 bar = 105 N/m2 = 105 Pa; 1 MN = 106 N. Füüsikakursuse Pascali seadusest teame, et rõhk vedelikuruumala vaadeldavas punktis on ühesugune kõiki seda punkti läbivate tasandite puhul. Samuti teame hüdrostaatilist paradoksi: ühesuguse horisontaalse põhjapindalaga anumates on põhjale mõjuvad rõhujõud ühesugused, kui vedelikusamba kõrgus (vedeliku sügavus; head) põhja kohal on ühesugune, ega sõltu vedeliku üldkaalust. Näide 1.2 Risttahukakujuline topeltpõhjaga tank on 20 m pikk, 12 m lai ja 1,5 m sügav ning täidetud mereveega = 1,025 t/m3. Arvutada rõhk kPa-tes ja hüdrostaatiline rõhk MN-tes tanki laele ja põhjale, kui mereveega on täidetud: kogu tank kuni laeni; tank koos peiltoruga kuni 10 m tanki laest kõrgemal. Lahendus Kogu tank kuni laeni tanki laele
Meresõidu omadused. 1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolm...
arvutamise uputatud seinale, suhtelise tasakaalu tingimustel vedeliku vabapinna kuju määramise jäiga keha kiirendusega liikuvas anumas, uputatud kehale mõjuvat üleslükkejõu arvutamist jne Sõltuvalt toimimisviisist võib vedelikus mõjuvad jõud jagada massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad vedeliku igas punktis, ning on võrdelised massiga (nagu raskusjõud ja inertsijõud). Pinnajõud toimivad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga (nagu rõhujõud ja hõõrdejõud). Edaspidi tähistame vedelikus mõjuva rõhujõu ⃗ P=− p ⃗ A , kus rõhk p ja pinnanormaaliga ⃗n määratud pinnavektor A =⃗n A . Tähistame massijõu ⃗ ⃗ F =m ⃗a , kus mass on m ja kiirendusvektor on ⃗a =( a x , a y , a z ) . Tasakaalulise vedeliku elementaareselt väike kontrollmaht olgu määratud mõõtmetega dx, dy ja dz. Ruumala dV=dxdydz 13
Kolbi jahutatakse tsirkulatsioonõliga, mis juhitakse kolvi põhjaalusesse ruumi läbi kepsu. Keps Kepsud on sepistatud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse omavahel nelja hüdrauliliselt kinnitatava mutriga. Kepsu ülemises osas kasutatakse puksilaagrit, mis on stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud alumiiniumisulamiga. Laager on tehtud alumisest osast laiem, et põlemise tagajärjel tekkinud rõhujõud oleks antud edasi suuremale pinnale ja laager kuluks vähem. Õli juhitakse raamlaagrist läbi väntvõlli avauste kepsu, kolvisõrme ja kolvi seeliku jahutuskambrisse ning sealt tagasi karterisse. Laagriliudade keskele, terve liua ulatuses on treitud õlisoon parema õlikiilu tekitamiseks. Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll
Pinnahüppe voolutsoon on peal ja valts all. See tekib ehitise jalamist eemal trampliinilt lendava joa langemispaigas.19.Hüppevõrrad ja hüppefunktsioon: Täieliku vooluhüppe kaassügavuste vahelise seose tuletamiseks Bernoulli võrrand ei kõlba, sest sügavus suureneb äkki ja vool on tugevasti ebaühtlane. Seetõttu rakendatakse ristlõigete 1 ja 2 vaelise voolu kohta liikumishulga võrrandit: liikumissuunaliste jõudude impulss võrdub liikumishulga muutusega. Mõjuvaid jõude on 3: rõhujõud, raskusjõud ja hõõrdejõud. Hüppevõrrand: 0Q2/gA1+h´cA1 = 0Q2/gA2+h´´cA2. Kumbi 3 võrrandipool sõltub ainult voolusügavusest, seda avaldist nim hüppefunktsiooniks: (h) = 0Q2/gA+hcA. Ristlõigetes 1 ja 2 on hüppefunktsioon ühesuurune, (h´) = (h´´), seega on hüppe kaassügavused omavahel kindlalt seotud: kui üks on teada saab määrata teist.
tuleb slindrite Väntvõlli nurkkiirus loetakse kinemaatika käsitlusel konstantseks. heitgaasid grupeerida nii, et kindlustada vajalik rõhkude vahe ps Tegelikult mõjuvad väntvõllile muutliku suunaga jõud, millest pt igas tekivad väändevõnked. - paisuvate gaaside rõhujõud (Pg ) , silindris , mis kindlustab silindri hea läbipuhe ja heitgaaside - liikuvate osade raskusjõud Pm sattumise - inertsjõud (Pj) ressiiverisse
1. Nõuded veekogu paisutamise ja veetaseme alandamise kohta (määrus, veeerikasutusluba) Vt loeng VII 2. Surveehitisele mõjuvad jõud ja nende liigitus. Paisule mõjuvad põhijõud • Surveehitise projekteerimisel tuleb teada ehitisele mõjuvat jõudu, suurust ja suunda. Jõud jagatakse kahte gruppi: • Põhijõud – ehitise omakaal – kõik ehitisele mõjuvad hüdrostaatilised mõjujõud ka laine ja jääjõud – paisu ette veekogu põhja kogunevate setete rõhujõud ehk setete rõhujõud – tuulejõud – lume koormus • erijõud – territooriumi seismilised jõud – Katastroofilised Ilmastikutingimustest tingitud jää tuule ja veejõudude lisakoormised. • Kui vesiehitised töötavad norm tingimustest projekt need põhijõudude kaudu. Paisule mõjuvad hüdrostaatilised rõhujõud • Baseerub rõhuepüüride joonistamisele, mis joonistatakse vee mahukaalule 1 N/m3. Sel tingimusel on rõhuepüürid võrdkülgsed kolmnurgad. Joonis 2.2 3
Liikuv trumli põhi moodustab sisemise trumli põhja. Trummel suletakse ülevalt jaotuskambrikaanega. Kaane ja ülemise ketta vahel on ülemine jaotuskamber koos ülemise jaotuskettaga, mille kaudu trumlist separeeritud kütus välja pumbatakse. Sludge´i ruum on sisemise põhja ja trumlikaane ühenduskoha perifeerias. Veeluku tekitamiseks lastakse separaatorisse vesi. Peale seda kütus.Trumli pesu korral lastakse trumlisse sisse juhtvesi, mis täidab rõhtketta pealmise ruumi. Vee rõhujõud ületab vedrude jõu ja ketas surutakse alla. Tänu sellele avanevad kanalid ja vesi pääseb välja trumli põhja alt. Trummel vajub alla. Vesi väljub läbi pihusti. Sulgemiseks juhitakse vesi sisse kanali kaudu, mis läheb trumli põhja alla. Kuna vesi väljus läbi pihusti rõhkketta pealt, siis vedrud suruvad ketta üles ja sulgemisvesi surub trumli põhja üles. Kogu trumli pesu protsess võtab aega vaid mõne sekundi kümnendikosa. 2.3.1.3 Kütusefiltrid
1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks) Hüdrostaatilise rõhu puhul ei avalda gaasid ja vedelikud vastupanu nihkele, dünaamilise rõhu puhul aga avaldavad. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes Pd= v2/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 55.Kuidas liigitub vedelik voolamise järgi?
Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
