· kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; · tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 2. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub; · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele. 3. Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele: · jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu); · paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaagritele). 4. Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: · märgkarteriga, · kuivkarteriga. Õlitussüsteem 5. Klassikaline õlitussüsteem koosneb: · õlipump koos õlivõtja sõelaga; · õlifilter; · peakanal ja harukanalid; · õlijahutusradiaator.
See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada
Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib
See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on
ÕLITUSSÜSTEEM Ülesanded: 1)Määrida koostöötavaid detaile st. Eraldab need teineteisest. 2)Täidab lõtkud. 3)Jahutab mootori detaile. 4)Puhastab õli mehhaanilistest lisanditest(metallipuru jne) Autodel kasutatakse kombineeritud õlitussüsteemi: 1)Õlitus surve all. 2)Paiskumise teel õlitus. 3)Isevoolu teel. Mootoriõlid Kasutatakse mineraal, poolsünteetilist ja sünteelilist õli. Mineraalõli saadakse naftast.Mootoriõlid standartiseeritakse kusjuures ülemaailmne standard on API, mis määrab ära õli kvaliteedi, selle standardi järgi jaotakse õlid 2e klassi: Ottomootori ja diiselmootori õlid.Ottomootori tähis on S(nt:SF) ja diiselmootori tähis on C (nt:CE). Pärast S-i või C-d tähestiku järjekorras kasvavalt määratakse õli kvaliteet.Mida kaugemal täht tähestikus seda kvaliteetsemon õli(SA, SB, SC, SD jne). Kui on tähistused mõlemad tähed, nii S kui C siis on õli unuversaalne. E...
See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Sõna pneumo on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist tuult Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete filtrid kuivatid jne kasutamist Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata
keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte · kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni · tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub (boundary lubrication) · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele (film lubrication) Klassikaline õlitussüsteem koosneb: · õlipump koos õlivõtturisõelaga (suction strainer); · õlifilter; · peakanal ja harukanalid (from main oil-pressure line to crankshaft bearing, connecting-road bearing & return flow pipe timing-gear case); · õlijahutusradiaator Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad: · silinderhammasrataspump (spur gear-type), · gerootorpump (gerotor-type). Joonis. 8 õlipump 3.Gaasijaotusmehhanism
RAKVERE AMETIKOOL AL 11 NIMI KUIVKARTER Referaat Rakvere 2011 Kuivkarter. Kuivkarteri mootorid kannavad õli õli paagist ära, mis on eraldatud mootorist. Selle mootori õlitussüsteem kasutab kahte õli pumpa. Üks pump õlimootoris, kus ta libestab kõike ning langeb mootori põhja. Sealt teise või vaba pump pumpab õli tagasi õli paaki. Sellepärast peab mootoril laskma töödata umbes viis minutit kontrolli. Kui te ei ole kindel, kas mootoris on õli või ei, lisada pint ja seejärel käivitage mootor. Kui õlitase tõuseb. Kui ei, siis lisa veidi rohkem õli. Esimene Honda 750/4s kasutati kuivkarterit nagu tegid Triumph, BSA, Norton,
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepr...
d) kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; e) tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: 1) piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub (boundary lubrication); 2) kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele (film lubrication). Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele: a) jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu); b) paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaaagritele). Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: a) märgkarteriga, b) kuivkarteriga. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ;
UNIT6 - - Distribution of weight raskuse jaotamine - Belt- rihm - Chain kett - To keep breaking pidevalt katkema - Effort jõupingutus - Currently käesoleval ajal - Option- valik - Advantage eelis - AWD- nelikvedu - To power tööle panema - To control kontrollima - Interrelationalship tihe seos - Power plant jõuseade - Power train jõuülekandesüsteem - Running gear veermik - Control sytem kontrollsüsteem - Subsystem- allsüsteem - Fuel system toitesüsteem - Exhaust system väljalaskesüsteem - Lubrication system määrde-õlitussüsteem - Cooling system jahutussüsteem - Drive system veosüsteem - Clutch- sidur - Differential diferential - Drive shaft- rattavõll , veovõll - Suspension vedrustus - Shock absorber - amortisaator - Support system tugiimissüsteem - Steering system juhtimissüsteem - Brake system pidurisüs...
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse ...
Õlitussüsteem Ülo Ramp Ülesanne · vähendab hõõrdejõudu kahe detaili kokkupuutel · toimetada hõõrdpindade vahele õli · jahutab detailide tööpindasid Õlitussüsteemi üldehitus · karter · õlipump · filter · kanalid Lihtsustatud skeem · õlivõttur · õlipump · rõhu reduktsiooniklapp · õlifilter · laagrid mootoris Normaalne reduktsioonklapi rõhk autodel 3-5 kg/cm² Tööpõhimõte · õlipump · õlifilter · manomeeter · magistraal, kanalid · detailid · karter Ülaõlitus · õlitab nukkvõlli · abivõlli Õlipump · Hammasrataspump · (välis-või sisehammastega) asub mootori ees, väntvõlli väljumise kohas, käitatakse otse väntvõllilt ·rootorpump Filter Õli puhastamiseks mehhaanilistest osakestest · korpus · element Õlifiltri ehitus ...
= 1,2 = mtegelik = ? 14,5kg Liigõhutegur Lambda väärtused diiselmootoril on: Täiskoormusel = 1,15...2,00 Tühikäigul > 10. Heterogeense segu moodustamise tõttu võivad põlemiskambris lokaalsed liigõhuteguri väärtused olla = 0 (puhas kütus) kuni = (puhas õhk). Tahma tekib rikaste lokaalsete liigõhutegurite tõttu. Rivipumbaga varustatud toitesüsteem 2...12 silindri töö juhtimiseks Määrimiseks mootori õlitussüsteem või diislikütus. Süsteem koosneb: Eelfilter Etteandepump Filter Mehaaniline või elektrooniline sissepritsekoguse regulaator Sissepritsehetke ajastusseade Kõrgsurvepump Pihustid Etteandepump Kõrsurvepumba varustamine kütusega Kõrgsurvepumba jahutamine Süsteemi pidev õhutamine 1...3,5 bar Elektriline etteandepump Mehaaniline etteandepump Ühepoolne etteandepump Kahepoolne etteandepump Käsipump Süsteemi varustamine
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad l...
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.....................................................
5) Pihusti kere 6) Reguleerimispolt 7) Reguleerimispoldi kontramutter 8) Tihendusrõngas 9) Tihvt 10) Pihusti kaas 2.3.2 Õlitussüsteem 2.3.2.1 Süsteemi kirjeldus Peamasina õlitussüsteem on kuiv karteri tüüpi. Peamasina osade õlitamine tööajal toimub tsirkulatsiooniõliga. Õli tsirkulatsiooni tankid asuvad peamasina all ja nende maht on 5,1 m3. Õlinivood tankist kontrollitakse peamasinate vööripoolsest otsast mõõtetorust mõõdulindi abil. 35 1) LOP- ripp õlipump (69 m3h; 10 bar) 2) SLPM- Standby õlipump (50 m3/h; 10 bar) 3) LF1- Duplex filter 4) LF2- Automaat filter 5) LOC- Õlijahuti 6) TCV- Termostaat
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8
Engine 1. Distribution of weight Raskuse jaotamine 2. Belt Rihm 3. Chain Kett 4. To keep breaking Pidevalt katkema 5. Effort Jõupingutus 6. Currently Käesoleval ajal 7. Option Valik 8. Advantage Eelis 9. All-wheel-drive Täisvedu / nelivedu 10. To power Tööle panama 11. To control Kontrollima 12. Interrelationship Tihe seos 13. Power plant Jõuseade 14. Power train Jõuülekandesüsteem 15. Power transmission Jõuülekanne 16. Running gear Veermik 17. Control system Juhtsüsteem 18. Subsystem Allsüsteem 19. Fuel system Toitesüsteem 20. Exhaust system Väljalaskesüsteem 21. Lubrication system Õlitussüsteem 22. Cooling system Jahutussüsteem 23. Drive system veosüsteem 24. Clutch sidur 25. Differential Diferentsiaal 26. Drive shaft Veovõll 27. Suspension vedrustus 28. Shock absorber Amortisaator 29. Support system Tugisüsteem 30. Steering system juhtimi...
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............
lublikaator pumpasid. Kasutuskohtade näide – 2 tak SPM hülsid. 3 Kohtõlitus õlikannuga – tänapäeval praktiliselt ei kasutata. 4 Paiskõlitus – väntvõll paiskab silindrihülsile ja kolvi põhjale õli. Kasutatakse väikesevõimsusega kiirekäigulistes SPM –des ja kompressorites. 5 Sentraliseeritud surveõlitus, võib olla kas madalsurve 1,5 – 8 bar. või kõrgsurve õlitus 20 – 80 bar. Kasutatakse näiteks 2 – tak SPM ristpealaagri õlituseks. 6 Kombineeritud õlitussüsteem siin õlitatakse raam ja vändalaagreid surveõlitusega, aga silindrihülsse, kolvi silmalaagreid ja kolvipõhjasid, ning nukkvõlle õlitatakse paiskõlituse teel. ÕLITUSE ÜLESANDED 1Õlitus Tekitada üksteise suhtes liikuvate detailide vahele märg õli kiht, mis hoiab ära nende pindade omavaheline kokkupuude. Kui need pinnad on kuivad siis nende pindade vahelist kokkupuudet nimetatakse kas kuivaks või poolkuivaks hõõrdumiseks. Kui aga hõõrdepinnad on teineteisest
Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e) käivitussüsteem Mehhanismid: a) keps-vänt või rootor mehhanism b) gaasijaotus-mehhanism. Diiselmootoril puudub süütesüsteem. Põlevsegu mood vahetult silindris kütuse pihustamisega eelnevalt kokkusurutud ja ülekuumenenud õhku, milles tekkinud põlevsegu süttib ja sellele järgneb põlemine. 4. Sisepõlemismootoritega seotud mõisted ja tehnilised parameetrid. a) takt – ühe kolvi
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ...................................................................................................
Õlifiltritel on manomeetrid filtri kontrollimiseks. Kasutatakse ka reaktiiv tsentrifugaal filtreid. Suuremad mootorid vajavad tõhusamat puhastust, mida teeb separaator. Õlitussüsteem jaguneb: a)Märja karteriga - väiksematel mootoritel, kus hoitakse õli karteris. b)Poolkuiva karteriga - keskmise võimsusega laevadel, õli kogutakse tsirkulatsiooni õlipaaki. On kaks pumpa üldiselt. c)Kuiva karteriga õlitussüsteem - õli valgub kahe põhja vahel olevasse tsirkulisatsiooni tanki. Selles süsteemis ei puutu õli kokku õhu hapnikuga ja õli oksüdeerumine on minimaalne.Kaasaegsete laevade õlitussüsteemi lahutamatuks elemendisk on mõõteriistad, signalisatsioon ja automaatika. 34. Jahutussüsteem - SPM-i kasutegur on ~50%. Kütuse põlemisel läheb ülejäänud 50% soojusenakaduma. Detailide ülekuumenemise vältimiseks tuleb soojus välja juhtida(~25%). Enim
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
4)tihvtliited 4)liimliited 5)profiilliited 5)press- ja valtsliited Võll-Rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas.Enamasti on need kujundatud lahtivõetavaina. Võll ja Rumm on omavahel liistuga ühenduses. Keevitustehnoloogia arenguga on neetliidete kasutamine oluliselt vähenenud. Neet koosneb varrest ja algpeast. Mootori õlitussüsteem Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet: Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt. Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusreziimile, hakkab õlikile paksus vähenema ja hõõrdumine võib üle minna poolkuivaks või isegi kuivhõõrdumiseks.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Mootorsaed Referaat Koostas: Juhendaja: 2011 Mootorsaagide hooldamine ja korrashoid Filtri kontroll Tuleb aegajalt filtrit kontrollida. Korras filter on valget värvi, kui filter on muutunud kollaseks siis peaksime muretsema endale tagavara filtri. Pruunikaks muutunud filter tuleb välja vahetada. Viltfiltreid saab puhastada ainult suruõhuga, kapronfiltreid puhastatakse pintsliga, suruõhuga ja aegajalt peaks nad läbi pesema, soovitavalt nõudepesuvahendiga. Karburaatori reguleerimine Kõige täpsema reguleerimise saame tahhomeetri kasutamisel. Normaalsed tühikäigu pöörded reguleeritakse 2400-2800p/min. Töökäigu pöörded on 12000p/min. Reguleerimiseks on sael kolm kruvi: L - väntvõlli väikeste pöörete reguleerimine. H - väntvõlli suurte pöörete reguleerimine T tühikäigu reguleerimine (segusiibri t...
Ülelaadurina kasutatakse turbokompressorit, see koosneb kahest labadega rattast tsentripetaalsest radiaalturbiinist ja üheastmelisest kompressorist -, mis kinnitatud samale võllile. 10 MOOTORI MEHHANISMID JA SÜSTEEMID Kolbsisepõlemismootor koosneb järgmistest mehhanismidest ja süsteemidest: väntmehhanism, gaasijaotusmehhanism, jahutussüsteem, õlitussüsteem, toitesüsteem, süütesüsteem ja käivitussüsteem. Väntmehhanism võtab vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi tagasi liikumise väntvõlli pöördliikumiseks. Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide avamine ja sulgemine, mis on vajalik küttesegu või õhu silindrisse laskmiseks ja heitgaaside väljalaskmiseks. Jahutussüsteem tagab mootori normaalse temperatuurireziimi, hoides ära mootori liigse kuumenemise ja jahtumise.
Kose Gümnaasium Sisepõlemismootor Referaat Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 10A Juhendaja: õp. Kaido Härma 2007 Kose Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest.....................................................................................3 Üldehitus..................................................................................................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk................................................................................................................................
asetsevad ühenduspoldi peal, või ka ribidena roseti külies, või sadula küljes olevate ribidena. Väikestel kompressoritel võidakse kasutada klappe koos spiraalsete klapivedrudega. 10.Suruõhu kompressori õlitussüsteem Väiksematel kompressoritel kasutatakse paiskõlitust, suuremates kompressorites kasutatakse surve õlitust kus süsteemi on lülitatud hammasratasõlipump, milline saab liikumise väntvõllilt ja väntvõllis on õlikanalid mille kaudu õlitatakse vänt- võlli raami ja vända laagreid, ning sealt edasi õlitatakse kepsu ülemisepea laagrit (surve õlitus on sarnane SPM õlitusega) Paisk õlituse korral on väntvõlli
4. eemaldada võrkelement ja pesta diiselkütuses 5. eemaldada kartongid (ei kuulu tagasipanemisele) 6. puhastada filtri kere diiselkütusega 7. asetada paigale uued kartongfiltrid, kontrollida tihendite olukorda ja õiget paigutust 8. kontrolli kas filtri juhtrõngas oleks paigas 9. keerata külge filtri kuivendusava kork ja filtri kaas 10. võimaluse korral täida filter kütusega 11. õhutada filter 50 õlitussüsteem Diiselgeneraatorid on märja karteriga, õli taset mõõdetakse mootori külje pealt õlivardaga. Ripppump imeb õli karterist ja surub seda läbi õlijahuti, mis on varustatud termostaadiga, seejärel läbi õlifiltrite peajaotustorudesse karteris. Sealt edasi vändalaagrisse ja läbi kepsu sõrmlaagrisse. Õli juhitakse läbi eraldi torude nukkvõllilaagritesse, kütuse kõrgsurvepumpadesse, tõukuritele, klappidele, nookuritele
MOOTORI EHITUS I SPM kere osad • alusraam • tugipukk • silindrid • silindrikaas II vänt – kepsmehanism kolb keps väntvõll III gaasijaotis mehhanism klapid nookurid tõukurid nukkvõll sisselaskeaknad (2 taktiline mootor) väljalaskeaknad ( 2 taktiline mootor) IV SPM teenindavad süsteemid õlitussüsteem kütusesüsteem jahutussüsteem käivitus / reverseerimis – süsteem ülelaadimissüsteem ALUSRAAM 1-tihend; 2-väntvõlli raamlaager;3-kinnitus äärik; 1-äärik tugipuki kinnituseks; 4-alusraami risti vahesein; a-raamlaagri pesa; 2-pikki sein 3-kinnitus б-äärik tugipuki kinnituseks kronstein; a-õlikanal; б- vahe- sein; в-raamlaagripesa; г-
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
Väikestel koormustel töötemperatuuri hoidmiseks on mootori jahutussüsteemis termostaat, mis jagab vedeliku ringvoolu kaheks: suureks ja väikeseks ringvooluks. Talvel külma ilmaga, kui kasutatakse antifriisi kontsentraati ja suurt ringvoolu (radiaatorit) ei soojustata, võib radiaatoris antifriis hanguda, vedelik süsteemis ei ringle, jahutust ei toimu ning mootor kuumeneb üle. Mootori jahutamisest võtab osa enda kanda ka õlitussüsteem. Õli , puutudes kokku kuumade pindadega, kuumeneb ja võtab sealt osa soojust kaasa. Õli tähtsam ülesanne on koostöötavate pindade määrimine, et vähendada kulumist ja hõõrdejõudusid. Et õli kasutusekäigus üle ei kuumeneks ja määrimisvõimet ei kaotaks, tuleb seda jahutamise eesmärgil jahutusradiaatorist läbi juhtida. Õli ei ole kasutuselt igavene, vaid kaotab teatud aja möödudes määrimisomadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
