mis kindlasti kuuleb veel ballasti süsteemi on õhutorud. Trimmisüsteem on ette nähtud ballastvee sisse võtmiseks ja eemaldamiseks aga ka ümberpaigutamiseks pikki laeva vajaliku trimmi saavitamiseks või olemasoleva trimmi muutmiseks. Kreenisüsteem- on vajalik kreeni kõrvaldamiseks spetsiaalsetel laevadel ( jäämurdjad ) kasutatakse seda süsteemi kreeni tekitamiseks ja kiireks muutmiseks. Selline kõigutamine kergendab jää läbimist ja vabanemisest jää pressist. Tule kaitse ja tuletõrjesüsteem. see on laeva süsteemide grupp, mille ülesandeks on anda teavet tule kolde tekkimisest ja viia tuld kustutavad ained tulekoldeni, et see likviteerida. Tule kustutus süsteemid. 1. Vesikustutussüsteem kasutab pardatagust vett rõhu all tule kustutamiseks. Süsteem koosneb tuletõrjepumpadest, magistraaltorudest, arudest õikidesse laeva osadesse ja joatorudest ( voolikutest) Tuletõrje pumbad on tubleeritud ja nendele lisaks on olemas alati avariipump, mis paikneb
ja kolm kolm masinas. Päästerõngad asuvad kaks sillas, neli kümnendal välistekil, kaks kaheksandal tekil reelingute küljes, kaks seitsmenda tekil reelingute küljes, kaks vööri haalamis tekil, kaks ahtri haalamis tekil ja neli kolmandal autotekil. Kokku neid on kaheksateist. Termoülikonnad asuvad seitsenda tekil maalepääsu uste juures asuvas ruumis. Termokotid asuvad päästepaatides, kiirvalvepaadis, valvepaadis ja päästeparvedes. Tuletõrjesüsteem Igas tööruumis on tulekusteti ja tuletõrjevoolik. Tuletõrjevoolikud on ka autotekidel. Tulekustuti on koridorites. Laevas on kuus tuletõrjejaama, igas tuletõrjejaamas on üks EEBD. Meresõidupraktika ajal läbi viidud õppused. Meie laeval toimusid õppused igal laupäeval. Iga kord kui meil olid õppehäired, mina nagu praktikant pidin minema kogunemiskohta “alfa” mis asus üheksandal tekkil. Ja pidin seal kuulama kõik vanemtüürimehe käske.
...................................................................................... 8 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ........................................................................... 8 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 1.2.6 Ballastisüsteem ........................................................................................................ 10 1.2.7 Kuivendus- ja tuletõrjesüsteem ............................................................................... 11 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem ................................................................................. 12 1.2.9 Sanitaarsüsteemid .................................................................................................... 12 1.2.10 Keskküttesüsteem .................................................................................................. 14 1.2
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s.
inertgaasi-, lastitankide pesu) 3.Jõuseadmete süsteemid tagavad pea- ja abimasinate ning katelde töö (õpitakse koos vastavate energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid Tuletõrjesüsteemid Tuletõrjesüsteem koosneb: · signalisatsiooni- ja teavitamissüsteem; · kustutussüsteem Tulekahju võib tekkida: ettevaatamatu ümberkäimine lahtise tulega (suitsetamine, keevitamine), lühised el.juhtmetes, sädemed korstnast, kauba isesüttimine (puuvill, kivisüsi) Laeva tuleohutus tagatakse ennetavalt konstruktiivsete abinõudega ja väljaõppega ning tekkinud tulekahju võimalikult kiire avastamise, sellest teavitamise ja tule leviku piiramisega ning tule kustutamisega.
ning selle märgistamiseks kinnitati hoone seinale vastava firma embleem. Kinnisvarafirmade tuletõrjebrigaadid kasutasid embleeme identifitseerimaks, kas majad on nende poolt kindlustatud. Põlengu korral tuli kohale mitu brigaadi, kuid kui hoone seinal polnud nende embleemi, nad lahkusid ja jätsid maja põlema [5]. Ameerika esimene riiklikult finantseeritav elukutseline tuletõrjedepoo loodi 1679. aastal Bostonis[6]. Kõrgetasemeline tuletõrjesüsteem oli 17. sajandi lõpus ka Amsterdamis, mida juhtis kunstnik Jan van der Heyden, kes täiustas tuletõrjevoolikute ja veepumpade konstruktsiooni [7]. 19. sajandil viis senine süsteem, kus brigaadid kustutasid ainult kindlustatud maju, vajaduseni tuletõrjekompaniisid tsentraalseks muuta. Linnad hakkasid rajama oma tuletõrjeameteid, mida rahvas sai avaliku teenusena kasutada. Selle tulemusena suleti eraomandis tuletõrjefirmad ja ühendati nende depood linna omadega.[8] 1906
annaabi.ee 
