Sisepõlemismootori labori aruanded (0)

Einar Kootikum
LABORI ARUANDED
Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT-31b
Juhendaja :
Esitamiskuupäev:…………….
Allkiri :……………………….
Tallinn 2013
Sisukord
Jahutussüsteem 4
Jahutussüsteemi plokkskeem 4
Soojuse jagunemine mootoris 4
Radiaator 5
Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid 5
Jahutusvedelik 6
Veepumba ajam 6
Salongi küttesüsteem 6
Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused 6
Küsimused 7
Gaasijaotusmehhanism 8
Mootori gaasijaotusfaaside graafik 8
Klapi eskiis ja klapi osad 10
Väntmehhanism 11
Töövahendid 11
Auto mark, mudel, mootori tähis 11
Iseloomustus 11
Mõõtmised 12
Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline 12
Väntmehhanismi detailid 13
Laagrid 13
Tihendid 13
Küsimused 14
Ottomootori juhtimine 15
Töö käik 15
Süütejärjekord 16
Toitesüsteem 17
Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik? 17
Tutvuge auto toitesüsteemi komponentide ehitusega 17
Mõõtmised 18
Drosselklapi ajam 18
Toite- ja süütesüsteemi detailide inglisekeelsed nimetused 19
Küsimused 20
Lihtsüütesüsteem 21
Kokkuvõte 21
Õlitussüsteem 22
Töövahendid: 22
Kirjeldage konkreetse auto õlipumba, õlipumba ajamit, õlifiltrit. 22
Karterituulutus (ülesanne, ehitus) 22
Karteripõhi (ehitus, materjalid) 22
Mootoriõlide klassifikatsioon (API, SAE). 22
Õlitussüsteemi detailed nende inglisekeelsete nimetustega. 23
Mootoriõli rõhu sõltuvus mootori väntvõlli erinevatl pööretel, kahel erineval temperatuuril. 24
Õlitussüsteemi skeem 25
Küsimused 26
Dünostend 27
Sissejuhatus 27
Sisepõlemismootori näitajad 27
Töövahendid: 27
Iseloomustus 27
Normeeritud heitgaaside kogused 28
Mootori erivõimsus 29
Küsimused 29

Jahutussüsteem

Praktikumi eesmärgiks on tutvuda mootori jahutussüsteemiga, kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega sooritada mõõtmised ja analüüsida töö tulemusi.
Töövahendite hulka kuuluvad osandatavad mootorid , tööriistakomplekt, mõõtevahendid ning autotootja koostatud juhtmaterjal.
Praktikumis kasutatavaks autos on Toyota Celica 4A-FE.

Jahutussüsteemi plokkskeem

Veepump
Mootor
Termostaat
Radiaator
- Suur ringlus (Termostaat avatud)
- Väike ringlus (Termostaat suletud)

Joonis 1. Jahutussüsteemi plokkskeem

Soojuse jagunemine mootoris

Kõige kõrgem temperatuur on põlemiskambris. Soojus liigub läbi kolvi ja kolvirõngaste silindri seintele, mida jahutab jahutussärgis voolav jahutusvedelik. Jahutusvedelik juhib soojuse läbi radiaatori, kus vedelik jahutatakse radiaatorist läbi käiva õhu abil. Mootorit jahutab samuti õli. Üleliigse soojuse ära juhtimise võimaluseks on õliradiaator ja jahutusribidega karteripõhi.

Radiaator

Radiaatori mõõtmed:
700x325x25(mm)
Aktiivne pindala:
3,84m2
Riba laius 0,009m; Riba pikkus 0,025m
Pindala: 0,00003m2
Ribasid kokku 17155
0,00003*17155=39,4m2
Joonis 2. Radiaator

Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid

Sisenev :
Õhk 32oC; Vedelik 83oC
Väljuv:
Õhk 57oC; Vedelik 76oC

Jahutusvedelik

Kogus:
6,1 liitrit
Koostis:
50% kontsentraati ja 50% vett
Külmumistemperatuur sõltub etüleenglükooli sisaldusest.
Kui segus on kuni 68% etüleenglükooli, siis külmumistemperatuur langeb. Kui segu sisaldab rohkem kontsentraati siis külmumistemperatuur tõuseb.

Veepumba ajam

Tüüp:
Rihmaajam
Ülekandearv:
1,26

Salongi küttesüsteem

Salongi küttesüsteemi juhitakse trossiajami ja kraani abil.

Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused

Radiator – radiaator
Cooling fan – jahutusventilaator
Thermostat – termostaat
Coolant – jahutusvedelik
Water pump – veepump
Coolant tank – paisupaak

Küsimused

Millisel temperatuuril avaneb termostaatklapp?

Millest valmistatakse radiaatoreid?

Kuidas muutub rõhk jahutussüsteemis mootori soojenedes ja jahtudes?

Kui suur on salongi kütte energiatarve ? Kuidas seda arvutada?

Millised on etüleenglükooli vesilahuse omadused?

Kuidas hinnatakse jahutusvedeliku kvaliteeti (külmakindlust)?

Millised on õhkjahutussüsteemi eelised?

Miks kasutatakse enamasti kombineeritud jahutussüsteemi?

Millised on auto mootori (ja salongi) eelsoojendamise võimalused? Mida see annab?

Milline on sõltuvus jahutusvedeliku hulga ja mootori võimsuse vahel?

80-80 oC

Alumiinium , vask

Soojenedes kasvab, jahtudes väheneb

Külmumistemperatuur on madalam

Lihtsam ehitus, mootor soojeneb kiiremini, puudub külmumise- ja lekkeoht

Ühtlane temperatuur, kergem, vaiksem, väiksem müra

Mootori ploki elektriline soojendus

Mida võimsam mootor seda suurem jahutusvedeliku hulk

Gaasijaotusmehhanism

Praktilise töö eesmärk: kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi.
Auto mark, mudel, mootori tähis: Toyota Supra 7M-GE
Iseloomustus: 2 ülanukkvõlli, 24-klappi, klappide ajamiks hammasrihm, tõukurite tüüp- mehaanilised tõukurid, klappide reguleerimine- reguleerseibidega (paksus 2,92mm), klapiajam otse nukkvõllilt.
Klapivahed: sisselase- 0,20mm, väljalase- 0,25mm
Klapitõusu mõõtmine: Tulemusteks saime - Sisselase 7,1mm ja väljalase 7,4mm.

Mootori gaasijaotusfaaside graafik

Pöördenurk kraadides
Graafik 1. 7M-GE Gaasijaotusfaasid
Kuidas muudetakse gaasijaotusfaase?
Antud mootori puhul ei toimu gaasijaotusfaaside muutmist . Toyota kasutatav gaasijaotust muutev süsteem on tuntud VVT-i (Variable Valve Timing with intelligence) nime all.
Gaasijaotusmehhanismi detailide inglisekeelsed nimetused
Nukkvõll- Camshaft
Sisselaske klapp - Intake valve
Väljalaske klapp- Exhaust Valve
Põlemiskaber- Combustion chamber
Hammasrihm- Timing belt
Rihmapinguti- Tensioner pulley
Väntvõll- Crankshaft
Klapivedru- Valve spring
Nookur - Rocker arm
Plokikaas - Cylinder head
Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet)
Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet)
Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend , klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend).
Küsimused:
1. Mis määrab mootori tööjärjekorra?
Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll.
2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile?
2:1, väntvõll teeb kaks pööret sama ajaga kui nukkvõll teeb ühe.
3. Kas on võimalik eemaldada plokikaant nukkvõlli eemaldamata?
Meie poolt vaadeldava mootori puhul ei ole, sest ligipääs plokikaane poltidele ei ole võimalik.
4. Kuidas õlitatakse nukkvõlli? Õlitagasivool karterisse.
Nukkvõlli plokikaane poolsetes pakkudes on õlikanalid, mille kaudu toimub nukkvõlli õlitamine ja lisaks veel tagab õlituse õliudu.
5. Kuidas välditakse õli sattumist põlemiskambrisse?
Õli sattumist põlemiskambrisse välditakse klapisääre tihenditega.

Klapi eskiis ja klapi osad

Joonis 1. Klapi osad
Joonis 2. Klapp
1- Klapisäär, 2- klapilukusoon, 3- klapi äärik, 4- jahutusaine (naatriumtäidis), 5- klapipea ehk taldrik .
Joonis 3. Klapi tööpind
Klapi juhtpuksi ülesanne on fikseerida klapi suund liikumisel. Juhtpuksid valmistatakse pronksist.

Väntmehhanism

Praktilise töö eesmärk: kinnitada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi.

Töövahendid

Osandatavad mootorid

Tööriistakomplekt

Mõõtevahendid

Autotootja koostatud juhendmaterjal ( manual )

Auto mark, mudel, mootori tähis

Toyota Yaris, 2NZ-FE

Iseloomustus

Silindrite arv: 4
Silindrite paigutus: rida
Mootoriplokk: alumiinium sulam
Väntvõll: vända kaelasi 4, võllikaelasi 5, vastukaalud , õlikanalid, tugiäärikud
Kepsud : kinnituvad vändakaela ümber (kahe poldiga) kepsu alumise peaga, kepsusäär, kepsu ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega
Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine
Kolvid : alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega
Kolvisõrmed: ujuvad kolvisõrmed- liikumine takistatud lukustusrõnga abil
Kolvirõngad: kolvipea ümber, kaks surverõngast ja üks õlirõngas

Mõõtmised

Silindri läbimõõt: 71,6 mm
Kolvikäik: 80,4 mm
Silindri maht:
D- silindri läbimõõt (cm)
S- kolvikäik (cm)
Mootori töömaht:
D- silindri läbimõõt (cm)
S- kolvikäik (cm)
z- silindrite arv
Vändakaela läbimõõt: 40 mm
Võllikaela läbimõõt: 46 mm

Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline

Kolvi hõlm: 72,1 ja 72,0 (mm)
Kolvi pea: 71,4 ja 71,5 (mm)
Mõõtmistulemused näitavad, et kolb on ovaalne ja kooniline, sest kolb soojusega paisub . Kolb vajab paisumisruumi, vastasel juhul kolb paisuks kinni.

Väntmehhanismi detailid

Mootori plokk - engine block
Plokikaas- cylinder head
Karter - oil pan
Kolvid- pistons
Kepsud- connecting rods
Väntvõll- crankshaft
Väntvõlli laagrid- crankshaft bearings
Kolvirõngad- piston rings
Hooratas- flywheel
Kolvisõrm- piston pin
Kepsulaagrid- connecting rod bearings

Laagrid

Väntvõll toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Väntvõlli vändakaelal ja võllikaelal kasutatakse liugelaagreid.

Tihendid

Karteri tihendamisel hermeetilist kummist tihendit või vanematel autodel papist tihendid. Väntvõllil kaelustihendid.

Küsimused

Kuidas on tõkestatud väntvõlli teljesuunaline nihkumine?
V: pikilõtkusaaltega.

Millest on tingitud väntvõlli teljesuunalised jõud?
V: siduri pedaalile vajutades surutakse siduri ketas hooratta vastu, millega avaldatakse survet ka väntvõllile.

Kus paiknevad pikilõtkusaaled?
V: keskmisel vändakaelal.

Proportsioonid detailide mõõtmete sõltuvus mootori tüübist, töömahust.
V: reeglina mida suurem ja võimsam mootor seda suuremad on ka detailid mootoris.

Milline on suurim lõtk vändakaela ja saale vahel?
V: 0,08 mm.

Kuidas pääseb õli vändakaela ja saale vahele?
V: väntvõllil õlikanalid, kust õli läheb ka saalede vahele.

Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit (dünamomeetrilist võtit)?
V: Mootori teatud detailid peavad olema piisavalt kõvasti kinni ja nii, et tihend või muud detailid seal vahel katki ei läheks. Momentvõti näitab ära millise jõuga antud hetkel polti/mutrit kinni keeratakse.

Miks ja kuidas on märgistatud raamlaagrikaaned, kepsukaaned?
V: Raamlaagri kaaned on ära märgistatud numbritega, mis näitavad selle saale täpsusklassi ja mõõte. Need on ära märgistatud selle pärast, et ei tekiks detailide vahetamisel liigseid pinge ega lõtke.

Kuidas hoitakse ära saalede pöördumine pesas?
V: liua lukustuskeele abil.

Ottomootori juhtimine

Praktikumi töö eesmärk oli kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised ning analüüsida töö tulemusi
Praktikumi viisime läbi Toyota Corolla 4A-FE peal.

Töö käik

Koostada mootori juhtimise plokk-skeem (andurid, täiturid, juhtplokk).
Joonis 1. Mootori juhtimine
Millised on olulisimad andurid mootori töö juhtimise seisukohalt (süüte ja toitesüsteemis)?
Et mootor käima läheb on vaja pöörlemissageduse andurit ja õhulugejat (MAF-mass air flow) või hõrenduse andurit (MAP-mass air flow)
Koostage süütesüsteemi skeem:
Joonis 2. Süütesüsteem

Süütejärjekord

Antud mootoril määrab süütejärjekorra jagaja. Milleks on siis 1-3-4-2.

Toitesüsteem

Joonis 3. Toitesüsteem

Bensiini paak

Kütuse filter

Kütuse rõhuregulaator

Bensiiniaurude kogumise paak

Kütuse latt
1210 - Kütuse pump

Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik?

Kütuse rõhuregulaator asetseb kütuselati küljes, mis reguleerib kütuse tagasi voolu bensiini paaki. Rõhku reguleeritakse rõhuregulaatoriga ning seda juhitakse sisselaskekollektori hõrendusega. Kui hõrendus sisselaskekollektoris suureneb tähendab see, et pihustatava kütuse kogus sama pihusti lahtioleku aja juures on suurem. Rohkem õhku = rohkem kütust. Regulaator aga muudab kütuse rõhku nõnda, et selle ja sisselaskekollektori rõhu suhe oleks jääv ja pihustatava kütuse kogus rõhkude kõikumise tõttu ei varieeruks.

Tutvuge auto toitesüsteemi komponentide ehitusega

Kütusefilter, kütusepump, temperatuuri andur , õhurõhuandur, pihusti, külmkäivituspihusti, drosselklapp, ja õhulugeja, gaasiklapi asendiandur, hõrenduse andur.

Mõõtmised

Mõõtke pinge pihusti klemmidel . Millise polaarsusega juhitakse pihustit?
Pinge pihusti klemmidel on aku pinge ja juhtitakse (-) polaarsusega.
Mõõtke kütuse rõhk mootori tühikäigul ja pööretel 2500p/min. Kas kütuse rõhk muutub?
Kütuserõhk mootori tühikäigul oli 2,6 bar ja 2500p/min oli 2,6 bar, kiirendamisel tõusis hetkeks.

Drosselklapi ajam

Drosselklappi juhitakse mehaaniliselt trossiga. Klapp liigub lineaarselt vastavalt gaasipedaali asendile. Drosselklapi ülesanne on reguleerida sisseimetava õhukogust ottomootoril.
Pöördsulguriga drosselklapid on ökonoomsed, otseläbivoolu konstruktsiooniga klapid, millel on madal rõhulang ja vähendatud ummistumise tõenäosus.
Tema headeks omadusteks on:
- suhteliselt väike kaal;
- hooldusvaba;
- vähesed detailid puutuvad kokku keskkonnaga.

Toite- ja süütesüsteemi detailide inglisekeelsed nimetused

Toitesüsteem- fuel and exhaust system
Kütusepaak- fuel tank
Küttepump- fuel pump
Pihusti- fuel discharge/injector
Sisselasketorustik-inlet manifold
Väljalasketorustik- exhaust manifold
Õhuvoolu andur- air-flow sensor
Süütepool- ignition coil
Kommutaator- commutator
Süüteküünal- spark plug
Jaotur - distributor

Küsimused

Mis juhtub, kui hõrendusanduri ühendusvoolik lahti ühendada? Kas mootor käivitub? (katsetage stendil!)
Kui hõrendusanduri ühenduvoolik lahti ühendada, siis kütuserõhk tõusis ja jäi püsima teatud rõhule. Mootor käivitub normaalselt.

Kuidas reageerib mootor elektritarbimised kasvule? Millised on auto enamlevinud elektritarbijad ja milline on nende poolt tarbitav energiahulk?
Kui elektritarbimine kasvab, siis generaator tekitab suurema koormuse mootorile ning pöörded automaatselt langevad, kütusekulu tõuseb. Enimlevinud tarbijad on autoraadio , salongipuhur ja tuled. Nendepoolt tarbitav energiahulk on ligikaudu 200W-300W, sõltuvalt sõidukist, võib olla isegi rohkem.

Millest sõltub süüteküünla sädevahemik? Kui suur see on katseautol (stendil) ?
Süüteküünla sädevahemik sõltub küünla tootjast ja küünla elektroodi kulumisest. Katseautol oli ettenähtud 1,1-1,3mm

Lihtsüütesüsteem

Kõrgepinge tekib nii, et madalpingemähisesse lastakse sisse akupinge, mis tekitab mähise ümber magnetvälja. Akupinge katkestamisel magnetväli kaob ja indutseerib kõrgepingemähises vajaliku kõrgepinge, mis juhitakse süüteküünla elektroodidele. Akupinge katkestamiseks ja kõrgepinge jagamiseks süüteküünalde vahel on mehaaniline seade ( katkesti ) jagaja.
1. kõrgepingemähis ( primaar ) hästi peenikesest vasktraadist 20 000 keerdu või rohkem
2. madalpingemähis ( sekundaar ) jämedamast vasktraadist umbes 300 ...400 keerdu ja see oli keritud kõrgepingemähisele peale. Selle süütepooli otstarve on tekitada akupingest kõrgepinge 20 000 ...30 000 volti :
Joonis 4. Lihtsüütesüsteem

Kokkuvõte

Praktikumi käigus õppisime tundma Toyota 4A-FE mootori juhtimist, selle osasid, funktsiooni ning ehitust. Saime teada juhtimis komponentide nimetused inglise keeles. Uurisime põhjalikult detailide tööd ja koostööd omavahel.

Õlitussüsteem

Praktilise töö eesmärk: kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi.

Töövahendid:

Osandatavad mootorid

Tööriistakomplekt

Mõõtevahendid

Autotootja koostatud juhendmaterjal (manual)
AUTO MARK JA MUDEL: Toyota Avensis
MOOTORI TÄHIS: 2C-TE

Kirjeldage konkreetse auto õlipumba, õlipumba ajamit, õlifiltrit.

Antud autol on sisehambumisega rootor pump, mida juhitakse lame rihmaga (gaasijaotus mehhanismi rihmaga). Õlifilter on kompleks filter vesi jahutusega.

Karterituulutus (ülesanne, ehitus)

Mootori töötamise ajal tungib osa silindris suure rõhu all olevatest töögaasidest läbi kolvi ja kolvirõngaste ning silindri seina vahelise pilu mootori karterisse. Karterituulutuse ülesanne on juhtida välja vee aurud ja üleliigse karteri rõhu. Antud autol on sise karterituulutus, blokikaanest sisselase kollektorisse.

Karteripõhi (ehitus, materjalid)

Karteripõhi on tehtud terasest , õlivõttur on karteripõhja madalamas osas. Terasest karter kannatab lööki ja ei lähe nii kergelt katki.

Mootoriõlide klassifikatsioon (API, SAE).

API : API kaasaegne klassifikatsioon pärineb aastast 1980.

S (spak ignition e service) -  ottomootor . Selle järgi asuvad klassid tähestiku järjekorras:

C (compression ignition e commercial)- diiselmootor
EC (Energy conserving)- energiatsäästvad õlid
API klassifikatsioon eeldab, et õli on enne klassi kinnitamist läbinud täpselt kindlaks-määratud testi. Klassifikatsioon on avatud ja sinna saab lisada uusi klasse endisi muutmata. Esimene täht tähistuses näitab mootori tüüpi ja teine õli kvaliteeti. Seega SJ, SJ/EC jne on ottomootoriõlid; CF,CG, CH, CI jne diiselmootoriõlid ja TC, TD jne on 2-taktiliste ottomootorite õlid. Kui õlil on kaksiktähistus SJ/CF2, siis see mootoriõli on universaalne ja sobib kasutamiseks nii ottomootoris kui ka diiselmootoris.
SAE KLASSIFIKATSIOON (Society of Automotive Engineers):
SAE näitab õli viskoossust. Et mootori käivitamine oleks ohutu, peab õli madalatel temperatuuridel olema pumbatav ja piisavalt vedel. Kuumana peab õli olema piisavalt paks, et moodustada liikuvate  metallpindade vahele vajalik õlikiht, mis hoiab ära nende enneaegse kulumise.

Õlitussüsteemi detailed nende inglisekeelsete nimetustega.

Karter – oil pan, õli võttur – oil strainer, õli pump – oil pump, relief valve – reduktsiooni klapp, by-pass valve, möödavoolu klapp, check valve – kontrollklapp, main gallery – pea magistraal , õlikanalid – oilways, õli radiator – oil cooler

Mootoriõli rõhu sõltuvus mootori väntvõlli erinevatl pööretel, kahel erineval temperatuuril.

Väntvõlli
T1= 30°C
 
T2= 70-85°C
pöörded
(õli temperatuur)
(õli temperatuur)
1/min
Üli rõhk, bar
Üli rõhk, bar
1000
4,2
1,6
1500
4,5
2,7
2000
4,6
3,9
2500
4,8
4,2
3000
4,9
4,3
3500
5,1
4,4
4000
5,2
4,5
4500
5,4
4,5

Õlitussüsteemi skeem

Pea magistral
reduktsiooniklapp
Karter
Õli võttur
Õli pump
Möödavooluklapp
Õli filter
Väntvõll
Kepsud
Kolvid
Blokikaan
Turbo
Väljalase nukkvõll
Sisselase nukkvõll

Küsimused

Nimetage õlitussüsteemi kolm funktsiooni:

Vähendada hõõrdumist detailide vahel, mis vähendab nende kulumist ning soojuspaisumist.

Jahutada mootori sisedetaile. Soojuse ülekandmine nii kolvigrupi kui ka väntvõlli ja nukkvõllide laagrite piirkonnast väliskeskkonda.

Eemaldada hõõrdepindadelt ja koguda kokku kuluproduktid.

Mis tüüpi õlipumbad on kasutusel tänapäeva autodel?
Tänapäeval kasutatakse sisehambumisega rootor pumpad.

Kirjeldage nn kuiva karteriga mootorit. Eelised, kus kasutatakse.
Kuiv karter hoiab õli valises paagis kust pumpab väli pump survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse. Kasutatakse motospordis, laevadel, tankidel. Kasutatakse sest neile mõjuvad tsentrifugaaljõud on niivõrd suured, et märja karteri puhul surutaks õli vastu karteri seina ning sellisel juhul võib õlipump kuivaks jääda ja mootori karteri puhul surutaks õli vastu karteri seina ning sellisel juhul võib õlipump kuivaks jääda ja mootoriõlitus ei toimuks .

Kuidas tagatakse hõõrdepaari kolb-hülss õlitus?
Kolbi-hüllsi õlitus tõimub kas läbi kepsu, millest pritsitakse õli silindri seinale või oli pihustitega.

Milliseid mootori detaile õlitatakse surveõlitusena, paiskõlitusena ja õliudus?
Surveõlitusega õlitatakse kolvid, silindrit, paiskõlitusega võllid ja õliuduga mootori ketti .

Milline on mootoriõli vahetuse välp?
Õlit vahetatakse reeglina iga 10 000km järgi, või iga aasta tagant, isegi siis kui auto seisab. Kindlasti tuleb jälgida ka auto manuali. Uuematel autodel saab õlivahetuse välp olla ka suurem ehk mingi 20 000 km.

Auto hoolduse välp sõltub auto läbisõidust.

Õli lekke tuvastamine . Mootori puhtaks pesemine ja lekke otsimine.

Pakkuksin õli mis on sobilik aasta ringse sõitmiseks meie kliimaga . Pakkuksin SAE 5W-30

Soovitaksin auto mootor seisma jätta ja pukseeri lähimasse töökotta.

Dünostend

Sissejuhatus

Aruanne annab ülevaate labori käigus omandatud teadmistest ja annab vastused laborijuhendis esitatud küsimustele. Labori katseautoks on 1989. aasta Opel Vectra A 20SEH.

Sisepõlemismootori näitajad

Praktilise töö eesmärk: kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi.

Töövahendid:

Katseauto
Tööristakomplekt
Mõõte- ja kinnitusvahendid
Autotootja koostatud juhendmaterjal
Auto mark, mudel: OPEL VECTRA A

Iseloomustus

Tüüp: 20SEH
Silindrite arv: 4
Töömaht: 1998 см3
Mootori juhtimine: Bosch Motronic
Mõõtmise eelised ja puudused:
Plussid(+): lihtne ja odav konstruktsioon , on võimalus kalibreerida, on võimalus hinnata mootori kvaliteedi.
Miinused(-): tööpuudus pideval kiirusel ja pideval momentil, mootori võimsuse suurendamisel langeb mõõtetäpsus.

Normeeritud heitgaaside kogused

Tabel 3.1 Normeeritud heitgaaside kogused
Katseautol kasutatakse keraamilist katalüüsmuundurit.
Hapnikuandurina kasutatakse lambda andurit.
Automootori poolt arendatav võimsus püsival kiirusel:
Kiirus
Võimsus (3 käik)
Võimsus (4 käik)
30km/h
1,7 kW
50 km/h
4,0 kW
70 km/h
6,5 kW
6,4 kW
Tabel 3.2 Mootori võimsus püsival kiirusel

Mootori erivõimsus

Mootori mass- 170 kg
Liitervõimsus
Pe= 96/2= 48 kW/l
Mootori võimsus massi kilogrammi kohta
N= 96/170= 0,56 kW/kg
Ottomootori erivõimsus ja diesel mootori erivõimsus.
Sele 4.1. otto ja diiselmootori erivõimsused.

Küsimused

1. Mille alusel kehtestatakse keskkonnasäästu normid euro 0, euro 1, ...?
Euro 1 (1993):
Sõiduautod- 91/441/EEC.
Sõiduautod ja väiked veosõidukid - 93/59/EEC.
Euro 2 (1996) Sõiduautod - 94/12/EC (& 96/69/EC)
Mootorrattad - 2002/51/EC (row A) - 2006/120/EC
Euro 3 (2000) kõigile sõidukile - 98/69/EC
Mootorrattale - 2002/51/EC (row B) - 2006/120/EC
Euro 4 (2005) erinevatele sõidukile - 98/69/EC (& 2002/80/EC)
Euro 5 (2008/9) ja Euro 6 (2014) väikeste sõiduautode ja kommertsveokite jaoks - 715/2007/EC
2. Kuidas hinnata kadusid jõuülekandes? Millest need sõltuvad?
Kasutegur (ηT) – see faktor lubab meil hinnata jõuälekanne võimsuse kadusid.
Hüdrauliline pöördemoment kadu sõltub pöörlemistelje nurkkiirusest.
Mehhaaniline kadu sõltub edastatavate pöördemomendist.
3. Arvutage ühe liitri vedelkütuse põletamiseks kuluva õhu kogus.
Lтв = (2,67С+8Н+8-О)/23,2= 1,38
4. Võrrelge erinevaid testimisviise.
Inertsiaalne stend - on konstruktsioon, mis koosneb ruumilise raamiga , mille peale on paigaldatud ja kinnitatud testimise sõiduk.
Koormuse stend – on sarnane inertsianaalse stendiga, erinevus seisneb selles, et mootori pidurdab eri seade.
Kombineeritud stend - miski nagu sümbioos inertsionaalse ja koormuse stendide.
5. Selgitage stroboskooplambi tööpõhimõtet.
Stroboskooblambi tööpõhimõtte on välklambina, mis toodab valgussähvatust vahedega 1-1,5 sekundit.
6. Ül. Stroboskoop.
Sõiduauto liigub luminofoorlampidega valgustatud teelõigul. Auto rattad näivad seisvat paigal. Kui suur on auto kiirus? Valgustid vilguvad sagedusega 50Hz ja autoratta läbimõõt on 60 cm.
V= f*2*π*r=1/50*2*3,14*30= 3,768~ 135 km/h
30