moodustuvale süsihappegaasile lisandub ka karbonaatide lagunemisest tekkiv CO2. Põlevkivi CO2 emissiooni potentsiaal, sõltuvana kütteväärtusest, karbonaatide täieliku lagunemise korral energeetilisele põlevkivile on 100 gCO 2/MJ. Sama arvväärtus kivisöele on ligikaudu 90 gCO2/MJ. Karbonaatsete mineraalide lagunemisaste põlevkivi tolmpõletamisel on lähedane ühele. Süsihappegaasi emissioon on vahemikus 1,351,45 kg/(kWe·h). 3. Katla mõi ste ja põhitüübid Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast
kus juures vajalik energiat saadakse orgaanilise kütuse põletamise või sisepõlemismootorite väljalaskegaasidelt. Soojusenergiaga aurustatakse suletud anumanas vett, millest saadaksegi auru ettenähtud rõhul. Kokkuvõttes võiks laeva aurukatelt seega määratleda kui soojusvahetit, mille ülesandeks on auru tootmine laeva vajadusteks ettenähtud, atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul soojusenergia sisestamise teel. Katelseade on seadmete ja süsteemide kompleks ettenähtud parameetritega kuuma vee või auru tootmiseks. Katelseadme koosseisu kuulub katelagregaat, kütuse-, toitevee-, auru-, põlemisõhu-, gaaside- jt süsteemid koos neid teenindavate abimehhanismide, kontroll- mõõteriistade, automaatika- ja kaitseseadmete ning -süsteemidega. Katelagregaat e katel on katelseadme tähtsaim osa, kus toimub soojusvahetus ning kuuma vee ja auru tootmine
. 59 4.3.2 Haalamispel ............................................................................................................. 59 4.3.3 Hüdrauline süsteem ................................................................................................. 60 5 4.4 Õlise vee separaator ....................................................................................................... 61 4.5 Laeva katelseade ............................................................................................................ 63 4.5.1 Katel ........................................................................................................................ 63 4.5.2 Põleti........................................................................................................................ 64 4.6 Laeva veemagestusseadmed ....................................................................
Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevatest kttepindadest, mis on paigutataud hte vi mitmesse korpusesse , kolle on ettenhtud ktuse pletamiseks ja kttepinnad on ettenhtud plemisel vabaneva soojuse lekandmiseks veele ja ka plemishule, ning seda soojust kasutatakse veel
agtripoolses otsas kolmandal tekil on kütusevastuvõturuumi luugid ehk lootsi luugid. Reisijate pealevõtmiseks on vööri ja ahtri seitsmendal tekil kummaski pardas veekindlad luugid. Kauba transportimiseks laevas kasutatakse kaubalifte, reisijatel on reisijate liftid. Autotekilt kauba lattu toimetamiseks on kauba tõstuk. Autotekil on ka luugid kauba toimetamiseks vööripõtkurite ruumi, peamasinaruumi, rumpliruumi ja masina lattu. 4.5. Laeva katelseade Laeva katelseade on kombineeritud vee tsirkulatsioonisüsteemiga. Süsteemis on veel toiteveepumbad, soojaveekast, tehnilise vee tank, kondensaator ja vaateklaasiga tank kuhu koguneb kondensaat. Abikatlad kasutavad sama kütust mis peamasinad ja abimasinad. Katlad: Mark Unex CHB 6000 Arv 2 Tüüp leektorukatel Auru töörõhk 7bar Auru temperatuur 160° Auru tootlikkus 6000kg/h
Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. Kasutusalad: · kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, · raketikütusena, · metanooli ja mootorikütuste tootmisel, · metallide keevitamisel (kõrgtemperatuurne leek üle 2600 °C), · keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Katlad Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilist päritolu kütuse energiat.
Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.48. Malekorras liigutatavate resti- Joonis 5.49. Wärtsilä patenteeritud elementidega kolle TRF, Rootsi koonilise restiga alt- firma KMW ENERGI AB söötmisega kolle BioGrate Joonis 5.50. Soome firma Putkimaa OY tahkekütuse põletamise kompleksne PMA tüüpi katelseade võimsustele 1 10 MW Kettrestid sobivad hästi suuremate võimsuste korral mitmete kütuste põletamiseks samas koldes. Näiteks 1984. aastal Boråsi (Rootsi) rekonstrueeritud kahe kettrestkoldega aurukatla tootlikkus on sõltuvalt kütusest kummalgi 60 90 tonni auru tunnis. Selle katla restiosa lõige on toodud joonisel (vt joonis 3.17). Põhikütuseks on hakkpuit, kuid lisaks on võimalik kasutada ka turvast ja kivisütt.
annaabi.ee 
