VÄNTMEHHANISMID Mootor muudab kütuse põlemisel saadud soojusenergia mehhaaniliseks tööks. Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist liikumatud ja liikuvad. Liikumatu osa mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.P...
kasutamist stock mootorites. Tuntumad väntvõllivalmistajad on Lunati, Crower, Cola ja Callies. Kepsud Keps (rod, con rod, connecting rod) on ühenduslüliks kolvi ja väntvõlli vahel ning annab kolvi üles alla liikumise väntvõllile edasi. Nagu öeldud ülalpool, on ta selle rollis pidevalt suure koormuse all. Õigupoolest ongi just kepsud võistlusmootorites kõige enam purunev komponent. Kõrgetel pööretel purunenud keps ('throwing a rod', tõlkida võiks (kolvi)varre viskamine:) toob aga sageli kaasa kõlbmatuks muutunud väntvõlli ja/või augu plokis ning tihti ka muud hävingut. Kepsusid valmistatakse muuhulgas titaanist (eksootiline ja kallis, kasutusel võistlusmootorites); alumiiniumist (kasutatakse samuti võistlusmootorites, näiteks Top Fuelis, vajab sama tugevuse saavutamiseks rohkem materjali, kuid on sellele vaatamata kergem ning elastsem, mis aitab
Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesanne Väntmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks Väntmehhanism koosneb ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Väntvõll Väntvõlli laagrid Keps Kepsu laagrid Kolb Kolvi rõngad Kolvi sõrmed Hooratas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level ...
tekkinud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Mootoriosad · Silinder Ploki osa, kus sees liiguvad kolvid ehk koht, kus sees toimub energia tekkimine ja muundumine. · Kolb Silindris liikuv osa, mis saab liikumiseks jõu kütte põlemisest ning annab selle üle kepsule. · Keps Väntmehhanism. Sirgjooneline liikumine - ringjooneline liikumine. Annab kolvilt saadud jõu üle väntvõllile. · Väntvõll Väntmehhanism. Väntvõll pöörleb ja annab energia mootoritöötamiseks. Kasutamine · Kahetaktilisi sisepõlemismootoreid kasutatakse väiksematel liiklusvahenditel näiteks paatidel ja mootorrattastel . Seda kasutatakse ka väiksemate seadmete nagu generaatorid käitamiseks ning väiksemate tööriistadel nagu
Sander Rõuk 8B Väntmehhanism Väntmehhanismi kasutatakse harilikult sispõlemismootorites, õmblusmasinates või aurumasinate juures. Väntmehhanism koosneb liugurist, kepsust , vardast ja võllist. Väntvõll Väntvõll on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitu...
tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Mootor I nukkvõll V klapid P kolb R keps C väntvõll W veesärk E nukkvõll Mootori osad 1. Silinder Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. 2. Kolb Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasitagasi liikumist 3. Keps kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise
Tagasiliikumist alustab pealiugur, eemaldades templi toorikust. Samuti liigub tagasi matriitsipool, mis vabastab tooriku. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks valin press-stantsi. Saadavad stantsised on mõõtmete täpsuselt väga täpsed, mis tõttu on stantsimiskalded oluliselt väiksemad või puuduvad üldse. Samuti puuduvad sidepinnad. Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps Stantsimise joonis Deformeerimiskalle Stantsise lõppvagu Lõiketöötlust vajavad detaili osad 6 ava Ø6mm Ø12mm Süvend 10mm M6 ava Süvendit ei ole võimalik valmistada stantsimise teel, mistõttu kasutatakse
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond,
Surveaste : · Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe . Mootori ehitus : · Väntmehhanism · Gaasijaotusmehhanism · Jahutussüsteem · Õlisüsteem · Toitesüsteem · Süütesüsteem Väntmehhanism : · Võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks . · Kaanega kaetud silinder . · Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb · Kolvirõngad · Kolvisõrm · Keps · Kuumenemisel paisub kolb sõrme suunas rohkem , sest kolvisilma ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel :
Joonas Mehilane 2 5 5 4 5 Jüri Heik 3 2 5 2 4 Kaarel Kluge 3 4 3 4 2 KARL Haljasmägi 4 5 2 5 3 kati Keps 5 2 4 3 3 Lauri Aru 2 3 5 4 3 Madis Kaup 3 4 3 5 3 Reiko Kallion 5 5 5 2 3 Rein Liiva 3 2 4 4 3
1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Sisepõlemismootor - Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris. Esimene 4-taktiline sisepõlemismootor Leiutajaks oli Saksa insener Nicolaus Otto kes ehitas selle valmis aastal 1876. Kuidas see töötab Kõigepealt on vaja tööle ajada mootor. Alguses mootor ajab käima väntvõlli, väntvõll liigutab kepsu ja keps liigutab üles alla kolvi. Kui mootor juba käib liiguvad samad osad juba puhtalt inertsist. Veel tööst 1.Algpositsioon 2. Sisselasketakt 3.Survetakt 4. Kütte süütamine 5. Töötakt 6. Väljalasketakt Kasutamine Autod Veoautod Mootorrattad Ehitus masinad ... enamikus tehnikas on kasutusel 4-taktiline sisepõlemismootor
Väntmehhanism 1. väntmehhanismi liikuvad osad on: Klob, klovi sõrm ja keps 2. kuiva ja märja hülsi vahe on: Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada
tormi võimuses ... pars - parred vomm tormilatern ll hä põhk Rukkilõikus Saaremaal 1913 Linad lõugutati, s.t peohaaval raatsiti kuprad. Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis
.............................................................................................18 SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB........................................................................................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD...............................................................................................
Sierra Leone Kasper Keps Generally l Costitutionalrepublic l President is Ernest Bai Koroma l Population 6.5 million l Currency is the leone l Joined with Commonwelth in 27 april in 1961 l Republic declared in 19 april 1971 Location lA country in West of Africa l Bordered by Guinea, Liberia and Atlantic Ocean l The capital is Freetown which is also the biggest city Flag and Coat of arms l The coat of arms symbolises "Unity, Freedom, Justice" and it's also their motto. l The stripes of the flag are symbolic for:agricultural and natural resources of the country(green), justice(white) and Freetown's harbor(blue). Languages & religion l Official language is English l National language is Krio which is understood by 95% and spoken by 10% of the population l 60% of the population are followers of Islam, 30% Christianity and only 10% African indigenous religion. Education Six years at primary level a...
N mootorsõidukid veoste veoks Et oleks lihtsam paberite järgi sõidukite tüüpi tuvastada 2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal)
Väntmehhanism ja selle osad Väntmehhanism: Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Mootori kõige tähtsam osa on mootoriplokk.Plokile kinnitub enamik mootori detaile.Temaga ühes on tükis on valatud karteri ülemine pool.Ploki vastutusrikkamaid kohti on silindrid.Silindreid katab ühine alumiiniumisulamist plokikaas.Selles on iga silindri kohal süvend- põlemiskamber.Kohakuti ploki aukudega jätkuvad kaanes jahutusvedeliku ja õli kanalid.Põlemiskambrisse suubuvad sisse- ja väljalaskekanalid, mis lõppevad klapi pesadega.Peale selle on
Stantsimisviis Horisontaalstantsimismasinaga valmistatakse peamiselt peaga varda, rõnga, puksi ja astmelise toru tüüpi detaili toorikuid. Seetõttu sobib antud stantsimisviis minu variandile vastava detaili valmistamiseks. Horisontaalstantsimismasin on põhimõtteliselt horisontaalne väntpress. Elektrimootor 1 paneb pöörlema kiilrihmülekande 2, hooratta 3 ja siduri 4 kaudu ajamivõlli 5. Ajamivõll paneb pöörlema hammasrataste 6 kaudu väntvõlli 7. Väntvõllile on kinnitatud keps 8, mis annab edasi-tagasi liikumise pealiugurile 9. Peale selle on väntvõll ekstsentriku 10, kepsu ja kangsüsteemi 11 kaudu ühendatud külgliuguriga 12. Stants koosneb liikumatust mitmevaolisest pressi kerele kinnitatud matriitsipoolest 14 ja vastavate vagude kohal pealiugurile kinnitatud templitest 15. Horisontaalstantsimismasinal töötamisel asetatakse kuumutatud lähtetoorik (metallvarb) liikumatu matriitsipoole esimesse vakku otsaga vastu piirajat 16.
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...
Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus ehk siis aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra esialgsest aktiivsusest. See on aeg, mis on vajalik, et pooled ebastabiilsed aatomituumad ainetükis sellest närvilisest olekust vabaneksid. Misasi see fucking avtiivsus on?! Kui aine sisaldab radioaktiivseid tuumi, siis ta kiirgab. Seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus. Aktiivsus väljendab seda, kui palju või vähe radioaktiivne on üks teatud hulk ainet või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekere...
vigastusi võib olla ka kolvigrupis Kui väntvõlli vigastused on tingitud vähesest õlitusest, kontrollitakse kolvigrupi detaile, klappe ja klapijuhtpukse, õlitõrjekübaraid-neid detaile mis võivad põhjustada suurt õlikulu Kontrollitakse ka õlipumpa ja reduksiooniklappi Kui selgub, et Kolvilon pragu või läbi põlenud rõngasoonte vahelik, paigaldatakse kõik uued kolvid Kui kolvipõhjal on klapitaldriku jälgi, kontrollitakse üle kõik klapid Kui üks keps on ilmselgelt deformeerunud, vaadatakse üle ka kõik teised Kui selgub, et Suure õlikulu tõttu vahetatakse välja kolvigrupp, tuleb tingimata remontida ka plokikaas Vahetada klappide õlitõrjekübarad, aga vajaduse korral ka klapid ning nende juhtpuksid Tasapinnalisuse kontrollimine Osandatud ploki ja plokikaane lahutuspindade tasapinnalisust kontrollitakse ka siis, kui nende vahelisel tihendil pole vigastusi Kui selgub, et tihend pole
TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE PÕLEMISKAMBRI MAHU SUHET. · SILINDER - SILINDER MOODUSTAB RUUMI, KUS TOIMUB KÜTTESEGU PÕLEMINE JA SOOJUSENERGIA MUUNDAMINE MEHAANILISEKS TÖÖKS. · KOLB - KOLB ON SILINDRIS TIHEDALT LIIKUV VAHESEIN. MOOTORI TÖÖTAMISEL SOORITAB KOLB SILINDRIS SIRGJOONELISELT EDASI- TAGASI LIIKUMIST. · KEPS - KUJUTAB ENDAST KANGI MIS SEOB KOLVI EDASI TAGASI LIIKUMISE VÄNTVÕLLI PÖÖRLEVAKS LIIKUMISEKS JA VASTUPIDI, OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR
karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Üks tsükkel on sellega läbi ja edasi protsess kordub. Mehaanilist tööd teeb mootor ainult töötakti jooksul ja osa sellest kulub esimese, teise ja neljanda takti sooritamiseks. Töötakti ajal tehtud ja ülejäänud taktide sooritamiseks kulutatud töö vahe ongi mootori kasulik töö. pV-
suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside survel surutakse kolb alla ning keps pöörab väntvõlli. Nii muundatakse kolvi sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördliikumiseks. Väljalaskeklapi avanemisel ja kolvi ülesliikumisel väljuvad heitgaasid silindrist.Mootori tööga on seotud järgmised mõisted. Ülemine surnud seis (ü.s.s.) kolvi kõige ülemine asend. Alumine surnud seis (a.s.s.) kolvi kõige alumine asend. Väntvõlli vända raadius kaugus väntvõlli võllikaela teljest vändakaele teljeni.
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites,...
see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. 19.Koostootmiselektrijaama tööpõhimõte ning energiajada Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus- ja tuumaelektrijaamades. Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või tuumareaktsioonides
mootor põhjalikku remonti Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud kepsulaager tekitab kõrgematoonilist ja teravamat kloppimist kui raamlaager. Seda kuulda sooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel piirkonnas 2. kloppiv laager tehakse kindlaks küünlajuhtme lühistamisega NB Kloppiva laagri korral ei tohi mootorit tööle panna, sest see rikub väntvõlli kaela ja remontimisel tuleb võll üle lihvida. Halvimal juhul puruneb keps või selle polt, mille tagajärjel muutub mootoriploki remontimine tavaliselt võimatuks. Kui teel olles puudub võimalus auto pukseerimiseks, siis hädaabinõuna lülitatakse kloppiva laagriga silinder tööst välja Mootori kuulamise piirkonnad Piirkonnas 3 kuulatakse klapimehhanismi. Kui paisumispilude reguleerimine teravat kloppimist ei kaota, on põhjust arvata, et klapi pesa rõngas on lahti. See viga tuleb kohe kõrvaldada, sest rõnga purunemine
Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse
Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 7 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd. Väntvõlli vända raadius on kaugus väntvõlli teljest vändakaela teljeni. 3. Vänt, keps mehhanism 3.1 Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: Kolb 1. Kolvi ülesandeks on võtta töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem.
Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 5 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd. Väntvõlli vända raadius on kaugus väntvõlli teljest vändakaela teljeni. 3. Vänt, keps mehhanism 3.1 Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: Kolb 1. Kolvi ülesandeks on võtta töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 4
11) Koormus ühe tsükli jooksul tehtud töö. 12) Võimus väntvõlli poolt sekundis tehtav töö, võrdeline koormuse ja pöörlemissagedusega 13) Surveaste silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. 4. Vänt- kepsmehhanism. *Vänt-kepsmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Põhiosad: mootori plokk, kolvid, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja selle laagrid, väntvõll ja selle laagrid, hooratas. 4.1 Mootori plokk - Mootoriplokk on mootori kõige suurem osa, mille külge kinnitub enamus ülejäänud juppe ja mille sisemuses suur osa tegevusest aset leiabki. Mootoriplokk on mootori vundament. Ta määrab ära, kui suure ja võimsa mootori ehitada saab. Töömahud kõiguvad viiest kümne liitrini, võimsused paarisajast mitmetuhande hobujõuni. Ka plokke on seega väga erinevaid nagu näiteks malm- või alumiiniumsulamist plokk.
Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp
Legends of the Fall Jim Harrison Kasper Keps 11c About the author James "Jim" Harrison Born in December 11, 1937 in Grayling , Michigan. American author known for his poetry, fiction, essays, reviews, and writings about food Blind in one eye since childhood (left eye) . He was educated at Michigan State University where he received his B.A. (1960) and M.A. (1964) in comparative literature Married and has two daughters. Has written over 50 books. Main Characters COL
Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõll keti või hammasrataste kaudu. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid üle. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki. Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi. Klappe hoiavad suletuna klapivedrud
Joonis 5. Sööda liikumine künasse: 1- sööda liikumistee torude kaudu; 2- söödakogur; 3- küna Kasutatud on ka õõtslatt-konveiereid (joonis 6). Seda kasutatakse nii kuiva kui ka vedela sööda jaotamiseks. Segistist langeb sööt läbi reguleersiibri renni, kus liiguvad veolati abil selle külge kinnitatud jaotuslabad. Torust veolatt on riputatud vankrite külge, mille rullikud veerevad renni külgedele toetuvatel teedel. Veolatti liigutab keps, mida käitab ajami vänt. Püstasendis tõmmatakse sööta piki renni, kust see läbi jaotusiibritega suletavate torude kaudu kukub künasse. Töötaja liigub ajami poolt segisti poole ja avab järjest jaotussiibreid [3]. Veel tooksin välja söödajaoti PKA-1000 (joonis 7), mis on varbseibkonveieriga söödajaoti. Seadmel on 2 söödatoru, milles liigub sööda edasitoimetamiseks seiblatt 4. Lattide ajamipoolsetes otstes on tõukurid 14 ning nende vahel kett 7, mis jookseb üle
4 1.1 Sisepõlemismootor 1.2 Tööpõhimõte Selle tehnilise seadeldise abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks. Kütusena kasutatakse tänapäevil kõige levinumalt bensiini, on ka teisi küttematerjale nagu gaas, diisel jne. Siin väike seletav pilt ennem, kui asume sünade juurde, kuna peab ikkagi aru saama mis on mis ja kus need asjad asuvad. I - sisselaske nukkvõll V - klapid P - kolb R - keps C - väntvõll W - veesärk E - väljalaske nukkvõll S - süüteküünal Kõik see süsteem on tegelikult välja töötatud kütusest energia kätte saamiseks ehk plahvatuse energia rakendamiseks mingiks edasiseks tegevuseks, nt: autol rataste ringi ajamiseks, et see edasi liiguks. Kütust ammutatakse sellest vajalikust lähedal olevast paagist, mida peale pumbatakse. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude 5
eh ha ni s mi vabadusaste Liikuvate lülide arv: 1 – vänt, 2 – keps, 3 – liugur. Kinemaatiliste paaride arv: Kõrgemad paarid puuduvad. Neli madalpaari: pöörlemispaar O (liikumatu lüli ja vända vahel), pöörlemispaar A (vända ja kepsu vahel), pöörlemispaar B (kepsu ja liuguri vahel), translatsioonipaar liuguri ja liikumatu lüli vahel. Seega väntmehhanismi vabadusaste W 3* n 2* p5 p4 3*3 2* 4 1 2. Punkti A koordinaadid xA = OA*cos = 40*cos yA = OA*sin = 40*sin Kui =130, siis
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. ...
Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määrtud liikumise juhul, kui ette anda ühe või enama lüli liikumine suvaliselt valitud lüli suhtes. Lüli, millel on ette antud liikumssedaused on ette antud, on vedav lüli, lüli, mille liikumine on vedavate lülide liikumissedaustega määratud on veetav lüli. Joonisel: II joonis kinemaatiline ahel, vänt 1 on vedav lüli, vahelüli on keps 2 ja veetav lüli kolb. 3. Joonestada väntmehhanism ja määrata selle vabadusaste. W = 3n 2p5 p4; W = 3*3 2*4 = 1 4. Joonestada sarniirnelilülik ja määrata selle vabadusaste. w=3n-2p5=3*3-2*4=1 5. Joonestada kulissmehhanism ja määrata selle vabadusaste. w=3n-2p5=3*3-2*4=1 6. Joonestada varbmehhanism, mille vabadusaste W=2 ja mis koosneb ühest düaadist. w=3n-2p5=3*4-2*5=2 7
silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõu ülekanne paneb rattad pöörlema ja auto liikuma.) Sisselasketakt 1: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning kütusesegu imetakse silindrisse. Survetakt 2: klapid on nüüd suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt 3: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt 4: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Seejärel kogu protsess kordub. • Auruturbiini tööpõhimõte (JOONIS!): Auruturbiini paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. (Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega.) Kiire auru juga suunatakse turbiini labadele ja rootor hakkab pöörlema. Auruturbiin
Kasper Keps Psühholoogia Kümme asja, mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma Psühholoogiks olemisest ei piisa kindlasti mitte kümne asja teadmisest, aga on kümme asja lähtudes loengumaterjalidest, kursusel õpitust ja mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma ja oskama ning ilma milleta oleks väga raske või täitsa võimatu psühholoog olla. Jüri Allik toob enda kolmanda loenguslaidides välja kaheksa punkti mida psühholoog peab oskama ja teadma. Teadmised, uurimisoskused, mõtlemisoskus, eetika, väljendusoskus, informatsiooni kogumise oskus, suhtlemisoskused ja psühholoogia ajalugu need on kaheksa punkti mida Jüri Allik toob välja enda kolmandas loengus ja mis tema arvates peab psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel üheksandaks kehtivad seadused ja kümnendaks teiste psühholoogide...
tsentrifugaalregulaator *Tphimte *Kasutamine 1829 George ja Robert Shephenson vedur Rocket Siseplemismootorid ja juseadmed Siseplemismootor- soojumasin, milles ktus pleb mootori sees Vlisplemismootor- ktus pletatakse vljaspool mootorit Liigitatakse: Ktuse jrgi: Gaasimootor, Bensiinimootor, Diiselmootor TAKTIDE JRGI: Kahetaktiline, Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JRGI Reas V Bokser Tht EHITUSE JRGI: Kolb, Vankel, Turbo, Reaktiiv Neljataktiline bensiinimootor: Phiosad: Silinder, kolb, keps, vntvll, klapid, knlad SISSELASKETAKT SURVETAKT TTAKT VLJALASKETAKT Diiselmootor Erinevused bensiinimootoriga vrreldes. Massiivsem ehitus KTUS- aine, mis sisaldab salvestunud energiat sellisel kujul, et seda saab plemisreaktsiooni abil sealt vabastada. Ktuste liigid: Tahked Vedelad Gaasilised Ktuse tekkimine Akumuleeritakse pikeseenergiat bioloogiliselt aktiivsesse kehasse( elusolendisse). Bioloogiline lagunemine tkestub mingil phjusel teatud tasemel.
www.eaei-ttu.extra.hu Variant 1 1) Ehitusmasinate arengu 1 etappi isel: a) elavjõu kasutamine mehhanismide käitamiseks; b) kaasaegsete mas. Prototüüpide ilmumine 2) Masinaks nimetatakse a) mehhanismi b) mehhanismide kompleksi 3) Masina parameetri määrab kõige täpsemini a) tehnoloogilised ja eksplutatsioonilised võimalused 4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) l...
Details or parts for working engine : - piston - kolb - crankshaft - väntvõll - cambshaft - nukkvõll - intake valve - sisselaskeklapp - intake port - sisselaske - head - pea - coolant - jahutus - engine block - mootori plojj - oil pan - karter - oil sump - karteripõhi - spark plug - küünal - exhaust valve - väljalaskeklap - exhaust port - väljalaskekanl - piston kolb - connecting rod - keps - rod bearing - sõrm Intake fuel and air mixture Compress All valves is closed and piston pushes the mix Combustion when piston is top dead centre, Exhaust piston push combustion gases out 1. The piston starts at the top, the intake valve opens, and the piston moves down to let the engine take in a cylinder-full of air and gasoline. This is the intake stroke. Only the tiniest drop of gasoline needs to be mixed into the air for this to work
Poldipeade kujud 1. Peitpea 2. Ümarpea 3. Kuuskant 4. Poolpeitpea 5. Silinderpea Materjal: • Teras – odav ehitusteras …roostevaba • Messing ja pronks • Titaan • Plast • Keraamika • Komposiit (sh süsinikkiud) • Alumiiniumi sulam (magneesiumist detailide ühendamiseks) Poltide ja mutrite materjal • Fosfaatimine – keemiline või elektrokeemiline kate, nõrk korrosioonitõrjevõime, autonduses mootori poldid ( keps ja plokikaas, kus nagunii korrosiooni pole). Hea hõõrdumisega. • Tsinkimine – elektrolüüsi teel (galvaaniline) või sulatsingi vannis. Galvaaniline tsinkimine on odavam ja rohkem kasutusel • Kromaatkate (Cr-VI) – keskkonnanõuete tõttu hääbumas, täna autotööstuses keelatud • Tsinklamellkate – kaasaegne autotööstuses aktsepteeritud meetod, sobib kõrgtugevatele terastele, kõrge korrosioonikindlus, ei ole keskkonnaohtlik, vedel
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
saetakse prussist soovitud paksusega saematerjal. Tavaliselt tehakse seda kahe raamsaega (esimene lõikab lahti kakskantprussiks, teine saeb prussist saematerjali). Prussimisega saagimise eelised: keskelt lõigatud materjali ei pea servama, suur tootlikkus, soovitud materjali mõõtmed on kergemini kätte saadavad. 43. Mis on raamsaed Raamsael pingutatud saelehtedega raam liigub ülesse ja alla ning lõikab palki/prussi allaliikumise käigus. Raamsae edasi-tagasi liikumist tekitab keps mis on kinnitunud ekstsentrilisele väntvõllile, mida ajab ringi elektrimootor. Raamsaed jagunevad kahte gruppi: levinum on ülemise ajamiga raamsaag, mille käigupikkus on 500…700mm. Alumisega ajamiga raamsael on käik ühtlasem aga käigu pikkus 300…450mm. 44. Ketassaagide eelised: need on suhteliselt väikese massiga ning ei vaja massiivseid vundamente ning aluseid, järelsaag lõikab sirgelt ning pinnakvaliteet on suhteliselt hea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
