Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Äriõiguse konspekt (0)

Õigus - Õigus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb õiguse realiseerimine?
  • Mis on õigusrikkumine ja millised selle liigid?
  • Miks tsiviilõiguses nii on?
  • Kes maksab nuud?
  • Mida tähendab firma ja milline seeta ei tohi olla?
  • Mida tähendab prokuura?
  • Kellel puudub juhatuse liikme vastutus?
  • Millised on vähemuste kaitseviisid osaühingus?
  • Milles seisneb osakapitali suuruse muutmine?
  • Mis on valitsemise governing ja valitsemise governance vahe?
  • Mis teeb OÜ osanikud juhtimise seisukohalt nii eriliseks võrreldes aktsionäridega?
  • Millal tekivad ja millal lõppevad juhatuse liikme volitused?
  • Kuidagi piirata?
  • Mis on juhatuse liikme vastutuse aluseks vastutuse liigiks ja tagajärjeks?
  • Mida tähendab väide et tehingu tegemiseks on vaja tahteavaldust?
  • Mida tähendab edasilükkav ja äramuutev tingimus?
  • Mida tähendab esindusõigus ja milliseid esindusõigusi kehtiv õigus sätestab?
  • Mis on võlg ja mis võlasuhe?
  • Mille alusel võlasuhe võib tekkida vähemalt 5 alust?
  • Milline on lepingu sõlmimise skeem?
  • Mida tähendab lepingu tüüptingimus?
  • Kuidas tuleb tsiviilõiguslikud kohustused täita?
  • Kuidas võlasuhe lõppeb alused?
  • Mis on nende sisuks?
  • Mida tähendab hoonestusõigus?
  • Mis on reaalkoormatis?
  • Mis on omand ja mis selle elemendid?
  • Mis on valdus ja mis selle elemendid?
  • Mida tähendab töölepingu üleminek?
  • Millistel tingimustel jätab kohus ajutise halduri nimetamata?
  • MILLISED ON PANKROTI VALJAKUULUTAMISE TAGAJARJED?
  • Mis on tagasivõitmine ja millised selle eeldused?
  • Mis on saneerimise eesmärk?
  • Kes esitab saneerimisavalduse ja mida selle tuleb kajastada?
  • Mis on võlgade ümberkujundamise eesmärk?
  • Millised on võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse peamised tagajärjed?
  • Mis on arbitraaziklausel?
  • Milline on Eestis kohtukorraldus?
  • Milline on kohtukoosseis erinevates kohtuastmetes ja erinevates menetlustes?
  • Mis on hagimenetluses tõendiks ja kuidas kohus neist teada saab?
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA
  • Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes
    - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku.  
    - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest ( seadustest ).    
    2. Nimeta õiguse idee kolm elementi
    Õigus koosneb:
    • õiglusest - on inimeste koosluse põhivää rtus , mis esitab õigusele nõude „igaühele oma“, filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused
    • õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega .
    • eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma ühiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti ühiskonda.

    3. Nimeta õiguse allikad nende vertikaalse jaotuse järgi, kirjelda neid lühidalt
    • Põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi kõrgeim õigusakt, mis määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Vähemalt läänemaailmas ja demokraatlikus ühiskonnas.
    • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga muutus Euroopa Liidu õigus Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks.
    • Seadused on põhiseaduse järel õiguse kõige olulisemad allikad. Seadused ei tohi olla põhiseadusega vastuolus . Konstitutsionaalsed seadused peavad olema olemas – riigikogu valimisseadus jne. Kas rohkem seadusi on, see ei ole vajalik. Konstitutsioonilised seadused on kohustuslikud. Seadlused on presidendi dekreedid, kui parlament ei saa kokku tulla, siis president kuulutab välja seadluse. Seadused on üldnormid ja kehtivad kogu riigi territooriumil.
    • Siseriiklikud määrused on funktsionaalselt üldiselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Määruseid saab anda valitsus ja ministrid ning ka kohaliku omavalitsuse volikogu . Määrusi võetakse vastu selleks, et täpsustada mingit seadust. Valitsuse määrused kehtivad kõigile. Ministri määrus 90% ei kehti üldnormina – kui põllumajandusminister kehtestab mingi määruse, siis see kehtib vaid selles valdkonnas. Küll aga välisminister või siseminister võivad kehtestada mingid määrused, mis on kõigile täitmiseks. Linna ja vallavalitsuse volikogu määrused kehtivad ainult selles vallas või linnas, kus nad on kehtestatud.
    • Euroopa Liidu määrus on selline õigusakt, mis kehtib kõikides EL riikides ja on kohaldatav. Need määrused võivad kohati olla põhiseadusega vastuolus. EL määrus peab olema eesti keelde tõlgitud ja avaldatud. Euroopa Teatajast saab leida eesti keelseid Euroopa Liidu õigusakte.
    • Kõik, mis pole avaldatud ja eesti keeles, siis järelikult need kõik ei kehti!!

    4. Nimeta õigusnormi kolm koosseisulist elementi
    • Eluliste asjaolude (juriidiliste faktide) kirjeldust õigusakti kehtimise jaoks nimetatakse õigusnormi hüpoteesiks. Hüpoteesist lähtuvalt peab hakkama otsima seadusest tulenevat vastust. “Võlgnik ei maksa tähtaegselt laenu.” – siis tuleb minna otsima seadust. KUI...
    • Dispositsioon on SIIS...ehk kuidas peaks käituma
    • Sanktsioon on VASTASEL KORRAL... Ehk mis siis saab kui sa nii ei käitu.

    • Juriidilisi tagajärgi nimetatakse aga kas dispositsiooniks või sanktsiooniks, kusjuures dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt.

    5.Nimeta õigussuhte kolm koosseisulist elementi, kirjelda neid lühidalt   
    Kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse.  
    1) Õigussuhte sisu - igale õigusele vastab teatud kohustus, miks ja mis tingimustel sõlmitakse nt. Laenuleping ,  nt. Raha laenamisel on laenaja kohustus raha tagasi maksta ja laenuandjal on õigus raha tagasi nõuda.  
    2) Õigussuhte subjektid (Inimene) - on isikud (inimesed või firmad vms), kes kannavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, ehk siis kõik need isikud, kellel ei ole seaduslikke takistusi õigussuhetes osaleda. Tsiviilõiguse ees on kõik isikud võrdsed – nii üksikisik kui ka riik.
    3) Õigussuhte objektid - all tuleb mõista neid materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid hüvesid, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekkis vastav sotsiaalne side inimeste vahel. Objekt on PÕHJUS, miks pooled on õigussuhtes.
    Kui mingi õigussuhe pole reguleeritud, siis on jama , sest kohtusse minna ei saa.
    6. Milles seisneb õiguse realiseerimine? Nimeta õiguse realiseerimise viisid ja kirjelda neid lühidalt   
    Õiguse elluviimine õigussubjektide vahendamistegevuse tagajärjel. 
    Õiguse realiseerimisviisid:  
    Kasutamine ja kinnipidamine , kui õiguse vahetu realiseerimise viisid, realiseeritakse õigussuhte subjektide vahetu käitumisega. NT: Kui mul on mingi kinnisasi, siis mul on objektiivne õigus seda lammutada, rentida, müüa, juurde ehitada. Kui ma neid õigusi kasutan , siis ma realiseerin seda õigust. Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises.
    Kui ma liikluses sõidan, siis ma pean järgima liiklusreegleid, pole võimalik mitte järgida – sellised seadused on kohustavad seadused – seadusest kinnipidamine.
    Rakendamine on siis kui riik sunnib, kui ma pole käitunud õigesti. Õiguse rakendamine ei realiseeru õigussuhte subjektide vahetu käitumisega, vaid see on riikliku tegevuse eriliik. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine – õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad organid (haldusorganid, kohtud)  
    7.Mis on õigusrikkumine ja millised selle liigid? Nimeta õigusrikkumise objektiivse koosseisu kolm  elementi. Nimeta õigusrikkumise subjektiivse koosseisu elemendid ja kirjelda neid lühidalt   
    • Õigusrikkumine on käitumine, milles isik eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab vastavale käitumisele õigusnormidega lubatud piirid.

    • Tsiviilõigusrikkumise all tuleb mõista lepingulise kohustuse mittetäitmist või kahju õigusvastast tekitamist.
    • Distsiplinaarõigusrikkumise tuleb tänapäeval mõista avalikus teenistuses töötavate ametnike poolt ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel süüteo toimepanemist.
    • Korrarikkumise all tuleb mõista süütegusid, mis jagunevad kuriteoks ja väärteoks. Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

    Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane mõiste. Formaalse tunnuse järgi eristab väärtegu vaid kergem karistus.
    • Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis süü küsimust. Kuidas subjekt suhtub sellesse, mis ta teinud on. Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis süü küsimust. Isiku süü vormideks on tahtlus (kavatsetud, otsene ja kaudne) ja ettevaatamatus ( kergemeelsus ja hooletus).
    • Objektiivne koosseis koosneb kolmest elemendist: teost (ka tegevusetus ), tagajärjest ja põhjuslikust seosest nende kahe vahel.

    • TÖÖSUHETES ei ole pooled võrdsed, tsiviilõiguses aga on kõik võrdsed.

    8.Nimeta õigusrikkumise koosseisulised elemendid   
    • Subjekti all tuleb mõista õigusrikkujat, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. Subjektiks võib olla ka juriidiline isik.
    • Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis süü küsimust. Kuidas subjekt suhtub sellesse, mis ta teinud on. Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis süü küsimust. Isiku süü vormideks on tahtlus (kavatsetud, otsene ja kaudne) ja ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus).
    • Objekti all tuleb mõista neid õigushüvesid, mille vastu on õigusrikkumine suunatud. Nendeks võivad olla nii isiku elu ja tervis, kui ka tema vara või muude õigused.
    • Objektiivne koosseis koosneb kolmest elemendist: teost (ka tegevusetus), tagajärjest ja põhjuslikust seosest nende kahe vahel.

    9.Nimeta EL-i institutsioonid    
    • Euroopa Parlament esindab ELiga liitunud riikide rahvaid.
    • Euroopa Ülemkogu on kujunenud ELi liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumistest.
    • Euroopa Liidu Nõukogu on institutsioon , kus kõigi ELi liikmesriikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks.
    • Euroopa Komisjoni koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kodanik. Komisjon on eelkõige Euroopa Liidu poliitika liikumapanev jõud.
    • Euroopa Liidu Kohus on Euroopqa Liidu eeskirjade täitmist jälgiv sõltumatu võim.
    • Euroopa Keskpank reguleerib Euroopa ühisraha – euro – kogust ja vastutab selle stabiilsuse eest.
    • Euroopa Kontrollikoja ülesanne on kontrollida Euroopa Liidu tulude ja kulude õigus- ja korrapärasust, peale selle kontrollib ta finantsjuhtimise usaldusväärsust.
    EUROOPA KOMISJON on kõige tähtsam – seal on praegu Andrus Ansip
    EUROOPA LIIDU KOHUS – sinna ei saa meie oma kaebusi esitada, aga sinna saab esitada riikidevahelisi vaidlusi. Meie ise saame minna Euroopa Liidu Inimõiguste kohtusse.
    EUROOPA KONTROLLIKODA – Eestist ei suudeta sinna kedagi veel saata
    10. Anna EL-i õigusaktide süsteem ja kirjelda nende mõju liikmesriigile   
    • Määrused on õigusaktid, millega ELi institutsioonid saavad kõige sügavamalt sekkuda riiklikku õiguskorda. Määrused on vahetult kohaldatavad.
    • Direktiivid on liikmesriikidele siduvad eesmärgi osas, kuid kuidas eesmärk saavutada on liikmesriigi otsustada.
    • Otsused on suunatud üksikjuhtude lahendamisele ja on adressaatidele siduvad.
    • Soovitused ja arvamused on üldjuhul poliitilise või moraalse tähendusega. Soovitustes antakse adressaadile soovitus teatava toimimise suhtes, kuid ei kohustata teda õiguslikult.
    • Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevuskavad on üldjuhul tulevikku ja Euroopa Liidu arengule suunatud kavatsused. Liidulepingute täpsustamine käib tegevuskava kohaselt, mida nimetatakse ‘valgeks raamatuks’. Õiguslikult mittesiduvaid tegevuskavasid nimetatakse ‘rohelisteks raamatuteks’.

    TsÜSi KOHTA
    11. Millised tsiviilseadused kuuluvad tsiviilõiguse pandektilisse süsteemi ja milliseid õigussuhteid need reguleerivad?
    Pandektilise süsteemi puhul jagatakse tsiviilõigusnormid viide gruppi:
    • Üldosa sätestab tsiviilõiguse üldised põhimõtted, mis laienevad kõigile tsiviilseadustele (ja mitte ainult).
    • Asjaõigus käsitleb asju, nende valdamist ja omandi küsimusi jt asjadega seonduvaid õigusinstituute.
    • Võlaõigus on sisuliselt lepinguõigus.
    • Perekonnaõigus reguleerib perekonnasuhteid, sh abikaasade ühisomandi jt varalisi küsimusi.
    • Pärimisõigus reguleerib vara üleminekut pärandaja surma korral.

    • Tsiviilõigus suuresti on pärit Rooma õigusest.

    12. Nimeta tsiviilõiguse põhiprintsiibid (vähemalt 5) ja kirjelda lühidalt nende sisu
    • Privaatautonoomia põhimõte tähendab üldise määratluse kohaselt õigussuhete kujundamist üksikisiku poolt vastavalt oma enese tahtele. Annab tsiviilõigussuhte osalejatele vabaduse, kas üldse õigussuhtesse astuda, kellega ja millistel tingimustel. Keegi ei saa kedagi sundida tsiviilõigussuhtesse astuda.
    • Dispositiivsuse põhimõttega antakse isikutele õigus kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt. Seadus võimaldab pooltel teistmoodi kokku leppida kui seaduses on kirjas. See mis teistmoodi kokku lepitakse, ei tohi olla üldise seadusega vastuolus. Töölepingute puhul võib ka teistmoodi kokku leppida kui seaduses kirjas, aga kokku võib leppida erandeid ainult TÖÖTAJALE PAREMAS suunas.
    • Hea usu põhimõte on seaduse nõue, et õigussuhte pooled käituks üks- või teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Kohtuvaidluses selgub kokkuvõttes kes on heauskne ja kes on halvauskne ja kohtut mõistab kohtunik – temal on see raske otsus, öelda kes jälgis hea usu põhimõtet ja kes mitte.
    • Mõistlikkuse põhimõtte rakendamisel lähtutakse neutraalse isiku käitumismudelist ning arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid eesmärgiga kindlustada vaidluse lahendamisel võlasuhte majanduslikku efektiivsust. See on Anglo-Ameerika õiguse põhimõte/printsiip -
    • Abstraktsiooni põhimõte tähendab lühidalt tsiviilõiguses kohustus- ja käsutustehingu õiguslikku eristamist. Notari juures lepitakse kokku kinnisasja müügiga seotud tingimused, aga omandiõigus ei lähe veel niimoodi üle. Lisaks on vaja teha asjaõiguslik leping. Võlaõiguslik leping aitab inimest siis, kui tal kohe näiteks pole raha üle kanda ja siis selle lepingu alusel ta läheb panka ja küsib selle raha. Enamasti läheb see raha notari deposiiti.
    • Spetsiaalsuse põhimõte (nimetatud ka määratletuse põhimõte) tähendab, et nt kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta, mistõttu peavad asjaõiguslikud tehingud käsitlema konkreetseid individualiseeritud asju. Põhimõte, et eri liiki asju ei saa üle anda sama lepingu alt. Kui võõrandame oma ettevõtte – siis peab kõik asjad eraldi üle andma – varud, kinnisasjad , intellektuaalne vara jne. Ainuke erand on äriühingute ühinemine, siis antakse ettevõte üle terviklikult.
    • Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes.
    • Süü eeldamise põhimõte tähendab, et kuna isiku süüline käitumine on üheks vastutuse eelduseks lähtutakse isiku eeldatavast süüst.

    Süütuse presumptsioon – kui ei ole kohtuga süüotsust, siis ei saa ka süüdi mõista. Tsiviilõiguses on vastupidid, et hageja süüdistab kostjat ja kostja on kohe süüdi (eeldatakse, et ta on süüdi). Kostja idee ja ülesanne on tõestada, et ta ei ole süüdi. Kui ta seda tõestada ei suuda, siis kohtunik mõistab ta süüdi. Miks tsiviilõiguses nii on?
    13. Nimeta ja kirjelda lühidalt tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise aluseid
    • Tehing on suunatud õigusliku tulemuse saavutamisele . Tehingutest tekivad kõige rohkem kohustusi.
    • Sündmused on sellised tegelikkuse asjaolud , millede tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest. Sündmused on näiteks sündimine, suremine ja katastroofid (mingi looduskatastroofid näiteks). Sündival lapsel tekib koheselt pärimisõigus. Kui sa ei lähe 3 kuu jooksul ja ei ütle, et sa loobud , siis sa automaatselt oled pärinud kõik negatiivsed ja positiivsed asjad. Kui kõik järjest loobuvad, siis läheb pärand riigile või omavalitsusele.
    • Muud toimingud on sellised õiguspärased teod, kus kaasnevad õiguslikud tagajärjed konkreetse teoga seadusest tulenevalt. Seotud tavaliselt loomisega . Autoriõigus on kuni surmani ja veel 70 aastat peale. Kasutamisõigust saab küll anda teistele.
    • Õigusvastase teo korral keegi rikub teise subjektiivseid õigusi ja sellega ka objektiivset õigust. Õigusvastane tegu on näiteks autoavarii . Päeva lõpuks on ikkagi keegi süüdi.

    14. Keda/mida peab seadus isikuks ja kirjelda nende õigus- ja teovõimet
    • Füüsiline isik on inimene.
    • Juriidiline isik on inimeste moodustatud organisatsioon .
    • Õigusvõime all tulerb mõista õiguslikult tagatud võimalust omada kõiki tsiviilõigusi ja kanda kõiki tsiviilkohustusi.
    • Teovõime all tuleb mõista isiku võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid , ehk siis tekitada tehingute tegemise läbi muudatusi oma õigustes ja kohustustes, neid omandades, muutes või lõpetades.
    • Õigusvõime algab sünniga, täielik teovõime algab 18-aastaselt (kuid on ka piiranguid). Abielluda näiteks võid 15-aastaselt, kui kohus lubab. Samuti võid 15-aastaselt juhatuse liige olla kusagil, aga kohustusi ei saa täita enne 18-aastaseks saamist.
    • Juriidilise isiku õigus ja teovõime tekib äriregistrisse kandmisel .
    • Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul.
    • Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab.
    • Piirangute seadmisel lähtub seadus kahest olulisest kriteeriumist – vanus ja vaimne tervis. 

    15. Nimeta ja kirjelda lühidalt eraõiguslikke juriidilisi isikuid
    Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
    • Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
    • Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest ( usaldusosanik ) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    • Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. KAPITALIÜHING
    • Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. KAPITALIÜHING
    • Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad.
    • Mittetulundusühing on kahe või enama isiku vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ta võib teenida kasumit ja vägagi tahab teenida, aga see kasum ei jaotu, vaid läheb ettevõtte arendamisse.
    • Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

    16. Ava asjaga seotud mõisted: kasu, kulutused, väärtus
    Asi on kehaline ese. Asjade all tuleb mõista nii kinnis - kui vallasasju.
    • Esemest saadavaks kasuks on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised ( kasutuseelised ).
    • Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust , meeldivust või ilu.
    • Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kui turuhinda võtta ei ole, siis tuleb ekspert ja hindab.
    • Õigusviljad on need viljad, mida saab maa pealt kätte ja mida saab müüa ja raha küsida.
    • Vajalikud kulutused on näiteks siis kui sulle on üüritud mingi korter ja kui omanik ei ole kohal ja siis sa pead näiteks vihmast läbisadanud katust parandama, siis sa pead omanikult selle raha tagasi saama. Et selliseid asju vältida, siis on vaja leppida üürilepingus kokku nendes asjades.
    • Kasulikud kulutused (näiteks omal tahtel asendasin vanad aknad uute ja parematega – kas see oli vajalik? Kas see oli kasulik?Kes maksab nüüd?) . Selliseid kulutusi ei tohiks üürnik ise teha ilma omaniku loata.
    • Toreduslikud kulutused on sellised kulutused, mis ei ole ei vajalikud ega ka kasulikud.

    17. Ava tehingutega seotud mõisted: ühe- ja mitmepoolne tehing; kohustus- ja käsutustehing; ühekülgne- ja vastastikune tehing
    Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
    • Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament ).
    • Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
    • Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust
    • Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamis-lepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping.
    • Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgseks tehinguks nt. kinkeleping .
    • Vastastikustes tehingutes on kohustused mõlemal poolel. Kõige tüüpilisemaks vastastikuseks lepinguks on müügileping, millest tekib müüjal kohustus anda üle asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta.

    18. Nimeta ja iseloomusta tehingu vorme
    • Suuline leping on leping nagu iga teinegi, kui sellest peetakse kinni ja kui selle sõlmimine ei ole vastuolus kehtiva õiguskorraga.
    • Kirjaliku puhul peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    • Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
    • Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri .
    • Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingu-dokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud.
    • Kohtu kinnitatud kompromissileping muudab seni vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega.

    19. Mida tähendab esindusõigus ja milliseid esinduse vorme seadus tunnistab
    Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda
  • tehinguga ( volitus )
    • Üldvolituse iseloomustamiseks tuleb ö elda , et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks.
    Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav , kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt , nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb
    • Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või mitmele isikule (ühisvolitus või ü hine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada.
    • Välis- ja sisevolitusest tuleb aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus)

  • kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus)
    • Piiratud teovõimega isikute puhul on seadusjärgseks esindajaks vanemad ja eestkostjad.
    • Juriidiline isik kui fiktsioon ei saagi ise õiguskäibes osaleda, juriidilise isiku seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ.
    • Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides.

    • Volitus on õiguste ja kohustuste kogum.
    • Volitusse tuleb alati kirja panna kui kaua see volitus kehtib.
    • Volikiri on see, kus need õigused ja kohustused kirjas on.
    • Prokurist on see, kes võib teha ettevõtte nimel majanduslikke tehinguid.

    20. Mida tähendavad hädakaitse ja hädaseisund
    Hädakaitsega kaitstakse individuaalseid hüvesid (isiku enda elu ja tervis, tema omand, vabadus jms) rünnete vastu. Hädakaitse eelduseks on, et ründajaks on inimene. Inimese tegevus, mis ründab isiku õigushüvesid ja mille vastu võib astuda teostama hädakaitset on nt mingi relvaga ähvardamine, koera kallaleässitamine, kinnistule või eluasemele tungimine jt. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire
    Hädaseisundiga kaitstakse isikute õigustatud huvisid (füüsilised, varalised, vaimsed ja emotsionaalsed) vahetu ohu vastu. Hädakaitsest eristab hädaseisundit see, et puudub vahetu õigusvastane rünne. Näiteks olukord: kahe elamu (A ja B) vahel on elamu A juurde kuuluv puukuur. Elamu A süttib põlema. Elamu B omanik lükkab nimetatud puukuuri traktoriga kokku, et tuli ei kanduks puukuuri kaudu edasi elamule B. Nii kõrvaldas elamu B omanik ohu talle kuuluvale elamule (huvile), põhjustades sellega elamu A omanikule kahju, kuid antud juhul ei olnud kahju tekitamine suure tõenäosusega õigusvastane. Tegemist oli päästmisega teise isiku hüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, vaid siis, kui tõrjutud oht oli tema enda põhjustatud ja/või kui tekitatud kahju oli ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
    ORGANISATSIOONI ÕIGUSE KOHTA
    21. Mida tähendab firma ja milline see/ta ei tohi olla?
    Ärinimi ehk firma, on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
    Firma ehk ärinimi ei või olla:
    • eksitav tegevusala osas;
    • vastuolus heade kommetega;
    • sisaldada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Samuti sisaldada registreeritud geograafilist tähist.

    FIE ä rinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Erand on seadusega tehtud FIEna tegutsevatele talupidajatele, kelle ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Juhul, kui FIE võõrandab oma ettevõtte teisele füüsilisele isikule, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõ randaja kirjalikul nõusolekul. Tuleb ka rõhutada, et FIE ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole ettevõtja.
    Äriühingu ärinime osas kehtib piirang, mille kohaselt võib äriühingul olla ainult üks ärinimi. Täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit “täisühing” või lü hend “TÜ”, usaldusühingu ärinimi täiendit “usaldusühing” või “UÜ”, osaühingu ärinimi täiendit “osaühing” või “OÜ”, aktsiaseltsi ärinimi täiendit “aktsiaselts” või “AS” ja tulundusü histu ärinimi täiendit “ühistu” või “TulÜ”, kusjuures nimetatud täiendeid või lühendeid võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. See tähendab, et äriühingute puhul ei ole enam tegemist kohtu tööpiirkonna registriga vaid üleriigilisega, mistõttu Eestis kahte ühenimelist äriühingut registreerida ei ole võ imalik . Tulev veel ära märkida, et täisühingu ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole osanik ning usaldusühingu ärinimes isiku nime, kes ei ole täisosanik v.a juhul kui täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik lahkub või arvatakse ühingust välja.
    22. Mida tähendab prokuura? Kirjelda, kuidas prokuristi praktikas kasutada.
    Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
    Prokuriste kasutavad valdavalt välisinvestorid, kes on prokuristi teenuste kasutamisega harjunud ja kes Eestisse äriühingu asutamisel jätkavad n-ö vana harjumuse kohaselt. Samuti võib põhjuseks olla umbusk Eestis kehtivate seaduste suhtes, kuna nendega tutvumiseks pole aega võetud – seetõttu on turvaline kasutada midagi, mis on tuttav. Prokuura suhtes kehtib TsÜS-is esinduse kohta sätestatu, kui ÄS-st ei tulene teisiti.
    Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud FIE või FIE seadusjä rgne esindaja. Kui prokuura antakse samaaegselt ettevõtja äriregistrisse kandmisega, annab prokuura FIE, TÜ või UÜ asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning OÜ, AS või TulÜ asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Samui võib prokuura anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama ü ksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda ka selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga .
    Prokuristi suhtes kehtivad piirangud. Nii ei või prokuristiks olla sama TÜvõi UÜ osanik ega äriühingu nõ ukogu liige ega äriühingu audiitor.
    Prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna “prokurist” või lühendi “p.p.” (per procura). Prokurist ei või prokuurat üle anda.
    Miks prokuristi kasutada kui näiteks äriühingul on juhatus, kes seadusliku esindajana võib teha kõiki majandustegevusega seotud tehinguid ja enamgi veel? Kui lisaks juhatusele palgatakse ka prokurist, siis kas juhatust ei usaldata? Kas on tegemist tegevjuhi palkamisega, kellel puudub juhatuse liikme vastutus? Ühest vastust ei saa anda, sest igal konkreetsel juhul lähtuvad prokuristi määrajad/ nimetajad (FIE, asutajad, osanikud, nõukogu) konkreetsetest argumentidest. Autori isiklik kogemus annab alust väita, et prokuriste kasutavad valdavalt välisinvestorid, kes on prokuristi teenuste kasutamisega harjunud ja kes Eestisse äriühingu asutamisel jätkavad n-ö vana harjumuse kohaselt. Samuti võib põ hjuseks olla umbusk Eestis kehtivate seaduste suhtes, kuna nendega tutvumiseks pole aega võetud – seetõttu on turvaline kasutada midagi, mis on tuttav. Autor ei näe siiski põhjust kohalikul ettevõtjal palgata juhatust ja sellele lisaks ka prokuristi selleks, et üks teeks tehinguid ja teine vastutaks ettevõtte käekäigu eest – juhatusest peaks piisama.
    Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõ petada . Kuid ka prokurist võib ettevõtjalt nõuda prokuura lõpetamist, kui lõpeb prokuura aluseks olev õ igussuhe . Oluline on rõhutada, et prokuura ei lõpe FIE surmaga, kuna FIE ettevõte kestab edasi.
    Prokuura kantakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriühingu korral ka prokuristi määranud organi otsus.
    23. Nimeta OÜ asutamise tavamenetluse etapid.
    Teatud juhtudel peab ettevõtjal olema enda tegevusalal tegevusluba või ta peab enne majandustegevuse alustamist esitama registripidajale teate (majandustegevusteade). OÜ võivad asutada nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Asutajaks võib olla ka riik või kohalik omavalitsus . Kiir ehk e-menetlus ja tavamenetlus e notari juures tehtud. Majandustegevuse registrisse kantakse erinõuetega ettevõtjad.
    Tavamenetluse vajalikud toimingud:
    • Asutamise üksikasjade (milleks asutatakse, ärinimi, kapital jt) läbimõtlemine JA nõuete kohase põhikirja projekti koostamine.
    • Asutamislepingu sõlmimine (ühe asutaja puhul asutamisotsuse koostamine) notari juures
    • Sissemaksete üleandmine asutamisel olevale ühingule
    • Enne kandeavalduse esitamist avama väärtpaberikonto(d) juhul kui osaühingu osad otsustatakse registreerida Eesti väärtpaberite keskregistrisse ning esitama osade registreerimise taotluse koos lisadokumentidega Eesti Väärtpaberikeskusele
    • Kui eelnevad etapid on läbitud, peab juhatus esitama kandeavalduse äriregistrile. Äriregistris vaadatakse avaldus läbi ja tehakse kandemäärus 5 tööpäeva jooksul, erijuhtudel kauem, kuni 3 kuud nt.

    Põhikiri on asutamislepingu lisa. Asutamisleping lõppeb kui ettevõte on registrisse kantud.
    24. Anna ühisosanikele kaks head soovitust, kuidas nad peaks osaga seotud õigusi realiseerima.
    Ühise osa olemasolul või tekkimisel tuleb sellest teatada osaühingule. Kui ei teatata, siis ei toimi see nii. Osa ühisel omanikul on õigus paluda teda kanda osanike nimekirja. Selline variant on tihti tekkinud abielu puhul. Osa on keeruline jagada ja kui see üldse jagatakse, siis see pole võõrandamine, seega ei kehti teisele osa omanikule ostueesõigus.
    • Ühisosanikud võivad osaga seotud õigusi teostada üksnes ühiselt.
    • Kui on soov seda põhimõtet muuta, tuleks vormistada ühine esindaja või osa jagada, siis on osaühingu liikmetel lihtsam aru saada, kellega tuleks nõu pidada.
    • Osa tuleks siiski ära jagada – oleks lihtsam
    • Ühisosanikud vastutavad solidaarselt
    • Mõlemad ühisosanikud tuleks kanda osanike nimekirja

    25. Millised on vähemuste kaitseviisid osaühingus?
    Osaü hingus (nagu ka aktsiaseltsid) otsuatab osalusel põ hinev häälteenamus. Vähemuse õ iguste kaitse kontseptsioon tuleneb asjaolust, et teatud juhtudel on vaja tasakaalustada olukorda, kus enamusosanik soovib panna oma tahte maksma vähemusosaniku arvel. Sellises situatsioonis võib enamus oma õigusi kergesti kuritarvitada. Sisuliselt on vähemusõiguste puhul tegemist olukorraga, kus seadus annab võ imaluse kas nõuda ühingult teatud tegevust (positiivsed vähemusõ igused ) või blokeerida ühingu otsustused ja toimingud olukorras, kus tavapärane häälteenamuse nõue annaks võimaluse võtta vastu teistsugune otsus (negatiivsed vähemusõigused).
    26. Milles seisneb osakapitali suuruse muutmine?
    Saab kas
  • Suurendada
    • Täiendavate sissemaksetega
    • Täiendavate sissemakseteta (fondiemissioon) – kui jaotamata kasum suunatakse äritegevusse

  • Vähendada
    • Nimiväärtuse vähendamine (võrdeliselt – 2/3 osanikest peavad nõus olema või ebavõrdeliselt – need, kelle osasid vähendatakse ebavõrdselt peavad nõus olema + 2/3 osanikest peavad nõus olema)
    • Osade tühistamine

    • Osakapitali suurendamise otsustamine on osanike ainupädevuses
    • Osakapitali vähendamise otsustamine on osanike ainupädevuses
    • Teiseks kapitali vähendamise võimaluste liigituseks on

    osakapitali vä hendamine välja-maksetega ja lihtsustatud vähendamine (vähendamine kahjumi katmiseks).
    27. Nimeta organisatsiooni sisulise ja formaalse reorganiseerimise viisid ja nimeta milles need seisnevad?
    Ühingu juriidilise ehk formaalse reorganiseerimise all tuleb mõista äriühingute (mitte ettevõtete) ühinemist, jagunemist ja ümberkujundamist. Ühingu juriidiline reorganiseerimine, ehk saatuse määramine on omanike taseme otsus, ühingu sisulised ümberkorraldused on üldjuhul tegevjuhtkonna tasandi küsimus.
    Ühingu sisulise ehk organisatsioonilise (organisatsiooni puutuvate) ümberkorralduse all tuleb mõista organisatsiooni sisemisi ümberkorraldusi näiteks juhtimisstruktuuris ja töökorralduses.
    28. Kirjelda äriühingute ühinemisprotsessi ja selle protsessi astmeid.
    • Tuleb mõelda, mis saab töötajatest
    • Kuidas mõjutavad üleantavad varad uut bilanssi
    • Kas on tarvus konkurentsiameti luba
    • Ühinemisel lähevad kõik asjad koos üle, mitte nagu muidu, et peaks kõik eraldi tehinguna käsitlema

    Ühinemisprotsess:
    • Ühinemisprotsess algab ideest ja selle teostamise detailsest läbimõtlemisest
    • Sellele järgneb, kuid on juriidilises mõttes esimeseks sammuks, ühinemislepingu sõlmimine
    • Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor.
    • Ühinevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ühinemisaruanne)
    • Ühingulepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist ühinemisotsusega.

    Ühinemisastmed:
    • Visioon
    • DD????
    • Otsus
    • Struktuur
    • Lepingud
    • Jõustumine
    • Integratsioon

    29. Kirjelda äriühingute jagunemisprotsessi ja selle protsessi astmeid.
    • saab toimuda jaotumise (vara läheb üle) või eraldamisena (osaliselt üleandmine)
    • protsessi käigus on ta vahepeal jagunev ühing, kui jagunemine on lõppenud, siis kustutatakse jagunev ühing äriregistrist

    Jagunemisprotsess:
    • Jagunemisprotsess algab idee ja selle teostamise detailsest läbimõtlemisest
    • Sellele järgneb, kuid juriidilises mõttes esimeseks sammuks, jagunemislepingu sõlmimine
    • Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib jagunemislepingut audiitor
    • Jagunevate ühingute juhatuse või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (jagunemisaruanne)
    • Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist jagunemisotsusega.

    30. Kirjelda äriühingute ümberkujundamisprotsessi ja selle protsessi astmeid.
    • Äriühingu võib umber kujundada teist liiki äriühinguks
    • Tulundusühistu ja tulundusühistuks ümbekujundamine ei ole lubatud
    • Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks valitakse koos otsuse tegemisega juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, kui moodustatakse nõukogu

    Ümberkujundamise protsess:
    • Ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud koostavad kirjaliku ümberkujundamisaruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult protsessi vajalikkust ning vajadusel kajastatakse seal ka juurdemaksete suurust ning aktsiate või osade asendussuhet. Ümberkujundamisaruanne ei ole otseselt kohustuslik, kui lepitakse kokku, et seda ei tehta või kui on ainult üks osanik või aktsionär.
    • Ümberkujundamisaruande osaks on ka ümberkujundamisotsuse projekt

    Ümberkujundamise otsustavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid. Ümberkujundamisotsus peab olema kirjalik
    • Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või ühinguleping.

    JUHTIMISE ÕIGUSLIKU KORRALDUSE KOHTA
    31. Mis on valitsemise ( governing ) ja valitsemise (governance) vahe? Mida tähendab primaarne ja sekundaarne võim?
    Valitsemine (governing) on koostoime kogum, milles avaliku- ja erasektori osapooled osalevad eesmärgiga lahendada ühiskondlikke probleeme või luua võimalusi, tegutsedes selleks läbi koostoime konteksti sobivate institutsioonide ja luues kõigile neile tegevustele normatiivsed alused. Järelikult governing on institutsiooniline tegevus.
    Valitsemine (governance), aga tähendab valitsemise teoreetiliste kontseptsioonide kogumit. Sellest saab järeldada, et governance on käsitletav instituudina.
    • Primaarne võim tuleneb rahva enesemääramisõigusest (legitimeeriv võim) ja põhjendusega tagatud igaühe õigusest vabalt valida tegevusala, tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse ( tinglikult omanikuvõim).
    • Sekundaarne võimu all tuleb aga mõista primaarse võimu kandjate poolt delegeeritud võimu (täitevvõimu organid nagu valitsused, juhatused jt – tinglikult täitevvõim).

    32. Mis teeb OÜ osanikud juhtimise seisukohalt nii eriliseks võrreldes aktsionäridega?
    • Osaühingu juhtimine (erinevalt aktsiaseltsist) on tavaliselt üheastmeline, kuna puudub kontrollorgan nõukogu.
    • Osanike pädevust on võimalik põhikirjaga laiendada ja anda osanike pädevusse ka teisi küsimusi, mis seaduses otseselt nimetatud ei ole.
    • Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.

    33. Millal tekivad ja millal lõppevad juhatuse liikme volitused? Kas juhatuse liikmete vastutust võib/saab kuidagi piirata?
    • Juhatuse liikme volituste algus ja lõpp on seotud isiku valimise ja tagasikutsumisega selleks õigustatud isikute või organi poolt.
    • Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt.
    • Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub liikmed tagasi nõukogu.
    • Juhtimise eest vastutavad vaid juhatuse liikmed.
    • Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Igapäevase majandustegevuse seisukohast on juhatus kõige olulisem organ.
    • Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll , nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll.
    • Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek.
    • Seadusest tulenevalt ei ole juhatuse esimehel erilisi eeliseid. Erinev on see, et juhatuse esindusõigust võib piirata. Näiteks et juhatuse esimees võib teha otsuseid üksinda. Teistel juhatuse liikmetel võib olla näiteks kohustus juhatuse esimehehega läbi arutada mingeid asju.
    • Juhatuse liikme kandidaat peab enne lepingu sõlmimist tegema kirjaliku avalduse, et jah, ta tahab kandideerida juhatuse liikmeks.
    • Juhatuse liige on juhatuse liige sellest hetkest alates kui ta selleks valitakse.

    34. Mis on need otsused, mida juhatuse liikme valimisel ja temaga lepingu sõlmimiseks peab vastu võtma?
    • Otsus juhatuse liikme valimise kohta
    • Otsus lepingutingimuste kohta
    • OÜ Esindaja kohta

    • Otsustav kogu peab tegema juhatuse liikme ‘palkamisel’ kolm otsust (vt slaid 30).
    • OÜ esindaja nimetamine on erand äriühingu seadusliku esindamise üldkontseptsioonist.
    • Juhatuse liikme lepingus, mille suhtes kohaldatakse seaduses käsundi kohta sätestatut, peaks olema vä hemalt kokkulepped, mis puudutavad järgmisi küsimusi:
    • Pooled
    • Lepingu ese
    • Ametiülesanded (sh soovituslikult ka juhatuse töö
    • üldisemad ja/või detailsemad põhimõtted ja kord) o Ametiülesannete tä itmise kord
    • Esindusõigus
    • Töövahendid
    • Tasu ja kompensatsioonid o Puhkus
    • Konfidentsiaalsuskohustus o Konkurentsikeeld
    • Vastutus ja sanktsioonid
    • Lepingu lõpetamisega seonduv , sh hüvitis
    • Muud kokkulepped (sh valdkonnaspetsiifilised
    • kokkulepped)

    35. Nimeta ühingu esindamise viisid, seleta need ka lahti.
    • Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt.
    • Juhatuse liikmel ei ole õ igust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu

    36. Nimeta juhtorgani liikmete kohustuste liigitus, (kirjelda kohustusi lühidalt).
    Üldised kohustused:
    • Hoolsuskohustuse täitmine väljendab juhtimisorgani liikme igapäevases otstarbekas, ühingu huvisid järgides ja hea usu põhimõttest lähtuvas tegevuses. Hoolsus kohustuste täitmisel tähendab, et juhtorgani liige peaks ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Hoolsuskohustus jaguneb: hoolsus, informeeritus, riskide hindamine. Ettevõtluses on oluline see, et protsess oleks õige ja riske on hinnatud ja on oldud hoolas. Hoolsuskohustus on täidetud siis kui inimese poolt on kõik võimalik tehtud.

    • Lojaalsuskohustusega kaasneb küsimus usaldusest, kuna juhtorgani liikmel on lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ning õiguste teostamiseks, mis on äriühingu jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline. See jaguneb järgnevalt:

    • Konkurentsikeeld tuleneb äriühingu juhatuse liikmele seadusest ja ta ei või osanike või nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõ tjaks ühingu tegevusalal; olla ühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; olla ühingugaa samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. Samas ei keela seadus juhtorgani liiget töötamast konkurendi juures töölepingu alusel.
    • Laenukeeld on huvide konfliktiga seotud oluline eriregulatsioon. Äriühing ei tohi anda laenu oma juhatuse ega nõukogu liikmetele.
    • Konfidentsiaalsuskohustus on äriühingu juhtorgani liikme kohustus hoida äriühingu ärisaladust.
    • Huvide konflikti vältimise kohustus on ü heks olulisemaks lojaalsuskohustuseks. Juhatuse liikmel on kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus, millest tuleneb juhatuse liikme kohustus vä ltida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti.
    • Muul viisil lojaalne käitumine

    • Konkurentsikeelu eest tuleb maksta.
    • Huvide konflikti vältimise kohustus – esmakohal on siiski ettevõte, mitte keegi muu!
    • Konkurentsikeeld on see, et sa ei tohi töötada konkurendi juures. Võib ka olla, et lepitakse kokku et 6 kuud peale töölepingu lõppemist ei tohi konkurendi juures töötada. Tööandja peab defineerima, kes on konkurent ja kes mitte. Konkurendid peavad olema defineeritud kuidagimoodi – mingite sarnaste omaduste alustel.
    • Huvide konflikti vältimise kohustus – ei räägita õhtul pubis juhti või omanikku taga

    Ühingu organite liikmete põhilised kohustused (otsselt seotud majandustegevusega):
    • Juhatus – juhtimine ja eestvedamine – inimeste mõjutamine selleks, et nad annaksid oma panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisse; arendustegevus – töö mitmekesisemaks muutmiseks, struktuurimuutmiseks jne; organiseerimine – struktureeritakse äriühingut ning koordineeritakse töötajate käitumist nii, et saaksid realiseeritud planeerimisega püstitatud eesmärgid.
    • Nõukogu – ühingu tegevuse planeerimine – mida teha tulevikus; ühingu juhtimise korraldamine; kontroll juhatuse tegevuse üle – reguleerimiseks organisatsioonilisi tegevuse, viivad vastavusse kehtestatud plaanide, eesmärkide ja standarditega.
    • Üldkoosolek – ühingu eesmärkide ja väärtuste kujundamine; ühingu valitsemise korraldamine – protsess juhtimise kontrollimiseks ning huvide tasakaalustamiseks sisemiste huvigruppide ja teise osapoolte vahel.; kontroll nõukogu tegevuse üle.

    Ühingu organite liikmete spetsiifilised kohustused (detailsed ja suunatud üksikküsimuste lahenamisele):
    • Juhatus – raamatupidamise korraldamine; üldkoosoleku kokku-kutsumine; pankrotiavalduse esitamine; informeerimine ja aruandlus nõukogule või omanikele
    • Nõukogu – prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine; juhatuse liikmega tehingu tegemine; nõukogu esimehe valimine; informatsioon ja aruandlus omanikele
    • Üldkoosolek – põhikirja muutmine; kapitali suurendamine ja vähendamine; nõukogu liikmega tehingu tegemine; tegevuse lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkorraldamise otsustamine.

    37. Millised on juhi üldised kohustused. Selgita neid veidi.
    Juhtide kohustused erinevad astmete kaupa, näiteks tippastme juhtide töö erineb esmatasandi juhtide tööst. Juhi ülesanneteks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine, alluvate motiveerimine , informatsiooni ja ülesannete jagamine, delegeerimine, ressursside jaotamine. Planeerimine, organiseerimine, juhtimine (eestvedamine), kontroll. Lojaalsus ja hoolsuskohustus
    Üldised kohustused:
    • Hoolsuskohustuse täitmine väljendab juhtimisorgani liikme igapäevases otstarbekas, ühingu huvisid järgides ja hea usu põhimõttest lähtuvas tegevuses. Hoolsus kohustuste täitmisel tähendab, et juhtorgani liige peaks ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Hoolsuskohustus jaguneb: hoolsus, informeeritus, riskide hindamine. Ettevõtluses on oluline see, et protsess oleks õige ja riske on hinnatud ja on oldud hoolas. Hoolsuskohustus on täidetud siis kui inimese poolt on kõik võimalik tehtud.

    • Lojaalsuskohustusega kaasneb küsimus usaldusest, kuna juhtorgani liikmel on lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ning õiguste teostamiseks, mis on äriühingu jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline. See jaguneb järgnevalt:

    • Konkurentsikeeld tuleneb äriühingu juhatuse liikmele seadusest ja ta ei või osanike või nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtjaks ühingu tegevusalal; olla ühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; olla ühingugaa samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. Samas ei keela seadus juhtorgani liiget töötamast konkurendi juures töölepingu alusel.
    • Laenukeeld on huvide konfliktiga seotud oluline eriregulatsioon. Äriühing ei tohi anda laenu oma juhatuse ega nõukogu liikmetele.
    • Konfidentsiaalsuskohustus on äriühingu juhtorgani liikme kohustus hoida äriühingu ärisaladust.
    • Huvide konflikti vältimise kohustus on üheks olulisemaks lojaalsuskohustuseks. Juhatuse liikmel on kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus, millest tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti.
    • Muul viisil lojaalne käitumine

    • Konkurentsikeelu eest tuleb maksta.
    • Huvide konflikti vältimise kohustus – esmakohal on siiski ettevõte, mitte keegi muu!
    • Konkurentsikeeld on see, et sa ei tohi töötada konkurendi juures. Võib ka olla, et lepitakse kokku et 6 kuud peale töölepingu lõppemist ei tohi konkurendi juures töötada. Tööandja peab defineerima, kes on konkurent ja kes mitte. Konkurendid peavad olema defineeritud kuidagimoodi – mingite sarnaste omaduste alustel.
    • Huvide konflikti vältimise kohustus – ei räägita õhtul pubis juhti või omanikku taga

    38. Millised on juhtorganite ja omanike põhilised kohustused. Selgita neid veidi.
    Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
    Ühingu organite liikmete põhilised kohustused:
    • Juhatus – juhtimine ja eestvedamine – inimeste mõjutamine selleks, et nad annaksid oma panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisse; arendustegevus – töö mitmekesisemaks muutmiseks, struktuurimuutmiseks jne; organiseerimine – struktureeritakse äriühingut ning koordineeritakse töötajate käitumist nii, et saaksid realiseeritud planeerimisega püstitatud eesmärgid.
    • Nõukogu – ühingu tegevuse planeerimine – mida teha tulevikus; ühingu juhtimise korraldamine; kontroll juhatuse tegevuse üle – reguleerimiseks organisatsioonilisi tegevuse, viivad vastavusse kehtestatud plaanide, eesmärkide ja standarditega.
    • Üldkoosolek – ühingu eesmärkide ja väärtuste kujundamine; ühingu valitsemise korraldamine – protsess juhtimise kontrollimiseks ning huvide tasakaalustamiseks sisemiste huvigruppide ja teise osapoolte vahel.; kontroll nõukogu tegevuse üle.

    39. Millised on juhtorganite ja omanike spetsiifilised kohustused. Selgita neid veidi.
    Ühingu organite liikmete spetsiifilised kohustused:
    • Juhatus – raamatupidamise korraldamine; üldkoosoleku kokku-kutsumine; pankrotiavalduse esitamine; informeerimine ja aruandlus nõukogule või omanikele
    • Nõukogu – prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine; juhatuse liikmega tehingu tegemine; nõukogu esimehe valimine; informatsioon ja aruandlus omanikele
    • Üldkoosolek – põhikirja muutmine; kapitali suurendamine ja vähendamine; nõukogu liikmega tehingu tegemine; tegevuse lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkorraldamise otsustamine.

    Üldkoosoleku osas tuleks veel lisada nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, audiitori valimine, erikontrolli määramine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.
    40. Mis on juhatuse liikme vastutuse aluseks, vastutuse liigiks ja tagajärjeks?
    Juhatuse liikme vastutus:
    • Alus – kohustuse rikkumine , näiteks juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud OÜ-le kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest (süüst), kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
    • Liik – lepinguline -, lepinguväline vastutus, karistusõiguslik vastutus.
    • Tagajärg – kahju hüvitamine – eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav; karistus väärteo eest – karistamise aluseks on tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on toimepanemises süüdi; karistus kuritöö eest.

    41. Mida tähendab väide, et tehingu tegemiseks on vaja tahteavaldust? Mida tahteavaldus tähendab?
    Tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus, mis võib olla väljendatud mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla otsene või kaudne. 
    Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Selle nt võiks olla peanoogutus või käetõ stmine oksjonil, mille õiguslikuks tähenduseks on nõusolek pakkumine vastu võtta. Ka vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Kui pooled on kokku leppinud või see on nendevaheline praktika, et kui ühe poole tehtud pakkumust teatud aja jooksul sõnaselgelt tagasi ei lükata, siis tähendab vaikimine nõusolekut.
    Tahteavaldus tähendab, et mõlemad pooled on nõus lepingu sõlmima. 
     
    42. Nimeta vähemaltviis lepingu vormi ja kirjelda neid lühidalt
     Tehingutel on vormivabadus 
    • Kirjalik vorm – Selline leping peab olema mõlemapoolselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjaliku vormi korral tuleb tehingu pooltel järgida teatud nõudeid 
    • Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – peab olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid , kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (e-kiri, SMS). Seejuures ei ole tähtis, et seda saaks hiljem ilmtingimata välja trükkida, vaid tähtis on seda lihtsalt loetavalt taasesitada, sh arvuti- või telefoniekraanil. 
    • Elektrooniline vorm – on kirjalikuga võrdne, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehing peab olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama isikute nimesid ja oma tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Digiallkiri ei võrdu elektroonilise allkirjaga. Digitaalne allkiri on elektroonilise allkirja üks alaliike .  Elektrooniline allkiri võib olla ka pangakonto koodikaardi koodid. 
    • Notariaalne kinnitamine – kui seaduses on sätestatud. Dokument kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Notar tõestab siin ainult seda, et allkiri pärineb allkirja andnud isikult. 
    • Notariaalne tõestamine  - seaduses või poolte kokkuleppel peab olema tehing notariaalselt tõestatud. 
    • Suuline - raske tõestada, kuid siiski on lepingu vorm
    • Kohtu kinnitatud kompromissileping muudab seni vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega.

    43. Mida tähendavad ühepoolne-, mitmepoolne-, ühekülgne- ja vastastikune tehing  
    1) Subjektide arvu järgi
    • Ühepoolne tehing – tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (testament) 
    • Mitmepoolne tehing – vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus (müük – lepingud) 

    2) Õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi
    • Ühekülgne tehing – kohustatud isik on üks pool, nt. Laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi. 
    • Vastastikune tehing – mõlemal poolel on kohustused ja õigused (näiteks laenuleping) 

    44. Mida tähendab tühine tehing  ja mida tehingu tühistamine. Millistest tehingutest on sellisel juhul jutt?  
    Tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Kõik, mis selle järgi saadakse tuleb tagastada või, kui see on võimatu, siis tuleb see hüvitada rahas. Tühised tehingud on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olevad tehingud (leping relvastatud ja vägivaldsete massirahutuste korraldamiseks), teatud tingimustel seadusega vastuolus olevad tehingud (üks lapsevanem välistab alaealise lapse eest ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus), käsutuskeeldu rikkuv tehing (pankrotiga seotud tehing), näilik tehing (fiktiivsed töölepingud maksupettuse eesmärgil) ning piiratud teovõimega isiku tehtud tehing.
    • Tühistatav tehing kehtib seni, kuni seda tehingut pole tühistatud. Kui tehing on kord seaduses sätestatud alustel tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tehingu võib tühistada mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. 

    45. Mida tähendab edasilükkav ja äramuutev tingimus?  
    • Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega , kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Lepitakse kokku mingi tingimus, mis peab realiseeruma enne kui leping jõustub. Näiteks kahe töökoha vaheline leping – ühest lahkutakse ja teise asutakse. Kui edasilükkav tingimus ei saabu loetakse tehing mittetoimunuks. 

    • Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kui see tingimus saabub, mis nad on kokku leppinud, siis leping automaatselt lõppeb. Näiteks üürilepingu puhul – üürnik teeb üürileandjaga lepingu, et kui üürileandja koha ära müüb, siis ka üürileping lõpeb. Kui äramuutev tehingu tingimus ei saabu jääb tehing kehtima. 

    46. Mida tähendab esindusõigus ja milliseid esindusõigusi kehtiv õigus sätestab?  
    Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.
    • Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) – vanemad ja eestkostja, juhatus, prokurist
    • kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus) – üld- ja eri, ühis- ja üksik, sise- ja välis

    3 olulist asja, mida tasuks mõelda, kui volitust anda
    • Pigem anda erivolikiri, sest üldvolikiri annab liiga palju õigusi (see on üldine ja määramatu)
    • Volitus võiks pigem olema kindla lõppkuupäevaga (parem kui määratlemata lõppkuupäev)
    • Iseenda volitamine
    • Edasi volitamise õigus – võib anda õiguse edasi kellelegi teisele volitust tegema , pigem mittesoovitav. Tegelikkuses sa ei tea, kes siis täpselt mida volitab.

    47. Mis on võlg ja mis võlasuhe?  
    • Võlg on kohustus maksta teatud töö/teenuse eest. Seega võlg on võ lgniku kohustus ja võlausaldaja õigus.
    • Võlasuhe on õigussuhe, kus üks isik on kohustatud teise isiku kasuks tegema teatud töö (tegu) või jätta see tegemata. Ning võlausaldajal on õigus nõuda selle täitmist (võlasuhe kitsamas mõttes) Samas on ka selliseid võlasuhteid, kus mõlemal poolel on nii õigus kui ka kohustus (võlasuhe laiemas mõttes) – nt müügileping

     
    48. Nimeta, mille alusel võlasuhe võib tekkida (vähemalt 5 alust)?  
    • Lepingu alusel (võõrandamis ja kasutamislepingud)
    • Seadusest tulenevalt
    • alusetul rikastumisel – saanud midagi, mida ta ei oleks tohtinud saada
    • kahju õigusvastasest tekitamisest – liiklusavarii näiteks
    • käsundita asjaajamisest  - keegi pole käskinud nii teha, aga ikka teeb
    • Ühepoolsetest lepingust tulenevalt

    • tasu avalikust lubamisest – lubati marjade korjamise eest raha, aga tegelt pole marju ja pole raha ka
    • testament

    49. Milline on lepingu sõlmimise skeem?  
    Leping sõlmitakse pakkumise (offert) esitamise ja sellega nõustumisel (aktsept) ning ka mõlemapoolsel tahteavaldusel, kui on selge, et mõlemad pooled on sellega nõus. 
    Kui leping sõlmitakse pakkumise järgi, siis hakkab see kehtima hetkest, kui selle esitaja nõustumise kätte sai.  
    Kui on esitatud lepingu sõlmimiseks ühelt poolt veel lisatingimusi, siis leping hakkab kehtima, kui ka neile on kokkulepe saavutatud või kui seadusest ei tulene teisiti.
     
    50. Mida tähendab lepingu tüüptingimus?  
    Lepingu tüüptingimused on  eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ja lepingu sõlmijad ei ole neid enne lepingu sõlmimist omavahel läbi arutanud.
    Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust
    • mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või
    • mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja
    • mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,
    • kes ei ole seepärast võ imeline mõjutama tingimuse sisu.
    VÕLAÕIGUSE KOHTA
    51. Kuidas tuleb tsiviilõiguslikud kohustused täita? Millal muutub kohustus sissenõutavaks?
    Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
    Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.
    Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
    52. Nimeta kohustuste rikkumise viisid ja õiguskaitsevahendid?
    Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
    mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks , kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil ja õige kvaliteediga. Muu mittekohase täitmise all tuleb mõelda näiteks osalist täitmist ja ebakvaliteetset täitmist.
    Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral – kohustuse täitmise nõue; oma kohustuse täitmisest keeldumine ; kahju hüvitamise nõue; lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine; hinna alandamine ; viivise nõudmine. Võlausaldaja võib valida endale meelepärase õiguskaitsevahendi või üldse taganeda enda kohustustest.
    • Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil ja õige kvaliteediga
    • Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada (eelkõige kahju hüvitamist).
    • Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

    53. Nimeta hüvitatava kahju liigid
    Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla
    • Varaline
    • Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud.
    • Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud .
    • Mittevaraline
    • Füüsiline ja hingeline valu
    • kannatused

    • Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud.
    • Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
    • Mittevaralist kahju võib olla väga keeruline määratleda

    54. Nimeta kõrvalkohustused ja ava nende olemus.
    Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuste täitmise eest. Kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Tarbijakäendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Võlausaldaja ja käendaja vaheline tehing.
    Garantii andmine on ühekülgsete kohustuste võtmine. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Võlausaldaja nõustumist garantiiga eeldatakse. Valdavalt kasutatakse garantii vormi krediidi- ja kindlustusasutuste poolt pakutava teenusena. Samas on garantii instituut rakendatav näiteks ka müügitehingute ja töövõtulepingute puhul (garantiitähtajad). Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele.
    Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise
    tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma . Raha, mis makstakse, et tehing ikka toimuks, sisuliselt ettemaks.
    Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
    55. Kirjelda, kuidas toimub ettevõtte üleminek.
    Meenutagem, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Siinkohal tuleb rõhutada, et ettevõte võib kuuluda ka isikule, keda seadus ettevõtjaks ei loe. Nii võib ettevõte kuuluda ka MTÜ-st spordiklubile, sihtasutusele, aga ka avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Seega kohaldatakse VÕSi ettevõtte ülemineku regulatsiooni sõltumata sellest, kellele ettevõte kuulub.
    Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) üleandmise viis.
    Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.
    Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Tegemist on kohustustehingu kirjeldusega, millele lisaks tuleks juhinduda ka vastavate võõrandamistehingute liikide kohta sätestatut (nt müügi- ja vahetustehing).
    Tuleb ka rõhutada, et ettevõtte ülemineku sätteid ei kohaldata ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Siia kuulub ka maksukohustuse üleminek VÕS § 182 järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga
    lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites . Nii antakse õigused üle nõuete loovutamise regulatsiooni alusel, lepingud antakse üle ettevõtte ülemikemu momendiga ja võlausaldajate nõusolekut selleks vaja ei ole.
    Ka kohustuste tekkimine on seotud ettevõtte kohustuste ülemineku osas.
    Üleantavad õigused ja kohustused peavad olema ettevõtte majandamisega seotud ja teenima ettevõtte majandamist.
    Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik
    üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte koosseisu kindlaksmääramine ja selle seisundi hindamine on ettevõtte omandaja jaoks kriitilise tähtsusega, kuna ettevõtte üleminek toob kaasa kõikide ettevõttesse kuuluvate kohustuste ülemineku sõltumata sellest, kas ettevõtte omandaja neist teab või mitte. Et selliseid riske minimiseerida, tuleks läbi viia vastavad due diligence menetlused.
    Tavapäraselt võetakse ka ettevõtte üleandja kinnitused kohustuste ulatuse, seisukorra ja tõelevastavuse kohta, mis tagatakse lepinguliste sanktsioonidega.
    Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga.
    Üleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole vastuolus seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Ärinime üleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus vormis kui üleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid. Kui ettevõtte üleandja on füüsiline isik, läheb senise ärinime kasutamise õigus üle omandajale ettevõtte üleandja kirjalikul nõusolekul. (VÕS § 184).
    Eelkirjeldatut kohaldatakse ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt
    terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).
    56. Kuidas võlasuhe lõppeb (alused)?
    • Kohane täitmine tähendab, et kohustus on täidetud VOS--‐i§ 76 lg 3 nimetatud tingimustele (õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil), sh ka õige kvaliteediga. Kui kasvõi üks nimetatud eeldustest on täitmata, võib võlausaldaja täitmise tagasi lükata.
    • Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
    • Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele
    Lepingupoolele
    • Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
    • Kokkulangemise all peetakse silmas olukorda, kus võlasuhe lõpeb seetõttu, et võlgnik ja võlausaldaja langevad ühes isikus kokku.
    • Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku
    leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja
    tunnistab, et võlasuhet ei ole.
    • Muud seaduslikud või lepingulised juhud

    57. Mis on võõrandamislepingud, milliseid võõrandamislepinguid seadus reguleerib ja mis on nende sisuks ?
    • Võõrandamislepingute sisuks on asja üleandmine ühelt isikult teisele nii, et
    sellega kaasneb ka omandiõiguse üleminek.
    • Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
    • Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne.
    • Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi.
    • Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
    58. Mis on kasutamislepingud, milliseid kasutamislepinguid seadus reguleerib ja mis on nende sisuks?
    Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
    Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule ( rentnik ) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
    Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.
    Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
    Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
    Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
    Laenulepinguga kohustub üks isik ( laenuandja ) andma teisele isikule ( laenusaaja ) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
    59. Mis on leping teenuse osutamiseks, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks?
    Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
    Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või
    saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
    Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule
    (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga
    lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest
    tasu (maakleritasu). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta
    sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
    Agendilepinguga kohustub üks isik ( agent ) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg .
    Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
    Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku ( saatja ) ees vedama vallasasja ( veos ) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule ( saajale ). Saatja
    kohustub selle eest maksma vedajale tasu ( veotasu ).
    Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.
    Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt
    temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama.
    Laoleping on hoiuleping , millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu.
    60. Mis on lepinguvälised võlasuhted, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks?
    Nagu eespool oleme käsitlenud, võivad võlasuhted lisaks lepingule tekkida ka
    ühepoolsetest tehingutest (tasu avalik lubamine ja konkurss ) ning seaduse alusel
    (asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine , alusetu rikastumine ning kahju
    õigusvastane tekitamine). Eeltoodud liikide loetelu on ammendav ehk n-ö liikide
    numerus clausus .
    Tasu avaliku lubamise all tuleb VÕS § 1005 järgi mõista õiguslikku olukorda, kus teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Konkursi korraldamine on üks avaliku tasu lubamise alaliikidest.
    Tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest (konkurss) tuleb mõistlikul viisil teatavaks teha konkursi ese, teo või selle pakkumise tegemise viis ja tähtaeg ning parima teo või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja kord, samuti tasu lubaja (konkursi korraldaja) ja muud konkursi läbiviimiseks vajalikud asjaolud.
    Isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või isik, kes tahab kontrollida
    sellise nõude olemasolu või puudumist, võib VÕS § 1014 alusel nõuda valdajalt asja
    ettenäitamist või asja ülevaatamise võimaldamist, kui tal on selleks õigustatud huvi.
    Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik
    võib VÕS § 1015 alusel valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui
    dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui
    dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või
    nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
    Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja ) teeb midagi teise isiku (soodustatu)
    kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda
    tegu tegema. Sellisel juhul on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
    Kõige üldisemalt saab alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus üks isik
    saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele. Isik peab seaduse alustel
    ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027 ).
    Alusetu rikastumise juhtudel on üleandjal sõltuvalt olukorrast õigus nõuda
    täitmisega saadu tagastamist, hüvitamist õiguse rikkumise korral ning hüvitamist
    kui kulutusi tehti teise isiku kasuks.
    Kahju õigusvastase tekitamise osas on üldpõhimõtteks, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja ) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Seega on tegemist klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutuse instituudiga, milles peab esinema teisele isikule kahju tekitamine, mille eelduseks omakorda on teo ja tagajärje põhjuslik seos, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ja süü ning deliktivõime olemasolu või seadusest tulenev vastutus.
    ASJAÕIGUSE KOHTA
    NB!!! 61. Nimeta asjaõigused
    Asjaõigused on AÕS § 5 järgi omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid , reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Eeltoodud loetelu ei ole ammendav ja seaduses võib lisaks eelnimetatule sätestada ka muid asjaõigusi.
    NB!! 62. Nimeta ja selgita asjaõiguse põhimõtteid.
    63. Mida tähendab hoonestusõigus? Selgita selle sisu.
    Hoonestusõiguse mõte on anda hoonestusõiguse omanikule õigus olla võõral kinnisasjal asuva ehitise omanik.
    64. Nimeta ja selgita kasutusõigusi.
    .
    65. Nimeta ja selgita realiseerimisõigusi
    Realiseerimisõigus annab õigustatud isikule kas otseselt või kaudselt õiguse oma nõude rahuldamiseks koormatud kinnisasja arvel. Realiseerimisõigustena tunneb seadus pandiõigust ja reaalkoormatist.
    Pandiõigus: Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Seadus tunneb vallas- ja kinnispanti. Kinnisasja saab koormata hüpoteegiga, vallasasju käsipandiga, registerpandiga, kommertspandiga ja laevahüpoteegiga.
    Reaalkoormatis : Reaalkoormatist tuleb mõista kui kinnisasja koormamist selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.
    66. Mis on reaalkoormatis?
    67. Nimeta ja selgita omandamisõigusi.
    Omandamisõigus on ostueesõigus, mis annab õigustatud isikule õigsuse kolmandale isikule tasu eest võõrandatud asja omandamiseks. Ostueesõigus võib olla nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik.
    68. Mis on omand ja mis selle elemendid?
    69. Mis on valdus ja mis selle elemendid?
    Valdus on tegelik võim asja üle. Sellest tulenevalt on valdajal õigus asja vallata ja kasutada. Käsutamisõigus kuulub üksnes omanikule.
    70. Nimeta omandi liigid ja selgita nende sisu OMANIK
    Omanikuks võib olla iga isik. Omandit liigitatakse seaduse mõttes omanike arvu järgi. Üldjuhul on asjal üks omanik (ainuomanik).
    • Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand.
    • Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
    • Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
    • Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.

    TÖÖÕIGUSE KOHTA
    71. Nimeta tööturu paindlikkuse meetmed
    72. Selgita töösuhte olemust.
    Seadusest tulenevalt loetakse suhet, töötaj, kes rakendab oma oskusi, teadmisi ja võimeid ning tööandja, kes kasutab võõrast tööjõudu ja tasub selle eest, töösuhteks.
    Töösuhte algus ja kestvus on määratletud töölepinguga (tööleping sõlmitakse kirjalikult)
    73. Milliseid piiranguid peab tööandja järgima isiku töölevõtmisel (st enne lepingu sõlmimist)?
    74. Selgita tööaja mõistet ja ava selle sisu.
    Eesti õigusruumis loetakse töötajaks füüsilist isikut, kes teeb töölepingu alusel teisele isikule ehk tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile .
    75. Selgita puhkuse mõistet ja ava selle sisu.
    76. Ava töötaja vastutuse instituuti.
    Tänu töösuhtesisesele tugevamale positsioonile on seaduse autorite järgi tööandjal võimalik kasutada mitmeid vahendeid selleks, et viia kahju tekitamine töötajate poolt miinimumini: võimalus valida töötajaid, pakkuda neile koolitusi, teostada järelvalvet, teha inventuure, kindlustada oma vara jne.
    TLS-i eesmärgiks ongi kehtestada töötaja süülise vastutuse põhimõte. Ehk siis töötaja vastutab TLS-i regulatsiooni järgi töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest vaid juhul, kui ta on kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest või tahtlusest.
    Tahtliku kahju tekitamise puhul vastutab töötaja kogu kahju ulatuses.
    77. Selgita töölepingu ülesütlemist ja ava selle sisu
    Töölepingu ülesütlemise all tuleb mõista töölepingu lõpetamist. Sarnaselt võlaõigusseadusega saab töölepingut üles öelda nii korraliselt (st põhjust teatamata) kui ka erakorraliselt (mõjuval põhjusel).
    78. Mida tähendab töölepingu üleminek? Too näiteid
    Tööleping saab üle minna õigusjärglasele kahel juhul: füüsilisest isikust tööandja surma korral ja; ettevõtte üleminekul.
    Ettevõtte üleandja ja omandaja esitavad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töötajatele aegsasti, kuid hiljemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut teatise, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) kavandatav ülemineku kuupäev; 2) ülemineku põhjused; 3) ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele; 4) töötajate suhtes kavandatavad meetmed.
    79. Kirjelda välismaalase Eestis töötamise õiguslikku raamistikku
    80. Kirjelda töötaja välislähetuse õiguslikku raamistikku
    Maksejõuetuse kohta.  
    Pankrotimenetlus :  
    81. Mida tähendab maksejõuetus  
    Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda võlausaldaja nõudeid ja olukord ei ole ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata ta kohustusi. 
    82. Nimeta pankrotimenetluses nõuete rahuldamise viisid ja vormid  
    1) Nõude rahuldamine võlgniku vara võõrandamise läbi 
    2) Nõude rahuldamine ettevõtte tervendamise kaudu 
    3) Pankrotimenetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena 
    83. Kuidas toimub pankrotiavalduse esitamine võlausaldaja poolt sissenõutavaks muutunud nõude korral?  
    Äriühingust võlgnik esitab oma bilansi ja majandusaasta aruanded . Füüsiline isik esitab ülevaate kõikidest oma varadest ja kohustustest koos tõendiga. 
    Teiseks peab võlausaldaja tõendama oma nõude olemasolu. Leping, are, arvelduskonto väljavõte, kassaordes, väljavõtted raamatupidamisandmetest. 
    84. Millistel tingimustel jätab kohus ajutise halduri nimetamata?  
    Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile 
    85. MILLISED ON PANKROTI VÄLJAKUULUTAMISE TAGAJÄRJED? 
    1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 
    2) Haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara 
    3) Füüsilisest isikust võlgnik ei saa teha pankrotivaraga tehinguid 
    4) juriidiline isik ei saa teha mitte mingisuguseid tehinguid 
    5)  Võlgniku õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras 
    6) Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. 
    86. Võlausaldaja kohustus esitada nõue. Kuidas see seaduse järgi toimub ja millised on selle nõude mittetäitmise tagajärjed?
    Võlausaldajad peavad ise hoolitsema, et nende nõuded oleks esitatud tähtaegselt.
    See aga eeldab, et võlausaldaja peaks olema pidevalt kursis väljaandes Ametlikud
    Teadaanded ilmuva informatsiooniga. Seda ei ole mõistlik eeldada ja autori
    hinnangul tuleb selles küsimuses leida mingi XXI sajandi infotehnoloogiline
    lahendus. Lahendus, mis annaks äriregistri koodi või kinnistu katastritunnuse alusel kohe, kui nende numbrite all olevate ühingute või kinnistutega midagi toimuma hakkab, asjaosalistele signaali: “Loe Ametlikke Teadaandeid”. Nimetatud
    “asjaosalised” peaksid eelnevalt muidugi süsteemi sisestama need koodid, milliste
    taga asuvate ühingute ja kinnistute vastu neil huvi on. Tundub, et see ei peaks olema tehniliselt ületamatu.
    Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates (nõuetest teatamise tähtaeg) teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui pankrotiteade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded mitu korda, algab tähtaeg esimese teate avaldamise päevast arvates.
    Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid . Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi. PankrS § 98 kohaselt loetakse tingimuslikud nõuded põhimõtteliselt võrdseteks tavaliste nõuetega, st nad võetakse kaitsmisele samamoodi nagu tavalised nõuded ning neid kaitstaksegi tingimuslike nõuetena. See, kas tingimuse saabumine on tõenäoline või mitte, omab Seletuskirja järgi tähendust üksnes hääleõiguse andmisel ning jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemisel (vt PankrS § 82 lg 2 ja § 152).
    Kehtib põhimõte, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Kui võlgniku nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega või kui võlgniku nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlgniku nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlgniku nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada.
    87. Mis on tagasivõitmine ja millised selle eeldused?
    Saneerimismenetlus
    88. Mis on saneerimise eesmärk?
    Saneerimise eesmärk:
    - majanduslike raskuste ületamine
    - likviidsuse taastamine
    - kasumlikkuse parandamine
    - jätkusuutlikkuse tagamine
    Saneerimismenetluse eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine
    89. Kes esitab saneerimisavalduse ja mida selle tuleb kajastada?
    Saneerimismenetlust kohaldatakse üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes:
    - kõik äriühingud
    - tulundusühistu
    - sihtasutused
    - Euroopa äriühing, Euroopa ühistu ja Euroopa majandushuviühing
    Saneerimisavalduse saab esitada üksnes ettevõtja ise. Seega on seadusega kujundatav saneerimismenetlus oma põhisolemuselt ettevõtte omanike, mitte ettevõtte võlausaldajate poolt tehtavate muudatuste kogum.
    Saneerimiskava põhinõuded:
    - majandusliku seisundi kirjeldus ja põhjused, mõju töötajatele
    - prognoos pärast saneerimist
    - kava täitmise tähtaeg
    - saneerimisabinõu analüüs sh nõuete ümberkujundamine
    Kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankrotimenetluse kui ka saneerimis-menetluse algatamise avaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati.
    90. Mida tähendab nõuete ümberkujundamine ja milles see väljendub (millised on need abinõud)?
    VÕLGADE ÜMBERKUJUNDAMINE
    91. Mis on võlgade ümberkujundamise eesmärk?
    Eesmärk: makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
    • Arvestatakse võlgniku kui ka võlausaldaja õigustatud huve
    • Makseraskusteks olevaks, kui ei suuda täita kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal

    92. Võlgade ümberkujundamise sisuks on?
    93. Millised on võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse peamised tagajärjed?
    Avalduse menetlusse võtmise tagajärjed:
    Eesmärk on tagada „õigus rahu“ kuni avalduse lahendamiseni, selleks:
    1) peatub viivise ja leppetrahvi arvestamine;
    2) võlausaldaja ei saa lepingut lõpetada;
    3) peatatakse kohtu ja täitemenetlus
    TAVA- JA ALTERNATIIVMENETLUSTE KOHTA
    ALTERNATIIVMENETLUSED
    94. Mida tähendab alternatiivmenetlus, milliseid Sa oskad nimetada ja kuidas/mille alusel neid eristatakse?
    Alternatiivmenetlusteks tuleb lugeda menetlusi, mis toimuvad kohtusüsteemi väliselt. Esimene valik peaks olema läbirääkimised. Kui läbirääkimised tulemuseni ei vii, tuleks mõelda vahendus - ja lepitusmenetlusele. Mõningatel juhtudel tuleb aga läbida õigusmõistmise tunnustega menetlus, mis võib seadusest tulenevalt olla ka kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks.
    Läbirääkimised – pooled kohtuvad ja püüavad ühiselt konfliktile lahendust leida. Toimub ilma kindla menetluskorrata ja kolmanda neutraalse isiku osaluseta.
    Vahendusmenetlus – pooli toetatakse lahenduse leidmisel kolmanda neutraalse isiku poolt, kuigi tal puudub pädevus poolte tegevusse aktiivseks sekkumiseks.
    Lepitusmenetlus – kolmandal isikul on pädevus esitada pooltele heakskiitmiseks ja vastuvõtmiseks omapoolne konflikti lahenduskäik.
    Õigusmõistmine – kolmandal isikul on tulenevalt oma ametiseisundist või poolte tahtest voli ja autoriteet langetada tüliküsimuse suhtes siduvaid otsuseid. Selleks isikuks saab olla kohtunik või vahekohtunik.
    95. Mis on arbitraažiklausel?
    Arbitraažiklausel ehk vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhetest tulenev vaidlus.
    96. Nimeta need eelised, mis vahekohtul võrreldes tavakohtuga on.
    Vahekohtu ehk arbitraažkohtu!!
    Otsus on lõplik ja siduv pooltele.
    Arbitraažikohtu otsused on lõplikud ja pooltele siduvad ning  otsuse sisu vaidlustada ei saa. Küll aga annab seadus võimaluse esitada taotlus Tallinna Ringkonnakohtule Arbitraažikohtu otsuse tühistamiseks, kui menetluse kestel on rikutud protsessinorme.
    Eestis tehtud vahekohtu otsust on kerge täita välisriikides.
    Arbitraažikohtu otsuse täitmisele pööramiseks välisriigis, tuleb esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastava välisriigi riiklikku kohtusse. Kohus kontrollib protsessinormide täitmist ning täidetava kohtuotsuse vastavust selles riigis kehtivale seadusele. Eestis tehtud riikliku kohtu otsuseid ei saa üldjuhul sama lihtsalt täitmisele pöörata välisriikides.
    Menetluse neutraalsus
    Vaidlustes, kus pooled on  pärit erinevatest riikidest, võivad küsimused keele, erapooletuse, kultuuriliste erinevuste osas avaldada negatiivset mõju erimeelsuste lahendamisel.  Lisades arbitraažiklausli lepingusse, saavad pooled eelnevalt kokku leppida  kõigis vaidluse võtmeküsimustes, näiteks: millises riigis/linnas toimuvad kohtuistungid, milline on menetluse keel, millise riigi materiaalõigust rakendatakse, arbiteride rahvus või eriala  jne.
    Arbitraažimenetluse konfidentsiaalsus
    Arbitraažikohtu menetlus on konfidentsiaalne. Asja arutamine  toimub alati kinnisel istungil .  Arbitraažikohtu otsust võib avalikustada vaid poolte kirjalikul nõusolekul. Menetluse kiirus
    Tänu mitteformaalsele iseloomule ning arbiteride professionaalsusele võib otsuseni jõudmine minna väga kiiresti. Vahekohtu menetlus toimub tunduvalt kiiremini võrreldes menetlusega tavakohtus. Vaidlust lahendav arbitraažikohus peab tegema otsuse hiljemalt 6 kuu jooksul arvates hagiasja materjalide üleandmisest. Enamikel juhtudel tehakse vahekohtu otsus 3- 4  kuu jooksul, olenevalt istungite vajalikkusest ning poolte taotlustest.
    Vahekohtunike asjatundlikkus
    Vahekohus annab unikaalse võimaluse valida arbiterideks isikud vastavalt hetkevajadusele ja vaidluse iseloomule. Kui tavakohtus peab spetsiifilise teema lahtirääkimiseks-analüüsimiseks kaasama eksperdi , siis Arbitraažikohtus on võimalik kaasata ekspert juba arbiterina ning hoida sellega eraldi eksperditasu võrra menetluskulud madalamad. Loomulikult tuleb ka siin järgida kriteeriumit: arbiter peab olema sõltumatu/erapooletu pooltest. Sellega annab Arbitraažikohus poolele eelise - pooltevaheline vaidlus saab lahendatud isikute poolt, kes on spetsialistid vaidlusaluses valdkonnas.
    Menetluse mitteformaalne iseloom
    Enamus arbitraažikohtute reeglitest on lühikesed , lihtsad ja paindlikud. Vahekohus lähtub vaidluse lahendamisel lisaks vastavatele materiaalõiguse normidele ka headest kaubandustavadest. Pooled saavad osaleda arbitraažikohtu moodustamisel, omades sealjuures võimalust valida sellise vahekohtuniku, kelle teadmised ja kogemused on poolele teada ning hädavajalikud just selle konkreetse vaidluse lahendamiseks, mis tagab aga suurema usalduse ja rahulolu kohtu kui institutsiooni ning loomulikult ka kohtuotsuse vastu.
    97. Milline on Eestis kohtukorraldus?
    Eesti põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu. Kohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega. Põhiseadusest lähtudes on Eesti kohtusüsteemil kohtumõistmise ainupädevus. Kohus on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ka täidesaatvast ja seadusandlikust võimust.
    Eesti kohtusüsteemis ei ole eraldi konstitutsioonikohut. Kõrgema astme kohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesandeid täidab Riigikohus .
    Kohtute hierarhia
    Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline:
    • esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud ;
    • teise astme kohtud on ringkonnakohtud (apellatsioonikohtud);
    • kõrgeima astme kohus on Riigikohus (kassatsioonikohus).

    Üldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid . Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
    98. Kirjelda hagimenetluse protsessi
    Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam , keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus.
    Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt.
    Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (s.o neid ei tarvitseta välja mõista kogu ulatuses).
    Võtmesõnadeks hagimenetluses on tõendid ja tõendamiskoormus. Hagiavalduse sisust peab nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms. Üldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praktikas jäävad paljud hagid rahuldamata põhjusel, et ei suudeta oma väiteid tõendada.
    Kolmas moment, millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv aeg. Kui vastaspoolt esindab tugev, menetlusnorme hästi tundev esindaja, võib vaidluse võitmine teinekord osutuda üllatavalt tülikaks ning menetlusele võib kuluda aastaid. Sellistel puhkudel on soovitatav sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded ja kahjud, mis seoses saamata tuluga on võlausaldajale tekkinud. Kindlasti peaks kaaluma ka hagi tagamise võimalusi. Kui nõue ei ole täiesti selge ja on olemas reaalne oht, et hagi võib jääda rahuldamata või rahuldatakse oluliselt väiksemas osas kui soovitud, tasuks mõelda ka menetluse lõpetamisele kompromissiga (poolte kokkulepe menetluse lõpetamiseks).
    99. Milline on kohtukoosseis erinevates kohtuastmetes ja erinevates menetlustes?
    Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
     (1) Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt.
    Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
     (1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
     (2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja .
    Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
     (1) Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
     (2) Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks.
    Riigikohtu erikogu ja üldkogu
     (1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast, antakse asi määrusega lahendada erikogule.
    Menetluses osalevad samad kohtunikud .
    100. Mis on hagimenetluses tõendiks ja kuidas kohus neist teada saab? Kirjelda neid tõendeid.
    Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend , asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse , mis ei ole antud vande all.
    47
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 47 lk · .docx · 26 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Äriõiguse konspekt #1 Äriõiguse konspekt #2 Äriõiguse konspekt #3 Äriõiguse konspekt #4 Äriõiguse konspekt #5 Äriõiguse konspekt #6 Äriõiguse konspekt #7 Äriõiguse konspekt #8 Äriõiguse konspekt #9 Äriõiguse konspekt #10 Äriõiguse konspekt #11 Äriõiguse konspekt #12 Äriõiguse konspekt #13 Äriõiguse konspekt #14 Äriõiguse konspekt #15 Äriõiguse konspekt #16 Äriõiguse konspekt #17 Äriõiguse konspekt #18 Äriõiguse konspekt #19 Äriõiguse konspekt #20 Äriõiguse konspekt #21 Äriõiguse konspekt #22 Äriõiguse konspekt #23 Äriõiguse konspekt #24 Äriõiguse konspekt #25 Äriõiguse konspekt #26 Äriõiguse konspekt #27 Äriõiguse konspekt #28 Äriõiguse konspekt #29 Äriõiguse konspekt #30 Äriõiguse konspekt #31 Äriõiguse konspekt #32 Äriõiguse konspekt #33 Äriõiguse konspekt #34 Äriõiguse konspekt #35 Äriõiguse konspekt #36 Äriõiguse konspekt #37 Äriõiguse konspekt #38 Äriõiguse konspekt #39 Äriõiguse konspekt #40 Äriõiguse konspekt #41 Äriõiguse konspekt #42 Äriõiguse konspekt #43 Äriõiguse konspekt #44 Äriõiguse konspekt #45 Äriõiguse konspekt #46 Äriõiguse konspekt #47
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Manuela Si Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Äriõigus õigus õiguse idee kolm elementi Siseriiklikud määrused

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtimine ja õigus III õppevahend
    84
    pdf

    Juhtimine ja õigus III õppevahend

    Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikatele, kuna kõik asjakohased viited on ära toodud õpiku käsikirjas ja hiljem ka õpikus. Tudengitel on võimalus käsikirjaga tutvuda ÕISi või Moodle vahendusel. Kavade kohaselt peaks õpik ilmuma nii paberkandjal kui e- õpikuna. Õpiku sisuline ülesehitus järgib traditsiooniliste USA äriõiguse õpikute ülesehitust. Head mõtestatud lugemist! Autor

    Juhtimine
    Tsiviilõiguse üldosa
    10
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa

    Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Sel

    Tsiviilõiguse üldosa
    ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT
    85
    docx

    ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT

    ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo- ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing. Sih

    Kategoriseerimata
    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus
    49
    doc

    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

    A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed ­ omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ­ ÜHING ­ kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing ­ 2 tähendust ­ see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing ­ abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine ­ tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur

    Ühinguõigus
    Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
    345
    docx

    Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

    mitterahalise sissemakse hindamise kord; 5) reservkapitali suurus; 6) juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused; 7) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. 88 http://www.rik.ee/stat/8_8tg.phtml. 89 seega ei saa näiteks seltsing olla osaühingu asutajaks, kuna seltsing ei ole juriidiline isik. 90 . Peep. Eesti äriõiguse ja ühinguõiguse muudatused. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded. EV Justiitsministeerium 1998, lk 125-134. 27 Osa eest tasumiseks on kaks võimalust: 1) rahaline sissemakse; 2) mitterahaline sissemakse. ÄS § 140 lg 2 kohaselt peab osa eest olema tasutud täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Erinevalt näiteks täis- või usaldusühingust ei või osa eest

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Õiguse alused eksami konspekt
    44
    doc

    Õiguse alused eksami konspekt

    ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus

    Õiguse alused
    Äriõiguse vastused
    10
    docx

    Äriõiguse vastused

    ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus,

    Äriõigus
    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS
    100
    doc

    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust:  Avalik võim.  Territoorium, millel avalik võim kehtib.  Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi

    Õigus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun