Õigussuhe 1Kogu inimeste elu kujuneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum ühiskond, seda keerulisemad suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega 2 Õigussuhte spetsiifilised tunnused Õigussuhe on inimestevaheline seos: · mis tekib õigusnormi alusel.õigusnormita ei saa tekida suhet,millel on õiguslik,juriidiline iseloom · mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu · mille säilimise tagab riik ning jälgib ka nende täitmist · mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu.õigussuhte pooled on igal üsikjuhul konkreetsed isikud,nad on alati nimeliselt,personaalselt kindlaks määratud 3 slaid
Kogu inimeste elu kujuneb ühiskondlikest suhetest. Mida rohkem on ühiskond arenenud, seda keerulisemad suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhted tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3. Õigussuhete säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhe võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1. Kahepoolselt - ostu-müügi leping 2
mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus tähendab inimese usaldust, ja sarnasuse realiseermist Õigussuhte struktuur:
deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma tekitatud kahjud) Obligatsiooni tekkimise aluseks on juriidiline fakt. Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused: o Lepingust o Nagu lepingust
Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud erandid. Õigusakt on kehtiv sellel territooriumil, mille jaoks ta loodud on. Õigussuhe õiguslikult reguleeritud inimestevaheline suhe. Õigustatud subjekt suhtest osavõttev isik. Kolm õiguse süsteemi: 1. Anglo Ameerika süsteem 2. Mandri Euroopa süsteem (kontinentaal) 3. Islami riikide õigussüsteem Tekkimise puhul aluseks ajalooline areng. Esimene tekkis Suurbritannias. Teien sündis mandril. Võeti kasutusele Vana-Rooma õigus. Õigusaktid on kindlas jõuvahekorras ja kirjalikud.
Seadus jõstub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui samas määruses ei sätestata teist tähtaega. Käskkiri on üksikakt, mida annab minister välja põhiseaduse põhjal. Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 6 Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. 7 Õigussuhte subjektid. Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhetes. 8 Õigusvõime. Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks
õigused ja antakse õigust sooritada aktiivseid tegusid. 8) Õigusnormide kehtivus. Rõhuv enamik õigusakte kehtestatakse nende kehtivuse ajalise piiride kindlaks määramata, nad kaotavad kehtuvust selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob. Ajutused normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse. Teema 5. Õigussuhe 1) Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjeltise vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 2) Õigussuhe subjektid. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele: isiku õigus-, teo- ja deliktivõime.
Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1. Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule 2. Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. 3. Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. · Subjektiivsele õigusele vastab reeglina juriidiline kohustus (ühe isiku õigusele vastab teise isiku kohustus) · Suhe õigustatud ja kohustatud isiku vahel, on ÕIGUSSUHE! Absoluutsed subjektiivsed õigused (suunatud kõikide isikute vastu) - isiksusõigused (elu, keha, tervis, vabadus, nime õigus, õigus kujutisele, perekondlikud õigused) - valitsemisõigused (asjaõigused, mittematerjaalsete hüvede valitsemisõigused) · Relatiivsed subjektiivsed õigused (suunatud konkreetsete isikute vastu) - nõudeõigused (õ. nõuda tegu) - kujundusõigused (õ. õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada) - vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks)
- haldussanktsioonid - suhteliselt määratletud - liitsanktsioon - distsiplinaarsanktsioonid - määratlemata - alternatiivne sanktsioon - varalised Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: subjekti järgi ajalise kehtivuse järgi ettekirjutuse iseloomu järgi regulatsiooni viisi järgi reguleerimisobjekti järgi territoriaalse kehtivuse järgi täidetava funktsiooni järgi Õigussuhe ÕS tunnused: ÕS elemendid: Inimestevaheline seos õigusnormi Subjektid alusel Subjektiivsed õigused ja jur kohustused Tekib subjektiivsete jur õiguste ja Objekt kohustuse kaudu Säilimise tagab riik Määratletud iseloomuga
rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. ÕIGUSSUHE Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Ühiskondlike suhete reguleerimine saavutatakse õigusnormide realiseerimisega. Eristatakse kolme vormi: 1.õigusnormide nõuetest kinni pidamine; 2. õigusnormide kasutamine; 3. õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
annaabi.ee 
