kõrgemal kohal. Eraõiguslikud suhted põhinevad poolte võrdsusel ehk koordinatsioonil – pooled on suhetes täpselt ühte moodi võrdsed. 2. Eraautonoomia ehk lepinguvabadus. Isikud on vabad looma ja sõlmima mistahes lepinguid, kui need ei ole vastuolus seaduse, hea usu ja mõistlikkuse või avaliku korraga. 3. Bona fides – tuleb tegutseda heas usus Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4. Common Law õigussüsteem kehtib peamiselt inglise keelt kõnelevates riikides ja põhineb tavaõigusel. Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes. 5
Juriidilise isiku lõpetamine vabatahtlik ja sundlõpetamine · üldkoosoleku otsusega; · avalik õiguslik juriidiline isik otsusega, mille andmise õigus on antud organile seadusega; · eesmärgi saavutamisel näiteks SA on täitnud eesmärgi · tähtaja möödumisel; · pankroti väljakuulutamisega või pankroti raugemisega kui vara enam pole, kui on vara mida jagada, siis pankrott. · sundlõpetamine kohtumäärusega Numerus clausus põhimõte seaduses toodud loettelu on ammendav. See mis on seaduses kirjas, on ainuvõimelik, ise midagi välja mõelda ei saa. ÄRISEADUSTIK Eestis äriõiguse modifikatsioon. Äriseadustikus on koos kõik äriühingute kohta käiv,samuti millepõhjal tegutseb kohturegister ja äriregister. Äriühingute vormid. Kõik ühingud peavad eestis esitama majandusaasta aruande (esitama peab esimeseks juuliks). Kui satub puhkepäevale, siis tööpäeval.
1) Subjektid: Õigustatud subjekt – võlausaldaja ehk kreeditor Kohustatud subjekt – võlgnik ehk deebitor 2) Objekt: sooritus (tegevus või tegevusetus) Absoluutne õigussuhe – teada on õigustatud subjekt, kohustatud subjekt on kindlaks määramata. Relatiivne õigussuhe – õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult teatud tegevust või tegevusetust. Asjaõiguse ja võlaõiguse erinevused: Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalikud (äratuntavad) Asjade liigid Res (Gaiuse järgi): Corporales (kehalised asjad) Incorporales (kehatud asjad) Res (asjad): In nostro patrimonio (meie eraomandis) Extra nostrum patrimoonium (väljaspool meie eraomandit) Res nullius divini iuris (mitte kellelegi kuuluvad jumalikud asjad) Pühad Religioossed Sakraalsed
Asjade suhtes kohaldatakse selle riigi õigust kus see asub. Asjaõigus sisaldab norme mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asjaõiguse printsiibid: absoluutsuse printsiip (omavad absoluutset kehtivust kõigi isikute suhtes, laialdane õiguslik kaitse), fikseerituse pm ( asjaõ on absoluutselt kehtivad ja neid tuleb kõigi poolt järgida. Seadus tunneb ainult piiratud arvu seadusi, pooled ei saa neid juurde luua. Asjaõiguste liikide ammendatavus e numerus clausus printsiip), avalikkuse pm (need õigused peavad olema kõigile nähtavad, et neid õigusi saaks austada), määratletuse e spetsiaalsuse pm ( igale asjale saab tekkida mingi asjaõigus eraldi. Ühe asja asjaõiguslik reziim peab olema ühine), üleantavuse pm (asju peab saama teisele üle anda), eraldatuse pm (kohustustehingu ja käsutustehingu range eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip
määramata. VÕLAÕIGUS Olukorra muutmisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor Obekt: sooritus (tegevus v tegevusetus) Relatiivne õigussuhe, st subjektid on alati teada - kindlaks määratud. AÕ ja VÕSi erinevus Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalik, st äratuntavad AÕSis abstraktsiooniprintsiip. TÄnapäeval kinnistusraaamtud, Roomas neid ei tundnud. Omandiõigust ei saa üle anda, Rooma kehtis põhimõte, et isegi kui heauskne. ASJADE LIIGID Mantsipeeritavad (res mancipi) ja mittemantsipeeritavad asjad (res nec mancipi). Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha pidulik vormeliga
Sisaldub nii pos. kui neg. määratlus Positiivne element: õigus vallata, kasutada ja käsutada. Negatiivne element: Õigus nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand on absoluutne subjektiivne õigus: omaniku subjektiivsetele õigustele vastab kõigi teiste isikute kohustus hoiduda omaniku õiguste rikkumisest. Omand on tähtajatu ja pärandatav Omand tekib vaid seaduses sätestatud juhtudel. Numerus clausus printsiipomandi tekke alused on seadusega piiritletud ja isikud ei saa kokkuleppega uusi omandi tekke aluseid luua ega omandi tekke hetke teisiti määrata kui seaduses. Omand on põhiseaduslik õigus – PS §32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.
liikmelisusel, isikute kuulumisel ühingusse. Siia alla kuuluvad: a) Ühingud, mis omavad korporatiivset struktuuri (AS, OÜ, TulÜ ja MTÜ), b) Isikuühingud (täisühing, usaldusühing ja seltsing) 2) Asutused rajanevad vara kogumil, liikmed puuduvad, eesmärk võõrmääranguline. Ainsaks alaliigiks on sihtasutus, vt SaS § 1. Nii korporatsioonid kui asutused jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks. Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus (tüübipõhimõte) Numerus clausus liigid on piiratud seaduses sätestatud liikidega ja neid liike ei ole võimalik omavahel kombineerida ega luua mingeid uusi. TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: a) täisühing (TÜ) (omanike vahelistes suhetes kehtib lepinguvabaduse põhimõte) b) usaldusühing (UÜ), c) osaühing (OÜ), d) aktsiaselts (AS), e) tulundusühistu (TulÜ), mille eriliigiks on hooneühistu (eraldi seadusega) (mitte-
Lahendatakse küsimus, kes on konkreetse vara omanik, millised õigused tekivad vara suhtes. Abieluvarasüsteemid Üht abieluvarasuhte tüüpi tunnustav süsteem Samaaegselt mitut abieluvarasuhte tüüpi tunnustav süsteem: Seadusjärgne abieluvarasuhe Lepinguline abieluvarasuhe: Lepinguvabadus piiratud teatud osas 14 Lepinguvabadus piiratud numerus clausus´e (ette on antud teatud paketid) põhimõttega PKS § 24 lg 2: varaühisus Abieluvarasuhte tüübid Puhtakujuline abieluvarasuhe: Absoluutne varaühisus enne abielu ja abielu kestel omandatud vara muutub ühiseks mõlemad võivad seda vara käsutada, teise nõusolekut vaja ei ole. Lahutuse korral tehakse kindlaks vara seis ja jagatakse ära. Nt Holland. Absoluutne varalahusus sõltumata abielust ei teki abikaasade vahel mingeid
eest tasu. 60. Mis on lepinguvälised võlasuhted, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks? Nagu eespool oleme käsitlenud, võivad võlasuhted lisaks lepingule tekkida ka uhepoolsetest tehingutest (tasu avalik lubamine ja konkurss) ning seaduse alusel (asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ning kahju õigusvastane tekitamine). Eeltoodud liikide loetelu on ammendav ehk n-ö liikide numerus clausus. Tasu avaliku lubamise all tuleb VÕS § 1005 järgi mõista õiguslikku olukorda, kus teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Konkursi korraldamine on uks avaliku tasu lubamise alaliikidest. Tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest (konkurss) tuleb mõistlikul viisil
Juriidilist isikut tuleb eristada ettevõttest (TsÜS § 66.1). Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte üleminek on reguleeritud VÕS §-dega 180-185. · Juriidilise isiku liigitamine Huvikriteeriumi ja asutamise õigusliku aluse kriteeriumi alusel (TsÜS § 24 2. lause): 1. Eraõiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 1) - asutatakse konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel. Iseloomulik numerus clausus. Täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Lisaks veel EU ühinguvormid. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 2) - asutatakse eraldi sellekohase seadusega (nt Rahvusringhääling, Advokatuur, Tartu Ülikool, Eesti Haigekassa, Eesti Kultuurkapital, Töötukassa, Kaitseliit). · Juriidilise isiku liigitamine Struktuurikriteeriumi alusel: 1
eest tasu. 64 Tehinguõiguse eriosa. Ülevaade lepinguvälistest võlasuhetest. (Slaid 31) Nagu eespool oleme käsitlenud, võivad võlasuhted lisaks lepingule tekkida ka ühepoolsetest tehingutest (tasu avalik lubamine ja konkurss) ning seaduse alusel (asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ning kahju õigusvastane tekitamine). Eeltoodud liikide loetelu on ammendav ehk n-ö liikide numerus clausus. Tasu avaliku lubamise all tuleb VÕS § 1005 järgi mõista õiguslikku olukorda, kus teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Konkursi korraldamine on üks avaliku tasu lubamise alaliikidest. Tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest (konkurss) tuleb mõistlikul
... Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ), Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ), Isikuteühendus (TÜ, UÜ) ... Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital, Tagatisfond) · Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing) ... Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ Eraõiguslik juriidiline isik - äriühingud Numerus clausus põhimõte. Täisühing: on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79); Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125);
SaS § 1 Nii korporatsioonid kui asutused jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks Ühise Euroopa Ühinguõiguse süsteemi väljatöötamine, mis lihtsustab erinevates riikides ühtse vormiga ühingu asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE),
Sisaldub nii pos. kui neg. määratlus Positiivne element: õigus vallata, kasutada ja käsutada. Negatiivne element: Õigus nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand on absoluutne subjektiivne õigus: omaniku subjektiivsetele õigustele vastab kõigi teiste isikute kohustus hoiduda omaniku õiguste rikkumisest. Omand on tähtajatu ja pärandatav Omand tekib vaid seaduses sätestatud juhtudel. Numerus clausus printsiipomandi tekke alused on seadusega piiritletud ja isikud ei saa kokkuleppega uusi omandi tekke aluseid luua ega omandi tekke hetke teisiti määrata kui seaduses. Omand on põhiseaduslik õigus – PS §32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.
nõustub lepingulise esindaja seletusega . Ärakuulamine on kohtu poolt teabe kogumise viis, mis ei ole TsMS reglementeeritud, kuid mida kohus peamiselt hagita menetluses, aga ka lihtmenetluses võib kasutada isikutelt teabe saamiseks . Ärakuulamise tulemina saadud informatsiooni õiguslik tähendus on ebaselge, kuna tõendiliikide nimistust viimast ei ole võimalik leida (tõendite osas kehtib TsMS- s numerus clausus printsiip). Seega on tõenäoliselt tegemist tõendi kvaliteeti omava informatsiooniga, kuna hagita menetluses võib kohus lugeda piisavaks ka muu tõendusvahendi, millega vähemasti hagita menetluse osasärakuulamine muudetakse muude tõenditega samaväärseks. Omaette küsimus on, millise tähendusega on ärakuulamine ja sellega saadud teave lihtmenetluses (lihtmenetlus on reguleeritud §-ga 405). Riigikohus kahjuks ei ole andnud senini ärakuulamise õiguslikku tähendust.
–25. mail 1926. Nõukogusse valiti 27 inimest, kes kuulutasid 6. juunil välja Juudi Kultuurautonoomia ja valisid 7-liikmelise Kultuurivalitsuse. Esimeheks valiti Grigori (Hirsch) Aisenstadt. Juudi kultuurautonoomia kehtestamine äratas huvi kogu maailma juutkonnas. See oli erakordne sündmus. Tollal Iisraeli riiki veel ei olnud. Palestiinas tegutsev juudi Rahvusfond tegi oma Kuldraamatusse unikaalse sissekande: 1 Venemaa ülikoolides kehtestati juutidele numerus clausus, mis seadis piirarvu juudiusulistele üliõpilastele (sõltuvalt ülikoolist ja erialast 5–10% üliõpilaskonnast). Tartu ülikooli tabas venestamine 1890. a-te keskel, seetõttu tuli 1880. ja 1890. a-tel Tartusse palju juudi tudengeid, kes mujal õppida ei saanud või ei tahtnud. (Toomas Hiio kommentaar.) 39
annaabi.ee 
