Tsiviilõiguse üldosa (0)

Tsiviilõiguse üldosa
KORDAMISKÜSIMUSED

1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis.

· Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis)
· Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades.
TsÜS’i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega:
· TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa.
· TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le.
· TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne)

2. Selgita “tehingu” mõistet

Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades . Tehingut võib teha mistahes vormis.
Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus.
Tehingu liigid:
1. Ühepoolne; n: testament , lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust ). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus
2. Mitmepoolne; n: müügi-, üüri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
Tehing jaguneb kaheks:
1. Kohustustehing : loob kohustuse teha/tegemata jätta mingi tegu ja arvestada teise poole õiguste ja kohustustega.
2. Käsutustehing: (kohustus) täidetakse. Toimub käsutamine, ehk õigusmuudatus. Antakse üle õigusi ja kohustusi.
Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele
Tahteavalduse liigid:
1. Otsene – tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg
2. Kaudne – tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
3. Vaikimist või tegevusetust loetakase tahteavalduseks, kui nende lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (korduv praktika).
Kohustusleping -
Käsutusleping –
Tehingu kehtetus :
Tehing on tühine, kui ta on
· Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
· Seadusega vastuolus olev tehing
· Käsutuslepingut rikkuv tehing
· Näiline tehing
Tehingu võib tühistada, kui see on tehtud:
· Olulise eksimuse mõjul
· Pettuse mõjul
· Õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul
· Raskete asjaolude ärakasutamisega
· Muude, seaduses sätestatud asjaolude esinemisel

3. Nimeta subjektiivsete õiguste liigid koos näidetega.

Subejektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM.
Tulenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses kaheks (+ alaliigid ):
· Absoluutsed subjektiivsed õ – suunatud kõikide teiste isikute vastu, kaudne kohustus arvestada, taluda (subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand.)
· Isikuõigused - elu, keha, tervis, vabadus, nime õigus, õigus kujutisele, perekondlikud õigused
· Valitsemisõigused - asjaõigused, mitte materjaalsete hüvede valitsemisõigused
· Relatiivsed subjektiivsed õ (kindlaks määratud isikud ehk suunatud konkreetsete isikute vastu)
· Nõudeõigused – n nõudeõigus raha maksmiseks v muu soorituse tegemiseks v tegemata jätmiseks. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel.
· n õigus nõuda omandi tagastamist
· Kujundusõigused – õigus (võimalus)ühepoolselt õigussuhe ümber korraldada(probleem võib tekkida teisele inimesele tahteavalduse kättetoimetamisega).
· n õigus leping üles öelda, teostada tasaarvestus, edasikaebamisõigus.
· Vastuõigused – n teatud tingimustel keelduda kohustuse täitmisest
· n ei täida oma kohustust enne kui teine on täitnud oma kohustus
· aegumine
· tagatise nõudmine
· kohustuse täitmise edasilükkamine või mitte täitmine
Tahteavalduse tegemine pm : nõudeõiguse puhul saab kasutada kujundusõigust (n. pankrotis firmaga tasaarvelduse tegemine)
Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:
· Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule
· Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused.
· Varanduslikud õigused - õigus oma vara režiimi määrata. Teenivad majanduslikke huve.
Avaliku õiguse subjektiivsed õigused. Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu.
· õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus
· õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks
· vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused.

4. Selgita „asja“ mõistet.

Asi on kehaline ese (TSÜS § 49) ( meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt käegakatsutav. Võib olla tahke, voolav, gaasiline (saab valitseda asjaõiguslike põhimõtet alusel – peab olema suletud näiteks anumasse, peab olema võimalik valitseda – mere voolav vesi/vesi ämbris). Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomad on sisuliselt liikuvad vallasasjad (ei ole vaba voli, st. on teatud kaitse all).
Asju liigitatakse erniveatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes:
· Kinnis - ja vallasasjad – Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.
· Asendatavad asjad – vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teisest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. (TSÜS § 51)
· Äratarvitatavad asjad - vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mi skuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises.
Subjekt ei saa olla objektiks

5. Mis on tsiviilõiguse allikateks?

Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
· Tava - käitumisnormid, mida rakendatakse pikema perioodi jooksul
· eraõigusele omane
· nii tulebki käituda kuigi õigusnormis seda öeldud ei ole
· tava ei saa muuta seadust
· Seadus laias tähenduses
· seaduse alusel välja antud aktid, määrused jne.
· EL-i seadused
· Eesti kohtupraktika õigusallikas

6. Nimeta neli tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise alust.

Neli õigussuhte tekkimise alust

• tehingud (leping, ka toiming) aga sisaldab tahteavaldust – suunatud õigussuhte tekkimisele
  
• õigustoimingud - muud toimingud (õiguspärane tegu), sõltub inimese tahtest
  
• õigusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad õigused ja kohustused (sõltub inimese tahtest)
  
• sündmused - millega seadus seob õiguste ja kohustuste tekkimisel (n sünd ja surm), ei sõltu otseselt inimese tahtest
  

7. Selgita mõistet “teovõime”

Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid .
Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

• TÄIELIKU teovõimega isik on alates 18a ja saab aru oma tegutdest ning suudab neid juhtida
  
• PIIRATUD teovõimega isik võib teha kehtivaid tehinguid vaid oma seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega .
  

Selgita lisaks
õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja?
Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tahteavaldusi ja neid vastu võtta ning osaleda seega õiguskäibes. Seda tuleb eristada õigusvõimest kui võimest olla õiguste ja kohustuste kandjaks .
Seega on oluline, et inimene oleks tehinguid teostama asudes saavutanud teatava arusaamise (arukuse) ja vaimse küpsuse miinimumtaseme. Sellise taseme saavutanud isiku tahteline tegevus on õiguskorra poolt tunnustatud ja ta loetakse teovõimeliseks. Teovõime instituudil ongi just vaimselt ebaküpse isiku kaitse tagamise tähendus. Kõigis õiguskordades tehakse vahet teovõime ja piiratud teovõime vahel. Germaani õigusperekonnas eristatakse ka teovõimetuse instituuti.
Õiguskäibe selguse, kindluse ja lihtsuse huvides peavad olemas olema reeglid selleks, et teha kindlaks, kas inimene on teovõimeline, piiratud teovõimega või teovõimetu.

8. Milles seisneb juriidilise isiku õigusvõime ja selle olulisus õiguslikus mõttes?

Kes on juriidiline isik??? Räägi vara haldamisest, vastutamisest??? MIKS on oluline, MIS on oluline?
Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi
§ 26. Juriidilise isiku õigusvõime
1. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased ü ksnes inimesele.
2. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
3. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast
· Vara haldamine
o Õigusvõime (võime omandada õigusi ja kohustusi) tähendab muuhulgas ka seda, et juriidiline isik on ise oma vara omanik, st. Juriidilise isiku vara kuulub sellele samal juriidilisele isikule, mitte näiteks juriidilise isiku aktsionäridele.
o Ka juriidiline isik ise ei saa kuuluda teisele isikule, kuigi see nii võib tunduda – tegelikkuses saab teisele isikule kuuluda nt. Aktsiad /osad, aga see ei ole sama, mis isiku kuulumine teisele isikule (aktsiad/osad annavad teatud spetsiifilisi õigusi).
· Vastutamine
o Õigusvõime tähendab ka vastutust, st. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste täitmise eest ise (jällegi mitte nt aktsionärid) ja teatud juhul ka delikti või isegi kriminaalvastutus .
Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega. Juriidilisel isikul on õigus- ja teovõime alati koos.
See isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende organite pädevus sätestatakse seadusega. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.

9. Mis on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused?

§ 35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme ü ldised kohustused
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.