ÄRIÕIGUSE EKSAM 2010 Igale küsimusele on vaid 1 õige vastus. Iga õige vastus anna 1 punkti. Testi lahendamiseks 90min. 1. Milliseid sätteid leiame äriseadustikust? a) kaubandusõigusega seotuid sätteid; b) äriühingutega seotud sätteid; c) kõigi eraõiguslike juriidiliste ühingute kohta käivaid sätteid. 2. Milline allnimetatud väidetest ei ole õige? a) prokuristi pädevus on sätestatud perekonnaseaduses ja seega ka abikaasade suhtes piiratav? b) Prokuurat võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule; c) Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse; d) Prokuristiks võib olla ainult füüsiline isik. 3. Kes võivad äriühingut üldjuhul esindada? a) juhatuse liikmed; b) osanik; c) nõukogu liikmed; d) kõik eelpool nimetatud isikud. 4. Milline all-loetelud ärinimedest ei vasta ärisedustiku sätestatud nõuetele?
4. Prokuura mõiste ja sisu. Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. (ÄS § 16) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (ÄS § 17) Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, st prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda. Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19) 5. Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted. Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel
§ 180 (äriseadustik) 6)Kes on prokurist? Prokurist on ettevõtja esindaja, kellel on õigus esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 2 § 180 (äriseadustik) 7)Kes võivad olla füüsilisest isikust ettevõtjaks? Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. § 180 (äriseadustik) 8)Võrrelge prokuristi ja juhatuse liiget? Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige peab olema teovõimeline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. § 180 (2) (äriseadustik) Prokurist on ettevõtja esindaja, kellel on õigus esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. § 16 (1) (äriseadustik) 10 Mida tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustus?
4.1. nimi........................ kuulub osa nimiväärtusega 150 000 krooni. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 150 000 krooni ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. Hiljemalt 01.09.2008a., Tartus. 6. Osa eest tasutakse ainult sularahas. 7. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 7.1. nimi........... , isikukood ................, elukoht .......................... 8. Asutaja ei määra prokuristi või audiitorit. 9. Asutamiskulude eeldatav suurus on 10 000 krooni ja selle tasub asutaja. Asutaja: __________________ ees- ja perekonnanimi __________________ allkiri Notar: __________________ ees- ja perekonnanimi __________________ allkiri Osaühingu ......................
seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ. Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriuhingu juhtorganite otsustusprotsessides. o Volitus on õiguste ja kohustuste kogum. o Volitusse tuleb alati kirja panna kui kaua see volitus kehtib. o Volikiri on see, kus need õigused ja kohustused kirjas on. o Prokurist on see, kes võib teha ettevõtte nimel majanduslikke tehinguid. 20. Mida tähendavad hädakaitse ja hädaseisund Hädakaitsega kaitstakse individuaalseid hüvesid (isiku enda elu ja tervis, tema omand,
nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada. Ärinime võib kaitsta ka hagilises korras (ÄS § 15 lg 1). Ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, välja arvatud kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib aga prokuristile anda eraldi. Niisugust volitust nimetakse prokuuraks. Prokuristi määramine annab ettevõtjale võimaluse omada seaduslike esindajate kõrval ka esindajat, kelle pädevus on seaduses sätestatud ja kolmandate isikute suhtes piiramatu. Prokuristi nimi kantakse äririgistrisse ja tema volituse aluseks on just see kanne. Seega saab prokuura anda ainult äriregistrisse kantud ettevõtja ( füüsiline isik niisiis üksnes tingimusel, et ta on kantud äriregistrisse. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule.
Osaühingu osanike pädevuses ja vastutus: põhikirja muutmine osakapitali suurendamine ja vähendamine nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine kui ühingul ei ole nõukogu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine osa jagamine audiitori valimine erikontrolli määramine kui ühingul ei ole nõukogu prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.
isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. (2) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (3) Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. (4) Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks. (5) Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor.
tiumumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhtub otsustab kohust ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. · Kui kohus ei nimeta ajutist haldurit, siis protsess lõppeb. 4.6 Elukohast lahkumise keeld · Juriidilise isiku suhtes võidakse kehtestada elukohtast lahkumise keelu juhorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või katsioniri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. · Võidakse kohaldada aresti. 4.6 Ajutine pankrotihaldur · Annab kohtule info, mis on talle vastava isiku suhtes teatavaks saanud. Täidab kohtupoolt määratus ülesandeid. Ta peab olema asjas erapoolik. 4.7 Kuritegu ja raske juhtimisviga · Kui ilmneb et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo
See on eriline esinduse liik, mis annab prokuristile seadusliku, mitteüleantava ja kolmandate isikute suhtes mittepiiratava õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes. Välja arvatud kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, millise õiguse võib aga prokuristile anda eraldi (§ 16 lg. 2). Seega asub prokuura nii öelda tehingulise ja seadusliku esinduse vahepeal. Mis antakse küll tehinguga, kuid prokuristi volitused on sätestatud seaduses. Kuna prokuura antakse tehinguga, kohaldatakse sellele lisaks ÄS sätestatule TsSÜS-s esinduse kohta sätestatut (TSÜS §-d 94 - 103). 1.7 Äriregistri andmed Äriseadustiku teine osa sisaldab norme, mis algselt olid kavandatud kaubandusregistrit käsitlevasse lühemasse peatükki. Mis sisaldas esialgu eraldi seadusena mõeldud kaubandusregistriseaduse eelnõu sätteid.
1 OSAÜHING 1.1 Osaühing Asukoht on juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Tegevuskoht on püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Osaühingu organiteks on üldkoosolek ja juhatus, juhtorganiks juhatus või olemasolu korral ka nõukogu. Osaühingu organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Osaühingu kohustuste täitmise eest vastutab osaühing ise. Osanik ei vastuta kogu oma varaga, vaid ainult sissemakse ulatuses. Osanikele on antud õigus võtta vastu otsuseid ka nendes küsimustes, mis muidu kuuluvad juhatuse või nõukogu kompetentsi. 1.2 OÜ asutamine Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Lepingus märgitakse: · Osaühingu ärinimi, asukoht, aadress · Asutajate nimed ja elu- või asukohad · Osakapitali kavandatav suurus · Osade nimiväärtused ja arv, nende jaotus asutajate vahel · Kui palju tuleb osade eest tasuda ning tasumise kord ja aeg, koht · Mitte...
Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja 5 neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana
· asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad; · osakapitali kavandatud suurus; · osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; · kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; · kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus; · juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; · prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; · asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Osaühing · Põhikirjas ettenähtud kohustuslikud tingimused on sätestatud äriseadustikus: · osaühingu ärinimi ja asukoht; · osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina; · osade eest tasumise kord; · osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused;
isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks. Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor. § 19
liikme suhtes, kusjuures ka juhatuse liige võib töötada samal tegevusalal osanike või nõukogu loal. Osaniku suhtes seadus ei kehtesta konkurentsikeeldu. Seoses samal tegevusalal tegutsemise kohta ei saa teha ettekirjutusi osanikule. Vastavalt ÄS § 188 lg-le 1 osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Vastavalt § 167’1 lg-le 1 oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Sellest lahkudest võib öelda, et kui samal tegevusalal tegutsedes, osanik tekitab süüliselt kahju osaühingule võib nõuda kahju hüvitamist.
PROKUURA · Volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes (ÄS § 16 lg 1) ... Kirjutab alla: Prokurist või p.p. (per procura) · Prokuura saab anda ainult füüsilisele isikule (ÄS § 17 lg 2) ning seda ei saa üle anda. Piirangud: · Kinnisasja võõrandamise ja koormamise õigus on prokuristil siis kui selle kohta on tehtud kanne äriregistrisse (ÄS § 16 lg 2) · Mitme prokuristi korral ühisprokuura või prokurist koos juhatuse liikmega · Piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes ainult siis kui need on kantud äriregistrisse (vastutus sisesuhte alusel) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA · Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. (ÄS § 3 lg 1) ... Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). (TsÜS § 8 lg 2) ..
Prokuura on eriline esinduse liik, mis annab esindajale (prokuristile) seadusliku, mitteüleantava ja kolmandate isikute suhtes mittepiiratava õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, välja arvatud kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, millise õiguse võib aga prokuristile anda eraldi (ÄS § 16 lg 2). Seega asub prokuura n.ö tehingulise ja seadusliku esinduse vahepeal: see antakse küll tehinguga, kuid prokuristi volitused on sätestatud seaduses. Kuna prokuura antakse tehinguga, kohaldatakse sellele lisaks ÄS sätestatule TsÜS-s esinduse kohta sätestatut. Prokuristi määramine annab ettevõtjale võimaluse omada seaduslike esindajate kõrval ka esindajat, kelle pädevus on seaduses sätestatud ning kolmandate isikute suhtes piiramatu. Prokuristi nimi kantakse äriregistrisse (registrikaardi 5 veerg) ning tema volituste aluseks on just see kanne. Prokuura võib anda
tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad; · osakapitali kavandatud suurus; · osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; · kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; · kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus; · juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; · prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; · asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. 3.2. Põhikiri ja osanike leping Kui asutada ettevõte notari abil, siis üldiselt annab notar põhikirja standardvormi ette. Elektroonilises kiirmenetluses kasutatakse põhikirja tüüpversiooni, mis on kompaktsem ja lihtne täita, kui oled eelnevalt põhipunktid läbi mõelnud. Tüüppõhikirja lihtsust iseloomustab fakt, et selle pikkus on tavaliselt 2-3 lk.
Volitus eeldab TsÜS i järgi aga volitatava nõusolekut. Seega Vilu õigusin ei ole kuidagi riivatud, kui ta on nõus esindama teisi ja kindlasti ei mõjuta esindamine kuidagi tema enda kui hageja õiguste või kohustuste mahtu ja nõuet. AS Kaevur saab oma õigusi kaitsta kas seadusliku esindaja s.o juhatuse liikme ( TsÜS ja ÄS alusel) või lepingulise esindaja ( TSMS § 218), s.o advokaadi või majandustegevusega seotud hagi korral prokuristi ( TsMS § 218 lg.1 p.3) või muu akadeemilise juriidilise haridusega ( vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraadiga) juristi abil. Hageja poolel on tegemist kaashagejate ühishagiga iseseisvate nõuetega, kusjuures menetluse esemeks on samalaadsed ja samalaadsest alusest tekkinud nõuded- TsMS § 207 lg.1 p.3. 9. Hageja palus taandada eksperdi, kuna ta 12 aastat tagasi töötas kostjaga ühes ettevõttes. Kas taanduseks on alust?
Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhatuse liikmete (ja kui moodustatakse ka nõukogu) nimed, isikukoodid ja elukohad; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht; prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood, elukoht; asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Ühistute ja kapitaliühingute (aktsiaseltside) vahel on väga suured ja põhimõttelised erinevused. Ühistud on loodud liikmete poolt liikmete jaoks, aktsiaseltsid aktsionäride poolt raha teenimise eesmärgil. ÜHISTUD KAPITALIÜHINGUD (AKTSIASELTSID) 1
Mis on prokuura? Volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes (ÄS § 16 lg 1) · Kirjutab alla: Prokurist või p.p. (per procura) Prokuura saab anda ainult füüsilisele isikule (ÄS § 17 lg 2) ning seda ei saa üle anda. Piirangud: · Kinnisasja võõrandamise ja koormamise õigus on prokuristil siis kui selle kohta on tehtud kanne äriregistrisse (ÄS § 16 lg 2) · Mitme prokuristi korral ühisprokuura või prokurist koos juhatuse liikmega · Piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes ainult siis kui need on kantud äriregistrisse (vastutus sisesuhte alusel) Prokuura piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes vaid siis, kui need on kantud äriregistrisse. 26. Kes on prokurist? Mille poolest erineb prokuristi esindusõigus juhatuse liikme esindusõigusest?
Osaühingus osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel. 5. Aktsiate või osade tasumisele kuuluv summa, tasumise kord, aeg ja koht. 6. Mitterahalise sissemaksega tasumisel mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7. Aktsiaseltsis juhatuse ja nõoukogu liikmete, samuti auditori andmed. Osaühingus juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed. 8. Prokuristi määramisel tema andmed. Osaühingus ka auditori määramisel tema andmed. Asutamisleping on ajutine dokument 31. Aktsiaseltsi põhikirjas märgitakse: 1. Aktsiasetsi ärinimi, asukoht ja tegevusala. 2. Aktsiakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena, miinimum- või maksimumkapitalina, kuusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitali suurusest. 3. Aktsiate nimiväärtused. Aktsiatele kehtestatud minimaalne nimiväärtus on 10 krooni
Füüsilisest isikust ettevõtjale on antud õigus valida, kas ta kannab ennast äriregistrisse. Sõltumata äriregistrisse kandmisest kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtja kohta käivaid sätteid. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kantud äriregistrisse, ei kuulu kohaldamisele sätted, mis on seotud äriregistriga. Näiteks ei saa äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja esineda ärinime all ega määrata prokuristi. FIE kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Äriregistrisse kantakse: 1) ettevõtja ärinimi, asukoht, aadress, majandusaasta algus ja lõpp 2) nimi ja isikukood 3) muud seaduses sätestatud andmed 12. Äriregister, registritoimingud . Äriregistri õiguslik tähendus. Äriühingu õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega
NK on kolm liiget. NK liige ei pea olema aktsionär. NK liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. NK tegevust korraldab NK esimees. NK on õigus tutvuda kõikide AS-i dokumentidega, kontrollida raamatupidamist õigsust ja vara olemasolu. N kinnitab AS aastaeelarve. NK õigused: osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, välisfiliaalide asutamine ja sulgemine, investeeringute tegemine laenude andmine, prokuristi nimetamine ja tagasi¬kutsumine 44. AS-i üldkoosoleku pädevus. Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Korraline ük toimub kord aastas, mille kutsub kokku juhatus ka erakorralise. Päevakorra määrab nõukogu. Ük saab vastu võtta otsuseid ainult seadusega tema pädevusse antud küsimustes. Ük võib võtta vastu otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet
isik Juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest Juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga Äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige Füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi Juriidilise isiku juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi, raamatupidamise eest vastutava isiku, juriidilise isiku aktsionäri või osaniku (rohkem kui 1/10 häältest), osaniku või liikme (vastutab täiendavalt oma varaga), tütarettevõtja või selle juhtorgani liikme lähikondsed (vt. Füüsilisest isikust võlgniku lähikondne) Massikohustused(tegemist üldnimetusega reeglina halduri tegevusest tulenevatele kohustustele): Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja
1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. 48. Millised andmed kantakse osaühingu kohta äriregistrisse? 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta; 4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolul ka nende nimed, isikukoodid ja elukohad; 5) juhatuse liikmete allkirjanäidised; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse osaühingule üleandmise leping
esindusõigust omava organi ja tema liikmete volituste mahu juriidilise isiku esindamisel. (1) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Juhatus ongi seaduslik esindaja. Esindusõigus on tekkinud mõne muu seadusega. Nt pankrotihaldur esindab menetluses juriidilist isikut. Prokurist - tuleneb äriseadustikust (ÄS) § 16. Mis seoses on prokurist ja juhatus? Kummal on rohkem volitusi? - Prokuristi volitused on piiratud, seetõttu on juhatusel rohkem. Juhatus võib esineda ka peale majandustegevuse muudes tegevustes. (Võõrandamine`- käsutamine.) Juriidilise isiku teovõime realiseerub tema esindusorgani kaudu. Organ erineb esindajast, kes tegutseb teise isiku nimel ja esindusõiguse alusel, eelkõige selle poolest, et organ ei ole iseseisev õigussubjekt. Esindajana tegutsemine eeldab lisaks subjekti staatusele ka võimet kujundada ja avaldada iseseisvat tahet.
kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. § 19 lg 1- kui võlgnik on jur isik- Juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Need on isikud, kelle suhtes teabe andmise kohustus kehtib. Peamiselt on see kohustus eelk juhatuse liikmetel, aga ka raamatupidamisega tegeleval isikul. Kohustuse täitmise tagamiseks on ettenähtud võlgniku vanne- § 86, tuleb anda kohtus enne esimest koosolekut. Erandid: 1. kohus võib mitte nõuda vanede andmist 2. andma teise aja. Vale vandumine on krim korras karistatav- see on asja mõte. 3.2 kohustus kohal viibida
(2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatut ei kohaldata prokuristi suhtes. Volituse puhul on 2 volituse erivormi/-viisi 1) Taluvusvolitus pg 118 lg2 Sellega on siis tegemist, kui tegelikult volitust ei ole antud. 2) Näivusvolitus opg 127 lg 3 Kui on antud välja volikiri, ja volikiri on esindaja käes. Samal ajal edindatav võib edsindusõiguse iga kell lõpetada. Aga kui pärast seda edsindajaläheb midagi tegema ja näitab seda volikirja (kuigi tegulikult on volitus lõppenud), siis see leping on 3 isiku
kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata prokuristi suhtes. Volituse puhul on 2 volituse erivormi/-viisi 1) Taluvusvolitus pg 118 lg2 Sellega on siis tegemist, kui tegelikult volitust ei ole antud. 2) Näivusvolitus opg 127 lg 3 Kui on antud välja volikiri, ja volikiri on esindaja käes. Samal ajal edindatav võib edsindusõiguse iga kell lõpetada
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
2) asutajate nimed ja elu või asukohad; 3) aktsiakapitali kavandatud suurus; 4) aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord; 7) juhatuse ja nõukogu liikmete, samuti audiitori andmed; 8) prokuristi määramise korral tema andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja. § 246. Aktsia eest tasumine (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tasutakse rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.
erinevad juhtimisrühmad. Strateegia, investeeringud ja otsustamise määravad ära äriüksuse Soojus juhtimisrühm (Heat BU Management Team), Baltikumi laiendatud juhtimisrühm (Baltic Expanded Management Team), müügivaldkonna juhtimisrühm (Sales Team Estonia) ja Eesti juhtimismeeskond (Management Team Estonia). Fortum Termest AS-i juhatus on kaheliikmeline, nõukogu viieliikmeline. Nõukogu on nimetanud ka kuus prokuristi kaks igas piirkonnas kellel on volitus esindada oma volituste piires ettevõtet majandustegevusega seotud õigustoimingutes, eesmärgiga vähendada juhatuse töökoormust. 2004. ja 2005. aasta päevakorras on olnud pidev kasv ja kasumlikkus, suurendades suurusest tulenevat ökonoomikat; krediidiriski juhtimist ning tootmisobjekti põhist kasumlikkuse juhtimist ja kõige atraktiivsemate uute investeerimisprojektide teostamine
Juhatus esindab ja juhib seltsi. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär, kuid teovõimeline füüsiline isik. Osanike otsusega määratakse liikme tasu. Seltsi esindamiseks pole tal vaja volitust. Nõukogu annab juhatusele korraldusi seltsi juhtimise korraldamisel. Tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine.Nõukogul tavaliselt kolm liiget, kuid ei pea olema aktsionär. Liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kes kutsub kokku nõukogu koosoleku, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Koosolek protokollitakse. Liikme suhtes kehtib konkurentsikeeld (nt ei või olla FIE). Üldkoosolek määrab liikme maksmise tasu. 197. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
Juhatus esindab ja juhib seltsi. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär, kuid teovõimeline füüsiline isik. Osanike otsusega määratakse liikme tasu. Seltsi esindamiseks pole tal vaja volitust. Nõukogu annab juhatusele korraldusi seltsi juhtimise korraldamisel. Tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine.Nõukogul tavaliselt kolm liiget, kuid ei pea olema aktsionär. Liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kes kutsub kokku nõukogu koosoleku, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Koosolek protokollitakse. Liikme suhtes kehtib konkurentsikeeld (nt ei või olla FIE). Üldkoosolek määrab liikme maksmise tasu. 197. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
Juriisdilise isiku seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1). Korteriomandiseaduse § 21 kohaselt on piiratud esindusõigus ka valitsejal. Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Autor on seisukohal, et prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda
Juriisdilise isiku seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1). Korteriomandiseaduse § 21 kohaselt on piiratud esindusõigus ka valitsejal. Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Autor on seisukohal, et prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda
· osakapitali suurendamine ja vähendamine; · nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine; · kui ühingul ei ole nõukogu - juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, samuti tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega ja nendeks tehinguteks osaühingu esindaja määramine; · majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; · osa jagamine; · audiitori valimine; · erikontrolli määramine; · kui ühingul ei ole nõukogu - prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine; · juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine; · osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine. · Kõik ülejäänud küsimused kuuluvad juhatuse pädevusse, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti - osanike
võib esindatav volituse iga kell lõpetada ja sellega on esindusõigus lõppenud. Kui sellel alusel siiski tehakse tehing, siis see loetakse siiski kolmanda isiku suhtes kehtivaks, sest kolmandal isikul pole alust arvata, et esindus on lõppenud. Prokuura on seadusjärgse esindusõiguse ja volituse vahepealne vorm.Ta loetakse tegelikult tehinguliseks esinduseks, kuid prokuura olemus seisneb selles, et seda võib anda ainult äriühing. Kui see on juba antud, siis prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Piisab sellest, et tõendab ära et ta on prokurist. Vt. ka äriseadustiku 3. peatükk. 10.4. Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus seadusjärgne esindus ette on nähtud. Volituse lõppemise alused on toodud TsÜSi §125 lg 2-5. Loe tähelepanelikult! 10.5. Esindusõiguseta isiku tegevus Esindusõiguseta isiku tegevus: · kas tal pole üldse esindusõigust
esindatav volituse iga kell lõpetada ja sellega on esindusõigus lõppenud. Kui sellel alusel siiski tehakse tehing, siis see loetakse siiski kolmanda isiku suhtes kehtivaks, sest kolmandal isikul pole alust arvata, et esindus on lõppenud. Prokuura on seadusjärgse esindusõiguse ja volituse vahepealne vorm.Ta loetakse tegelikult tehinguliseks esinduseks, kuid prokuura olemus seisneb selles, et seda võib anda ainult äriühing. Kui see on juba antud, siis prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Piisab sellest, et tõendab ära et ta on prokurist. Vt. ka äriseadustiku 3. peatükk. 10.4. Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus seadusjärgne esindus ette on nähtud. Volituse lõppemise alused on toodud TsÜSi §125 lg 2-5. Loe tähelepanelikult! 10.5. Esindusõiguseta isiku tegevus Esindusõiguseta isiku tegevus: ∙ kas tal pole üldse esindusõigust
Nõukoguliige ei pea olema aktsionär, kuid ei tohi olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Nõukogu tegevust juhib nõukogu esimees, kelle valivad nõukogu liikmed enda hulgast. Nõukoguliikme kohta kehtib konkurentsi keeld. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimisel. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine. 197. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid? Aktsiaseltside aktsiad annavad nende omanikele õiguse osale aktsiaseltsi aktsiakapitalist. Kui aktsiaselts teenib kasumit, siis üldjuhul maksab ta kasumi arvelt oma aktsionäridele dividende. Samuti annavad aktsiad aktsionärile õiguse hääletada aktsionäride üldkoosolekul, mis on äriühingu kõrgeim juhtimisorgan. Mida rohkem aktsiaid aktsionäril on, seda suure
Juhatuse liige ei pea olema aktsionär, kuid teovõimeline füüsiline isik. Osanike 89 otsusega määratakse liikme tasu. Seltsi esindamiseks pole tal vaja volitust. Nõukogu annab juhatusele korraldusi seltsi juhtimise korraldamisel. Tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine.Nõukogul tavaliselt kolm liiget, kuid ei pea olema aktsionär. Liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kes kutsub kokku nõukogu koosoleku, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Koosolek protokollitakse. Liikme suhtes kehtib konkurentsikeeld (nt ei või olla FIE). Üldkoosolek määrab liikme maksmise tasu. 255. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
