Äriõiguse vastused (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Äriõigus

5 VÄGA HEA

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

.Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus
FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus . Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga

Juriidiline ja eraisik õiguskäibes.
Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.

Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus.
Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus .
Ärieetika roll nii otsese kui kaudsema majandusliku arengu edendamises on alljärgnev :
•majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine ;
•turu koostöö ja usalduse arendamine;
•korruptsiooni takistamine;
• keskkonnakaitse ja säästlikkus;
•inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine;
•organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine
Ettevõtete eetiline ja vastutustundlik tegevus:
• aitab luua uusi kompetentse, kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses;
•kutsub üles tulevikku vaatavale ning tervikut nägevale juhtimisstiilile;
•valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisesteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks;
•loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate huvigruppidega, sh organisatsiooni liikmete, klientide, partnerite, omanike, investorite, pankade ja meediaga;
•aitab muuta ettevõtte atraktiivseks heade töötajate leidmisel;
•aitab suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust;
•aitab tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu;
•ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pikaajalist kasumlikku tegevust.
Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini

Ettevõtlusalane vabadus.
Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid.
Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele

Äriühingute liigid ja liigituse alused.
Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine .
Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus :
Aktsiaselts
Osaühing
Tulundusühistu.
Täisühing-
Usaldusühing

Avalik-õiguslikud ettevõtted.
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega
Eestis on näiteks: Eesti Haigekassa, Tallinna Tehnikaülikool.
Avalik-õiguslikud korporatsioonid
Notarid,Eesti advokatuur
kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn
Avalik-õiguslikud asutused
Eesti Raadio, Eesti Televisioon ,RahvaRaamatukogu, Töötukassa

Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses.
Avalik õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käivate seaduste alusel. Näiteks on olemas Eesti Raadio ja Televisioon, töötukassa Notarid.

Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])

Ärinimi.
Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all, mida nimetatakse ärinimeks e firmaks. Ärinimi peab sisaldama liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit:
- täisühing (TÜ)
- usaldusühing (UÜ)
- osaühing (OÜ)
- aktsiaselts (AS)
- tulundusühistu
Ärinimi peab olema avalik
Kirjutatud eesti-ladina tähestikus
Ärinimi peab olema eristatav teistest ärinimedest
Ärinimi ei tohi olla eksitav õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes
Ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega
Ärinimes ei tohi kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste nimesid
Ärinimi ei tohi sisaldada ainult kohanime

Prokuura
Prokuura on volitus , mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga.
(2) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi .
(3) Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt , et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga .
(4) Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks.
(5) Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor.
Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriühingu korral ka prokuristi määranud organi otsus.
(2) Prokuura kandes näidatakse prokuristi nimi ja isikukood. Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist on antud ühisprokuura.

Füüsilisest isikust ettevõtja.
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral.

Äriregister, registritoimingud .Äriregistri õiguslik tähendus.
Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja ) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Äriregistrit pidav maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil.
Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
Äriregistrit peetakse eesti keeles.
Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju.
Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema
Äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.
Äriregistri koosseisu kuulub:
1) registrikaart;
2) äritoimikud;
3) registritoimikud.

Täisühing ja usaldusühing.
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt
Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik
Osanikuks ei või olla kohalik omavalitsus ja riik
Põhiprintsiibid – lepinguvabadus ja usaldus
Äriregistrisse kantakse:
1) täisühingu ärinimi;
2) täisühingu asukoht ja aadress;
3) täisühingu majandusaasta algus ja lõpp;
4) osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid;
5) täisühingut esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt;
6) muud seaduses ettenähtud andmed
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist vastutab (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja vähemalt üks neist isikutest vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemaksete ulatuses

Osaühing ja aktsiaselts.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.
Osaühing lõpetatakse:
1) osanike otsusel;
2) kohtulahendiga;
3) osaühingu pankroti väljakuulutamisega;
4) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
5) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.

Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikme osalevad:
1) tarbijate ja muude hüvede kasutajatena
2) hankijatena
3) tööpanuse kaudu
4) teenuste kasutamise kaudu
5) mõnel muul sarnasel viisil
Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.
Eestis kehtivad järgnevad tingimused:
Igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest ;
Tulundusühistul peab olema vähemalt viis liiget;
Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest;
Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.
Tulundusühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja.
Tulundusühistu asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad

Äriühingu asutamine.Tegevusalad.
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei sätesta teisiti. Äriühingut saab asutada kas ise kandes ennast äriregistrisse, notari juures äriregistrisse kandmisega või ostes juba valmisolev äriühing.
Tulundusühistu asutamist reguleerib lisaks äriseadustikule ka tulundusühistuseadus. Tulundusühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Äriühingu juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord.
Äriühingu juhtorganid on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Omanikud otsustavad üldkoosolekul küsimusi vastavalt äriseadustikule ja põhikirjale. Osaühingu puhul on juhtorganite moodustamine ja pädevus mõneti lihtsustatud.
Täisühing
usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Tulundusühistu
Juhtorganid
Osanukud otsustavad
Osanikud otsustavad
Üldjuhul osanukud ja juhatus; nõukogu peab olema kui nõukogu olemasolu on ettenähtud põhikirjas
Aktsionäride üldkoosolek, nõukogu juhatus
Üldkoosolek, juhatus, nõukogu peab olema juhul kui osakapital on üle 25000 €

Juhtorganite liikmete õigused ja kohustused.
Juhatuse õigused
Juhatuse liikmete olulisemad õigused:
esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt − seega on juhatuse liikmel õigus sõlmida lepinguid, osta, müüa, vahetada, omandada või võõrandada äriühingu vara jms
juhatuse liikmetel on õigus anda töötajatele tööga seotud korraldusi ja sekkuda kõigisse personalijuhtimise küsimustesse
Juhatuse kohustused
Juhatuse kohustus on tagada äriühingu toimimine . Äriühingu juhtimisega seotud kohustusi võib töölepingu või ametijuhendi alusel delegeerida töötajale.
Juhatuse olulisemad kohustused:
juhtida ja esindada äriühingut
esitada üldkoosolekule (nõukogule) ülevaateid ettevõtte majandustegevusest ja -olukorrast
korraldada äriühingu raamatupidamist ning tagada majandusaasta aruande valmimine tähtajaks
tagada ohutu töökeskkond
pidada osanike nimekirja
kutsuda kokku osanike üldkoosolek, määrata selle päevakord ja valmistada ette otsuse eelnõu iga päevakorrapunkti kohta
Juhatuse liige peab olema äriühingule lojaalne, hoidma selle ärisaladust ega osutada ühingule konkurentsi

Üldkoosoleku pädevus ettevõtte juhtimisel
Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.

Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
4) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
5) audiitori valimine;
6) erikontrolli määramine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
8) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine;
10) muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine .
§93. Osanike otsuse vastuvõtmine
(1) Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pool kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osanikud võivad otsuse vastu võtta ainult siis, kui kõigile osanikele on hääletamisest eelnevalt teatatud.
(2) Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Osanik ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest või nõude esitamist tema vastu.
(4) Seaduse või ühingulepinguga vastuolus oleva osanike otsuse tunnistab kohus osaniku nõudel kehtetuks, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsusest teada saamisest.
Juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult ja koosolekud protokollitakse.
§ 178. Osanike otsuse vaidlustamine
(1) Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
(2) Kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud.

Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus ,lojaalsuskohustus,konfidentsiaalsuskohustus
Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Siiski ei piisa sellest, et juht püüab kõigest väest ning teeb kõik endast oleneva.
Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld , nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega (vt äriseadustik § 312 lg 1).
Konfidentsaalsuskohustus- et juhtorganite liikmed ei tohi kolmandatele isikutele avaldada äriühingut ja tema tegevusi puudutavaid äri- ja tootmissaladusi. Juhtorgani liige käitub ebalojaalselt ka juhul kui kasutab informatsiooni oma huvides näiteks oma äri alustamiseks.

Juhtorgani liikme vastutus. Vastustuse liigid.
Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud äriühingule kahju, vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
Juriidilise isiku juhtorganite (juhatus ja nõukogu) liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumise eest. Vastutuse üle otsustamiseks tuleb kõigepealt otsida vastust küsimusele, kas juhtorgani liige on mingit oma kohustust rikkunud. Kui ta seda teinud ei ole, ei saa rääkida ka tema vastutusest.
Kriminaalvastutus tekib kuritegudest ja väärtegudest. Kriminaalkorras saab seaduserikkumise eest karistada nii äriühingut, mille nimel tegu korda saadeti, kui ka juhatuse liikmeid, kes sellega tegelikult hakkama said või seda korraldasid.

Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest.
Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid (juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). Kõige olulisem rahaliste kohustuste osas on maksu tasumise kohustus. Maksumaksja peab seaduses sätestatud tätpäevaks tasuma maksusumma või pidama maksu kinni ja tasuma selle maksuhaldurile.

Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik režiim.
Aktsiate ja osakute režiim on kõige lihtsamas tähenduses see et on õigus müüa ja osta aktsiaid ja osakuid. Osakud on päritavad. Kõik kes on osaku ostnud on osanikud, osakuid võib pantida. Erirežiim : osakute võõrandamise puhul võiks ette näha ettevõtte seaduses et ettevõtte osanikel on eelisõigus osta osakuid. Aktsate kogus on aluseks omanikele dividendide saamise õigus. Osakud on ka see mille eest vastutab juhid

Võlakirjad ja laenud.
Võlatunnistus ehk võlakiri on selline asi millega lubatakse kohustuste täitmine selliselt et luuakse iseseisev kohustus. Laenuandmine on võlakiri. Isik, kes ostab võlakirja peab lootma et see ostetakse talt tagasi võlatunnistuses näidatud tingimustes( millal ostetakse võlakiri tagasi)kui ei täida tingimusi antakse välja võlakirja müüja pankrot . Võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Võlakirja ostja eesmärk on tulu teenida. Võlakirjad peavad olema registreeritud
Laen on kohustus. Ehk kasutusleping , tasu alusel. Laen on intressi tasu alusel. Intress on laenu tasu kasutamise eest.
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel

Emissiooni mõiste ja liigid.
Emissioon ( issue ) väärtpaberite, ka raha käibelelaskmine.

Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine
Täisühing
Usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Tulundusühistu
Puudub
Puudub
2500€
25000€
Üldjuhul 25000€
osakuteks
Aktsiateks
Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon).
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi , arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud .
OSAKAPITALI VÄHENDAMINE
Osakapitali vähendamise otsus loetakse vastuvõetuks kui vähemalt 2/3 koosolekul osalenutest on andnud oma hääle(kui põhikiri ei näe teisiti ette).Osakapitali vähendamine võib toimuda kas osakapitali tühistamise või osa nimiväärtuse vähendamise teel. Tühistamine toimub kas:
• Proportsionaalselt - kõigi osanike väärtpaberikontodel olevate osa nimiväärtuse vähendamine teatud protsendi võrra proportsionaalselt tema omanduses oleva osa nimiväärtusele.
• Suunatult - osakapitali vähendamine omaosade või kindlaks määratud osanike osa nimiväärtuste tühistamise teel
Kombineeritult - ehk vähendamine valikuliselt. Näiteks jäetakse väikeosanike omanduses olev osa nimiväärtus samaks ning vähendatakse olulist osalust omavate osanike omanduses oleva osa nimiväärtust.
Osakapitali ei või vähendada alla 2500 euro.
Vähendada võib :
OÜ kahjumi katmiseks
Lihtsustatult võib vähendada kui kahjumi katmiseks ei piisa OÜ kasumist ega reservkapitalist ja kui puuduvad muud reservid .

Kasumi jaotamine
TÜ-osanikud otsustavad
UÜ- osanikud otsustavad
OÜ- otsustab osanike koosolek võrdeliselt osa nimiväärtusega kui põhikiri ei näe ette teisiti
AS- Otsustab aktsionäride üldkoosolek rmtp aastaaruande alusel- eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisele
Tulundusühistu- Vastavalt liikme osalemisele ühistu tegevuses, põhikirjaga saab ette näha ka teisiti

Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud . (võlaõigus)
Tehinguid võib teha kõikidel puhkudel kui seadus ei sätesta teistmoodi.
Keelatud tehingud: Kõik tehingud mis on seadusega vastuolus. Mille suhtes on seaduses või kohtuotsusest tulenevaid keelde. Kohtuotsusega saab rakendada ajutist tehingu tegemise keeldu. Näiteks kohus saab keelata kinnisvara tehnigute tegemise näiteks kohtumenetluse ajaks
Erinõudega tehing: on määratud erirežiim lepingust tulenevalt. Seadusega keelatud tehingud kirminaalseadusest tulenevad tehingud. Seadusest tulenev nõue.

Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.

Pankrot, pankrotimenetluse eesmärk .
Äritegevuses tekib olukordi kus võlknikul ei piisa vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võlgnik muutub maksejõuetuks. Võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust nimetatakse pankrotiks.
Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast Pankrotiseaduses sätestatud korras võlgniku vara võõrandamise või tema ettevõtte tervendamise kaudu.

Saneerimine .
Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviitsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks. Saneerimine on vajalik siis, kui soovitakse tõsta ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust. Saneerimine ei ole selline abinõu, mis igal juhul aitab ettevõtte majandusraskustest välja

Äriühingute ühinemine jagunemine ja ümberkorraldamine.
Äriühingute riigisisene ühinemine võib toimuda kahel viisil: 1) äriühing võib ühineda teise äriühinguga, kusjuures ühendatavad ühing loetakse lõppenuks. 2) äriühingud ühenevad selliselt et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinenud ühingud loetakse lõppenuks.
Jagunemine on ühinemise vastand . Viisid: Jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavale ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb; eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima.
Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks likvideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib.

Äriühingute lõpetamine ,likvideerimismenetlus.
Äriühing lõpetatakse

Üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusega

Isiku, organi või asutuse otsusega, kellele on seadus andnud õiguse lõpetada avalik õiguslik juriidiline isik.

Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel

Tähtaja möödumisel kui on asutatud tähtajaliselt

Pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist

Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses

Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta

Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingu ettenähtud alusel
Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotiseaduses sätestatud korras
Äriühingu likvideerimismenetlus kestab üle poole aasta, sageli võib likvideerimisprotsess ka pikemaks osutuda. Likvideeritavatel äriühingutel säilib raamatupidamiskohustus, ainult et varasid tuleb hinnata lähtuvalt likvideerimisväärtusest. Varade õige hindamine enne likvideerimist ongi eelkõige oluline, et selgitada välja, kas äriühing on võimeline kohustusi täitma. Kui äriühing likvideeritakse ja kustutatakse äriregistrist, peab äritegevuse uuesti alustamisel arvestama mõningate asutamiskuludega, nagu riigilõiv, notaritasud, mitterahalise sissemakse tegemisel selle hindamisega seotud kulud.

Äriühingute ülevõtmine.
Ülevõtmine- ühe ettevõtte ülevõtmine teise poolt.
Sõbralik ja vaenulik ülevõtmine
Sõbralik ülevõtmine (friendly takeover) - ülevõtja teavitab ülevõetava ettevõtte juhtkonda soovist väiksem ettevõte üle võtta. Kui ülevõetava juhtkond arvab , et antud tingimustel oleks tehing ettevõtte aktsionäridele kasulik, siis nõustub tingimustega ja läheb tehinguks.
Vaenulikuks ülevõtmine (hostile takeover) toimub siis kui ülevõtja ei teavita ülevõetava ettevõtte juhtkonda ülevõtmissoovist või kui ülevõtja jätkab ülevõtmistehingu läbiiviimist pärast ülevõetava ettevõtte juhtkonna keeldumist. Vaenulik ülevõtmine on võimalik börsiettevõtete puhul, kuna ülevõtja võib aktsiaid soetada avalikult turult ja sel viisil saada kontrollpaki enda kätte.
Ülevõtmise finantseerimine ja tehingu struktuur
Ülevõtja võib maksta ülevõetava ettevõtte eest nii rahas kui ka oma aktsiates (seda siis sõbraliku ülevõtmise puhul). Ülevõetav ettevõte võib nõustuda ka oma aktsiate eest vastu saama ülevõtja aktsiaid, kuid enamasti tasutakse suurem osa ülevõtmisest rahas.
Raha võib olla ka ülevõtja kontol olemas, kuid see on siiski harva esinev. Enamasti tuleb ülevõtmise finantseerimiseks pöörduda pankade või teiste finantseerimisasutuste poole. Võla abil finantseeritud ülevõtmisi nimetatakse võimendatud ülevõtmisteks (leveraged buyout, LBO).

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 181 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

181 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

getter89 Õppematerjali autor

äriühing osanik äriühingu aktsia ühistu ettevõtja tulundusühistu äriühingut osaühing pankrot juriidiline prokuura äriühingute juriidilise isiku isikust ettevõtja juriidiline isik üldkoosoleku avalik õigusliku täisühingu

Sarnased õppematerjalid

docx

Äriõiguse eksami kordamisküsimused

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inim

Äriõigus

pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal e

Asjaõigus

docx

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega

1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat t

Õigus

doc

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkur

Asjaõigus

docx

Õiguse mõiste ja õigussüsteem

Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSS?

Ettevõtlus

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

Ühinguõigus

doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur

Ühinguõigus

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

omavaheline pädevus ja kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest. 4 Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest. ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük

Äriõigus

Rohkem sarnaseid