Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja rakendamise tingimused töösuhedes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel Kui küsijal ei ole ...
Konkurentsi keelu osutamise tähendus ja rakendamine töösuhtes Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumist või ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Lepingu kehtivuse aja eritasu maksta ei tule, kuid peal lepingu lõppemist tuleb tasu maksta vaid juhul, kui piirang jääb kehtima pärast töösuhte lõppemist. Minuarvates on konkurentsikeelu osutamine tööandjana mõistlik kuid töötajana mitte. Tööandjana seetõttu kuna igasu...
Konkurentsi osutamise keeld ja selle kasutamine töösuhetes Essee Töösuhetes on konkurentsikeeld paika pandud töölepinguga. Kui tööandja ei soovi, et töötaja tema konkurentide juures tööd teeks ning hoiaks äri-ja tootmissaladust, tuleb see kohustus kokkuleppida ametlikult töölepingus.Üldjuhul kehtib piirang edasi ka pärast töösuhte lõppemist. Konkurentsipiirangu seadmine peab olema põhjendatud, sest iga töötaja suhtes ei ole see piirang õigustatud. Töötajal on õigus täpselt teada saada milles keeld seisneb. Keeld tuleb sõnastada mõlemale poolele arusaadavalt, kes
Ettevõtlusega otseselt seotud huvigrupid on ettevõtete omanikud, kliendid, töötajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, kus võib tekkida probleem ettevõttes on näiteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne. Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve. Probleemid võivad tekkida juhul kui töötajale on kehtestatud konkurentsikeeld, mis keelab teatud aja jooksul konkurentide heaks töötamast, kuid ta siiski seda teeb. Samas võivad
Koondamine töösuhetes Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Lisaks kuulub sinna alla ka see, kui tööandja lõpetab tegevuse, ehk sulgeb ettevõtte või teine variant, et tööandja on pankrotis. Ning et tööandja saaks töötajat koondada on sätestatud viis erinevat punkti, mis neid reegleid paika panevad. Esimene reegel on vägagi konkreetne ja üheselt mõistetav, nimelt võib tööandja töötaja koondada, kui kokkulepitud tingimusi pole enam võimalik täita töömahu vähenemise tõttu. Seega kui tööandjal pole enam töötajale tööd anda siis võib ta antud töötaja koondada. Aga sellisel juhul tööandja peab otsima töötajale uue töö või korraldama ümber tema töö. Kui seegi on võimatu siis tuleb tööandjal korraldada töötaja ümberõpe või muutma tema töötingimusi, juhul kui see ei põhjusta tööandjale liiga suuri väljaminekuid, mis on aga lahtine kuna konkreetset summat ei ole pai...
Konkurentsipiirangu kokkulepe Mis on konkurentsipiirangu kokkulepe? Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kuidas peab konkurentsipiirangu kokkulepe olema vormistatud? Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult. Kaua kehtib konkurentsipiirangu kokkulepe? ...
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumisel ja tööandja maksab töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu. Keeld kehtib olenemata kas tegemist on katseajaga või täistööajaga. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust piirangu eest ei antud, ei ole ka konkurentsi keeld pärast töölepingu lõpetamist enam kehtiv
Ettevõtlus, 2 kontrolltöö, 2011 Konkurentsiseaduse otstarve: Konkurentsiseaduse seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste (majandustehingud) ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja: isik, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile kusjuures töö...
kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. 20. Kes saab olla omanik? juriidiline isik, füüsiline isik 21. Omaniku õigused asjale vallata, kasutada, käsutada 22. Õigussüsteem millesse kuulub Eesti- Saksa ehk Germaani 23. Kes juhivad AS? Juhatus, nõukogu, aktsionäride üldkoosolek 24. MILLISED ON JUHATUSE LIIKME ÜLDISED KOHUSTUSED? hoolsuskohustustus ja lojaalsuskohustus 25. MILLISTEST KOMPONENTIDEST KOOSNEB JUHATUSE LIIKME LOJAALSUSKOHUSTUS? - konkurentsikeeld, konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikuti vältimise kohustus, laenukeeld 26. Kui suur on hoiuse tagatis panga poolt 20 000eur
Selgita nõukogu pädevust ja funktsiooni. Tra kontrollib juhatust ja tal pole õigust tegeleda igapäevaste tegevuste mõjutamisega. Juhatus peab osades otsustes nõukoguga kooskõlastama. Kontrolli tulemustest peab nõukogu aru andma ka üldkoosolekule. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. 14. Milles seisneb juhtorgani liikme konkurentsikeeld? Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu ning nende liikmed ei või olla samal alal FIE, täisosanik ega konkurendi juhtorgani liige. Ise oleks mõistlik lepingusse juurde lisada, et ei tohiks olla ka osanikuks ega aktsionäriks sarnases valdkonnas. Tegelikult ei osanik ega aktsionäride üldkoosolek pole juhtorgan ning neil ka konkurentsikeeldu pole. Kuid kui on nt 3-liikmeline osaühing, siis oleks mõistlik selles omavahel ette kokku leppida. 15. Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu?
............................................................................................. 5 2.5Töölepingu tähtaeg..................................................................................... 6 2.6Tööle asumise aeg...................................................................................... 6 2.7Katseaeg.................................................................................................... 6 2.8Koolituskulude hüvitamine, tekitatud kahju hüvitamine, konkurentsikeeld ning ärisaladuse hoidmine..............................................................................7 2.9Puhkus........................................................................................................ 7 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 9
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada. Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- v...
ÜL 148. Ei ole võimalik, tuleb põhikirja muuta või kohe teine juhatuse liige määrata. ÜL 149. Ei saa. Täpsemalt ei saanud aru :D ÜL 150. Ei ole lubatud seadusega, sest $ 180 lõige 6 ÜL 151. Ei saa. $181 lõige 1 ÜL 152. On kehtiv ja ei ole lõpetatud. ÜL 153. Kuulub küll. ÜL 154. Kui põhikiri lubab neil üksteist esindada, siis avaldus kuulub rahuldamisele. $ 181 lõige 1 ÜL 155. Saab küll kande teha $ ... ÜL 156. Kui ta on juba mõlema äriühingu juhtaja, siis konkurentsikeeld ei kehti, juhatajad on nõus ja see tehing on õige. $ 185 lõige 1. Saab sõlmida lepingu. TSÜS $ 95 ÜL 157. Ei saa. ÜL 158. §162 lõige 2 punkt 2. Võib küll , keegi ei ole selle vastu ja netovara ei vähene. ÜL 159. Saab küll. § 151 lõige 3. Pantimise teel ÜL160. Kandejõustumisest hakab alles Vilja S esindus kehtima. Ei saa Äriõiguse kaasused ÜL 161. Selle avalduse põhjal tagasi ei kutsusta § 184 lõige 1 ÜL162. § 184 lõige 3 ja 5. Otsuseks ei ole vajalik 2/3 enamus.
teenistusülesannete viivitamatut täitmist. 4.4.Osanike koosolekul on õigus erakorralistel juhtudel Juhatuse liikme raamatupidaja puhkuse algus edasi lükata või katkestada Juhatuse liikme raamatupidaja puhkus ning nõuda temalt ametikohustuste täitmise jätkamist. Sellisel juhul on Juhatuse liikmel raamatupidajal õigus saada kasutamata puhkusepäevade eest vastava perioodi ulatuses puhkust teisel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) kuu jooksul. 5. KONKURENTSIKEELD 5.1.Juhatuse liige raamatupidaja ei või osanike koosoleku eelnevalt antud kirjaliku nõusolekuta olla Äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige ega füüsilisest isikust ettevõtja. Osanike koosoleku eelnev nõusolek on vajalik ka teistel Äriseadustiku §-s 185 lg 1 fikseeritud juhtumitel. Kui Juhatuse liikme raamatupidaja tegevus on vastuolus eelnimetaud
(riigilõiv) Elektroonilisel registreerimisele kiirmenetlusel võib kuluda paar tundi FIE tegevus võib olla hooajaline, mitte olema jätkusuutlik nagu kasumi saamisele orienteeritud äriühingutel Puudub konkurentsikeeld Kui ei taheta partnerit OÜ Osanik ei vastuta isiklikult Minimaalne nõutav algkapital- 2 osaühingu kohustuste eest 500 eurot, kuid alates Minimaalne nõutav asutajate 01.01.2011 saab osaühingut arv- 1 asutada ilma osakapitali
5.5 Käesoleva Lepingu lõppemisel on Juhatuse liige kohustatud tagastama kõik Ühingu poolt tema kasutusse antud töövahendid- ja materjalid hiljemalt Lepingu lõppemise päeval, kui Lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Töövahendid ja -materjalid tuleb tagastada samas seisundis, milles Juhatuse liige need sai, arvestades kasutamisest tingitud tavalist kulumist. 6. Konfidentsiaalsus ja konkurentsikeeld 6.1 Juhatuse liikmel on keelatud töötada Ühingu konkurentide juures töölepingu alusel, osutada neile püsivalt juhtimisteenuseid käsundus- või mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel, kuuluda nende juhtorganisse või olla nende prokurist, samuti tegutseda Ühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjana. 6.2 Käesoleva Lepingu tähenduses loetakse Ühingu konkurentideks Alpinist OÜ
asjaosaliste tundeid, reputatsiooni ja edasisi võimalusi tarbetult kahjustamast. 6.5 Töötaja eetika Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale, hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve. Vahel jätkub see lojaalsus ka pärast töösuhte lõppemist, juhul kui töötajale on kehtestatud konkurentsikeeld, mis keelab teatud aja jooksul konkurentide heaks töötamast. Ent kui töötaja näeb juhtide poolt toime pandud seaduserikkumisi või ebaõiglast teguviisi, kas ta võib lojaalsusest hoolimata selle avalikuks teha? Kas ta tohib seda varjata? Teiselt poolt, tööandja peaks kindlustama töötaja õiguse privaatsusele. Kas ja millal tohib juht lugeda alluva kirjavahetust? Millal on õigustatud tervisetestide tegemine ja kas töötaja võib nendest keelduda? 6.6 Vastutustunne
1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld, Poolte vastutus Lepingu rikkumise eest ning Lepingu lõppemise alused ja tingimused. 1.2 Juhatuse liige kinnitab, et: (a) tema suhtes ei ole kohus vastavalt karistusseadustiku §dele 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu; (b) tal pole keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb Ühing;
ettevõtete omanikud, kliendid, töötajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada 1.1. Probleemid ettevõttes. Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, kus võib tekkida probleem ettevõttes on näiteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne. Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve. Probleemid võivad tekkida juhul kui töötajale on kehtestatud konkurentsikeeld, mis keelab teatud aja jooksul konkurentide heaks töötamast, kuid ta siiski seda teeb. Samas võivad
Koondamine rakendamise kord ja tingimused töösuhetes. Koondamise kitsaskohad II Koondamise kui töölepingu ülesütlemise ühe võimaluse rakendamisel tööandja poolt eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Kui vana töölepinguseadus (TLS) nõudis, et tööandja eelistaks tööle jäämisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, siis praegu kehtiv seadus sellist nõuet ei sätesta. Tööandjal on suhteliselt vabad käed oma valikute tegemisel. Praktiliselt ainsaks piiravaks tingimuseks on töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega arvestamine ja väikelaste vanemate ning töötajate esindajate eelistamine tööle jäämisel. Kui vana TLS keelustas alla 3-aastaste laste vanemate koondamise täielikult, siis uus seadus kaitseb koondamise eest vaid seda vanemat, kes reaalselt kasutab lapsehoolduspuhkust. Niipea, kui töötaja katkestab puhkuse ja naaseb tööle, ei keela s...
Lojaalsuskohustus- liige peab seadma äriühingu huvid enda- ja 3. isikute huvidest ettepoole. Keeld olla oma otsuste tagajärgedest isiklikult huvitatud ja kohustus vältida huvide konflikti (eelkõige TsÜS § 35) · Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele (VÕS § 620) . Juhtorgani liige peab vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit. · Konkurentsikeeld (ÄS § 185, 312); Konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186, 313) Lojaalsuskohustus on seotud usalduse küsimusega ning väljendub äriühingute puhul eelkõige 1) konkurentsikeelus (ÄS § 185 ja § 312 ning § 324) ja 2) konfidentsiaalsuskohustuses, ärisaladuse hoidmise kohustus (§ 186 ja § 313 ning § 324); 3) samuti on lojaalsuskohustuse väljenduseks juhtorgani liikme kohustus vältida huvide
huvide kollisiooni korral ehk juhul, kui osanik võib hääletamisel taotleda ühingu huvidest erinevat erahuvi. Kui osanike otsus on vastuolus seaduse või ühingulepinguga, tunnistab kohus selle kehtetuks osaniku nõude alusel, mis on esitatud ühe kuu jooksul otsusest teadasaamisest arvates Antud sätte kohaselt on osanike otsus kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud. Igal osanikul on õigus esitada kohtule vastav taotlus. ÄS-s sisaldub ka instituut - konkurentsikeeld. Konkurentsikeeld peab olema vastastikuse usalduse põhimõtte väljenduseks, täis- ja usaldusühingus on nimetatud põhimõte erilise tähtsusega. Konkurentsikeelu sisuks on asjaolu, et osanik ei või teiste osanike nõusolekuta olla teise täisühingu osanik samal tegevusalal, usaldusühingu täisosanik ega füüsilisest isikust ettevõtja. Kui ühingu asutamisel oli teistele osanikele see asjaolu teada, siis loetakse, et nõusolek oli olemas ja teised osanikud ei või hiljem enam nõuda vastava
o Juhatuse liikme lepingus, mille suhtes kohaldatakse seaduses käsundi kohta sätestatut, peaks olema vähemalt kokkulepped, mis puudutavad järgmisi kusimusi: Pooled Lepingu ese Ametiulesanded (sh soovituslikult ka juhatuse töö uldisemad ja/või detailsemad põhimõtted ja kord) o Ametiulesannete täitmise kord Esindusõigus Töövahendid Tasu ja kompensatsioonid o Puhkus Konfidentsiaalsuskohustus o Konkurentsikeeld 16 Vastutus ja sanktsioonid Lepingu lõpetamisega seonduv, sh huvitis Muud kokkulepped (sh valdkonnaspetsiifilised kokkulepped) 35. Nimeta ühingu esindamise viisid, seleta need ka lahti. Juhatuse Juhatuse iga
usaldusosaniku ja täisosaniku erinev vastutus. Lisaks erineb usaldusühing täisühingust selle poolest, et usaldusosanikul puudub reeglina õigus usaldusühingut juhtida ning esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti (sellisel juhul tuleb usaldusosaniku esindusõigus kanda ka äriregistrisse). Juhul, kui usaldusosanikule on ühingulepinguga antud õigus osaleda usaldusühingu juhtimises, laieneb talle ka konkurentsikeeld. 11. Osaühingu mõiste, sisu ja juhtimine. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jagatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. (ÄS § 135) Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osaühing on kapitaliühing, mis on sobiv eelkõige väiksemate ühingute puhul, kus osanikke on vähem ning neil on soov hoida oma pideva kontrolli all nii ühingu juhtimise küsimused kui ka osanike ring
peatükis sätestatud nõudeid ja reegleid. 8. Olen osaühingus lihtsalt osanik, ei tööta. Soovin teha oma firma samal tegevusalal. Kas see on seadusega lubatud või on siin tegemist ebaausa konkurentsiga? Kas osaühing saab mulle mingeid ettekirjutusi, takistusi teha? Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Vastus: Vastavalt printsiibile „Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud“ osaühingu osanik võib asutada samal tegevusalal teist äriühingut. Konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-ga 185. See paragrahv kehtestab piiranguid samal tegevusalal töötada või osutada teenuseid vaid juhatuse liikme suhtes, kusjuures ka juhatuse liige võib töötada samal tegevusalal osanike või nõukogu loal. Osaniku suhtes seadus ei kehtesta konkurentsikeeldu. Seoses samal tegevusalal tegutsemise kohta ei saa teha ettekirjutusi osanikule. Vastavalt ÄS § 188 lg-le 1 osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või
täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause. Aga 96 lg1 on see mida võib nõuda ja seal pole kirjas et väljaarvamist võib nõuda. 108-s pole konkurentsikeelust midagi rääägitud. Kas see konkurentsikeel on mõjuv põhjus või 96 välistab selle? Osanikevahelistes suhetes on ju kõige olulisem usaldus- usaldussuhe ju täisühingus seega kokurentsi keelu rikkumine on küll mõjuv põhjus! 96 annab pigem täiendavad võimalused! Et võime välja arvata ja samas ka
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakkas arenema 19...
omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud; - peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetis peab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel ning kodulehel peab olema nii äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. 11. Ärisaladus: mõiste, konkurentsikeeld, kaitstuse eeldused Ärisaladus on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada selle ettevõtja huve. Ilmtingimata peab keelustama: 1) kõik teod, mis võivad mis tahes viisil põhjustada konkurendi ettevõttes, toodetes või tööstuslikus või kaubanduslikus tegevuses arusaamatust; 2) valeväited kommertstegevuses, mis võivad diskrediteerida konkurendi ettevõtte ja toote reputatsiooni, tööstuslikku või kaubanduslikku tegevust;
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž Ettevõtlus ja ettevõtte juhtimine Jelizaveta Grabovskaja(155787CTF) TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Uno Feldschmidt Õppeaine: Õiguse alused Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused.......................................
(RKTKo 3-2-1-41-05) ... Elemendid: kohustus olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-36-06; 3-2-1-41-05) · Üldine lojaalsuskohustus: ... Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele (VÕS § 620) ... Konkurentsikeeld (ÄS § 185, 312); Konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186, 313) Juhtorgani peamised ja spetsiifilised kohustused · Peamised kohustused: juriidilise isiku juhtimine, sh. otsuste vastuvõtmine, planeerimine, kontroll ja järelevalve, samuti esindamine · Spetsiifilised kohustused: informatsiooni andmine ja esitamine kõrgemalseisvale organile, raamatupidamise korraldamine, pankrotiavalduse esitamine, töötajatega töösuhte korraldamine, jne. Juhtorgani liikme vastutus
Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõist...
Tööde mahu ajutisel suurendamisel Hooajatööde tegemiseks Kui töötajale on ette nähtud soodustus Seaduses või määruses sätestatud juhtudel Kui teatud töö tegemise ajaks või tööde mahu ajutisel suurendamise tõttu sõlmitud tähtajaline tööleping on sama töö tegemiseks sõlmitud 2 korda järjest, loetakse see leping tähtajatuks Mall Gramberg Valikuvabad tingimused Katseaeg (max 4 kuud) Konkurentsikeeld Ärisaladuse hoidmine Täieliku varalise vastutuse kohaldamine Töötaja koolitamine jms Õigusaktidega vastuolus olevad tingimused on kehtetud Mall Gramberg Poolte kohustused ja õigused Poolte vastastikused kohustused Töötaja kohustused täidab isiklikult Tööandja kohustused täidab isiklikult või esindaja kaudu Töölähetus tööülesannete täitmine väljaspool kokkulepitud töö tegemise kohta (max 30 päeva korraga)
2) konkreetsed kohustused seoses juriidilise isiku juhtimisega. Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld. Lojaalsuskohustuse üks väljundeid on ka konfidentsiaalsuskohustus, mis tähendab saladuse hoidmise kohustust ja seisneb eelkõige kohustuses hoida tootmis- ja ärisaladust.
täisosaniku erinev vastutus. Lisaks erineb usaldusühing täisühingust selle poolest, et usaldusosanikul puudub reeglina õigus usaldusühingut juhtida ning esindada (ÄS § 128 lg 1 ja § 131 lg 1), kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti (sellisel juhul tuleb usaldusosaniku esindusõigus kanda ka äriregistrisse, ÄS § 131 lg 2). Juhul, kui usaldusosanikule on ühingulepinguga antud õigus osaleda usaldusühingu juhtimises, laieneb talle ka konkurentsikeeld (ÄS § 129). 33. Osaühing. ÄS i § 135 lõike 1 kohaselt on osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Kui vaadelda osaühingu paiknemist Eesti äriühingute süsteemis, ilmneb, et tegemist on suletud kapitaliühinguga. § 140. Osa eest tasumine: (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist
vähendamist. 39 Nõukogu liikmega võib sõlmida nõukogu liikme lepingu. Olemuselt sarnane nagu juhatuse liikme leping. Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga = juhatuse suhe aktsiaseltsiga Nõukogu liikmele laienevad kõik juhtorgani liikmete suhtes rakendatavad kohustused, eelkõige üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus, sh konkurentsikeeld (ÄS § 324), ärisaladuse tagamine (ÄS § 325). Nõukogu otsuste tegemine ja vaidlustamine (ÄS § 321-323) Nõukogu võib otsuseid vastu võtta: Koosolekul (ÄS § 321) Koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletamise teel (ÄS § 323 lg 1-5) Kirjaliku otsusena (ÄS § 323 lg 6), kui kõik on otsuse poolt ja allkirjastavad selle. a) Nõukogu koosolekud (ÄS § 321). Vähemalt kord 3 kuu jooksul. Etteteatamistähtaeg 1 päev
täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Siiski ei piisa sellest, et juht püüab kõigest väest ning teeb kõik endast oleneva. Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld, nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega (vt äriseadustik § 312 lg 1).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel ...
Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1. lõikes sätestatule ka muude aktsiaseltsi põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 20. Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus, konfidentsiaalsuskohustus Hoolsuskohustuse: tegevusvaldkonnast, juhatuse liikmest, täidetavate ülesannete laadist Lojaalsuskohustus: konkurentsikeeld, konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikti vältimise kohustus, laenukeeld 22. Juhtorgani liikme vastutus. Vastustuse liigid. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. 2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega
Üldreegel on see, et oa läheb üle pärijale, kui ei ole teisiti. Abielu puhul kuulutb mitmele inimesel õhiselt, siis saavad vaid õhiselt teostada õiguseid. Kui olete abielus ja pärite, siis ainult teie oma. Lastel kohustus vanemaid üleval pidada. Osaühingu osanik saab olla see, kellel on õigus ja teovõime, ei tohi olla etteõtluskeeldu, ei saa olla OÜ audiitor, prokurist või nõukogu liige. Juhatuse konkurentsikeeld eii tohi pakkuda konkurentsi samas valdkonnas! Osaühingu nõukogu peab olema, kui osakapital on suurem kui 25000 eur. Osaühingu osanikud võivad vastu võtta otsuseid osaühingu nõukogu või uhatuse pädevuses! Kui omanikud midagi otsustavad, ei pea nad juhatust kuulama, aga kui nad otsustavad midagi juhatuse või nõukogu pädevuses, siis vastutus läheb üle nendele. Kui osanik elektroonsel hääletamisel osa ei võta, siis loetakse hääl negatiivseks.
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
Aktsiaseltsi juhatuse liige ei pea olema aktsionäär, küll aga peab ta olema teovõimeline füüsiline isik, kellelt on seaduse või kohtulahendi alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, kusjuures seda loetelu võib põhikirjaga täiendada. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liikmed peavad hoidma ärisaladust, nende suhtes kehtib konkurentsikeeld ja nad peavad oma kohustusi täitma korra korraliku ettevõtja hoolsusega. See tähendab, et hoolsuse määr sõltub äriühingust ja tema tegevustest, kui ulatuslik ja keeruline see on. Juhatuse liikme vastu esitava nõude üldist 5-aastast aegumistähtaega võib muuta (nii pikendada kui ka lühendada) kas põhikirjas või poolte kokkuleppega. OÜ juhatuse liikmele makstakse tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga selle otsusega
miinimumnõuded, mis on kindlaks määratud TLS-i § 26 lõigetes 1 ja 3. Valikuvabad ehk fakultatiivsed on sellised tingimused, mida töölepingu pooled võivad töölepingusse võtta või mitte võtta vastavalt võimalustele ja vajadustele. Praktikas lepitakse töölepingus täiendavalt kokku nt poolte õigused ja kohustused seoses töötaja täiendkoolitusega, töötajale katseaja kohaldamine, töötaja kulude osaline katmine tööandja poolt, töötaja konkurentsikeeld, keeld avaldada tööandja äri-ja tootmissaladusi jne. Töölepingu kohustuslikud tingimused määravad põhilised töötingimused ja töölepingu olemuse. Valikuvabade tingimuste puudumine töölepingus ei muuda lepingu olemust. 3. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik poolte kokkulepe nii kohustuslikes kui ka valikuvabades tingimustes. Kui pooled ei saavuta kokkulepet valikuvaba tingimuse osas, milles ühe poole taotlusel peab olema saavutatud kokkulepe, jääb tööleping sõlmimata. 4
jaotatakse vastavalt tarbitud teenuse hulgale st proportsionaalselt, ka omandisuhte poolest st et koosneb osamaksudest et midagi teha. Hoolsuskohustuse elemendid e sisu · Hoolsus · Informeeritus · Riskide kaalutletud hindamine · Kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel Lojaalsuskohustus · Reguleerutud TsÜS a VÕS · Konkurentsikeeld · Konfidentsiaalsuskohustus · Huvide konflikti vältimise kohustus · Laenukeeld Konfidentsiaalsuskohustus Äriühingu liikme tasand · Kohustus hoida vastava äriühingu ärisaladust · Igasugust äritoimingut puudutav info dokumenteeritud või mis seondub muul viisil äriühingu tegevusalaga ning mille kolmandate isikute kätte sattumise vastu on äriühingul õigustatud huvi. Mis dokumendid peavad olema, et teada saada ärisaladust
vastutusega subjektiks olevad juhtorgani liikmed oleksid rikkunud kohustust juriidilise isiku ees. Nt raamatupidamise korraldamise kohustus- subjektiks juhatus (ÄS § 306 lg 4; aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus- ÄS § 292 lg 1). Juhtorgani poolt sisse viidud sisemine tööjaotus ei vabasta liikmeid solidaarsest vastutusest aktsiaseltsi ees. Solidaarne vastutus on välistatud, kui tegemist on juhtorgani liikme individuaalse kohustusega- nt ärisaladuse hoidmise kohustus, konkurentsikeeld. Juhtorgani liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta täitis oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega või kui rikkumine oli vabandatav. Nõude esitamine. Nõude esitamise õigus reeglina a) aktsiaseltsil, erandjuhtudel ka b) aktsiaseltsi võlausaldajal (ÄS § 315 lg 4; 327 lg 4). Aktsiaseltsi poolt nõude esitamise ja selles nõudes aktsiaseltsi esindaja määramise otsustab juhtorganist
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis ...
Siia alla kuuluvad kõik vaidlused, mis võivad tekkida töölepingu sõlmimisest kuni selle lõppemiseni. Näiteks : töölepingu muutmine, katseaja eesmärgi mittesaavutamine, töötasu arvutamise ja maksmise juhend, vähemsaadud töötasu, töötasu maksmisega viivitamine, korraline ja erakorraline ülesütlemine, koondamine, töölepingu lõpetamine nö ,,omal soovil" või poolte kokkuleppel, ülesütlemisavaldus, usalduse kaotus, töökohustuste rikkumine, hoiatus, ärisaladus, konkurentsikeeld, koolituskokkulepe, varaline kahju, töökorralduse reeglid, töölepingu üleminek, individuaalne töövaidlus, töövaidluskomisjon, kohus jms. Vaidlus lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel töövaidluskomisjonis või kohtus. 337. Kes lahendab töövaidlusi? Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu, kas tööd tegev isik allub töö sisekorrale.. Töölepingu eeldamise põhimõte : Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Äriühingu juhatuse liige: valitakse tähtajaliselt ametisse (vajalik nõusolek), võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, makstakse mõistlikku tasu, konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus, hoolsuskohustus, solidaarvastutus, võib mõjuval põhjusel tagasi astuda. Äriühingu juhatuse liikme lepingu eristamine töösuhtest: Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS § 1 lg 5). Töötamine kahe lepinguga tööleping ja leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (käsundusleping) võimalik ainult siis, kui nende lepingute alusel tehtavat tööd saab eristada
aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause. Aga 96 lg1 on see mida võib nõuda ja seal pole kirjas et väljaarvamist võib nõuda. 108-s pole konkurentsikeelust midagi rääägitud. Kas see konkurentsikeel on mõjuv põhjus või 96 välistab selle? Osanikevahelistes suhetes on ju kõige olulisem usaldus- usaldussuhe ju täisühingus seega kokurentsi keelu rikkumine on küll mõjuv põhjus! 96 annab pigem täiendavad võimalused
aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause. Aga 96 lg1 on see mida võib nõuda ja seal pole kirjas et väljaarvamist võib nõuda. 108-s pole konkurentsikeelust midagi rääägitud. Kas see konkurentsikeel on mõjuv põhjus või 96 välistab selle? Osanikevahelistes suhetes on ju kõige olulisem usaldus- usaldussuhe ju täisühingus seega kokurentsi keelu rikkumine on küll mõjuv põhjus! 96 annab pigem täiendavad võimalused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
