töövõtt jne), seejuures ka kohustused, mis tekivad lepingust taganemisel (VÕS § 189 lg 1) või tühise lepingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi. Kõige tüüpilisemaks vastastikuseks lepinguks on müügileping, millest tekib müüjal kohustus anda üle asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta. Müügilepingus on ostuhinna tasumise kohustus vastastikune (sünallagmaatiline) müüja kohustusega anda ostjale üle nii müüdud eseme valdus kui ka omand ning ostjal on VÕS-i § 111 lõigete 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. 10 Tehingute liigitus. Tehingutest*üldiselt* Ühepoolsed* Subjek2de*arvu*järgi* Mitmepoolsed*
· Lojaalsuskohustus o Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld, nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega (vt äriseadustik § 312 lg 1). o Lojaalsuskohustuse üks väljundeid on ka konfidentsiaalsuskohustus, mis tähendab saladuse hoidmise kohustust ja seisneb eelkõige kohustuses hoida tootmis- ja ärisaladust. Tootmissaladus puudutab üldjuhul tootmisprotsesse ja -mahte, ainete
Asutamisleping ja asutamisotsuse vahe? 2 või enam isikut. Asutamisotsus -1 isik (endaga ei saa lepingut sõlmida). Liikmete arv juriidilise isiku asutamisel: · täis- ja usaldusühingul vähemalt 2 osanikku · MTÜ vähemalt 2 asutajaliiget · ühistu asutamisel vähemalt 3 liiget Riik ega KOV ei saa olla täisühingu liige ega usaldusühingu täisosanik! Sest riik ei saa vastutada nende eest kogu oma varaga. Usaldusühingu vastustusmäär on piiritletud ja seegaselle osanik võib olla. Ettevõtja määratlus: · tegutseb omal nimel · tasu eest kaupu või teenuseid · püsiv tegevus Kui korter maha müüa ja ostad uue, siis selle tohid maha müüa alles 2. Aasta jooksul, kuna muidu loetakse ärigtegevuseks ja pead maksma tulumaksu. Registreeritud äriühing on alati ettevõtja. Ärinimi: · on registrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (saab olla ainult üks ärinimi) · FIE nimi sisaldab ettevõtja ees- ja perenime (v.a
- osaühing (OÜ) - aktsiaselts (AS) - tulundusühistu Ärinimi peab olema avalik Kirjutatud eesti-ladina tähestikus Ärinimi peab olema eristatav teistest ärinimedest Ärinimi ei tohi olla eksitav õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes Ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega Ärinimes ei tohi kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste nimesid Ärinimi ei tohi sisaldada ainult kohanime 10. Prokuura Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima
ainult üks ärinimi. Ärinimi peab olema avalik ning peab ettevõtjat selgelt eristama teistest ettevõtjatest, samuti ei tohi ärinimi vastuolus heade kommetega. Ärinimi peab olema kirjutatud eesti või ladina tähtedega. Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. 10. Prokuura Ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes v. a kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel. Selline volitus on prokuura. Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga. Eeldatakse, et prokurist on ettevõtjale usaldusväärne. 11. Füüsilisest isikust ettevõtja. Füüsilisest isikust ettevõtjale on antud õigus valida, kas ta kannab ennast äriregistrisse. Sõltumata äriregistrisse kandmisest kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtja kohta käivaid sätteid. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kantud äriregistrisse, ei kuulu
äriühing, euroopa majandushuviühing, euroopa ühistu AS ja OÜ on piiratud vastutusega, TÜ ja UÜ liikmed vastutavad oma isikliku varaga. Täisühing - 2 vôi enam osanikku tegelevad ühe äri nimel ning vastutavad tegevuse eest kogu oma varaga. Ülejäänud asjad reguleeritakse nende omavaheliste lepetega.. Usaldusühing - On äriühing kus 2 vôi enam osanikku tegelevad ühise eesmärgi nimel ja 1 osanik vastutab tegevuse eest kogu oma varaga ja 2 osanik vastutab sissemakse ulatuses. Osaühing - On äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanikud vastutavad ühingu tegevuse eest kogu oma sissemaksete ulatuses. Sissemakse peab olema vähemalt 2500 eur. Iga osanik on ettevôtte omanik sissemakse ulatuses. Aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, kus on aktsiateks jaotatud pôhikapital. Pôhikapital peab olema vähemalt 25000 eur.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele �
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks k
välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet: · Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. · Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suh
3) Kurjategija kinnipidamine tegevus, millel on küll kriminaalkoodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija kinnipidamisele, ei ole kuritegu. (Igal isikul on selleks õigus, politseinikul aga kohustus.) 4) Kuritegude matkimine - millel on küll kriminaalkoodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida, ei ole kuritegu. Kuriteo matkimise õigus on Kaitsepolitseiametil ja Politseiametil Tallinna Halduskohtu loal. 5) Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises, kuid see nõusolek peab olema õiguspärane ning ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike
(7) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §38. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus (1) Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. (2) Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse
(7) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §38. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus (1) Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. (2) Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse
täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal on õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • Õ
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
Tehingu tagasivõtmise üldised alused-kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud: 1)pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2)ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Juriidilisest isikust lähikondsed: 1)juriidilise isiku juhtorgani liige,likvideerija,prokurist ja rp eest vastutav isik.; 2)juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse pakkumuse esitaja tahet olla lepinguliselt kohustatud, antakse lubadus midagi teha/mitte teha. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
· Täisühing ( kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) · Usaldusühing ( kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses) · Osaühing (osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, ühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga) · Aktsiaselts (aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga) · Tulundusühistu (eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – t
võlgnik, kes laenu sai. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Valduse liigid: 1. seaduslik või ebaseaduslik – sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte 2. heauskne või pahauskne - valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus on pahauskne juhul, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 3. otsene või kaudne – otsene: otsene tegelik võim asja üle; kaudne: valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 4
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja au
48. . Mis on õigusjärglus? Õiguste üleminek ühelt isikult teisele. 49. .Mis on Common law? Üldine õigus, õigust arendati üldiste printsiipide alusel. 50. . Milline on tõlgendamise järjekord? Järjekorda polegi!!!! 51. .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu. 52. Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand? Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega 53. .Mis on valdus? Tegelik asja enda käes hoidmine 54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe? Käsutustehing võib olla kehtetu, käsutusleping kehtiv.. 59
kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja oluline osa jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis. S.t. et asjaõiguslikud õigusmuudatused asja kohta käivad ka selle oluliste osade kohta ja piiratud asjaõigused (nt hüpoteek) laienevad ka asja olulisele osale. 15. Mis on valdus ja omand, kuidas on võimalik neid kaitsta? Valdus on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla seaduslik ja mitte seaduslik.
(vastutab sissemakse ulatuses) - kohaldatakse täisühingu lepingu sätteid - iseloomulik on, et usaldusosanikul pole õigust UÜ juhtida ega esindada, kuid osaleb hääletustel. c) osaühing § ÄS § - asutab 1-... isikut (füüsiline või juriidiline isik) - vastutus: OÜ vastutab tegevuse eest kogu oma varaga. piiratud vastutus osanik ei vastuta isiklikult OÜ tegevuse eest. - aluseks on asutamisleping või asutamisotsus ja selle lisana põhikiri - juhtimine: osanike koosolek, (nõukogu), juhatus (1 või rohkem liiget) - esindusõigus eelduslikult igal juhatuse liikmel - põhineb osakapitali (min 40 000 EEK) d) aktsiaselts § ÄS § - asutab 1-... isikut (füüsiline või juriidiline isik)
4) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine VALDUS JA SELLE TEKKIMINE 4) Käsundita asjaajamine Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik või 5) Tasu avalik lubamine ebaseaduslik, heauskne või pahauskne. 6) Muu seadusest tulenev alus Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või VÕLASUHTE TÄITMINE abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks
Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus)
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
eesmärgist ei tulene teisiti. 11. Esindusõigus ja selle liigid- õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esintatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga(volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) . Esindusõiguse ulatus: Seadusjärgne esindusõigus määratakse seadusega.. Volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt , nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Teise inimese nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju , mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse.
valdus- valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 5) omavaldus- valdaja valdab asja oma asjana 6) võõrvaldus- valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana 7) täisvaldus- vallatakse tervet asja 8) osavaldus- vallatakse asja reaalosa 9) ainuvaldus- üks valdaja 10) kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja
Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg) Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad: Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnisasjad Omand tekib kui on Kinnistusraamatu sissekanne Tsiviilõigus suhe Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhe – tsiviilõigus normidega reguleeritud suhe (õigusnõuetega reguleeritud ühiskondlik suhe).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
