-tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oskan lipsusõlme teha 3)Teadmine-et-teadmine kui informatsiooni omamine. Need teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Need teadmised on raamatutest saadud, teadlased on kindlaks teinud. Pole ju ise käinud ega näinud osooniauke, kuid tean, et need on olemas. Näiteks: -tean, et päike tõuseb idast -tean, miks ta mind nii imelikult vaatas -tean, et Päike on Maale lähim täht *Micheal Polanyi vaikiv teadmine Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmised-kuidas) taanduvad teadmistele-et. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele-et, kuid on neid, mida ei saa ning neid nimetatakse vaikivaks teadmiseks. See on teadmine, mida saab väljendada mõistete ja väidete abil, kuid keele abil mitte. See teadmine ilmneb vilumustes, oskustes, meisterlikkuses ning seda ei saa omandada raamatutest, vaid see antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.Näiteks:
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi.
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes Ma tean, mis on hambavalu, sest olen hambavalu tundnud. Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada. Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha. 3) teadmine et teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maale lähim täht.
uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid neile küsimustele liigitada nelja etappi: 1
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile...
DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD – DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused. ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö..............................................................
Jüri Gümnaasium Referaat Pilates Juhendaja: Ülle Uuemaa Koostaja: Agnes Anderson Jüri 2011 Pilatese põhimõtted · HINGAMINE loob vastupidavust ja energiat, hoiab hapnikku veres puhtana · KEHA ASETUS kõhulihased, alaselg ja tuharad moodustavad meie keha keskme. · KONTROLL keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks · KESKENDUMINE vajalik liigutuste kvaliteedi tagamiseks · SUJUVUS aitab säästa energiat · TÄPSUS tagab täiusliku kvaliteedi, mis on Pilatese tehnikas olulisem kui kvantiteet Pilatese meetodi olemus -arendab keha ühtlaselt. meie kontrollime vaimu ja vaim kontrollib keha; -annab vaimule ja kehale uut energiat, parandades meie keskendumisvõimet, -seob omavahel painduvuse ja jõuharjutused, et ...
Tõde pole midagi sügavat, mida peaks otsima. Ehk polegi tõde olemas. Selgitage lähemalt tõefraasi funktsioone. ,,on tõsi, et". Stiililine, üldistav, kinnitav, väljendav otstarve. Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Tõde on ikkagi tähtis. Milline on eri liiki teadmiste omavaheline seos? Kas üht liiki teadmist (nt oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"? Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust.
valgustus?'. Nimelt näitas Kant seal, kuidas saaksid inimesed toimida, kasutades oma mõistuse 'avalikku tarvitust' subjektiivsete teadmiste ja arvamuste väljendamiseks (seda ühiskonna kasutusse antud teadmist järelikult 'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel saadud üldise, kõigile keskmiselt kasuliku, objektiivse teadmise väljendamiseks. Samas leian mina, et mõtlejast sõltumatu teadmine ei pruugi veel olla inimesest sõltumatu tõde. Leian olevat väga reaalse võimaluse, et meie taju välismaailma kohta on kõigest luul, unenägu, kõverpeegel. Meie väärtushinnangud ennasthävitavad ning silmapiiri laiendamist piiravad dogmad. Üks meie õppejõud üritas näidata välismaailma (objektiivse) tajumise ebatäiuslikkust, küsides: kas UV-kiiri näete? Mina lisaksin siia: kas teate, et igas ülimalt väikeses punktis meie ümber on
Miks varjab valitsus meie eest ufosid ja ei avalda asju mis juhtuvad Area 51-es? Kui iga neljas inimene sureb vähki siis miks ei ole vähile veel ravi? Kas ravimifirmad tekitavad ja levitavad oma loodud viiruseid, et vaktsiinide müügiga raha teenida? Need on muidugi küsimused ja vandenõuteooriad mis mul on tekkinud, on need tõesed või mitte, ehk teavad seda ainult vähesed isikud Maal. Ja ma usun, et tõe teadmine pole alati vajalik, sest kui valitsus isegi ütleks, et ufod on olemas ja kinnitaks, et nad soovivad ainult head siis tekiks uus hüpotees, et miks nad meie vastu lahked on ja mis kasu nad sellest saavad ja see teema areneks järjest edasi selleni, et inimesed elaksid paduhirmus fooliumist telkides uskudes, et kõik tahavad ainult halba neile. Arvan oletama, et ka vähile on ravi olemas aga seda ei avalikustata, sest kui
Ma tean, et ma midagi ei tea. Iga inimene alustab oma elu õppimise ja uute teadmiste ning kogemuste omandamisega. Juba esimesest päevast alates õpime iseseisvalt hingama, sööma jne. Inimese kasvades kasvavad ka uued küsimused ja teadmiste himu - mis on õige ja kus peitub tegelikult tõde. Inimene õpib kogu oma elu. Väikesed lapsed on väga uudishimulikud ning tahavad kasvades palju teada ja ootavad igale asjale põhjendust. Nende põhiküsimus teatud eluperioodil on ,,miks?", millele nende vanemad ei oskagi alati vastust anda. Koolis omandatakse palju erinevaid tarkusi ja oskusi. Siiski ei saa ka peale kooli lõpetamist väita, et ollakse piisavalt targad, sest see mis koolis on omandatud, ununeb suures osas, kui neid teadmisi ja oskusi pidevalt meelde ei tuleta ning praktiliselt oma elus ei kasuta. Mida aeg edasi, seda rohkem küll kasvab tarkus ja inimesed arenevad edasi, saades uusi teadmisi ja kogemusi, kuid maalim ...
Tõde pole olemas. Eelmised teooriad leiavad jällegi et tõde on sügav ja tähtis ja kindlasti olemas. 10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame kinnitamise/nõustumise teo. Ekspressiivne: kasutatakse fraasi, et väljendada mingit üllatust/kahtlust Teadmine 1. Epistemoloogia: filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega (mis on teadmise ulatus, allikas, objektid, subjekt) 2. Teadmise ulatus: Kui palju me teame ja kus on piir. Skeptimism: teame väga vähe (ainult oma teadvuse seisundit teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo,
süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1
Õppija mõtlemine. Õpilane saab ülesandeks koostada referaat. Teadmine/ mäletamine. Õpilane peab jõudma selgusele, milles referaadi koostamine seisneb. Antud on konkreetne teema. Õpilane analüüsib ja tahab jõuda selgusele, mida ta täpselt peab tegema hakkama. Mõistmine/arusaamine. Õpilane läheneb probleemile, korraldab ajurünnaku. Paneb kirja ideed, lahendused, mõtted , otsustab, mis on olulisem ja tähtsam. Rakendamine. Kogub juurde mõtteid, informatsiooni, selgitab, mis on oma ajurünnakust sobilik ja mida juurde vaja. Faktide kogumine ja nendest arusaamine on referaadi juures väga vajalik. Analüüs. Õpilane kontrollib oma mõtteid, kas need on referaadi koostamiseks piisavad, õiged ja asjakohased. Siin veel õpilane analüüsib, mis võib olla ebaoluline referaadi kirjutamisel. Süntees. Õpilane mõtleb läbi oma väited ja mõtleb, kuidas neid põhjendada. Kaalub läbi oma seisukohad, jõuab oma arvamusele, mis aitab luua lahenduse ja järeldus...
Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja inimkond hakkas tegema samme tänapäeva suunas. Inimese sünniga algab õppimine. Algul on see üsna pinnapealsete teadmiste omandamine, mis hilises eas on iseenesest mõistetav. Imik õpib tundma maailma läbi nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelte. Kõik lapse ümber on uudne ning ta peab sellega tutvuma. Lapse kasvades jätkub maailma tundmaõppimine, iga uus teadmine on saavutus, sest enne seda valitses teadmatus. Mida enam on teadmisi, seda arusaadavamaks muutub maailma mõistmine. Maailma tõed on justkui pusle, kus tükid on teadmised. Mida rohkem tükke kokku saad, seda selgemaks muutub pilt. Koolis õpivad lapsed just sel eesmärgil, et koguaeg midagi uut õppida. Millegi uue omandamisel püütakse seda seostada millegi tuttavaga. Seoste loomisel tekib ka äratundmisrõõm,
on tore kõike teada“ või on lihtsalt eeldatud, et ma oskan kõikidele küsimustele vastata. Ma võin kinnitada, et nii see ei ole ja mul ei ole kahju sellest. Olen alati arvanud, et kui ma kõike teaks, oleks elu nii igav. Poleks midagi enam avastada, poleks seda rõõmu, mis tekib, kui saan midagi uut teada või kui suudan mingi keerulise ülesande ära lahendada. Kuid mida ikkagi tähendab Sokratese ütlus: „Tarkus on teadmine, kui vähe me teame.“? Jääb justkui mulje, et targad inimesed ei tea mitte midagi, kuid see ei ole sugugi nii. Tarkus ei seisne informatsiooni või teadmiste hulgas, mida inimene on suutnud enda aju kõvakettale talletada. Teadmised üksi ei tähenda mitte midagi, kui neid ei osata kasutada. Ja olgu inimese IQ kuitahes kõrge, kui tal pole soovi õppida ja areneda, ei saa ta targaks. See lihtsalt on nii. Kuid selles just tarkus seisnebki
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks
Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat.
mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmine, et meil pole vastuseid kõigile küsimustele ja lahendusi kõigile probleemidele. See on teadmine, et me ei ole kõige targemad siin maailmas. Keegi ei ole, kuna alati on midagi juurde õppida.
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Keegi ei tea kunagi, kui vähe ta millestki teab, sest seda teades teab ta sellest juba palju. Kuid mis kasu neist teadmistest üleüldse on ning mida enda teadmistega ette võtta? See on iga inimese enda südametunnistusel, kui ta võtab vaevaks selle üle pead murda. Aga ehk on nad õnnelikumad, kui nad seda ei tee. Tõde on, et inimesed teavad enda ümber ja enda sees olevast maailmast vähe. Kes seda mõistab, teab, kuhu enda järgmised sammud rajada. Kas uurida edasi, omandada teadmisi ning saada Targaks suure tähega? Või leppida sellega ning teha keskpärast tööd enese ja lähedaste ära elatamiseks, tundes rõõmu elu lihtsusest? Need on küsimused, mille üle peaks minu arvates iga inimene vähemalt korra elus pikemalt mõtlema, pannes paika enda versiooni tulevikust. See kindlasti muutub tänu juhustele ning liigub oma rada pidi, kuid vähemalt ei pea siis enam nullist pihta hakkama. Mis oleks maailm üksikisiku...
Teaduslikud teadmised esinevad reeglites ja teooriates, mille puhul aitavad ülesanded omandada paremat tulemust. Musternäidete puudumise korral oleks eelnevalt õpitud teoorias vähem sisu ja teema meeldejäämine oleks sellevõrra raskem. Mida rohkem musternäiteid, seda lihtsamini saab teooriat selgeks saada. Näiteks mõistatuste lahendamisel saab kasutusele võtta varasemate näidete põhjal tehtud järeldusi, mis aitavad kaasa uute lahendamisel. Vaikiv teadmine ja intuitsioon Vaikiva teadmise abil õpivad mingi rühma liikmed nägema asju, mida nad on ennist kogenud või näinud. Kogemuste ja reaalse aja situatsioonidest nähtakse ühiseid jooni ja saadakse uus tulemus mingile mõistatusele. On ka juhtumeid, mil vaikiva teadmise esimene etapp tuleb intuitsiooni teel. See tähendab esimese mõtte pähe tulemist näiteks hommikul. Seda võib mingil määral nimetada ka ajurünnakuks. Musternäited, ühismõõdutus ja revolutsioonid
et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näiteks Vikipeedias võib lehekülje alt leida järgmisi teemasi, mis on seotud selle valdkonnaga mida sa parasjagu loed ning edasi klikkimine võib meid viia uute teadmiste juurde, mis paneb meid jälle omakorda edasi klikkima. Mida rohkem sa enda jaoks avastad, seda rohkem on seda, mis jääb siiski peitu.
mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27.Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus? Õigluse kuldreegel-võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28.Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? 29.Mida väidab tõe koherentsiteooria? Koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 30.Mis on tunnetus? Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei
"Ma tean, et ma midagi ei tea," on iidvana mõte, mille on kunagi ammu välja öelnud tuntud filosoof Sokrates, kes oli omal ajal ilmselt kõige targem mees planeedil maa. Siiski, selle väitega ei saa mind päris nõus olla- lähenetud on liiga radikaalselt. Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine. Seega ei ole võimalik väita, et antud persoon midagi ei tea. Samas võrdeliselt teadmiste suurenemisega suureneb ka mitte teadmine. Paradoks? Et asja oleks teil lihtsam ette kujutada, mõtleme, et teadmine on üks planeet meie päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda planeet(teadmine), seda rohkem puutub ta kokku muu ümbritsevaga(teadmatus). Siit me saamegi
Töölaud / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Inseneriteaduskond / Mehaanika ja tööstustehnika instituut / MTM0150 / Praktikumid/E-praktikumid / E-praktikum 1. Mitterauasulamite struktuurid Alustatud pühapäev, 25. märts 2018, 21.55 Olek Lõpetatud Lõpetatud pühapäev, 25. märts 2018, 21.58 Aega kulus 2 min 32 sekundit Hindepunktid 10.00/10.00 Hinne 100.00, maksimaalne 100.00 Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Mitme faasiline on pildil nähtav puhas vask (Cu sisaldus 99,95%)? Valige üks või mitu: a. Ühefaasiline. Pildil tundub olevat rohkem faase, kuna erineva kristallograafilise nurga all olevad terad on söövitunud erinevalt. b. Kahefaasiline polükristalliline c. Ühefaasiline monokristalliline d. Ühefaasiline polükristalliline Your answer is correct. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist.
teemapargi arendamisega. Idee on inspireeritud Lennart Meri raamatust ,,Hõbevalge" ja kuna teemapark põhineb suures osas selle raamatu ainesel, kutsutakse seda hetkel Hõbevalge teemapargiks. Seal hakatakse pakkuma hariduslikku meelelahutust ning üheks oluliseks sihtgrupiks on lastega pered. Elamusliku toote arendamisel on oluline sihtgruppi tundma õppida. Teemapargi arendajatel puudub hetkel piisav arusaam lastega perede ootustest ja vajadustest, kuid see teadmine on teemapargi arendusprotsessi puhul oluline. Käesoleva töö eesmärk on selgitada elamusliku toote arendust lastega peredele ja teha ettepanekud sihtgrupipõhiseks tootearenduseks Hõbevalge teemapargis. Teema selgitamiseks on püstitatud järgmine uurimisküsimus: ,,Millega arvestada Hõbevalge teemapargi arendamisel, kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?". Eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised ülesanded:
edasiarendaja, optika uurija. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse, mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja. Kõik oli kaheldav, eeltingimuste vaba mõtlemine, mõistuse jõu piire ei tunnistatud -oli vaja leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Üks filosoofia mässajatest. Inimesena mõõdukas, isegi alalhoidlik, katoliiklane. Sattus kirikuga konflikti, kuigi ei soovinud seda. 6. PILT 7. Tõsikindel teadmine "Arutlus meetodist" - lääne filosoofia kaunimaid kirjutusi. Pole mingi tõeni viiv mõistuse menetluse süstemaatiline väljaarendamine. Pigem on kõne all sellise meetodi tähtsus, esitatud autobiograafilise draama vormis. Eesmärgiks on vankumatu tõsikindel teadmine; selleks pakub võtit meetod (ainulaadne ja pööret tekitav). Descartesel kirglik iha teadmiste järele, fanaatiline optimist, ei kritiseeri teisi. Descartesi filosoofia eesmärk on leida tõsikindel teadmine
Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism
radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 4. Teadmise mõiste 3 erinevat tähendust. Tunda ära teadmise klassikaline määratlus. Intuitsiooni mõiste. Popperi 3 maailma teooria. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Sõna "teadmine" erinevaid tähendusi 1) Tuttavolek (kr. phronesis) 2) Oskus (know-how, kr. techne) 3) Teadmine-et, väitev teadmine (kr. episteme) 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. 5. Teadusliku teadmise erinevaid käsitusi. Teadus kui pretensioon kõiketeadmisele (Laplace'i deemon), induktivism, falsifikatsionism (Popper) Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada
Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine
Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör Tunni osa Harjutuse Harjutuse/tegevuse Doseer Org.-met. märkused toime kirjeldus ing/aeg
Kogemus, on arukamate elukate oskus meeltetajusid korjata oma mälus ja neid kasutada. Kunst ongi osa selle kogemusest ja on tulnud selle läbi. Kunst tekib kogemuse arusaamisest ja mõistmisest, kui jõutakse ühe mõtlemiseni. Kogemus erineb kunstist sellega, et kogemus on ainult arusaam mõnedest asjadest, aga kunst on arusaam üldisest ja selle arusaamise, selle kogemuse õige kasutus. 4. Mis mõttes need (inimesed), kes on kogenud, on edukamad kui need, kel on üldise teadmine (logos)? Selgitage seda ravimise näitega. Mis mõttes üldise teadjad on targemad kui kogenud? Selgitage seda näitega. Inimesed, kes on kogunenud midagi oma töö käigus, on edukamad kui need, kes on õppinud, kuid ei ole praktiseerinud selles. See on niimoodi selle pärast, et nad oskavad üksikasju, isegi vaatamata sellele, et nad ei tea palju. Teistpidi, need, kes teavad palju, sageli isegi ei oska oma teadmisi kasutama üksikasjades
Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isadusest. Esiteks bioloogiline isadus (isa kui sigitaja). Kui räägime isast, kes ise oma lapsi kasvatab, siis on siin kõik mõistetav, tunduvalt keerulisemaks muutub antud teema aga näiteks spermadoonorluse puhul.
pakkuda paremat elu. Siis hulka võivad kuuluda ka veel suure lapselised pered, kellel puuduvad samamoodi piisavad vahendid oma võsukestele pakkuda parimat elu. Tänapäeval mõnedel lapsel ei ole nii palju võimalusi reisida ja puhata. Peamised probleemid on: Reisiteenuste ja ekskursioone kõrge hind; Reisiteenuste kvaliteet on madalal tasemel Suur hulk puhkusemajadest on halvas seisundis Turism on maailma teadmine, millega kõik inimesed laiendavad oma silmaringi. Projekt on loodud vähese sissetulekuga perede lastele. Projekti nimi on vähese sissetulekuga perede lastele puhkuselaagri ,,Huvitav suvi" loomine Peipsi järves. Projekti eesmärgiks on aidata lapsele teada Eesti vaatamisväärsusi ja kultuuri ning samal ajal puhata. Puhkuselaager aitab lastel sisustada vaba aega, korralikult toituda, leida uusi sõpru sarnaste probleemidega ning hoiduda kuritegevusest. II. PROJEKTI MEESKOND
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid..............................................
Hea hotellijuhina üritab ta samal ajal säilitada hotelli mainet. Rahuvalvajaid on Rwandas liiga vähe, neil ei ole ka luba sekkuda. Pauli perele pakutakse võimalust põgeneda, aga Paul lükkab selle tagasi, sest ei taha teisi hädasse jätta. Lõpuks pääsevad hotellis olevad inimesed ja Paul oma perega tänu ÜRO konvoidega tutside mässust. Minu arvamus “Hotel Rwandat” oli väga masendav vaadata, sest jõhkraid stseene oli palju. Selle filmi puhul ei lohutanud ka teadmine, et “see on ainult film…”, sest 1994. Aastal toimus päriselt Rwanda genotsiid. Üks meeldejäävaim koht filmis oli see, mil Pat (Cara Seymour) tõi hotelli bussitäie väikseid lapsi ning hiljem, kui ta ülejäänud lastele järgi läks, ei õnnestunud tal neid päästa. Näitleja Cara Seymouri ahastus läks hinge. Mulle meeldis selle filmi puhul see, kuidas Paul iga hinna eest oma lähedasi kaitses.
Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“
SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema sellepärast,kuna mulle kui ka teisele lastele meeldib arvutis käia. Arvutis saab palju asju teha.Näiteks: Internetis mitmesugustel lehekülgedel sind huvitavaid teemasi uurida või nende kohta videoid vaadata, suhelda teiste inimestega, mängida mänge, kuulata muusikat, joonistada, kodutöid teha, äriasju ajada ja palju muud.Minu jaoks ei piisanud teadmine, et esimene arvuti oli suur ja hiiglne ning ekraan oli väike,ma tahtsin teada milline oli arvuti ehk kalkulaator enne esimest elektroonilist arvutit. Käesolevas teemas uuritakse arvuti ajaloost, millal ja kes leiutas esimese elektroonilise arvuti ning milline oli arvuti ajalugu enne elektroonilise arvuti leiutamist. Referaadi eesmärgiks on informeerida õpilasi arvuti ajaloost. Esimene osapeatükk tutvustab elektroonilise arvuti ajalugu.
Filosoofiatesti kordamisküsimuste vastused 1. Filosoofia Tarkuse armastus, teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Funktsioon-tutvustab meile väga erinevaid nägemusi ja arvamusi tõest. 2. Tunnetusõpetus - uurib inimteadmise päritolu, loomust ja piire. Mis on teadmine? (tähis ja selle vaste nt c²=a²+b²). Millised on teadmise allikad? (meeled, mõistus, dantaasia e inspiratsioon, jumalailmutus). Mis on tõde? Millest tõde oleneb?(inimesest, tingimusest). Mis on õppimine? (oskuste, teadmiste ja vilumuste omandamine). 3. Väärtusõpetus uurib eetikat ja esteetikat, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni. Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? Kas demokraatia on inimväärseim valitsusviis? 4
.............................12 2.1.5 Mõju silmadele.................................................................................................................12 2.1.6 Peavalud...........................................................................................................................13 2.1.7 Printeriga seotud ohud.....................................................................................................13 3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas........................................................................................................................................15 3.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas...16 Kokkuvõte....................................................
(kriitiline kontroll), vapustus (küsimine iseenese järele). Alguspära tõttu on filosoofias 3 suunda 1. ontoloogia õpetus olevast ja selle olemisest, objektivistlik suhtumine maailma, uuritakse olevat kui objekti + maailm ehk objektiivne reaalsus. Reaalsus avaldub selle võimes eksisteerida sõltumata tunnetatavast subjektist ja tema teadmisest antud objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja
Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile. John Locke postuleeris, et inimtunnetuse allikas on kogemus ning inimese teadmised käivad kogemusest saadud ideede kohta. Samas aga väitis ta, et on olemas materiaalne maailm ning Jumal, kuigi kumbki neist ei ole idee, vaid oletatav vastava idee põhjus. Ent kui teadmised käivad ainult ideede kohta, siis ei saa inimene ütelda midagi nende ideede põhjuste kohta, mis ei ole idee. Nii et Locke ei olnud järjekindel empirist.
iseäranis seda, kuidas need üksteisega põrkuvad - Nietzsche: “„Filosoofia, nii nagu mina teda siiani mõistnud ja elanud olen, on vabatahtlik elu jääs ja kõrgmägedes – võõra ja küsitava otsing olemises, kõige selle otsing, mis püsinud moraali põlu all.“ FILOSOOFIA ALAJAOTUSED - Epistemoloogia: mis on teadmine ja tõde? (keskne probleem epist.) Kas teadmine sub. või objektiivne? Mida on võimalik üleüldse teada? - Ontoloogia: mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? - Eetika ja poliitiline filos.: kuidas on parim viis elada? Kas moraalsed tõed on universaalsed ja igavesed/ relatiivsed ja muutuvad? Kas nt tapmine on alati lubatud?
Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi. Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta: · Asjad, mis muutuvad ja on eraldi (eraldi inimese mõtlemisest ja meeltest)- nt kõik füüsilised objektid, looduse ja inimese poolt tekitatud asjad.
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
