GEOGRAAFIAAvinurme Gümnaasium10.klassJAAPAN Koostaja : Rahel PihlakÕpetaja : Ene LüüsSissejuhatusMina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt
midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast,
põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest,
majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist,
muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest,
kliimast , usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest,
Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest,
mis seal aasta jooksul juhtusid.
JAAPANJaapan (jaapani keeles 日本
(
Nippon,
Nihon 'tõusva päikese maa') on
Aasia mandrist
itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal
Jaapani saarestikul. Tema lähimad
naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja
Venemaa.
Riigihümn :
Kimi ga yo
Pealinn : Tōkyō
Pindala : 377 835 km2
Riigikeel (ed) : jaapani
Rahvaarv : 127 066 000 (2008)
Rahvastiku tihedus : 337 in/km2
Riigikord :
konstitutsiooniline monarhia Keiser : Akihito (alates 07.01.1987)
Peaminister : Yukio Hatoyama
Iseseisvus : umbes 660 eKr
SKT : 4366 miljardit USD
SKT elaniku kohta : 38 341 USD
Rahaühik : Jaapani jeen (JPY)
Rahandusaasta :
1. aprill kuni 31 märts
Ajavöönd : maailmaaeg +9
Tippdomeen : .jp
ROK-i kood : JPN
Telefonikood : 81
GEOGRAAFILINE ASENDJaapani
saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab Jaapani
merd Vaiksest
ookeanist. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat
tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid
saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei
saarterühma, millesse kuulub Okinawa
.Jaapan koosneb umbes 3900
saarest , enamus neist on pisikesed.
Suuri saari on 4:
1) Honshū (231000 km2)
2)
Hokkaido (83500 km²)
3) Kyūshū (42000 km²)
4) Shikoku (19000 km²)
Honšiu saar asetseb Ida-Aasias, eraldades Jaapani merd Vaiksest
ookeanist. Tsushima väin, mis lahutab saart Koreast on ligi 190 km
lai, samal ajal lahutab Honšiud 800 km avamerd Hiina ranniku
lähimast punktist. Umbes 1/3 saarest (põhjaosa) asetseb
parasvöötmes ning ülejäänud 2/3 (lõuna) mussoonkliimas, mis
ulatub Jaapanist läbi Korea poolsaare, Hiina ja kogu Kagu-Aasia
Indiani välja. Saar on Jaapani keskmeks (geograafilised koordinaadid
33º kuni 44º põhjalaiust), moodustades oma 230.427 km² 60% kogu
riigi pindalast.
Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud
Põhjaterritooriumiga (Lõuna-
Kuriili saared) on kokku 377829 km²,
mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani
saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem
punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või
Montreal )
ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key
West ,
Florida ). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel.
RAHVASTIK Jaapan on etniliselt
homogeenne riik, kus
põhirahvus
jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō
saare põlisasukad ainud
on suures osas
sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on
umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal
Jaapanisse toodud korealased
moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed
vähemusrühmad on ka hiinlased
ja vietnamlased.
Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt.
Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on
asustatud Hokkaidō saar.
Jaapanlaste keskmine
oodatav eluiga on
81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb
kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile
järgnes sündivuse
langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65
aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%.
Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli
Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis
2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008.
aasta septembri lõpuks 36 276 ja 2009. aasta septembris 40 399.
Linnarahvastik 77%
Maarahvastik 23%
Usutunnistus :
Sintoiste budiste 76%
Budiste 16%
Muid (sh. kristlasi) 8%
Etniline koosseis:
Jaapanlasi 99%
Muid (peamiselt korealasi) 1%
Rahvus on inimeste ajalooline etnilise ühtekuuluvuse vorm, mis
kujuneb ühise keele, territooriumi, majanduselu, kultuuri,
psüühilise
laadi ja rahvusliku eneseteaduse alusel. Esimest korda
mainitakse jaapanlasi Hiina
kroonikas “Weishi” 3. saj. EKr ja
nimetatakse Wa rahvaks. Maad kaugel mere taga, kust tõuseb päike,
nimetasid hiinlased “Zi-ben-go” (päike-
juur -maa). Lõuna-Hiina
keeles loetava “Zi-ben”
vaste jaapanikeeles on Nippon. Jaapani
rahvuse pärinemine on vaieldav, on kombeks lugeda seda mitme rassi
segunemise tulemuseks. Mitmesuguste rassi tunnuste ja kultuuri järgi
on aluseks ainud, keda arvatakse olevat siirdunud saartele Aasia
mandrilt eelajaloolisel ajal, kuid oletatakse isegi nende seost
europiidse rassiga. Ainude välimus – tegev
kehaehitus , tugev
karvakasv,
sirged silmad ja
kollakas nahavärvus (mõju ~ 10%).
Alates 4. aastatuhandest eKr tulid Ryukyu saarte kaudu
mongolo-malaisia hõimud, kelle välimus – keskmine kehaehitus,
suured silmad, tume nahk (mõju ~ 60%). Hiljem, alates 3. saj. EKr
liitus eelmistele veel hiina-mongoli-tunguusi haru (mõju ~ 30%),
kelle välimus – sale kehaehitus, mongoliidsed silmad, ovaalne
nägu. Otsustavat osa jaapani rahvuse kujunemisel omab siiski ainu
rahvus. Jaapani arhipelaagi eraldas Aasia mandrist kaasaegse
nimetusega Jaapani meri, teisel pool laius lõpmatu ookean. Sajandite
jooksul jõudsid siia Aasia mandrilt ja saartelt ümberasujad, keda
ajas siia nälg, hirm
või lihtsalt seiklushimu. Siin nad pidid kohanema, kuna edasiminek
itta polnud võimalik. Juhtivat osa jaapani kultuuri kujunemisel
omaski põhirahvus – ainud, millele
viitab lingvistika ,
antropoloogia jne. Kuna migratsioon toimus väga pika aja jooksul
aeglaselt, siis omandasid uustulnukad kohaliku elulaadi. Lõunamere
saartelt tulnud
suguharude mõju on tunda
elamutes , riietuses,
toidus, mis lähtub vihmasest troopilisest või subtroopilisest
kliimast. Nende erinevate rahvuste segunemisel kujunes välja
võrdlemisi ühtlane jaapanlase tüüp. Mehed on väheldase kasvuga,
lühikeste jalgade, vähese karvakasvuga kehal ja näol, nahk on
tõmmu, juuksed mustad ja siledad, silmad
tumedad ja mongoliidse
lõikega. Jaapani rahvus on homogeenne, 99% neist räägib jaapani
keelt. Jaapani lipp hi-no-
maru (päikesering) oli kasutusel juba 13.
sajandil, kuid ametlikuks standardiks kuulutati 1870.a. Jaapani hümn
“Kimi-ga-yo” ülistab keisri võimu.
RAHVASTIKUPÜRAMIIDIDAJALUGUJaapani
ajalugu
jaotatakse järgmisteks perioodideks:
Aeg Perioodi nimi Olulised sündmused1) 13
000 eKr - Jōmoni
periood Kütid-
korilased 300 eKr
2) 300
eKr – 300 Yayoi
periood Põlluharimine
(
riis ),
Väikeriigid
3) 300–710 Kofuni
periood Ühendatud Jaapan,
budism ,
Esimene põhiseadus
4) 710–784
Nara periood Nara
ja Nagaoka
on
pealinnad 5) 784–
1192 Heiani
periood Kyōto
(Heian) saab pea-
Linnaks, Taira dünastia
6) 1192–1333 Kamakura
periood Minamoto
dünastia, zen-
Budism, mongolite sisse-
Tungikatsed, Kamakura on
Pealinn
7)
1338 –
1573 Muromachi
periood Kaheks jagunemine ja taas-
Ühendamine, esimene kokku-
Puude portugallastega
8) 1573–1603
Azuchi -Momoyama
periood Sisesõjad, Korea
sisse-
Tungikatse
9) 1603–1867 Edo
periood Isolatsioonipoliitika
10) 1868–1912 Meiji
periood
Avanemine , moderniseeri-
Mine, sõjad Venemaa, Hiina
Ja Koreaga
11) 1912–1926 Taishō
periood Esimene
maailmasõda
12) 1926–1989 Shōwa
ajastu Teine
Hiina-Jaapani sõda,
Teine maailmasõda,
demo -
Kraatlik põhiseadus,
Majandustõus
13) 1989.
aastast Heisei
periood
Majanduskriis Need perioodid vastavad Jaapani-sisestele kultuurinähtustele ja
poliitilistele sündmustele ega pruugi olla kooskõlas lääne
jaotustega. Alates 1868.
aastast on antud ajastute nimed, mis tulenevad keisrite poolt oma
valitsemisaegadele valitud deviisidest.
RIIGIKORD JA HALDUSJAOTUS Riigikord
Jaapani
riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi
aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II
Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui
kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite
funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks
seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu ( parlament ; ingl.
k. National
Diet,
jaap. k. Kokkai).
See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast
ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud
saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele,
siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik.
Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab
ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru"
("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil . Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta
vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele
alles
veidi üle 100 aasta
tagasi.
HaldusjaotusJaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1
piirkond ja kaks linnaprefektuuri.
MAJANDUSÜldnäitajad
Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998):
- SKT (ppp) USD 2903 miljardit
- SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast)
- SKT elaniku kohta USD 23100 ehk ligi 6 korda suurem, kui Eestis
- SKT jaotus sektorite lõikes:
- põllumajandus 2%
- tööstus 38%
- teenindus 60%
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev
tööeetika,
tööjõu
kõrge
kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud
Jaapanil pärast II
Maailmasõda erakordse
kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide
hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on
tootjate,
tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi
nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni
viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas
ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle
asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt
kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% ,
1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus
majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate
lõpul
esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia-
ja kinnisvaraturul
toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja
rahanduspoliitika ning madala
inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a.
alates on Jaapani majandus olnud
depressioonis raskuste tõttu
pangandus - ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja
tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem
stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna
vananemine ja selle koondumine linnadesse.
Jaapani tähtsaimad majandussektorid
on pangandus,
kindlustus,
kinnisvaraarendus,
jaekaubandus ,
telekommunikatsioon ja transport.
Põllumajandus
ja
metsandus
Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste
importijaid
maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks
tootmiseks. Talu
keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit.
Talud on küll
väikesed, kuid jaapani
talumehed teevad kõvasti tööd ja
maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on
doteeritud läbi riikliku
agentuuri JA (
Japan Agriculture ), kes ostab kokku
põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast
odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete
vajadusest.
Põllumajanduse osakaal Jaapani majanduses on pidevalt vähenenud
alates 1960. aastal alanud kiire majanduskasvu algusest. Kui 1960. a
moodustas põllumajandus 9 % SKTst, siis 2004. aastaks oli osakaal
kahanenud alla ühe protsendi, mis teeb Jaapanist maailma suurima
toiduainete importija. Põllumajanduses töötava elanike arv on 12
miljonilt alanenud 3,621 miljonile, mis on 1,7 % vähem kui 2003.
aastal. Samuti on põllumajandustöötajate keskmine vanus pidevalt
kasvanud. 2004. a oli 57 % põllumajandustöötajatest vanemad kui 65
aastat. Põllumehe sissetulek on viimase kolmekümne aastaga
kahanenud 36 %-lt vähem kui 30 %-le võrreldes tööstustöölise
omaga. Aasta-aastalt on kasvanud põllumeeste arv, kelle sissetulek
mujalt ületab põllundusest saadava tulu, 2004. aastal oli selliseid
tervelt 66,6%. Kaloripõhisel arvestusel varustas Jaapan 2003. a end
toiduainetega 40 % ulatuses (1960.a 80%), teravilja osas kaeti
omatoodanguga vajadus 14 % ulatuses. Jaapan suudab toota kogu
siseturul vajamineva riisi, 82% juurviljadest ja 44% puuviljadest.
Kui
piimatoodete ja linnuliha osas tuleb vajaduste katmiseks
kolmandik importida, siis loomaliha puhul suudetakse vaid kolmandiku
osas turuvajadus ise rahuldada. 1993. a toimunud WTO
kaubandusläbirääkimiste Uruguai
vooru tulemusena on Jaapan
pidevalt vähendanud oma põllumajandustariife. Hiljutine
Jaapani-
Mehhiko vabakaubandusleping laienes esmakordselt ka
põllumajandustoodetele. Läbirääkimiste tulemusena avanes taas
2005. aasta detsembris loomalihaimport Ameerika Ühendriikidest, mis
oli keelatud alates 2003. aasta detsembrist. Jaanuaris 2006 on
veiselihaeksport
ajutiselt peatud.
Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani
talunikud laialdaselt traktoreid,
väikesi veoautosid,
iseliikuvaid kultivaatoreid
ja kombaine.
Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed
masinad ja
kõrgetasemeline agrotehnika
võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade
ja aedviljade
vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest.
Mürkainete ja muude kemikaalide
kasutamine on laialt levinud.
Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele
võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline
taimekasvatus -
aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba
aastaid kasutatakse sordiaretuses
ja loomakasvatuses
geenitehnoloogiat,
mille
avalikustamine tõi kaasa suure skandaali -
tarbijaid ei olnud
sellest teavitatud.
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju
erinevaid põllukultuure
ja koduloomi.
Teraviljadest kasvatatakse riisi
ja nisu,
juurviljadest
kartuleid,
valgeid rediseid
ja kapsaid,
puuviljadest mandariine,
arbuuse
ja pirne,
koduloomadest lihaveiseid,
broilereid,
peekonisigu,
küllaltki suur on munade ja piima
toodang.
Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja
mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna
aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude
taastamise eest,on mis suures osas 48%
metsast on istutatud mets. See
48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur
majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48%
istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani
krüptomeeria), mis
kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga
kitsas .
2003. a saematerjali sissevedu 15,34 miljoni tihumeetrini ning
metsatööstus sõltub
enamuses sisseveetavast puitmaterjalist.
Seoses metsamaterjali eksportivate maade töödeldud toodangu
eksportimise soodustamise poliitikaga, kahanes saematerjali
import Jaapanisse kümnendiku võrra võrreldes 2001. aastaga. Viimastel
aastatel on suutnud Jaapan oma metsatööstust toorainega varustada
18-20 % ulatuses (1960. a 87 %).
Säilinud Jaapani
metsad paistavad samas silma
suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme
kliimavööndi.
Kõige levinumate puude hulka kuuluvad
bambus ,
seedrid, küpressid,
männid,
kastanid,
pöögid
ja kampripuud.
Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse
minevikku . Juba 8.
sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja
templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest
seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali,
vaid ka paberi,,
mööbli
ja mitmesuguste tarbekaupade
tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma
puiduvajadusest.
Kuna
kala
on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis
on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal
püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid
mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test
veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma
kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima
40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg
kala aastas.
Jaapani kalatööstustoodang kahanes pidevalt 14 aasta vältel alates
1989. aastast. Põhjuseks
kahanevad kalavarud Jaapani rannavetes,
kasvavad piirangud rahvusvahelistele kalapüügioperatsioonidele,
kalurite keskmise vanuse kasv ja
suurenev import. Pikka aega juhtiv
kalapüügiriik Jaapan kaotas 1989. a oma liidripositsiooni Hiinale.
Aastaks 2001. a oli Jaapan oma 142 miljoni tonnise kalapüügimahuga
langenud Peruu järel kolmandale kohale. Meresaaduste importijana on
Jaapan aga oma juhtpositsiooni säilitanud, importides 26 % maailma
meresaaduste kogusisseveost, ületades teist importijat, USAd 1,5
kordselt. 2004. a moodustas mereandide import 3,1% Jaapani
koguimpordist, suurenedes 4,3%. Viimase dekaadi vältel on jaapanlase
söögilaua mitmekesisemaks muutumine vähendanud turunõudlust kala-
ja teiste mereandide järele 20 %.
Elektrit
toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades
ja aatomielektrijaamades,
osaliselt ka hüdro-
, geotermaal-
ja päikeseenergia
l töötavates
elektrijaamades.
Suurem osa energiakandjatest
tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1%
tööstuse
vajadustest .
Nafta ja naftatoodete puhul on impordi
osatähtsus 99,7%.
Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559
miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt:
VarudElekter : 893 mrd kWh (võimsus 194, 76 mrd kW)
Kütus: 17 183 brf/d
Loomad: 10,6 siga mln ; 5 mln veist; 31 000
kitse Maavarad:
lubjakivi , väävel, kivisüs
Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult
patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju
kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia
toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi. Jaapani energia
tarbimis- ja tootmisstruktuur muutus oluliselt pärast kokkuhoidu
soodustavate programmide algatamist 1973. a energiakriisi järel.
Energiatarbimise kasvutempo
alanes võrreldes majanduskasvu tempoga.
Sõltuvus naftast vähenes oluliselt, samas kui sõltuvus maagaasist
kasvas. Selliste alternatiivsete energiaallikate, nagu päikese-,
tuule ja tuumaenergia rakendamine
kogub populaarsust. Seoses
kokkuhoiupüüdluste ja tööstuse struktuuri muutumisega vähenes
kaevanduste ja töötleva tööstuse poolt tarbitava energia osakaal,
samas kui büroohooned ja elamud ning transport on tarbima hakanud
rohkem kui 50 % energia tootmismahust. Jaapan
impordib enam kui 80 %
energeetika toorainest. Sõltuvus sisseveetavast naftast, mis
moodustab 40,3 % tarbitava energia toorainest, oli 2001. a
rahandusaastal 99,7 %. Jaapan tarbib ühe elaniku kohta energiahulga,
mis on võrdne 4,13 tonni
naftaga (USA-s 8,35, Saksamaal 4,13),
naftat ennast kulub ühe elaniku kohta 2,09 tonni (USA-s 3,22 ja
Saksamaal 1,60 t). Suurimad energeetikafirmad Jaapanis on
Tokyo Electric Power (suuruselt 3. ettevõte; 2002. aasta käive 365
mlrd jeeni),
Kansai Electric Power (8. ettevõte; 234 mlrd
jeeni) ja
Chubu Electric Power (10. ettevõte; 234 mlrd
jeeni).
Metallurgia Metallitööstus ja
masinaehitus 2002. aastal Jaapani toorterase toodang suurenes 4,7 %, jõudes
107,75 mln tonnini. Terase
eksport kasvas 19,2 %, 36,32 mln tonnini
ja import vähenes 13,6 % 5,26 mln tonnini.
Olles masinaehitusseadmete tootmiselt maailma number üks, on Jaapan
oluliselt suurendanud numeerilise kontrolli masinaehitusseadmete
tootmise
osakaalu , mis töötavad arvutimälusse salvestatud
juhendite kohaselt. Perspektiivikaks peab Jaapan robotite tootmist ja
nende rakendamist koduses
majapidamises (ennustuse kohaselt 30% 2010.
a valmistatud robotitest), meditsiinis ja hoolekandes. 2002. aastal
tootis Jaapan 62 335 robotit koguväärtusega 391 mlrd jeeni.
Autotööstus ja laevaehitus Autotööstus kasvas 2004. a 7,6 %.
Sealjuures sõiduautode tootmine
kasvas 1,2 % (8,7 miljonini) ja
busside tootmine3% (vastavalt 229 000
ja 236 000); veoautode tootmine suurenes 8 % (1,7 miljonini).
Autotööstuse tippaegu oli 1990-ndate algus (siis toodeti 13,5 mln
mootorsõidukit aastas). Autode eksport 2004. a kasvas 5,8 % (4,7
miljonini) (1985. a eksporditi 6,7 mln autot), eksport
Põhja-Ameerikasse ületas kahe miljoni piiri (38,9 %
koguekspordist). Euroopasse eksporditi 1,275 229 (osakaal 20,2 % ja
kasv 10%
kusjuures Venemaale kasvas autoimport 130%),
Aasiasse 510 000 (kasv -3,1 %), Lähis-Itta 457 000 (kasv 4 %), Okeaaniasse
448,671 (7,2 %), Ladina-Ameerikasse 186,930 (21,4 %) ja Aafrikasse
182,400 autot (24 %). Jaapanisse imporditi 8,369 000 mootorsõidukit
(17% rohkem kui 2003. aastal), automarkidest domineerisid
Volkswagen ,
Mercedez-
Benz ja BMW. 2004. a oli Jaapan autotootmiselt teine riik
maailmas (17,4 % maailma kogutoodangust) (1. USA 20,9 %; 3. Saksamaa
9,3 %). Mootorrattaid tootis Jaapan 2002. a 2,1 mln, neist eksportis
1,4 mln. Suurimad Jaapani
autotootjad on
Toyota Motors
(suuruselt 1. firma Jaapanis – 2002. a käive 937 mlrd jeeni),
Honda (5. firma; 279 mlrd jeeni). Alates 2004. aastast on üle poole
Jaapani autodest toodetud väljaspool
Jaapanit .
Brutotonnaaži poolest on Jaapan 11,47 mln brutotonniga (36,6 %
maailma laevaehitusest) Lõuna-Korea (12,44 mln bt ehk 39,7%) järel
teine laevaehitusmaa, kusjuures Jaapani osakaal maailma laevaehituses
on langenud poolelt 1975. a kolmandikuni.
KergetööstusTraditsiooniliselt on Jaapani töötlev tööstus arenenud Keihini,
Chugoku, Hanshini ja Kita-Kyushu piirkonnas. 1950. aastatel alguse
saanud kiire majandusarengu käigus on tööstus mööda kiirteid ja
raudteid nihkunud teistesse piirkondadesse. Töötlevas tööstuses
domineerivad selgelt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted
töötajate arvuga kuni 300. 2004. a statistika kohaselt kuulus
sellesse kategooriasse 99,4 % töötleva tööstuse ettevõtetest,
varustades tööga 73,6 % antud valdkonna töötajatest. Olulisemad
valdkonnad töötlevas tööstuses on
elektriseadmed (18,3%),
transpordivahendid (15,8%), masinaehitus (9,8%), toiduainetetööstus
(8,2%) ja keemiatööstus (8,1 %).
ToiduainetetööstusToiduainetööstuses on oluline osakaal väikeettevõtetel: kuni
üheksa töötajaga ettevõtted moodustasid 44 % antud tööstusharu
ettevõtetest. Rahalises väljenduses on suurimad
tootmisharud toiduainetetööstuses: mittealkohoolsed joogid (2248 mlrd jeeni)
piimatooted (2247 mlrd) ja õlu (2227 mlrd). Kiiresti kasvas õlle
tootmine, mida otsustati 2003. mais täiendavalt aktsiisiga
maksustada.
TekstiilitööstusKiire majanduskasvu aastatel kaotas tekstiilitööstus kiiresti oma
osakaalu Jaapani majanduses: Kui 1960. a andis tekstiilitööstus 12
% tööstustoodangust ja 30 % ekspordist, siis
praeguseks on selles
osakaal mõlemas vallas taandunud 2 %le. Suur osa
tootmisest on
kolinud Ida- ja Kagu-Aasia odavamatesse riikidesse.
KeemiatööstusJaapan tootis 2002. a etüeleeni 7,15 mln tonni, 2,8 % vähem kui
aasta varem. Plastikamaterjalide väljalase oli 4,58 mln tonni ja
sünteetilist kummi toodeti 1,52 mln tonni. Suurim
keemiatööstusettevõte on
Takeda Chemical Industries
(Jaapani 6. firma; 271 mlrd jeeni).
Pangandus
Jaapanis
asub maailma suurim pank : "Japan Post Bank ", millel on varasid umbes 3,2 triljoni Ameerika
dollari
eest. Teised suured pangad on "Mitsubishi UFJ Financial Group"
(1,2 triljonit USD), "Mizuho Financial Group" (1,4
triljonit USD) and "Sumitomo Mitsui Financial Group" (1,3
triljonit USD). Tokyos asub maailma suuruselt teine börs
- Tokyo
börs.
Transport
Jaapanis on transport väga kõrgelt arenenud. 2004nda aasta seisuga
oli seal 1 117 278 km sillutatuid teid, 173
lennujaama ja 23 577 km
raudteid. Lisaks populaarsele raudteetranspordile on Jaapanis väga
muljetavaldav metroode süsteem. Keerukaim ja suurim metroovõrgustik
on Tokyos. Jaapani siseriiklikud kaubaveosed kasvasid 2001.
rahandusaastal 0,5 % 580,7 mld tonnkilomeetrile, sealjuures vähenes
kaubavedu lennukitega esmakordselt üheksa aasta jooksul, osalt
tingituna täiendavate ohutusreeglite rakendamisest 11. septembri
(2001) terrorirünnaku järel. Samas on lennutranspordi maht 1975.
aastaga võrreldes kasvanud kuus ja pool korda. Samas
ajavahemikus on
kaupade vedu autodega suurenenud 141 % ja laevadega 33 %.
Veerandsajandiga on kaupade vedu raudteel kahanenud rohkem kui poole
võrra.
Riigisiseses reisijateveos domineerisid kindlalt sõiduautod-bussid
ja
rongid . 2001. aastal läbiti ühtekokku 1425 miljardit
reisijakilomeetrit. Süstikrongide (
shinkansen) reisijate arv
kasvas 0,7 % võrra, küündides 283 miljoni reisijani.
Mootorsõidukite hulk Jaapanis kasvas 2001. aastaks 76,3 miljonile,
sõiduautosid oli neist 53,5 miljonit.
1987. a kinnitas Maanteenõukogu
kiirtee -ehitusplaani, milles
kohaselt seati eesmärgiks aastaks 21. sajandi alguseks ehitada
valmis 14 000 kilomeetrit kiirteid, 2001. a oli neist käigus 9000
km. Ühtekokku on Jaapanis maanteid 1,16 mln kilomeetrit, neist
kõvakattega 534 000 km. Lennureisijate arv 2001. aastal pisut
kahanes - 111 miljonile, sealhulgas lennureisijaid siseliinidel oli
94,5 mln ja rahvusvahelistel liinidel 16,9 mln.
Rahvusvahelistes kaubavedudes
domineerib kindlalt
meretransport ,
millega 2001. veeti 880 mln tonni kaupu, mis moodustas üle 80 %
kaupade ekspordist-impordist, Jaapani firmade osakaal selles oli kaks
kolmandikku. Brutotonnaažilt on Jaapan maailmas kuues (
Panama ,
Libeeria,
Bahama , Kreeka ja Malta järel) laevandusriik 14,5 mln-ga,
kusjuures võrreldes esimese viiega on Jaapanil aluseid rohkem – 7
924.
Suurimad ettevõtted transpordisektoris on
East Japan Railway
(11. ettevõte; 2002. a käive 197 mlrd jeeni) ja
Central Japan
Railway (19.; 130 mlrd jeeni).
Eksport
ja import
Jaapan ekspordib põhiliselt transpordi
seadmeid, mootorsõidukeid, elektroonikat ja kemikaale. Jaapani
impordib
põhiliselt Hiinast (21 %), kuid ka Ameerika Ühendriikidest (12,7
%), Saudi Araabiast (5,5 %), UAE-st (4,9 %), Austraaliast (4,7%),
Lõuna Koreast (4,7 %) ja Indoneesiast (4 %). Põhilised
impordiartiklid on fossiilkütused, toiduained (eriti liha),
kemikaalid ,
tekstiil ja
toorained tööstuste jaoks. Üldiselt võib
öelda, et Jaapani suurim
kaubanduspartner on Hiina. Tagasihoidlike
loodusressursside ja ebapiisava toiduainete tootmise tõttu sõltub
Jaapan suuresti väliskaubandusest. (Jaapan impordib ligikaudu poole
vajaminevatest toiduainetest. Ainsaks erandiks on riis, mille osas
suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu
kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse
ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu
viimase nelja aasta jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia
(eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra
võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist
ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja
koguimport 337 mld USD (
kaubandusbilanss : +40 mld USD).
Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja
seadmed ,
sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis
moodustasid 72% koguekspordist;
keemiatooted moodustasid 8% ja raud,
teras ning metalltooted 6,2% ekspordist.
Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed
(31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise
osaga.
Jaapani suurimad ekspordipartnerid (2004):
Riik/haldusala
Käive (mldr JPY)
Osakaal koguekspordist (%)
1. USA13,731
22,7
2. Hiina RV7,994
13,1
3. Lõuna-Korea4,785
7,8
4. Taivan4,542
7,4
5. Hong Kong3,831
6,3
Jaapani suurimad impordipartnerid (2004):
Riik/haldusala
Käive (mldr JPY)
Osakaal koguekspordist (%)
1. Hiina RV10,199
20,7
2. USA6,763
14
3. Lõuna-Korea2,383
4,9
4. Austraalia 2,103
4,3
5. Indoneesia 2,022
4,1
Allikas: Jaapani statistika aastaraamat 2006
Jaapan on maailma juhtiv teadusuuringute, tehnoloogia,
tootmisseadmete ja meditsiiniliste uuringute riik. Teadusesse
investeerib Jaapan aastas 130 miljardit USD. Jaapan on robotitööstuse
liider,
omades rohkem kui pooli maailmas töötavaid tööstusroboteid.
Jaapan on kolmas riik maailmas, kes on omal jõul saatnud inimese
kosmosesse. Aastaks 2030 tahab Jaapan luua
kuule alalise baasi.
Töötlev
tööstus
Jaapani
majanduse kasv 20. sajandi teisel poolel põhineb Korea
ja Vietnami
sõjal. Sõdadega kaasnes vajadus parandada sõjatehnikat
ning toota selle varuosi. Sel ajal sai olulise tõuke just töötlev
(raske)tööstus. Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest
põhineb töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise
mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase
ja värviliste
metallide,
elektrijõuseadmete,
ehitus-
ja kaevandusseadmete,
mootorsõidukite
ja nende varuosade . elektroonika-
ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite
ja veerevkoosseisu,
laevade,
kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete
tootmises.
TurismOsaka
Akvaarium Kaiyukan on
muljetavaldav akvaarium, mis on üks parimaid maailmas, Osaka lähedal
Osaka lahes. Osaka
Akvaarium Kaiyukan on
ainulaadne, sest külastajaid saab eksportida
liftiga kaheksanda korruse tunnelis ja nad aeglaselt viia eri nurkadesse veealusesse
maailma. Seal on kokku 16 akvaariumi. Suurimasse paaki
mahub 5400 m3
vett. Osaka
Akvaarium Kaiyukan
jaguneb mitmeks osaks, nagu
Antarktika , Vaikne ookean, rannikul
Ecuador ja Panama. Suurim vaatamisväärsus on kaheksa meetrit kõrge
Vaalhai . Osaka
Akvaarium Kaiyukan on
avatud iga päev 10-22 pm. Sissepääs on ¥ 2000 täiskasvanutele ja
900 ¥ lastele.
Kiyomizu
Tempel
Kiyomizu Tempel
tuntakse ka Kiyomizu-dera
buda templit
keskaegses Jaapanis. Asub
saarel
Honshu . Kiyomizu
Tempel tempel pärineb 8. sajandil AD praeguses
hoones, kuid saadud 17. sajandil. Ehitati täpselt 1633. On huvitav,
et ei ole
ehitises kasutatud mitte ühtegi
naela . Tõlkes tähendab
templi nimi "puhas vesi”. Kohalikus vee öeldakse olevat
raviomadusi. Kiyomizu
Tempel on tehtud
Kyoto ajaloomälestistele,
kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Aastal 2007
kirik oli üks 21
finalistist seitsmes uues maailmaimes.
Matsumoto
Loss
Matsumoto Loss
üks kuulsamaid losse Jaapanis. Koos Kumamoto ja Himeji lossiga on
nad nn. klastrite kolm
kuulsat lossi. Matsumoto
Loss asub Nagano prefektuuris linnas Matsumoto. See
oli ehitatud
hilja 16. sajandil kivist ja puidust ja oli ümbritsetud
vallikraaviga. Seda tüüpi linnus on "hirajiro”. Tänapäeval
Jaapani rahvuskultuuri monument. Matsumoto
Loss on üldsusele avatud iga päev.
LINNADSuuremad linnadKoht Linn( omavalitsus ) Rahvaarv Pindala Rahvastiku tihedus1. Tōkyō
(23 eriringkoda) 8 391 000 616,65 13 500
2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246
3. Ōsaka 2 636 200 222,11 11 869
4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818
5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668
6. Kōbe 1 529 900 552,72
2768 7. Kyōto 1 472 800 827,90
1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165
9.
Kawasaki 1 350 000 144,35 9352
10. Saitama 1 184 300 217,49 5445
11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281
12. Sendai 1 027 900 788,09
1304 13. Kitakyūshū 989 600 487,66 2029
14. Chiba 931 500 272,08 3424
15. Sakai 833 000 149,99 5553
Tōkyō
Tōkyō
(ka:
Tokio ; jaapani
keeles 東京
'idapealinn', vana nimega Edo
(江戸))
on Jaapani
pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga
linnastu maailmas. Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn
(東京市,
Tōkyō-shi)
eksisteeris aastatel 1889–1943.
Seejärel liideti see Tōkyō
prefektuuriga. Endise
Tōkyō linna alal on tänapäeaval 23 eripiirkonda, millest igaühel
on oma
linnapea ja linnaga võrdsed õigused. 23 eripiirkonnas elab
kokku ligi 8,5 miljonit inimest.
Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed
käivad Tōkyōs tööl. Pindala on kokku 616,65 km². Tōkyō on
Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-,
haridus - ja teaduskeskus,
Jaapani
keisri ja valitsuse
residents ning kogu Ida-Aasia
suur äri- ja
finantskeskus . Pilvelõhkujaid
on Tōkyōs vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades.
Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb
peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt
koos paiknevatest eramutest. Ühistranspordisüsteem
on maailma keerukaim. Tōkyō tipptunnid
on maailmakuulsad.
Jaapani kesklinn –
Yokohama
Yokohama on linn Jaapanis
Kanagawa prefektuuri keskus. Kuulub Tōkyō
linnastusse, asub Tōkyōst
umbes 30 km lõunas. 19.
sajandi keskpaigani oli Yokohama väike
kaluriküla.
1853.
aastal maabus praeguse Yokohama rannikul USA kommodoor Matthew
Perry 9 laevaga ja sundis isoleeritud
Jaapani end avama välismaailmale. Rannalähedasele
saarele rajati
välismaalaste asulad ja garnisonid. Peagi sai Yokohamast
rahvusvahelise kaubanduse
keskus Jaapanis. Suur osa linnast hävis 1. septembril 1923
maavärinas. Linn ehitati uuesti üles, kuid hävis taas 1945.
aastal USA õhurünnakutes. 29.
mail 1945 pommitasid B-29
lennukid linna 1 tunni ja 9 minuti jooksul süütepommidega, mille
tagajärjel hävis 34% linnast. Ameerika
okupatsiooni ajal oli Yokohama USA sõjaväe transpordisõlm.
1983
hakati rajama
merelt võidetud
alale uut ärirajooni Minato
Mirai 21, kus asub
Jaapani kõrgeim ehitis Yokohama
Landmark Tower.
Tänapäeval on Yokohama suur meresadam
ja majanduskeskus. 1872.
aastal avati Tōkyō ja Yokohama vahel Jaapani esimene
raudtee . 1972.
aastal kaotati linnas trammi- ja trolliliiklus ning avati Yokohama
metroo . Linna
peaspalliklubi on Yokohama
BayStars. Tugevamad
jalgpalliklubid on Yokohama
F. Marinos ja Yokohama
FC. 2002.
aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste
finaalkohtumine peeti linna Nissani
staadionil. See on
suurima mahutavusega
staadion Jaapanis (72 327 istekohta).
Yokohama jaguneb 18 ringkonnaks:
- Aoba-ku (青葉区)
- Asahi-ku (旭区)
- Hodogaya-ku (保土ヶ谷区)
- Isogo-ku (磯子区)
- Izumi-ku (泉区)
- Kanagawa-ku (神奈川区)
- Kanazawa-ku (金沢区)
- Kōhoku-ku (港北区)
- Kōnan-ku (港南区)
- Midori-ku (緑区)
- Minami-ku (南区)
- Naka-ku (中区)
- Nishi-ku (西区)
- Sakae-ku (栄区)
- Seya-ku (瀬谷区)
- Totsuka-ku (戸塚区)
- Tsurumi-ku (鶴見区)
- Tsuzuki-ku (都筑区)
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID EA
(International Energy
Agency )
IAEA
(International
Atomic Energy Agency)
NEA
(
Nuclear Energy Agency)
World
Association of Nuclear Operators (WANO)
World
Nuclear Association (WNA)
World
Energy
Council (WEC)
IPCC (Intergovernmental Panel on Climate
Change )
APP
(
Asia -Pacific Partnership on Clean
Development & Climate)
- Japan Atomic Energy Agency (JAEA)
- Central Research Institute of Electric Power Industry (CRIEPI)
- Japan Electric Power Information Center , Inc. ( JEPIC )
- New Energy and Industrial Technology Development Organization (NEDO)
- National Institute for Environmental Studies (NEIS)
- Research Institute of Innovative Technology for the Earth (RITE)
- The Institute of Energy Economics , Japan (IEEJ)
- Ministry of Economy , Trade and Industry (METI)
- Agency for Natural Resources and Energy
- Nuclear and Industrial Safety Agency (NISA)
- Ministry of the Environment
- Ministry of Education, Culture, Sports , Science and Technology (MEXT)
- Ministry of Foreign Affairs of Japan (MOFA)
- Japan Atomic Energy Commission (JAEC)
- Nuclear Safety Commission of Japan (NSC)
RAHVUSVAHELISED FIRMADHitachi,
Toshiba ,
Sony , Matsushita, Electric, Toyota,
Nissan , Honda,
Mazda , Daihatsu, Suzuki, Nikon,
Canon , Olympus,
Yamaha , Mitsubishi,
Fujifilm, Fujitsu, Kawasaki, Nintendo, Pentax, Pioneer jne.
Mõnest firmast lähemalt :
Toyota Motor Corporation
Toyota Motor Corparationon Jaapani
autotootja , 2004.
aastast turuväärtuselt maailma suurim autotööstusettevõte.
Ajalugu Toyota Motor Corporation sai alguse Koromo linnas (tänapäeval
Toyota)
1933.
aastal Sakichi
Toyoda kudumisvabriku
Toyoda Automatic Loom ühe
haruna . Esimest sõiduautot Toyota Model AA hakati
tootma 1936.
aastal. Iseseisvaks ettevõtteks muudeti 1937.
aastal, ettevõtte juhiks sai Sakichi poeg Kiichiro
Toyoda (豊田佐吉).
Tema kujundas ka ettevõtte
logo , mis koosneb kolmest ellipsist ja
muutis nime Toyotaks. Pärast Teist
maailmasõda tõusis Toyota Jaapani
suurimaks autotootjaks. 1957.
aastal siseneti Ameerika turule ja 1963.
aastal hakati Toyotasid müüma Euroopas.
1971 .
aastal hakkas esimene tehas Euroopas (Portugalis)
Toyotasid valmistama. Euroopas müüdi miljones Toyota 2000.
aastal.
2004.
aastal oli Jaapanis registreeritud uutest autodest 40% Toyotad.
Kaubamärgid Toyota Motor Corporation toodab autosid kaubamärkide
Toyota, Lexus,
Daihatsu
ja Scion
all.
Müük Eestis Eestis müüdi 2007.
augustis 399 uut Toyota sõiduautot, sealhulgas 125 Toyota
Corollat, 81 Toyota
Avensist ja 54 Toyota
Aurist. Toyotat müüdi uute sõiduautode
markidest kõige rohkem.
Kawasaki Heavy Industries
See on rahvusvaheline firma, mis on asutatud
Jaapanis. See sai oma nime selle
asutaja järgi – Shozo Kawasaki,
ning firma pole seotud Jaapani linna Kawasakiga. Selle kõige
populaarsemad tarbekaubad on mootorrattad ja maasturid, kuid ettevõte
ja tema tütarettevõtted valmistavad ka Jetisid, laevu, traktoreid,
ronge, väiksemaid liiklusvahendeid, kosmosesõiduki
seadmed(sealhulgas sõjaväe õhusõidukid). Põhitooted: Kosmosesüsteemid, Helikopterid, Simulaatorid,
Reaktiivmootorid ,
Raketid , Elektroonikaseadmed.
Nintendo
Nintendo on
väga edukas videomängude
tootja, Jaapani
firma. Nintendo alustas tegevust
1889
hanafuda
mängukaartide tootjana. Nintendo nimi tähendab 'jäta õnn taevale'.
Pentax
1919-1939
: Asahi optikatööstuse rajamine ja väljakujunemine. 1919 – rajatakse Rajatakse
Jaapanis Tokyos Asahi Optical Joint Stock Co. Tänu firma
suurepärasele läätsepoleerimise oskusele saab firmast üks
juhtivaid Jaapani kaamerate ja optiliste vahendite läätsedega
varustajaid. 1923 - Asahi alustab AOCO läätsede
tootmist filmitööstuse jaoks, need on esimesed omataolised
Jaapanis. 1931 - Algab
esimene Jaapani kaamera -palavik, mida toetavad valitsuse poolt
spondeeritud programmid . Sellega seoses suunab Asahi oma tootmise
eelisjärjekorras just läätsedele.
1932
- Firma hakkab jätkuva Mandzuuria kampaania jaoks tootma erinevat
tüüpi optilist sõjatehnikat alates binoklitest kuni optiliste
sihtimissüsteemideni. 1939 - Hr. Saburo Matsumoto loob Asahi Optical Co., Ltd. (varem
tuntud kui Asahi Optical Trading Co.). Sellest hetkest alates kuni
teise maailmasõja lõpuni toodab firma lennukikaameraid.
USUNDIDReligioosses mõttes on Jaapan
unikaalne . Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite
sümbioos
ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu,
peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism
oma
mahajaana kohalikus
variandis , mis käsitleb Buddhat
jumalusena (jumalustamine).
Eri
aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid:
taoism,
kristlus (
katoliiklik variant) ja konfutsismi
filosoofia.
Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid. Enamus
jaapanlasi on nii šintoistid kui
budistid . Piltlikult:
jaapanlane sünnib shintoistina ja
sureb budistina. Jaapani
originaalne
usund on shintō,
mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas
algselt oli shintō looduse
kummardamine või ka esivanemate
kultus ,
mis võis ka hiljem lisanduda. Mõned on avaldanud kahtlust, kas
shintō on üldse usund, sest:
- ajaloolised lätted on ebamäärase
- puudub eetiliste normide ja doktriinide fikseeritud süsteem
- pole ametlikult tunnustatud pühakirja
Arvatakse, et shintōt tuleb käsitleda kui
kogumikku välismaiseid uskumusi, traditsioonilist
mõttelaadi ja igapäevaseid tavasid. On tunnustatud usund,
teoreetilises plaanis subjektilt kogukondlik, jumalate arvukuselt
polüteistlik ning jumala ja inimese suhete kohalt theoantropiidne.
Shintōt nimetatakse puhtaks või varajaseks shintōks
kuni budismi
sissetungini. Jaapanlased
pidasid end siis kosmose
integreeritud elusolendite kogukonna osaks, on 3
dimensiooni :
Varajase shintō perioodil polnud kindlaks
määratud avalikku
teenistust , kiriklikku organisatsiooni, mida on
püütud luua 10. ja 19. sajandil, kuid mis lõppesid ebaõnnestunult.
Regionaalsega paralleelselt eksisteeris
kommunaalne
kami , igal Ujil oma kami. 3-4 sajandil hakati püstitama
neile templeid. Peale kaitsejumalate austati maastiku
või loodusega seotud
jumalusi , nt mis seoses tuule, mäega vms.
Shintō jumalus on säilinud tänani, ta koondnimi on müriaad, kus
arvatakse olevat umbes 8 miljonit kamit. Riigivõimu
suurenedes tuli esile Amaterasumahajaana
budism , samal ajal
tulid Jaapanisse uued õpetused – 5. sajandil
konfutsianism ja 6. sajandil taoism,
mille levik oli
tagasihoidlik . Konfutsianismil on suur roll
shintoistliku
eetika kujunemisel – mütoloogia kujunemine
Pan-Jaapani mütoloogiaks.
Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shintō templid
said
riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis
taastati see
Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni.
Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek
Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid
konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur –
Jaapani kontaktid
Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea
kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli
Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid
nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser
Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Ko
reast oma laste õpetajateks.
SINTOISM Sintoism
ehk
šintoism
ehk
šinto
ehk
shinto
(jaapani
keeles 神道;
shintō
'kamide
tee, jumalate
tee') on Jaapani
ajalooline rahvusreligioon,
mis kuni Teise
maailmasõja lõpuni
oli ka riigiusund.
Praegu sintoism enam Jaapani riigiusund ei ole ning mõned
praktikad ja õpetused, mis sõja ajal olid väga olulised, on jäänud
unarusse , mõned aga on kaotanud religioosse tähenduse (näiteks
ennustamisviis
omikuji).
AJALUGUSintoismi algus on kadunud aegade hämarusse,
kuid paistab, et see tekkis Jōmoni
perioodi lõpul.
Tänapäeva jaapanlaste
esivanemate kohta on hulk
teooriaid . Need ulatuvad teooriatest, mille
kohaselt jaapanlased on sisse rännanud Kesk-Aasiast
või Indoneesiast,
mida pooldab enamik uurijaid, kuni spekulatsioonini, mis seostab
jaapanlasi Iisraeli
kümne kadunud suguharuga.
Tõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate
esivanemate saabumist igal suguharul
ja
piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub
omavaheline
formaalne seos. Pärast praeguse Jaapani
keisri esivanemate
tulekut võimule teiste rühmade üle said nende esivanematejumalad
juhtkoha teiste rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised
süsteemid. Kui 5.
sajandil hakati
kirjutama ja 6.
sajandil tuli
Jaapanisse budism,
mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi.
Lühikese
ajaga kirjutati "
Kojiki "
(712)
ja "Nihongi"
(720),
kompileerides
olemasolevad müüdid ja
legendid ühtlustatud
jutustusse (
vaata artiklit Jaapani
mütoloogia).
Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti
jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke,
konfutsianistlikke
ja budistlikke
motiive , et hiinlastele
muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem
kultuur ja nad
lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda.
Teiseks pidid need
aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis
tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast
Amaterasust.
Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja
kontrolli all ja võistlevad etnosed
(sealhulgas võib-olla ainude
esivanemad ) sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu.
Mütoloogiaantoloogiad, nagu ka luuleantoloogiad (
Man'yōshū
ja teised), olid mõeldud keiserliku perekonna väärtuslikkusega
ning jumaliku valitsemismandaadiga teistele muljet avaldama.
Jaapanisse tulnud budismi võttis õukond kiiresti omaks. Nüüd oli
neil tarvis seletada lahknevusi jaapani algupäraste uskumuste ja
budismi õpetuse vahel. Ühe õpetuse järgi on kamid üleloomulikud
olendid, kes ei ole
veel väljunud sünni
ja taassünni
ahelast .
Kamid sünnivad, elavad, surevad ja taassünnivad nagu kõik teisedki
olendid karmatsüklis.
Kamid etendavad siiski erilist osa, kaitstes budismi ja võimaldades
selle kaastundlikel õpetustel õitseda. Sellele seletusele heitis
hiljem väljakutse Kūkai,
kes pidas kamisid buddhade
kehastusteks. Näiteks seostas ta
Amaterasu Vairotšanaga
(jaapani
keeles 'Suur
Päikesebuddha'. Tema meelest tähendas
kami
sama mis
buddha .
Budism ja sintoism kooseksisteerisid ning sulandusid kokku
shinbutsu
shugo'ks ja Kūkai
vaated domineerisid kuni Edo
perioodi lõpuni. Sel
ajal tärkas taas huvi Jaapani-uuringute (
kokugaku)
vastu, mis võis olla tingitud Jaapani sulgemisest välismaalastele.
18.
sajandil püüdsid
mitmed Jaapani õpetlased, eriti Motoori
Norinaga,
ehedat
sintoismi välismõjudest
puhastada . See ei õnnestunud kuigivõrd,
sest juba "Nihongis" oli osa mütoloogiat ilmselt laenatud
hiina õpetustest. Näiteks loojajumalusi
Izanamit
ja Izanagit
võrreldi
yin'i
ja
yang'iga.
Ent see katse tõi Meiji
perioodil, mil sintoism ja budism lahutati (
shinbutsu
bunri), kaasa
riigisinto
tekke. Meiji perioodil sai sintoism Jaapani riigiusundiks ning selle
kombineerimine budismiga põlustati. Sel ajal leiti, et sintoism on
tarvilik riigi ühendamiseks keisri ümber, et riiki moderniseerida
nii kiiresti kui võimalik. Suurte lääne sõjalaevade saabumine ja
šogunaadi
kokkuvarisemine veensid paljusid, et riigi säilimiseks on tarvis
jõud ühendada välisriikide relvajõudude vastu. Nii edendati
šintoismi abil keisri- ja impeeriumikultust ning šintoism
eksporditi ka vallutatud aladele (Hokkaidō,
Korea).
Riigišinto
ajastule tuli järsk lõpp Teise maailmasõja lõpus.
Ilmnes , et kamid ei andnud püha tuult (
kamikaze )
välisvallutajate tagasitõrjumiseks. Varsti pärast sõda ütles
keiser lahti oma elava jumala
staatusest . Pärast sõda hakkas enamik
jaapanlasi uskuma, et kaotuse põhjuseks oli impeeriumi hübris.
Himu võõraste alade järele oli teinud nende juhid
pimedaks oma
kodumaa suhtes. Pärast sõda tekkis arvukalt uususundeid,
millest paljud põhinesid šintoismil, kuid jaapanlaste
religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud. Pärast sõda on šintoism hakanud
vähem rõhku
panema mütoloogiale ja keiserlikule
perekonnale . Selle
asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale
paremat õnne,
hoides häid suhteid oma esivanemate ja teiste
kamidega. Šintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani
meelelaadist.
ÕPETUS
JA PRAKTIKA KAMIDŠintoismi praktika seisneb kamide
(jumaluste,
jumalate,
loodusvaimude,
vaimude )
kultuses, mis võtab ka looduse-
ja esivanemate
kultuse kuju. Kamisid
kokku nimetatakse
yaoyorozu
no kami (八百万の神
'kaheksa miljonit kamit'). See ei
ole täpne arv, vaid väljendab lõputut arvu ajast, mil lõpmatuse
mõistet polnud olemas. Kuigi selline
tarvitus on tavakasutusest
kadunud, nimetati veel
hiljuti äärelinnades asuvaid väikesi poode,
kus pakuti kõike alates toidust kuni ajalehtedeni, mõnikord koguni
jalgrattaid ja autosid,
yorozu-ya
(万屋
'kümne tuhande pood'), viidates
pakutavate kaupade
suurele arvule. Mõned kamid on kohavaimud,
teised esindavad suuri loodusnähtusi ja
nendest on tähtsaim
päikesejumalanna Amaterasu.
Sõna
kami
võib märkida ka aabrahamlike
religioonide Jumalat.
Šintoismi kamide seas on ka suguharude kamid. Kamid ei ole niivõrd
monoteismi
isikulise
Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. Kaks kamit, Izanagi-no-mikoto
ja Izanami-no-mikoto,
lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude
jumalad. Üks nende tütardest oligi keiserliku perekonna
esivanem päikesejumalanna Amaterasu, kes on šintoismi peajumal.
Et
keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks
(
tennō)
'taevavalitsejateks'. Amaterasu järeltulijad (Yamato
dünastia) ühendasid
Jaapani riigi. Kogu
inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha.
Kamidest austatakse kõige rohkem Amaterasut. Siiski pole
jaapanlastel konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka
hädas appi. Tema peamine pühamu on Ise
pühamu, kuid talle on
pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema
sümboliks sageli peegel.
Kõige
püham paik võib olla
ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib
seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide
teiste kamide kehastus. Kuni Teise maailmasõja lõpuni
usuti , et
tenno Jaapani keisri esiema oli Amaterasu ning tenno on kõikide
jaapanlaste isa, kami maa peal (
ikigami
'elav kami'). Seda jumalastaatust populariseeriti Meiji
perioodil. See ei takistanud võimu usurpeerimast šogunitel,
kuid tennot peeti alati Jaapani tõeliseks valitsejaks, olgugi et see
valisemine oli vaid nimeline. Kuigi keiser
Hirohito ütles 1946
USA
survel jumalastaatusest lahti (
Ningen-sengen),
on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht šintoistlikus
rituaalis, mis jaapani rahvast sümboolselt ühendab. Et šintoism ei
nõua austatavalt mingit avaldust ega sundi, mis on õigupoolest
"ebaharmooniline" ja mida tuleks vältida, on religioossest
seisukohast tähenduseta ning tähendab lihtsalt, et riiklik sund on
lõppenud.
NELI KINNITUSTKuigi šintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale
"lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu",
öeldakse, et šintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust":
- Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega.
- Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid.
- Kehaline puhtusearmastus. Šintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud .
- Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli.
PÜHAMUDKamide austamine toimub põhiliselt
avalikes pühamutes
jinja 'des,
kuigi
tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes, mis mõnikord
koosnevad lihtsalt kõrgest riiulist mõne rituaalse esemega.
Võimalik on ka austada olemasolevaid esemeid ja inimesi.
Kuigi mõned avalikud pühamud on
keerukad rajatised, on enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani
stiilis hoonetega. Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (
torii),
mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. Need väravad
on piiriks, mis
eraldavad maailma, kus meie elame, ja kamide maailma.
Sageli on kummalegi poole väravat pandud sissepääsu valvav
vahiloom. Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest
igaühe juurde kuuluvad
preestrid . Preestrid kannavad sageli
tseremoniaalset rüüd (
jo-e).
Torii-
tunnel Kyōtos
Fushimi
Inari pühamu juures
Kamide poole pöördutakse niisugustel
tähtsatel puhkudel nagu pulmades
ja ülikooli
astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu
last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva
palumine usutakse olevat võimalik ainult juhul, kui too inimene on
ise kurja teinud või kui ta tahab oma elu ohverdada. Matustel aga
eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest šintoismis
rõhutatakse
maist elu, mitte hauatagust elu. Peaaegu kõiki
pidustusi korraldavad Jaapanis kohalikud šintoistlikud pühamud ning
need pidustused on kõigile avatud. Kuigi võib öelda, et tegemist
on religioossete pidustustega, ei pea enamik jaapanlasi neid
relioosseteks, sest nendes osalemine ei
eelda mingeid
kindlaid uskumusi.
EMAKeskajal annetasid jõukad inimesed pühamutele
hobuseid, eriti pühamu jumalalt midagi paludes (näiteks võitu
lahingus). Väiksemate teenete eest sai kombeks kinkida hobusepilt ja
sellised
ema'd
on praegu
populaarsed . Pühamu külastaja ostab puust tahvlikese,
millel on kujutatud hobune või tänapäeval ka miski muu (
madu ,
nool, isegi Thomas
Edison ), kirjutab
sellele soovi või
palve ning riputab pühamusse üles. Mõnikord
riputatakse pärast soovi täitumist tänuks üles uus
ema.
KULTUURILISED MÕJUDŠintoismi mõju jaapani
kultuurile on raske
ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada šintoismi
mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis
on aluseks šintoismile, põhinevad sellised tüüpiliselt
jaapanlikud kunstialad nagu jaapani lilleseade
(
ikebana )
ning traditsiooniline jaapani
arhitektuur ja aiakunst. Selge seos
šintoismiga on sumomaadlusel:
maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised
tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on
selgelt šintoistlikku päritolu. Jaapanlaste rõhupanekut õigetele
tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele šintoistlikule
usule kotodama'desse
(maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse). Paljud jaapani
kombed, nagu puust söögipulkade
kasutamine ja
jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad
šintoismist. Ka mitmed teised jaapani usundid,
sealhulgas
tenrikyō,
on šintoismist pärit või sellest mõjutatud.
ŠINTOISM
JA BUDISMBudism
jõudis Jaapanisse 6.–8.
sajandil. Buddhat
pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid
kamisid buddhade
ja bodhisatvade
ilminguteks . Tänapäeval viivad enamiku pulmadest
läbi šintoistlikud preestrid,
enamiku matustest
budistlikud preestrid. Šintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani
ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil
keiser Hirohito
oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene.
Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust
eetikast. Šintoismil puuduvad pühakirjad
(on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Šintoismil
puudub
teoloogia , küll aga on moraaliõpetus,
mis järgib suures osas konfutsianismi.
Moraal on kollektiivne, hea
on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond
(perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused
on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on
oluline olla
kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis
jumalatega , on mitmeid pühapaiku – mäed, jõed, äike, tuul, kuu,
allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline
puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine. Need on šintoismi neli
alustala. Iga pühamu on teatud kindlale kamile, kes vastab usklike
palvetele. Loomad on jumalate sõnumitoojad.
84% jaapanlastest järgib kahte religiooni: šintoismi ja budismi.
Šintoismi alaliigid:
- Košitsu šintoism, keisrikoja šintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele.
- Pühakoja šintoism, jinja šintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda.
- Kyoha šintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud.
- Rahvašintoism ehk minzoku šintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas.
Peaaegu kõik šintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi
põlvest põlve.
1937
asutati
Soka Gakkai, väärtusi
loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. Soka
Gakkai õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid,
õige õpetuse abil võib inimene
vabaneda karmaseadusest
ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai põhjal loodi 1964
Komeito partei. Need koos püüavad edendada budistlikku
demokraatiat,
mis eitaks nii kapitalismi
kui sotsialismi.
Komeito sai viimati 14,8% häältest ja 34 kohta 480-st
alamkojas ning 23 kohta Ülemkoja 247-st.
RELIGIOON Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt
kehtib riigis
usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud.
Levinumad
religioonid on shinto,
budism
ja
ristiusk ,
vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline
jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud
budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka
need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud
täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism,
mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti
mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud
organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6
miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja
14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib
öelda, et shintoistide ja budistide
koguarv on Jaapanis 2 korda
suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu
nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite
arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91
tuhat ja 85 tuhat). Buda
munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269
tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik
religioon, mis kujutab
endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri
kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla,
linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise
Jingu asub Ise
linnas Mie
prefektuuris. Selles
Suures Ise pühamus lab päikesejumalanna Amaterasu Omikami, kellest
põlvneb Jaapani keisrisuguvõsa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim.
Ise Jingu on ka praegu täpselt
samasugune , nagu 2000 aastat tagasi.
Kuna ta on ehitatud ainult puidust, siis ehitatakse ta iga 20 aasta
tagant vanade jooniste järgi uuesti üles. Ka arvukad kunagi
valitsenud keisritele pühendatud pühamud on terve jaapani rahva
kultuseobjektid.
KULTUURKirjandus
Nagu kogu jaapani kultuur, nii ka jaapani kirjandus ammutab jõudu
mitmest allikast - äratuntavad on muistse hiina kirjanduse mõjud,
mitmesugused Läänest pärit elemendid ja muidugi Jaapani oma
põlised traditsioonid.
Jaapani
kalligraafia Kogu jaapani kirjandusele on läbi aegade suurt mõju avaldanud kaks
vanimat säilinud jaapani kirjandusteost - Kojiki ja Manyoshu.
Proosateose Kojiki (Muistsete aegade kroonika)
ilmumise ajaks
peetakse aastat 712 pKr. 20-köiteline luuleantoloogia Manyoshu ilmus
umbes aastal 770 p. Kr. Selles sisaldab ligi 4500 poeemi paljudelt
mees- ja naisautoritelt, kes on pärit kõige erinevamatest
ühiskonnakihtidest alates keiserliku perekonna liikmetega ja
lõpetades lihtsõdurite ja talupoegadega. Palju on ka anonüümseid
autoreid . Enamikku Manyoshu's
sisalduvaid poeeme iseloomustab lihtsus
ja
otsekohesus ning ehedad tunded.
Kuna IX sajandt iseloomustab tihe kultuuriline läbikäimine Hiinaga,
siis kujundasid hiina
klassikud tolleaegse jaapani kirjanduse nägu.
Hiljem see side katkes ning aja jooksul kujunes hiina
kirjandustraditsioonile tuginedes välja jaapani oma kirjandus.
Taketori Monogatari,
Genji Monogatari ja Makura-no Soshi
881. a. paiku kirjutatud Taketori Monogatarii (Jutustus
bambuselõikajast) on vanim teadaolev päris jaapani romaan. Sellele
järgnes
1010 . a. 54-köiteline romaan Genji Monogatarii (Jutustus
Genji'st) (autor Murasaki Shikibu), mis kirjeldab aadlike ja nende
südamedaamide armastust ja südamevalu. Sellest teosest saab lugeja
ettekujutuse X ja XI saj. aristokraatide elust ning Heian'i perioodi
estetsismist ja melanhooliast kantud elegantsest kultuurist. Romaani
autur Murasaki Shikibu ise kuulus õukonnadaamide hulka, kelle seas
oli arvukalt tunnustatud kirjanikke ja luuletajaid.
Elavalt kirjeldab XI saj. aristokraatide igapäevaelu ka teise
õukonnadaami Sei Shonagon'i kirjutatud Makura-no Soshi
(Padjaraamat). See romaan torkab silma oma teravmeelsuse ja huumoriga
ning on märksa realistlikum, kui Genji Monogatari.
Geiša
Kokinshu
Samal Heian'i perioodil oli õukonnadaamide, aristokraatide ja
preestrite hulgas
populaarne 31-silbiline
luulevorm tanka (5-7-5-7-7
silpi ). 905.a. valmis imperaatori käsul esimene tanka'de kogumik
Kokinshu (Vana ja uue luule kogu) ning tanka'st sai klassikaline
jaapani luulevorm, mida harrastatakse ka tänapäeval. Tanka lühidus
sundis poeete kasutama oma mõtete väljendamiseks vihjeid, mis
sestsaadik iseloomustab ka kõiki uuemaid jaapani luule vorme.
Heike Monogatari ja
Taiheiki
Heian'i kultuurilise õitsengu perioodile järgnes sõdade periood,
mil ühiskonnas hakkasid põhilist rolli mängima kohalikud
sõjapealikud ning keisri ja aristokraatide võim praktiliselt
kadus .
Loomulikult iseloomustavad seda XII saj. alanud ja umbes 150 aastat
kestnud ajajärku võidukaid sõjakäike ja lahinguid ülistavad
kirjandusteosed. Tegelasteks on neis elegantsete aristokraatide
asemel robustsed samuraid. Kaks silmapaistvamat teost on siin Heike
Monogatari (Jutustus Heike klannist, 1223. a. ) ja Taiheiki (Suure
rahu kroonika, 1300-ndate
keskpaik ).
Jaapani
kunsti
on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas
kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil
välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked
ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida
kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II
maailmasõda
on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega.
Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV
sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane
keraamika sai rakendust
jaapani teetseremooniatel.
Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude
kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased
lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad
mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut
ja üldist suhet ümbritsevaga.
Kuldsed toone on kasutatud
tagasihoidlikult. Kulda-hõbedat kombineeritakse kinaveri,
pastelse, sügavrohelise või oranžiga. Sellised nõud
sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust.
Samuti on tarbeesemeid
savist , metalli paatinast ja puidust. Eseme
kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest,
haprusest või jäikusest.
1920. – 1930. aastatel hakati jaapani
tarbekunsti
suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles
Euroopast ja
Ameerikast tulnud värskel art
déco ja
konstruktivismi
puhangul. Elegantselt
viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus,
millele pöörati erilist tähelepanu 1600 – 1868.a. Edo
perioodil. Silma
tundlikkust arendavad jaapanlased vormide
tahtliku moonutamisega.
Hävitatakse täiuslikud
kujundid nagu ring ja ruut, tekib uus
visuaalne väärtus, korratu iluideaal, õnnetuse ilu. Deformatsiooni
on sageli esile toodud teenõude juures.
Viimaseks lillede ja
lindudega ornamenteeritud nõud, mis on suuresti ajastu maitse
peegel: eri ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised
taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil
erinevaid kavatsusi.
Jaapani arhitektuur
Jaapani elamu- ja
pargikultuur on väga kuulsad. Jaapani interjöör
on vähedetailne, kuid elegantne ja mugav. Peen värvivalik,
hoolikalt valitud üksikud detailid annavad aimu jaapanlaste peenest
heast maitsest. Jaapani traditsioonilised õhukesed ja liikuvad
paberseinad.
Jaapani kalligraafia
Jaapani visuaalses kultuuris on tähtis koht kirjakunstil. Nende
hieroglüüfid on välja arenenud piltkujutistest. Tihti
luuakse neid
maalides. Kalligraafia on tehtud hoogsalt, tunde ajendil, kuid siiski
on elegantne ja
dekoratiivne .
- Katsushika Hokusai ( 1760 - 1849)
- Hiroshige (1797 - 1858)
- Kitagawa Utamaro (1753 - 1806)
Töö
Töökeskkond
varieerub Jaapanis väga laiades piirides. On väga
suuri firmasid ja pisikesi perefirmasid. Enamik töötajaid peab
tööle sõitma väga kaugelt ning hommikustel ja õhtustel
tipptundidel on ühiskondlik transport väga
koormatud . Väga levinud
on ületundide tegemine, seda nii erafimades kui
riigiasutustes . Pole
sugugi haruldane , et firma saadab oma töötaja mitmeks aastaks
teises linnas asuvasse
filiaali ja kui see juhtub olema Jaapani
teises otsas, siis ei saa perekond kokku rohkem kui mõne korra
aastas. Töötajad on kõigele vaatamata oma
firmale lojaalsed, sest
tavaliselt on nad sinna tööle asunud kohe pärast kooli või
ülikooli lõpetamist ja firma tagab neile eluaegse tööhõive.
Ametialase edutamise aluseks on enamasti firmas töötatud aastad,
mitte tööalane võimekus. Viimasel ajal on selline eluaegse
tööhõive traditsioon hakanud siiski murenema ja
nooremad inimesed
on hakanud töökohti
vahetama . Kui traditsioonilises jaapani peres
töötas ainult mees, siis viimasel ajal on kasvanud naistöötajate
osakaal. Üliõpilaste ja pensionäride seas on praegu laialt levinud
osalise tööajaga töötamine ehk arubaito.
Erinevalt Läänest iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate
vahekorda koostöö, mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad
firmasse nagu oma perekonda, kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid.
Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised
leiavad, et streik kahjustab
firmat ja sealtkaudu ka neid
endid .
Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja
baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse
isadelt
poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega.
Kodu
Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud.
Traditsioonilisi õlg- või sindlikatusega puumaju võib kohata veel
ainult maapiirkondades, linnades elavad inimesed enamasti
samasugustes kortermajades nagu
eurooplased . Selliseid suuri
kortermaju kutsutakse Jaapanis
danchi ja need on ehitatud
betoonist ja
terasest , siseviimistluses kasutatakse ka puitu.
Tüüpiline jaapani
korter on aga oluliselt väiksem, kui Euroopas.
Tegelikult on iga jaapanlase unistuseks oma maja, aga kuna maa on
väga kallis, on ka majad kalllid ja võrdlemisi väikesed.
Maapiirkondades, kus maa on odavam, on ka majad suuremad ja neis on
piisavalt ruumi, et koos
perega saaksid elada nii lapsed kui
vanavanemad. Ruumi jätkub seal ka külalistele
ja perekondlikke tähtpäevi saab tähistada kodus. Linnades tingib
ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning
pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või nn. ühiskondlikes
hoonetes (jaap. k.
kaikan).
Suvi on Jaapanis kuum ja niiske, seepärast
pööratakse
elamute ehitamisel peatähelepanu mitte küttele ja
soojustamisele, vaid sellele, et ka kuumadel suvepäevadel pääseks
tuuleke
ruume jahutama.
Tubade eraldamiseks ei ehitata kapitaalseid
vaheseinu, vaid kasutatakse lükanduksi. Neid on kaht tüüpi -
shōji
ja
fusuma.
Välisseinadki on sageli kõrvale lükatavad ning aknad on
konstrueeritud lükandakendena.
Traditsioonilises jaapani
majas on esiku
(
genkan),
koridoride ja köögi põrandad puidust, tubade põrandad on kaetud
punutud mattidega (
tatami).
Kaasaegsetes majades on ka tubades poleeritud laudpõrandad, kuid
võimaluse korral püütakse siiski vähemalt üks tuba teha
traditsioonlises stiilis tatamiga põrandal. Kui teid peaks jaapani
koju kutsutama, siis pidage meeles, et esikus tuleb
kingad vahetada
tuhvlite vastu, millega kõnnitakse puitpõrandatel. Kui astute
tatamile, tuleb ka tuhvlid
jalast ära võtta ja astuda tatamile
sokkides. Tualeti ukse juures
koridoris seisab alati veel üks paar
tuhvleid, mida millega käiakse ainult tualetis.
Traditsiooniline
magamisase on paks ja soe
puuvillaga täidetud
madrats ehk futon,
mis
laotatakse ööseks otse tatamile ja päevaks peidetakse
seinakappi. Kaasaegsetes lääne stiilis magamistubades on tavalised
voodid, mida jaapanlased miskipärast nimetavad "prantsuse
vooditeks". Jaapanis on kõigis majades elekter ja veevärk,
kuid keskküte on suuremas osas Jaapanist tundmatu nähtus, välja
arvatud Hokkaido. Hokkaidol on talved sama külmad kui Eestis. Mujal
Jaapanis köetakse ruume elektrikaminatega ainult nendes viibimise
ajal ja paksu teki alla magama pugedes lülitatakse küte välja.
Traditsiooniline ja väga praktiline
moodus külma ilmaga sooja
saamiseks on istuda terve perega ümber kotatsu. Vanasti oli see
põranda keskel asuvasse auku asetatud pann hõõguvate sütega,
mille kohale seati madalate
jalgadega laud. Pererahvas istus kotatsu
ümber, nii et jalad olid laua all
soojas ja üle kõigi jalgade
laotati suur villane
vaip . Tänapäeval kasutatakse muidugi söepanni
asemel elektriahju, mis on tükk maad tuleohutum. Saadaval on ka
laias
valikus muid elektrilisi kütteseadmeid, sh õhukonditsioneere,
mis suudavad suvel tuba jahutada ja talvel seda kütta.
Igas jaapani kodus on tingimata
vannituba ehk ofuro, ükskõik kui
väike see siis ka
olude sunnil poleks. Kunagi ei ehitata vannituba
ja tualetti kokku nagu Ameerikas. Erinevalt meie vannidest on jaapani
vannid istevannid, st nad võtavad vähe ruumi, kuid on sügavad.
Vannivee soojendamiseks kasutatakse enamasti gaasiboilerit ja vesi
peab olema väga kuum, sest jaapanlaste jaoks on vannil sama
tähendus, mis eestlaste jaoks saunal. Et kuuma vett kokku hoida,
käib peres mitu inimest ühes ja samas vannis ning sellepärast
tuleb ennast hoolikalt pesta enne vanni ronimist. Kibusse lastakse
kuuma vett ja vanni kõrval väikesel pingil
istudes pestakse ennast
seebiga korralikult puhtaks.
Vann ise pole mitte pesemiseks, vaid
kuumas vees mõnulemiseks. Muuseas, ka enne kuumaveeallikasse minekut
tuleb end samamoodi puhtaks pesta.
Vaba
aeg
Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise
võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu
diskod, ööklubid, restoranid,
teatrid , kinod, keeglisaalid,
golfiväljakud jne., kuid on ka üsna jaapanipäraseid võimalusi.
Üle maailma on levinud jaapanlaste
leiutis karaoke,
kus spetsiaalsest karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab
igaüks ise
mikrofoni laulda. Et laulu sõnad tavaliselt meeles pole,
siis jooksevad need televiisoriekraanil. Karaoke-baare on kõikjal,
ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Kui teie võõrustaja
laulab , siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita, isegi kui ta
eriti viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni kätte
võtmas, kui teid palutakse.
Üks neist on pachinko ehk midagi mehaanilise
piljardi taolist.
Pachinko-saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse
tundide kaupa, süües ja juues
sealsamas . Pidavat hästi lõdvestama.
Traditisoonilistest jaapani harrastustest
tuleks tingimata mainida teetseremooniat,
ikebanat
ja origamit
ehk paberivoltimist.
Origami ehk paberivoltimine on
omaette kunstiliik . Eriti armastavad
sellega tegeleda lapsed.
Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Jaapan http://www.fepc.or.jp/english/links/international_organizations/index.html http://www.fepc.or.jp/english/links/research_organizations/index.html http://www.fepc.or.jp/english/links/government_organizations/index.html http://veebik.vm.ee/4600.html http://et.tixik.com/kiyomizu-temple-2367953.ht m
Kõik kommentaarid