Referaat - Jaapan (0)

GEOGRAAFIA
Avinurme Gümnaasium
10.klass
JAAPAN
Koostaja : Rahel Pihlak
Õpetaja : Ene Lüüs
Sissejuhatus
Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast , usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid.
JAAPAN
Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa.
Riigihümn : Kimi ga yo
Pealinn : Tōkyō
Pindala : 377 835 km2
Riigikeel (ed) : jaapani
Rahvaarv : 127 066 000 (2008)
Rahvastiku tihedus : 337 in/km2
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Keiser : Akihito (alates 07.01.1987)
Peaminister : Yukio Hatoyama
Iseseisvus : umbes 660 eKr
SKT : 4366 miljardit USD
SKT elaniku kohta : 38 341 USD
Rahaühik : Jaapani jeen (JPY)
Rahandusaasta : 1. aprill kuni 31 märts
Ajavöönd : maailmaaeg +9
Tippdomeen : .jp
ROK-i kood : JPN
Telefonikood : 81
GEOGRAAFILINE ASEND
Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest , enamus neist on pisikesed.
Suuri saari on 4:
1) Honshū (231000 km2)
2) Hokkaido (83500 km²)
3) Kyūshū (42000 km²)
4) Shikoku (19000 km²)
Honšiu saar asetseb Ida-Aasias, eraldades Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Tsushima väin, mis lahutab saart Koreast on ligi 190 km lai, samal ajal lahutab Honšiud 800 km avamerd Hiina ranniku lähimast punktist. Umbes 1/3 saarest (põhjaosa) asetseb parasvöötmes ning ülejäänud 2/3 (lõuna) mussoonkliimas, mis ulatub Jaapanist läbi Korea poolsaare, Hiina ja kogu Kagu-Aasia Indiani välja. Saar on Jaapani keskmeks (geograafilised koordinaadid 33º kuni 44º põhjalaiust), moodustades oma 230.427 km² 60% kogu riigi pindalast.
Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal ) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West , Florida ). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel.
RAHVASTIK
Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse
toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased.
Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.
Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008. aasta septembri lõpuks 36 276 ja 2009. aasta septembris 40 399.
Linnarahvastik 77%
Maarahvastik 23%
Usutunnistus :
Sintoiste budiste 76%
Budiste 16%
Muid (sh. kristlasi) 8%
Etniline koosseis:
Jaapanlasi 99%
Muid (peamiselt korealasi) 1%
Rahvus on inimeste ajalooline etnilise ühtekuuluvuse vorm, mis kujuneb ühise keele, territooriumi, majanduselu, kultuuri, psüühilise laadi ja rahvusliku eneseteaduse alusel. Esimest korda mainitakse jaapanlasi Hiina kroonikas “Weishi” 3. saj. EKr ja nimetatakse Wa rahvaks. Maad kaugel mere taga, kust tõuseb päike, nimetasid hiinlased “Zi-ben-go” (päike- juur -maa). Lõuna-Hiina keeles loetava “Zi-ben” vaste jaapanikeeles on Nippon. Jaapani rahvuse pärinemine on vaieldav, on kombeks lugeda seda mitme rassi segunemise tulemuseks. Mitmesuguste rassi tunnuste ja kultuuri järgi on aluseks ainud, keda arvatakse olevat siirdunud saartele Aasia mandrilt eelajaloolisel ajal, kuid oletatakse isegi nende seost europiidse rassiga. Ainude välimus – tegev kehaehitus , tugev karvakasv, sirged silmad ja kollakas nahavärvus (mõju ~ 10%). Alates 4. aastatuhandest eKr tulid Ryukyu saarte kaudu mongolo-malaisia hõimud, kelle välimus – keskmine kehaehitus, suured silmad, tume nahk (mõju ~ 60%). Hiljem, alates 3. saj. EKr liitus eelmistele veel hiina-mongoli-tunguusi haru (mõju ~ 30%), kelle välimus – sale kehaehitus, mongoliidsed silmad, ovaalne nägu. Otsustavat osa jaapani rahvuse kujunemisel omab siiski ainu rahvus. Jaapani arhipelaagi eraldas Aasia mandrist kaasaegse nimetusega Jaapani meri, teisel pool laius lõpmatu ookean. Sajandite jooksul jõudsid siia Aasia mandrilt ja saartelt ümberasujad, keda ajas siia nälg, hirm
või lihtsalt seiklushimu. Siin nad pidid kohanema, kuna edasiminek itta polnud võimalik. Juhtivat osa jaapani kultuuri kujunemisel omaski põhirahvus – ainud, millele viitab lingvistika , antropoloogia jne. Kuna migratsioon toimus väga pika aja jooksul aeglaselt, siis omandasid uustulnukad kohaliku elulaadi. Lõunamere saartelt tulnud suguharude mõju on tunda elamutes , riietuses, toidus, mis lähtub vihmasest troopilisest või subtroopilisest kliimast. Nende erinevate rahvuste segunemisel kujunes välja võrdlemisi ühtlane jaapanlase tüüp. Mehed on väheldase kasvuga, lühikeste jalgade, vähese karvakasvuga kehal ja näol, nahk on tõmmu, juuksed mustad ja siledad, silmad tumedad ja mongoliidse lõikega. Jaapani rahvus on homogeenne, 99% neist räägib jaapani keelt. Jaapani lipp hi-no- maru (päikesering) oli kasutusel juba 13. sajandil, kuid ametlikuks standardiks kuulutati 1870.a. Jaapani hümn “Kimi-ga-yo” ülistab keisri võimu.
RAHVASTIKUPÜRAMIIDID
AJALUGU
Jaapani ajalugu jaotatakse järgmisteks perioodideks:
Aeg Perioodi nimi Olulised sündmused
1) 13 000 eKr - Jōmoni periood Kütid- korilased
300 eKr
2) 300 eKr – 300 Yayoi periood Põlluharimine ( riis ),
Väikeriigid
3) 300–710 Kofuni periood Ühendatud Jaapan, budism ,
Esimene põhiseadus
4) 710–784 Nara periood Nara ja Nagaoka on pealinnad
5) 784– 1192 Heiani periood Kyōto (Heian) saab pea-
Linnaks, Taira dünastia
6) 1192–1333 Kamakura periood Minamoto dünastia, zen-
Budism, mongolite sisse-
Tungikatsed, Kamakura on
Pealinn
7) 1338 – 1573 Muromachi periood Kaheks jagunemine ja taas-
Ühendamine, esimene kokku-
Puude portugallastega
8) 1573–1603 Azuchi -Momoyama periood Sisesõjad, Korea sisse-
Tungikatse
9) 1603–1867 Edo periood Isolatsioonipoliitika
10) 1868–1912 Meiji periood Avanemine , moderniseeri-
Mine, sõjad Venemaa, Hiina
Ja Koreaga
11) 1912–1926 Taishō periood Esimene maailmasõda
12) 1926–1989 Shōwa ajastu Teine Hiina-Jaapani sõda,
Teine maailmasõda, demo -
Kraatlik põhiseadus,
Majandustõus
13) 1989. aastast Heisei periood Majanduskriis
Need perioodid vastavad Jaapani-sisestele kultuurinähtustele ja poliitilistele sündmustele ega pruugi olla kooskõlas lääne jaotustega. Alates 1868. aastast on antud ajastute nimed, mis tulenevad keisrite poolt oma valitsemisaegadele valitud deviisidest.
RIIGIKORD JA HALDUSJAOTUS

Riigikord

Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu ( parlament ; ingl. k. National Diet, jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil . Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi.

Haldusjaotus
Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri.
MAJANDUS

Üldnäitajad

Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998):

• SKT (ppp) USD 2903 miljardit
  
• SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast)
  
• SKT elaniku kohta USD 23100 ehk ligi 6 korda suurem, kui Eestis
  
• SKT jaotus sektorite lõikes:
  
  • põllumajandus 2%
    
  • tööstus 38%
    
  • teenindus 60%
    

Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus - ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse.
Jaapani tähtsaimad majandussektorid on pangandus, kindlustus, kinnisvaraarendus, jaekaubandus , telekommunikatsioon ja transport.

Põllumajandus ja metsandus

Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA ( Japan Agriculture ), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.
Põllumajanduse osakaal Jaapani majanduses on pidevalt vähenenud alates 1960. aastal alanud kiire majanduskasvu algusest. Kui 1960. a moodustas põllumajandus 9 % SKTst, siis 2004. aastaks oli osakaal kahanenud alla ühe protsendi, mis teeb Jaapanist maailma suurima toiduainete importija. Põllumajanduses töötava elanike arv on 12 miljonilt alanenud 3,621 miljonile, mis on 1,7 % vähem kui 2003. aastal. Samuti on põllumajandustöötajate keskmine vanus pidevalt kasvanud. 2004. a oli 57 % põllumajandustöötajatest vanemad kui 65 aastat. Põllumehe sissetulek on viimase kolmekümne aastaga kahanenud 36 %-lt vähem kui 30 %-le võrreldes tööstustöölise omaga. Aasta-aastalt on kasvanud põllumeeste arv, kelle sissetulek mujalt ületab põllundusest saadava tulu, 2004. aastal oli selliseid tervelt 66,6%. Kaloripõhisel arvestusel varustas Jaapan 2003. a end toiduainetega 40 % ulatuses (1960.a 80%), teravilja osas kaeti omatoodanguga vajadus 14 % ulatuses. Jaapan suudab toota kogu siseturul vajamineva riisi, 82% juurviljadest ja 44% puuviljadest. Kui piimatoodete ja linnuliha osas tuleb vajaduste katmiseks kolmandik importida, siis loomaliha puhul suudetakse vaid kolmandiku osas turuvajadus ise rahuldada. 1993. a toimunud WTO kaubandusläbirääkimiste Uruguai vooru tulemusena on Jaapan pidevalt vähendanud oma põllumajandustariife. Hiljutine Jaapani- Mehhiko vabakaubandusleping laienes esmakordselt ka põllumajandustoodetele. Läbirääkimiste tulemusena avanes taas 2005. aasta detsembris loomalihaimport Ameerika Ühendriikidest, mis oli keelatud alates 2003. aasta detsembrist. Jaanuaris 2006 on veiselihaeksport ajutiselt peatud.
Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud.
Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud.
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang.
Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas .
2003. a saematerjali sissevedu 15,34 miljoni tihumeetrini ning metsatööstus sõltub enamuses sisseveetavast puitmaterjalist. Seoses metsamaterjali eksportivate maade töödeldud toodangu eksportimise soodustamise poliitikaga, kahanes saematerjali import Jaapanisse kümnendiku võrra võrreldes 2001. aastaga. Viimastel aastatel on suutnud Jaapan oma metsatööstust toorainega varustada 18-20 % ulatuses (1960. a 87 %).
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus , seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku . Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi,, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.

Kalandus

Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas.

Jaapani kalatööstustoodang kahanes pidevalt 14 aasta vältel alates 1989. aastast. Põhjuseks kahanevad kalavarud Jaapani rannavetes, kasvavad piirangud rahvusvahelistele kalapüügioperatsioonidele, kalurite keskmise vanuse kasv ja suurenev import. Pikka aega juhtiv kalapüügiriik Jaapan kaotas 1989. a oma liidripositsiooni Hiinale. Aastaks 2001. a oli Jaapan oma 142 miljoni tonnise kalapüügimahuga langenud Peruu järel kolmandale kohale. Meresaaduste importijana on Jaapan aga oma juhtpositsiooni säilitanud, importides 26 % maailma meresaaduste kogusisseveost, ületades teist importijat, USAd 1,5 kordselt. 2004. a moodustas mereandide import 3,1% Jaapani koguimpordist, suurenedes 4,3%. Viimase dekaadi vältel on jaapanlase söögilaua mitmekesisemaks muutumine vähendanud turunõudlust kala- ja teiste mereandide järele 20 %.

Energeetika

Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest . Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt:

• fossiilkütused 61,47%
  
• hüdroenergia 8,34%
  
• aatomienergia 29,83%
  
• muu 0,36%
  
• soojuselektrijaamad: 64,8% (580 mrd kWh)
  
• tuumaelektrijaamad : 25% ( 223 mrd kWh)
  

Varud
Elekter : 893 mrd kWh (võimsus 194, 76 mrd kW)
Kütus: 17 183 brf/d
Loomad: 10,6 siga mln ; 5 mln veist; 31 000 kitse
Maavarad: lubjakivi , väävel, kivisüs
Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi. Jaapani energia tarbimis- ja tootmisstruktuur muutus oluliselt pärast kokkuhoidu soodustavate programmide algatamist 1973. a energiakriisi järel. Energiatarbimise kasvutempo alanes võrreldes majanduskasvu tempoga. Sõltuvus naftast vähenes oluliselt, samas kui sõltuvus maagaasist kasvas. Selliste alternatiivsete energiaallikate, nagu päikese-, tuule ja tuumaenergia rakendamine kogub populaarsust. Seoses kokkuhoiupüüdluste ja tööstuse struktuuri muutumisega vähenes kaevanduste ja töötleva tööstuse poolt tarbitava energia osakaal, samas kui büroohooned ja elamud ning transport on tarbima hakanud rohkem kui 50 % energia tootmismahust. Jaapan impordib enam kui 80 % energeetika toorainest. Sõltuvus sisseveetavast naftast, mis moodustab 40,3 % tarbitava energia toorainest, oli 2001. a rahandusaastal 99,7 %. Jaapan tarbib ühe elaniku kohta energiahulga, mis on võrdne 4,13 tonni naftaga (USA-s 8,35, Saksamaal 4,13), naftat ennast kulub ühe elaniku kohta 2,09 tonni (USA-s 3,22 ja Saksamaal 1,60 t). Suurimad energeetikafirmad Jaapanis on Tokyo Electric Power (suuruselt 3. ettevõte; 2002. aasta käive 365 mlrd jeeni), Kansai Electric Power (8. ettevõte; 234 mlrd jeeni) ja Chubu Electric Power (10. ettevõte; 234 mlrd jeeni).
Metallurgia
Metallitööstus ja masinaehitus
2002. aastal Jaapani toorterase toodang suurenes 4,7 %, jõudes 107,75 mln tonnini. Terase eksport kasvas 19,2 %, 36,32 mln tonnini ja import vähenes 13,6 % 5,26 mln tonnini.
Olles masinaehitusseadmete tootmiselt maailma number üks, on Jaapan oluliselt suurendanud numeerilise kontrolli masinaehitusseadmete tootmise osakaalu , mis töötavad arvutimälusse salvestatud juhendite kohaselt. Perspektiivikaks peab Jaapan robotite tootmist ja nende rakendamist koduses majapidamises (ennustuse kohaselt 30% 2010. a valmistatud robotitest), meditsiinis ja hoolekandes. 2002. aastal tootis Jaapan 62 335 robotit koguväärtusega 391 mlrd jeeni.
Autotööstus ja laevaehitus
Autotööstus kasvas 2004. a 7,6 %. Sealjuures sõiduautode tootmine kasvas 1,2 % (8,7 miljonini) ja busside tootmine3% (vastavalt 229 000 ja 236 000); veoautode tootmine suurenes 8 % (1,7 miljonini). Autotööstuse tippaegu oli 1990-ndate algus (siis toodeti 13,5 mln mootorsõidukit aastas). Autode eksport 2004. a kasvas 5,8 % (4,7 miljonini) (1985. a eksporditi 6,7 mln autot), eksport Põhja-Ameerikasse ületas kahe miljoni piiri (38,9 % koguekspordist). Euroopasse eksporditi 1,275 229 (osakaal 20,2 % ja kasv 10%  kusjuures Venemaale kasvas autoimport 130%), Aasiasse 510 000 (kasv -3,1 %), Lähis-Itta 457 000 (kasv 4 %), Okeaaniasse 448,671 (7,2 %), Ladina-Ameerikasse 186,930 (21,4 %) ja Aafrikasse 182,400 autot (24 %). Jaapanisse imporditi 8,369 000 mootorsõidukit (17% rohkem kui 2003. aastal), automarkidest domineerisid Volkswagen , Mercedez- Benz ja BMW. 2004. a oli Jaapan autotootmiselt teine riik maailmas (17,4 % maailma kogutoodangust) (1. USA 20,9 %; 3. Saksamaa 9,3 %). Mootorrattaid tootis Jaapan 2002. a 2,1 mln, neist eksportis 1,4 mln. Suurimad Jaapani autotootjad on Toyota Motors (suuruselt 1. firma Jaapanis – 2002. a käive 937 mlrd jeeni), Honda (5. firma; 279 mlrd jeeni). Alates 2004. aastast on üle poole Jaapani autodest toodetud väljaspool Jaapanit .
Brutotonnaaži poolest on Jaapan 11,47 mln brutotonniga (36,6 % maailma laevaehitusest) Lõuna-Korea (12,44 mln bt ehk 39,7%) järel teine laevaehitusmaa, kusjuures Jaapani osakaal maailma laevaehituses on langenud poolelt 1975. a kolmandikuni.
Kergetööstus
Traditsiooniliselt on Jaapani töötlev tööstus arenenud Keihini, Chugoku, Hanshini ja Kita-Kyushu piirkonnas. 1950. aastatel alguse saanud kiire majandusarengu käigus on tööstus mööda kiirteid ja raudteid nihkunud teistesse piirkondadesse. Töötlevas tööstuses domineerivad selgelt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted töötajate arvuga kuni 300. 2004. a statistika kohaselt kuulus sellesse kategooriasse 99,4 % töötleva tööstuse ettevõtetest, varustades tööga 73,6 % antud valdkonna töötajatest. Olulisemad valdkonnad töötlevas tööstuses on elektriseadmed (18,3%), transpordivahendid (15,8%), masinaehitus (9,8%), toiduainetetööstus (8,2%) ja keemiatööstus (8,1 %).
Toiduainetetööstus
Toiduainetööstuses on oluline osakaal väikeettevõtetel: kuni üheksa töötajaga ettevõtted moodustasid 44 % antud tööstusharu ettevõtetest. Rahalises väljenduses on suurimad tootmisharud toiduainetetööstuses: mittealkohoolsed joogid (2248 mlrd jeeni) piimatooted (2247 mlrd) ja õlu (2227 mlrd). Kiiresti kasvas õlle tootmine, mida otsustati 2003. mais täiendavalt aktsiisiga maksustada.
Tekstiilitööstus
Kiire majanduskasvu aastatel kaotas tekstiilitööstus kiiresti oma osakaalu Jaapani majanduses: Kui 1960. a andis tekstiilitööstus 12 % tööstustoodangust ja 30 % ekspordist, siis praeguseks on selles osakaal mõlemas vallas taandunud 2 %le. Suur osa tootmisest on kolinud Ida- ja Kagu-Aasia odavamatesse riikidesse.
Keemiatööstus
Jaapan tootis 2002. a etüeleeni 7,15 mln tonni, 2,8 % vähem kui aasta varem. Plastikamaterjalide väljalase oli 4,58 mln tonni ja sünteetilist kummi toodeti 1,52 mln tonni. Suurim keemiatööstusettevõte on Takeda Chemical Industries (Jaapani 6. firma; 271 mlrd jeeni).

Pangandus

Jaapanis asub maailma suurim pank : "Japan Post Bank ", millel on varasid umbes 3,2 triljoni Ameerika dollari eest. Teised suured pangad on "Mitsubishi UFJ Financial Group" (1,2 triljonit USD), "Mizuho Financial Group" (1,4 triljonit USD) and "Sumitomo Mitsui Financial Group" (1,3 triljonit USD). Tokyos asub maailma suuruselt teine börs - Tokyo börs.

Transport

Jaapanis on transport väga kõrgelt arenenud. 2004nda aasta seisuga oli seal 1 117 278 km sillutatuid teid, 173 lennujaama ja 23 577 km raudteid. Lisaks populaarsele raudteetranspordile on Jaapanis väga muljetavaldav metroode süsteem. Keerukaim ja suurim metroovõrgustik on Tokyos. Jaapani siseriiklikud kaubaveosed kasvasid 2001. rahandusaastal 0,5 % 580,7 mld tonnkilomeetrile, sealjuures vähenes kaubavedu lennukitega esmakordselt üheksa aasta jooksul, osalt tingituna täiendavate ohutusreeglite rakendamisest 11. septembri (2001) terrorirünnaku järel. Samas on lennutranspordi maht 1975. aastaga võrreldes kasvanud kuus ja pool korda. Samas ajavahemikus on kaupade vedu autodega suurenenud 141 % ja laevadega 33 %. Veerandsajandiga on kaupade vedu raudteel kahanenud rohkem kui poole võrra.
Riigisiseses reisijateveos domineerisid kindlalt sõiduautod-bussid ja rongid . 2001. aastal läbiti ühtekokku 1425 miljardit reisijakilomeetrit. Süstikrongide (shinkansen) reisijate arv kasvas 0,7 % võrra, küündides 283 miljoni reisijani. Mootorsõidukite hulk Jaapanis kasvas 2001. aastaks 76,3 miljonile, sõiduautosid oli neist 53,5 miljonit.
1987. a kinnitas Maanteenõukogu kiirtee -ehitusplaani, milles kohaselt seati eesmärgiks aastaks 21. sajandi alguseks ehitada valmis 14 000 kilomeetrit kiirteid, 2001. a oli neist käigus 9000 km. Ühtekokku on Jaapanis maanteid 1,16 mln kilomeetrit, neist kõvakattega 534 000 km. Lennureisijate arv 2001. aastal pisut kahanes - 111 miljonile, sealhulgas lennureisijaid siseliinidel oli 94,5 mln ja rahvusvahelistel liinidel 16,9 mln.
Rahvusvahelistes kaubavedudes domineerib kindlalt meretransport , millega 2001. veeti 880 mln tonni kaupu, mis moodustas üle 80 % kaupade ekspordist-impordist, Jaapani firmade osakaal selles oli kaks kolmandikku. Brutotonnaažilt on Jaapan maailmas kuues ( Panama , Libeeria, Bahama , Kreeka ja Malta järel) laevandusriik 14,5 mln-ga, kusjuures võrreldes esimese viiega on Jaapanil aluseid rohkem – 7 924.
Suurimad ettevõtted transpordisektoris on East Japan Railway (11. ettevõte; 2002. a käive 197 mlrd jeeni) ja Central Japan Railway (19.; 130 mlrd jeeni).

Eksport ja import

Jaapan ekspordib põhiliselt transpordi seadmeid, mootorsõidukeid, elektroonikat ja kemikaale. Jaapani impordib põhiliselt Hiinast (21 %), kuid ka Ameerika Ühendriikidest (12,7 %), Saudi Araabiast (5,5 %), UAE-st (4,9 %), Austraaliast (4,7%), Lõuna Koreast (4,7 %) ja Indoneesiast (4 %). Põhilised impordiartiklid on fossiilkütused, toiduained (eriti liha), kemikaalid , tekstiil ja toorained tööstuste jaoks. Üldiselt võib öelda, et Jaapani suurim kaubanduspartner on Hiina. Tagasihoidlike loodusressursside ja ebapiisava toiduainete tootmise tõttu sõltub Jaapan suuresti väliskaubandusest. (Jaapan impordib ligikaudu poole vajaminevatest toiduainetest. Ainsaks erandiks on riis, mille osas suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu viimase nelja aasta jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD ( kaubandusbilanss : +40 mld USD).
Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed , sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist.
Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga.
Jaapani suurimad ekspordipartnerid (2004):
Riik/haldusala
Käive (mldr JPY)
Osakaal koguekspordist (%)
1. USA
13,731
22,7
2. Hiina RV
7,994
13,1
3. Lõuna-Korea
4,785
7,8
4. Taivan
4,542
7,4
5. Hong Kong
3,831
6,3
Jaapani suurimad impordipartnerid (2004):
Riik/haldusala
Käive (mldr JPY)
Osakaal koguekspordist (%)
1. Hiina RV
10,199
20,7
2. USA
6,763
14
3. Lõuna-Korea
2,383
4,9
4. Austraalia
2,103
4,3
5. Indoneesia
2,022
4,1
Allikas: Jaapani statistika aastaraamat 2006

Teadus ja tehnoloogia

Jaapan on maailma juhtiv teadusuuringute, tehnoloogia, tootmisseadmete ja meditsiiniliste uuringute riik. Teadusesse investeerib Jaapan aastas 130 miljardit USD. Jaapan on robotitööstuse liider, omades rohkem kui pooli maailmas töötavaid tööstusroboteid. Jaapan on kolmas riik maailmas, kes on omal jõul saatnud inimese kosmosesse. Aastaks 2030 tahab Jaapan luua kuule alalise baasi.

Töötlev tööstus

Jaapani majanduse kasv 20. sajandi teisel poolel põhineb Korea ja Vietnami sõjal. Sõdadega kaasnes vajadus parandada sõjatehnikat ning toota selle varuosi. Sel ajal sai olulise tõuke just töötlev (raske)tööstus. Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest põhineb töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade . elektroonika- ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite ja veerevkoosseisu, laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises.

Turism

Osaka Akvaarium Kaiyukan

Osaka Akvaarium Kaiyukan on muljetavaldav akvaarium, mis on üks parimaid maailmas, Osaka lähedal Osaka lahes. Osaka Akvaarium Kaiyukan on ainulaadne, sest külastajaid saab eksportida liftiga kaheksanda korruse tunnelis ja nad aeglaselt viia eri nurkadesse veealusesse maailma. Seal on kokku 16 akvaariumi. Suurimasse paaki mahub 5400 m3 vett. Osaka Akvaarium Kaiyukan jaguneb mitmeks osaks, nagu Antarktika , Vaikne ookean, rannikul Ecuador ja Panama. Suurim vaatamisväärsus on kaheksa meetrit kõrge Vaalhai . Osaka Akvaarium Kaiyukan on avatud iga päev 10-22 pm. Sissepääs on ¥ 2000 täiskasvanutele ja 900 ¥ lastele.

Kiyomizu Tempel

Kiyomizu Tempel tuntakse ka Kiyomizu-dera buda templit keskaegses Jaapanis. Asub saarel Honshu . Kiyomizu Tempel tempel pärineb 8. sajandil AD praeguses hoones, kuid saadud 17. sajandil. Ehitati täpselt 1633. On huvitav, et ei ole ehitises kasutatud mitte ühtegi naela . Tõlkes tähendab templi nimi "puhas vesi”. Kohalikus vee öeldakse olevat raviomadusi. Kiyomizu Tempel on tehtud Kyoto ajaloomälestistele, kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Aastal 2007 kirik oli üks 21 finalistist seitsmes uues maailmaimes.

Matsumoto Loss

Matsumoto Loss üks kuulsamaid losse Jaapanis. Koos Kumamoto ja Himeji lossiga on nad nn. klastrite kolm kuulsat lossi. Matsumoto Loss asub Nagano prefektuuris linnas Matsumoto. See oli ehitatud hilja 16. sajandil kivist ja puidust ja oli ümbritsetud vallikraaviga. Seda tüüpi linnus on "hirajiro”. Tänapäeval Jaapani rahvuskultuuri monument. Matsumoto Loss on üldsusele avatud iga päev.
LINNAD
Suuremad linnad
Koht Linn( omavalitsus ) Rahvaarv Pindala Rahvastiku tihedus
1. Tōkyō (23 eriringkoda) 8 391 000 616,65 13 500
2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246
3. Ōsaka 2 636 200 222,11 11 869
4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818
5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668
6. Kōbe 1 529 900 552,72 2768
7. Kyōto 1 472 800 827,90 1779
8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165
9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352
10. Saitama 1 184 300 217,49 5445
11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281
12. Sendai 1 027 900 788,09 1304
13. Kitakyūshū 989 600 487,66 2029
14. Chiba 931 500 272,08 3424
15. Sakai 833 000 149,99 5553

Tōkyō

Tōkyō (ka: Tokio ; jaapani keeles 東京 'idapealinn', vana nimega Edo (江戸)) on Jaapani pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas. Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市, Tōkyō-shi) eksisteeris aastatel 1889–1943. Seejärel liideti see Tōkyō prefektuuriga. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeaval 23 eripiirkonda, millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused. 23 eripiirkonnas elab kokku ligi 8,5 miljonit inimest. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tōkyōs tööl. Pindala on kokku 616,65 km². Tōkyō on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus - ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus . Pilvelõhkujaid on Tōkyōs vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest. Ühistranspordisüsteem on maailma keerukaim. Tōkyō tipptunnid on maailmakuulsad.
Jaapani kesklinn –

Yokohama

Yokohama on linn Jaapanis Kanagawa prefektuuri keskus. Kuulub Tōkyō linnastusse, asub Tōkyōst umbes 30 km lõunas. 19. sajandi keskpaigani oli Yokohama väike kaluriküla. 1853. aastal maabus praeguse Yokohama rannikul USA kommodoor Matthew Perry 9 laevaga ja sundis isoleeritud Jaapani end avama välismaailmale. Rannalähedasele saarele rajati välismaalaste asulad ja garnisonid. Peagi sai Yokohamast rahvusvahelise kaubanduse keskus Jaapanis. Suur osa linnast hävis 1. septembril 1923 maavärinas. Linn ehitati uuesti üles, kuid hävis taas 1945. aastal USA õhurünnakutes. 29. mail 1945 pommitasid B-29 lennukid linna 1 tunni ja 9 minuti jooksul süütepommidega, mille tagajärjel hävis 34% linnast. Ameerika okupatsiooni ajal oli Yokohama USA sõjaväe transpordisõlm.
1983 hakati rajama merelt võidetud alale uut ärirajooni Minato Mirai 21, kus asub Jaapani kõrgeim ehitis Yokohama Landmark Tower. Tänapäeval on Yokohama suur meresadam ja majanduskeskus. 1872. aastal avati Tōkyō ja Yokohama vahel Jaapani esimene raudtee . 1972. aastal kaotati linnas trammi- ja trolliliiklus ning avati Yokohama metroo . Linna peaspalliklubi on Yokohama BayStars. Tugevamad jalgpalliklubid on Yokohama F. Marinos ja Yokohama FC. 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalkohtumine peeti linna Nissani staadionil. See on suurima mahutavusega staadion Jaapanis (72 327 istekohta).
Yokohama jaguneb 18 ringkonnaks:

• Aoba-ku (青葉区)
  
• Asahi-ku (旭区)
  
• Hodogaya-ku (保土ヶ谷区)
  
• Isogo-ku (磯子区)
  
• Izumi-ku (泉区)
  
• Kanagawa-ku (神奈川区)
  
• Kanazawa-ku (金沢区)
  
• Kōhoku-ku (港北区)
  
• Kōnan-ku (港南区)
  
• Midori-ku (緑区)
  
• Minami-ku (南区)
  
• Naka-ku (中区)
  
• Nishi-ku (西区)
  
• Sakae-ku (栄区)
  
• Seya-ku (瀬谷区)
  
• Totsuka-ku (戸塚区)
  
• Tsurumi-ku (鶴見区)
  
• Tsuzuki-ku (都筑区)
  

RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
 EA (International Energy Agency )
 IAEA (International Atomic Energy Agency)
 NEA ( Nuclear Energy Agency)
 World Association of Nuclear Operators (WANO)
 World Nuclear Association (WNA)
 World Energy Council (WEC)
 IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change )
 APP ( Asia -Pacific Partnership on Clean Development & Climate)

• Japan Atomic Energy Agency (JAEA)
  
• Central Research Institute of Electric Power Industry (CRIEPI)
  
• Japan Electric Power Information Center , Inc. ( JEPIC )
  
• New Energy and Industrial Technology Development Organization (NEDO)
  
• National Institute for Environmental Studies (NEIS)
  
• Research Institute of Innovative Technology for the Earth (RITE)
  
• The Institute of Energy Economics , Japan (IEEJ)
  

• Ministry of Economy , Trade and Industry (METI)
  
• Agency for Natural Resources and Energy
  
• Nuclear and Industrial Safety Agency (NISA)
  
• Ministry of the Environment
  
• Ministry of Education, Culture, Sports , Science and Technology (MEXT)
  
• Ministry of Foreign Affairs of Japan (MOFA)
  
• Japan Atomic Energy Commission (JAEC)
  
• Nuclear Safety Commission of Japan (NSC)
  

RAHVUSVAHELISED FIRMAD
Hitachi, Toshiba , Sony , Matsushita, Electric, Toyota, Nissan , Honda, Mazda , Daihatsu, Suzuki, Nikon, Canon , Olympus, Yamaha , Mitsubishi,
Fujifilm, Fujitsu, Kawasaki, Nintendo, Pentax, Pioneer jne.
Mõnest firmast lähemalt :
Toyota Motor Corporation
Toyota Motor Corparationon Jaapani autotootja , 2004. aastast turuväärtuselt maailma suurim autotööstusettevõte.
Ajalugu Toyota Motor Corporation sai alguse Koromo linnas (tänapäeval Toyota) 1933. aastal Sakichi Toyoda kudumisvabriku Toyoda Automatic Loom ühe haruna . Esimest sõiduautot Toyota Model AA hakati tootma 1936. aastal. Iseseisvaks ettevõtteks muudeti 1937. aastal, ettevõtte juhiks sai Sakichi poeg Kiichiro Toyoda (豊田佐吉). Tema kujundas ka ettevõtte logo , mis koosneb kolmest ellipsist ja muutis nime Toyotaks. Pärast Teist maailmasõda tõusis Toyota Jaapani suurimaks autotootjaks. 1957. aastal siseneti Ameerika turule ja 1963. aastal hakati Toyotasid müüma Euroopas. 1971 . aastal hakkas esimene tehas Euroopas (Portugalis) Toyotasid valmistama. Euroopas müüdi miljones Toyota 2000. aastal. 2004. aastal oli Jaapanis registreeritud uutest autodest 40% Toyotad. Kaubamärgid Toyota Motor Corporation toodab autosid kaubamärkide Toyota, Lexus, Daihatsu ja Scion all. Müük Eestis Eestis müüdi 2007. augustis 399 uut Toyota sõiduautot, sealhulgas 125 Toyota Corollat, 81 Toyota Avensist ja 54 Toyota Aurist. Toyotat müüdi uute sõiduautode markidest kõige rohkem.
Kawasaki Heavy Industries
See on rahvusvaheline firma, mis on asutatud Jaapanis. See sai oma nime selle asutaja järgi – Shozo Kawasaki, ning firma pole seotud Jaapani linna Kawasakiga. Selle kõige populaarsemad tarbekaubad on mootorrattad ja maasturid, kuid ettevõte ja tema tütarettevõtted valmistavad ka Jetisid, laevu, traktoreid, ronge, väiksemaid liiklusvahendeid, kosmosesõiduki seadmed(sealhulgas sõjaväe õhusõidukid). Põhitooted: Kosmosesüsteemid, Helikopterid, Simulaatorid, Reaktiivmootorid , Raketid , Elektroonikaseadmed.

Nintendo

Nintendo on väga edukas videomängude tootja, Jaapani firma. Nintendo alustas tegevust 1889 hanafuda mängukaartide tootjana. Nintendo nimi tähendab 'jäta õnn taevale'.
Pentax

1919-1939 : Asahi optikatööstuse rajamine ja väljakujunemine. 1919 – rajatakse Rajatakse Jaapanis Tokyos Asahi Optical Joint Stock Co. Tänu firma suurepärasele läätsepoleerimise oskusele saab firmast üks juhtivaid Jaapani kaamerate ja optiliste vahendite läätsedega varustajaid. 1923 - Asahi alustab AOCO läätsede tootmist filmitööstuse jaoks, need on esimesed omataolised Jaapanis. 1931 - Algab esimene Jaapani kaamera -palavik, mida toetavad valitsuse poolt spondeeritud programmid . Sellega seoses suunab Asahi oma tootmise eelisjärjekorras just läätsedele.

1932 - Firma hakkab jätkuva Mandzuuria kampaania jaoks tootma erinevat tüüpi optilist sõjatehnikat alates binoklitest kuni optiliste sihtimissüsteemideni. 1939 - Hr. Saburo Matsumoto loob Asahi Optical Co., Ltd. (varem tuntud kui Asahi Optical Trading Co.). Sellest hetkest alates kuni teise maailmasõja lõpuni toodab firma lennukikaameraid.

USUNDID
Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne . Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, see­juu­res budism oma mahajaana kohalikus variandis , mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka tei­sed usundid: taoism, kristlus ( katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal­ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid . Piltlikult: jaapanlane sünnib shin­to­is­tina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shintō, mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas alg­selt oli shintō looduse kummardamine või ka esivanemate kultus , mis võis ka hiljem lisanduda. Mõned on avaldanud kahtlust, kas shintō on üldse usund, sest:

• ajaloolised lätted on ebamäärase
  
• puudub eetiliste normide ja doktriinide fikseeritud süsteem
  
• pole ametlikult tunnustatud pühakirja
  

Arvatakse, et shintōt tuleb käsitleda kui kogumikku välismaiseid uskumusi, traditsioonilist mõttelaadi ja iga­päevaseid tavasid. On tunnustatud usund, teoreetilises plaanis subjektilt kogukondlik, jumalate ar­vu­ku­selt polüteistlik ning jumala ja inimese suhete kohalt theoantropiidne. Shintōt nimetatakse puhtaks või va­ra­­jaseks shintōks kuni budismi sissetungini. Jaapanlased pidasid end siis kosmose integreeritud elus­olen­di­te kogukonna osaks, on 3 dimensiooni :
Varajase shintō perioodil polnud kindlaks määratud avalikku teenistust , kiriklikku organisatsiooni, mida on püütud luua 10. ja 19. sajandil, kuid mis lõppesid ebaõnnestunult.
Regionaalsega paralleelselt ek­sis­teeris kommunaalne kami , igal Ujil oma kami. 3-4 sajandil hakati püstitama neile templeid. Peale kait­se­­jumalate austati maastiku või loodusega seotud jumalusi , nt mis seoses tuule, mäega vms. Shintō jumalus on säilinud tänani, ta koondnimi on müriaad, kus arvatakse olevat umbes 8 miljonit kamit. Rii­gi­võimu suurenedes tuli esile Amaterasumahajaana budism , samal ajal tulid Jaapanisse uued õpetused – 5. sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik . Konfutsianismil on suur roll shin­toistliku eetika kujunemisel – mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üld­­tunnustatud jumalateks, shintō templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keis­rikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hak­kas Jaapanis levima Hiina kultuur – Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kau­du Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Ko­ reast oma laste õpetajateks.
SINTOISM
Sintoism ehk šintoism ehk šinto ehk shinto (jaapani keeles 神道; shintō 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund.
Praegu sintoism enam Jaapani riigiusund ei ole ning mõned praktikad ja õpetused, mis sõja ajal olid väga olulised, on jäänud unarusse , mõned aga on kaotanud religioosse tähenduse (näiteks ennustamisviis omikuji).
AJALUGU
Sintoismi algus on kadunud aegade hämarusse, kuid paistab, et see tekkis Jōmoni perioodi lõpul. Tänapäeva jaapanlaste esivanemate kohta on hulk teooriaid . Need ulatuvad teooriatest, mille kohaselt jaapanlased on sisse rännanud Kesk-Aasiast või Indoneesiast, mida pooldab enamik uurijaid, kuni spekulatsioonini, mis seostab jaapanlasi Iisraeli kümne kadunud suguharuga. Tõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse Jaapani keisri esivanemate tulekut võimule teiste rühmade üle said nende esivanematejumalad juhtkoha teiste rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised süsteemid. Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6. sajandil tuli Jaapanisse budism, mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati " Kojiki " (712) ja "Nihongi" (720), kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse (vaata artiklit Jaapani mütoloogia). Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive , et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed (sealhulgas võib-olla ainude esivanemad ) sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu. Mütoloogiaantoloogiad, nagu ka luuleantoloogiad (Man'yōshū ja teised), olid mõeldud keiserliku perekonna väärtuslikkusega ning jumaliku valitsemismandaadiga teistele muljet avaldama. Jaapanisse tulnud budismi võttis õukond kiiresti omaks. Nüüd oli neil tarvis seletada lahknevusi jaapani algupäraste uskumuste ja budismi õpetuse vahel. Ühe õpetuse järgi on kamid üleloomulikud olendid, kes ei ole veel väljunud sünni ja taassünni ahelast . Kamid sünnivad, elavad, surevad ja taassünnivad nagu kõik teisedki olendid karmatsüklis. Kamid etendavad siiski erilist osa, kaitstes budismi ja võimaldades selle kaastundlikel õpetustel õitseda. Sellele seletusele heitis hiljem väljakutse Kūkai, kes pidas kamisid buddhade kehastusteks. Näiteks seostas ta Amaterasu Vairotšanaga (jaapani keeles 'Suur Päikesebuddha'. Tema meelest tähendas kami sama mis buddha . Budism ja sintoism kooseksisteerisid ning sulandusid kokku shinbutsu shugo'ks ja Kūkai vaated domineerisid kuni Edo perioodi lõpuni. Sel ajal tärkas taas huvi Jaapani-uuringute (kokugaku) vastu, mis võis olla tingitud Jaapani sulgemisest välismaalastele. 18. sajandil püüdsid mitmed Jaapani õpetlased, eriti Motoori Norinaga, ehedat sintoismi välismõjudest puhastada . See ei õnnestunud kuigivõrd, sest juba "Nihongis" oli osa mütoloogiat ilmselt laenatud hiina õpetustest. Näiteks loojajumalusi Izanamit ja Izanagit võrreldi yin'i ja yang'iga. Ent see katse tõi Meiji perioodil, mil sintoism ja budism lahutati (shinbutsu bunri), kaasa riigisinto tekke. Meiji perioodil sai sintoism Jaapani riigiusundiks ning selle kombineerimine budismiga põlustati. Sel ajal leiti, et sintoism on tarvilik riigi ühendamiseks keisri ümber, et riiki moderniseerida nii kiiresti kui võimalik. Suurte lääne sõjalaevade saabumine ja šogunaadi kokkuvarisemine veensid paljusid, et riigi säilimiseks on tarvis jõud ühendada välisriikide relvajõudude vastu. Nii edendati šintoismi abil keisri- ja impeeriumikultust ning šintoism eksporditi ka vallutatud aladele (Hokkaidō, Korea). Riigišinto ajastule tuli järsk lõpp Teise maailmasõja lõpus. Ilmnes , et kamid ei andnud püha tuult ( kamikaze ) välisvallutajate tagasitõrjumiseks. Varsti pärast sõda ütles keiser lahti oma elava jumala staatusest . Pärast sõda hakkas enamik jaapanlasi uskuma, et kaotuse põhjuseks oli impeeriumi hübris. Himu võõraste alade järele oli teinud nende juhid pimedaks oma kodumaa suhtes. Pärast sõda tekkis arvukalt uususundeid, millest paljud põhinesid šintoismil, kuid jaapanlaste religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud. Pärast sõda on šintoism hakanud vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale . Selle asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides häid suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Šintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist.
ÕPETUS JA PRAKTIKA KAMID
Šintoismi praktika seisneb kamide (jumaluste, jumalate, loodusvaimude, vaimude ) kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamisid kokku nimetatakse yaoyorozu no kami (八百万の神 'kaheksa miljonit kamit'). See ei ole täpne arv, vaid väljendab lõputut arvu ajast, mil lõpmatuse mõistet polnud olemas. Kuigi selline tarvitus on tavakasutusest kadunud, nimetati veel hiljuti äärelinnades asuvaid väikesi poode, kus pakuti kõike alates toidust kuni ajalehtedeni, mõnikord koguni jalgrattaid ja autosid, yorozu-ya (万屋 'kümne tuhande pood'), viidates pakutavate kaupade suurele arvule. Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja nendest on tähtsaim päikesejumalanna Amaterasu. Sõna kami võib märkida ka aabrahamlike religioonide Jumalat. Šintoismi kamide seas on ka suguharude kamid. Kamid ei ole niivõrd monoteismi isikulise Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. Kaks kamit, Izanagi-no-mikoto ja Izanami-no-mikoto, lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi keiserliku perekonna esivanem päikesejumalanna Amaterasu, kes on šintoismi peajumal. Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks (tennō) 'taevavalitsejateks'. Amaterasu järeltulijad (Yamato dünastia) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha. Kamidest austatakse kõige rohkem Amaterasut. Siiski pole jaapanlastel konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Tema peamine pühamu on Ise pühamu, kuid talle on pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide kehastus. Kuni Teise maailmasõja lõpuni usuti , et tenno Jaapani keisri esiema oli Amaterasu ning tenno on kõikide jaapanlaste isa, kami maa peal (ikigami 'elav kami'). Seda jumalastaatust populariseeriti Meiji perioodil. See ei takistanud võimu usurpeerimast šogunitel, kuid tennot peeti alati Jaapani tõeliseks valitsejaks, olgugi et see valisemine oli vaid nimeline. Kuigi keiser Hirohito ütles 1946 USA survel jumalastaatusest lahti (Ningen-sengen), on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht šintoistlikus rituaalis, mis jaapani rahvast sümboolselt ühendab. Et šintoism ei nõua austatavalt mingit avaldust ega sundi, mis on õigupoolest "ebaharmooniline" ja mida tuleks vältida, on religioossest seisukohast tähenduseta ning tähendab lihtsalt, et riiklik sund on lõppenud.
NELI KINNITUST
Kuigi šintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et šintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust":

• Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega.
  
• Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid.
  
• Kehaline puhtusearmastus. Šintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud .
  
• Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli.
  

PÜHAMUD
Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes jinja 'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes, mis mõnikord koosnevad lihtsalt kõrgest riiulist mõne rituaalse esemega. Võimalik on ka austada olemasolevaid esemeid ja inimesi.
Kuigi mõned avalikud pühamud on keerukad rajatised, on enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani stiilis hoonetega. Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii), mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. Need väravad on piiriks, mis eraldavad maailma, kus meie elame, ja kamide maailma. Sageli on kummalegi poole väravat pandud sissepääsu valvav vahiloom. Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest igaühe juurde kuuluvad preestrid . Preestrid kannavad sageli tseremoniaalset rüüd (jo-e).
Torii- tunnel Kyōtos Fushimi Inari pühamu juures
Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu pulmades ja ülikooli astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat võimalik ainult juhul, kui too inimene on ise kurja teinud või kui ta tahab oma elu ohverdada. Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest šintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu. Peaaegu kõiki pidustusi korraldavad Jaapanis kohalikud šintoistlikud pühamud ning need pidustused on kõigile avatud. Kuigi võib öelda, et tegemist on religioossete pidustustega, ei pea enamik jaapanlasi neid relioosseteks, sest nendes osalemine ei eelda mingeid kindlaid uskumusi.
EMA
Keskajal annetasid jõukad inimesed pühamutele hobuseid, eriti pühamu jumalalt midagi paludes (näiteks võitu lahingus). Väiksemate teenete eest sai kombeks kinkida hobusepilt ja sellised ema'd on praegu populaarsed . Pühamu külastaja ostab puust tahvlikese, millel on kujutatud hobune või tänapäeval ka miski muu ( madu , nool, isegi Thomas Edison ), kirjutab sellele soovi või palve ning riputab pühamusse üles. Mõnikord riputatakse pärast soovi täitumist tänuks üles uus ema.
KULTUURILISED MÕJUD
Šintoismi mõju jaapani kultuurile on raske ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada šintoismi mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis on aluseks šintoismile, põhinevad sellised tüüpiliselt jaapanlikud kunstialad nagu jaapani lilleseade ( ikebana ) ning traditsiooniline jaapani arhitektuur ja aiakunst. Selge seos šintoismiga on sumomaadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt šintoistlikku päritolu. Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele šintoistlikule usule kotodama'desse (maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse). Paljud jaapani kombed, nagu puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad šintoismist. Ka mitmed teised jaapani usundid, sealhulgas tenrikyō, on šintoismist pärit või sellest mõjutatud.
ŠINTOISM JA BUDISM
Budism jõudis Jaapanisse 6.–8. sajandil. Buddhat pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid kamisid buddhade ja bodhisatvade ilminguteks . Tänapäeval viivad enamiku pulmadest läbi šintoistlikud preestrid, enamiku matustest budistlikud preestrid. Šintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil keiser Hirohito oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene. Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast. Šintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Šintoismil puudub teoloogia , küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega , on mitmeid pühapaiku – mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine. Need on šintoismi neli alustala. Iga pühamu on teatud kindlale kamile, kes vastab usklike palvetele. Loomad on jumalate sõnumitoojad.
84% jaapanlastest järgib kahte religiooni: šintoismi ja budismi.
Šintoismi alaliigid:

• Košitsu šintoism, keisrikoja šintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele.
  
• Pühakoja šintoism, jinja šintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda.
  
• Kyoha šintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud.
  
• Rahvašintoism ehk minzoku šintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas.
  

Peaaegu kõik šintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve.
1937 asutati Soka Gakkai, väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. Soka Gakkai õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda karmaseadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai põhjal loodi 1964 Komeito partei. Need koos püüavad edendada budistlikku demokraatiat, mis eitaks nii kapitalismi kui sotsialismi. Komeito sai viimati 14,8% häältest ja 34 kohta 480-st alamkojas ning 23 kohta Ülemkoja 247-st.
RELIGIOON
Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud.
Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk , vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris. Selles Suures Ise pühamus lab päikesejumalanna Amaterasu Omikami, kellest põlvneb Jaapani keisrisuguvõsa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim. Ise Jingu on ka praegu täpselt samasugune , nagu 2000 aastat tagasi. Kuna ta on ehitatud ainult puidust, siis ehitatakse ta iga 20 aasta tagant vanade jooniste järgi uuesti üles. Ka arvukad kunagi valitsenud keisritele pühendatud pühamud on terve jaapani rahva kultuseobjektid.
KULTUUR

Kirjandus

Nagu kogu jaapani kultuur, nii ka jaapani kirjandus ammutab jõudu mitmest allikast - äratuntavad on muistse hiina kirjanduse mõjud, mitmesugused Läänest pärit elemendid ja muidugi Jaapani oma põlised traditsioonid.

Kojiki ja Manyoshu

Jaapani kalligraafia
Kogu jaapani kirjandusele on läbi aegade suurt mõju avaldanud kaks vanimat säilinud jaapani kirjandusteost - Kojiki ja Manyoshu. Proosateose Kojiki (Muistsete aegade kroonika) ilmumise ajaks peetakse aastat 712 pKr. 20-köiteline luuleantoloogia Manyoshu ilmus umbes aastal 770 p. Kr. Selles sisaldab ligi 4500 poeemi paljudelt mees- ja naisautoritelt, kes on pärit kõige erinevamatest ühiskonnakihtidest alates keiserliku perekonna liikmetega ja lõpetades lihtsõdurite ja talupoegadega. Palju on ka anonüümseid autoreid . Enamikku Manyoshu's sisalduvaid poeeme iseloomustab lihtsus ja otsekohesus ning ehedad tunded.
Kuna IX sajandt iseloomustab tihe kultuuriline läbikäimine Hiinaga, siis kujundasid hiina klassikud tolleaegse jaapani kirjanduse nägu. Hiljem see side katkes ning aja jooksul kujunes hiina kirjandustraditsioonile tuginedes välja jaapani oma kirjandus.

Taketori Monogatari, Genji Monogatari ja Makura-no Soshi

881. a. paiku kirjutatud Taketori Monogatarii (Jutustus bambuselõikajast) on vanim teadaolev päris jaapani romaan. Sellele järgnes 1010 . a. 54-köiteline romaan Genji Monogatarii (Jutustus Genji'st) (autor Murasaki Shikibu), mis kirjeldab aadlike ja nende südamedaamide armastust ja südamevalu. Sellest teosest saab lugeja ettekujutuse X ja XI saj. aristokraatide elust ning Heian'i perioodi estetsismist ja melanhooliast kantud elegantsest kultuurist. Romaani autur Murasaki Shikibu ise kuulus õukonnadaamide hulka, kelle seas oli arvukalt tunnustatud kirjanikke ja luuletajaid.
Elavalt kirjeldab XI saj. aristokraatide igapäevaelu ka teise õukonnadaami Sei Shonagon'i kirjutatud Makura-no Soshi (Padjaraamat). See romaan torkab silma oma teravmeelsuse ja huumoriga ning on märksa realistlikum, kui Genji Monogatari.
Geiša

Kokinshu

Samal Heian'i perioodil oli õukonnadaamide, aristokraatide ja preestrite hulgas populaarne 31-silbiline luulevorm tanka (5-7-5-7-7 silpi ). 905.a. valmis imperaatori käsul esimene tanka'de kogumik Kokinshu (Vana ja uue luule kogu) ning tanka'st sai klassikaline jaapani luulevorm, mida harrastatakse ka tänapäeval. Tanka lühidus sundis poeete kasutama oma mõtete väljendamiseks vihjeid, mis sestsaadik iseloomustab ka kõiki uuemaid jaapani luule vorme.

Heike Monogatari ja Taiheiki

Heian'i kultuurilise õitsengu perioodile järgnes sõdade periood, mil ühiskonnas hakkasid põhilist rolli mängima kohalikud sõjapealikud ning keisri ja aristokraatide võim praktiliselt kadus . Loomulikult iseloomustavad seda XII saj. alanud ja umbes 150 aastat kestnud ajajärku võidukaid sõjakäike ja lahinguid ülistavad kirjandusteosed. Tegelasteks on neis elegantsete aristokraatide asemel robustsed samuraid. Kaks silmapaistvamat teost on siin Heike Monogatari (Jutustus Heike klannist, 1223. a. ) ja Taiheiki (Suure rahu kroonika, 1300-ndate keskpaik ).

Kunst

Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega.

Tarbekunst

Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud tagasihoidlikult. Kulda-hõbedat kombineeritakse kinaveri, pastelse, sügavrohelise või oranžiga. Sellised nõud sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust.
Samuti on tarbeesemeid savist , metalli paatinast ja puidust. Eseme kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest.
1920. – 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art déco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 – 1868.a. Edo perioodil. Silma tundlikkust arendavad jaapanlased vormide tahtliku moonutamisega. Hävitatakse täiuslikud kujundid nagu ring ja ruut, tekib uus visuaalne väärtus, korratu iluideaal, õnnetuse ilu. Deformatsiooni on sageli esile toodud teenõude juures. Viimaseks lillede ja lindudega ornamenteeritud nõud, mis on suuresti ajastu maitse peegel: eri ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil erinevaid kavatsusi.

Jaapani arhitektuur

Jaapani elamu- ja pargikultuur on väga kuulsad. Jaapani interjöör on vähedetailne, kuid elegantne ja mugav. Peen värvivalik, hoolikalt valitud üksikud detailid annavad aimu jaapanlaste peenest heast maitsest. Jaapani traditsioonilised õhukesed ja liikuvad paberseinad.

Jaapani kalligraafia

Jaapani visuaalses kultuuris on tähtis koht kirjakunstil. Nende hieroglüüfid on välja arenenud piltkujutistest. Tihti luuakse neid maalides. Kalligraafia on tehtud hoogsalt, tunde ajendil, kuid siiski on elegantne ja dekoratiivne .

Jaapani kunstnikud

• Katsushika Hokusai ( 1760 - 1849)
  
• Hiroshige (1797 - 1858)
  
• Kitagawa Utamaro (1753 - 1806)
  

Töö

Töökeskkond varieerub Jaapanis väga laiades piirides. On väga suuri firmasid ja pisikesi perefirmasid. Enamik töötajaid peab tööle sõitma väga kaugelt ning hommikustel ja õhtustel tipptundidel on ühiskondlik transport väga koormatud . Väga levinud on ületundide tegemine, seda nii erafimades kui riigiasutustes . Pole sugugi haruldane , et firma saadab oma töötaja mitmeks aastaks teises linnas asuvasse filiaali ja kui see juhtub olema Jaapani teises otsas, siis ei saa perekond kokku rohkem kui mõne korra aastas. Töötajad on kõigele vaatamata oma firmale lojaalsed, sest tavaliselt on nad sinna tööle asunud kohe pärast kooli või ülikooli lõpetamist ja firma tagab neile eluaegse tööhõive. Ametialase edutamise aluseks on enamasti firmas töötatud aastad, mitte tööalane võimekus. Viimasel ajal on selline eluaegse tööhõive traditsioon hakanud siiski murenema ja nooremad inimesed on hakanud töökohti vahetama . Kui traditsioonilises jaapani peres töötas ainult mees, siis viimasel ajal on kasvanud naistöötajate osakaal. Üliõpilaste ja pensionäride seas on praegu laialt levinud osalise tööajaga töötamine ehk arubaito.
Erinevalt Läänest iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö, mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid. Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid .
Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega.

Kodu

Viimase saja aastaga on jaapani kodu tublisti muutunud. Traditsioonilisi õlg- või sindlikatusega puumaju võib kohata veel ainult maapiirkondades, linnades elavad inimesed enamasti samasugustes kortermajades nagu eurooplased . Selliseid suuri kortermaju kutsutakse Jaapanis danchi ja need on ehitatud betoonist ja terasest , siseviimistluses kasutatakse ka puitu. Tüüpiline jaapani korter on aga oluliselt väiksem, kui Euroopas. Tegelikult on iga jaapanlase unistuseks oma maja, aga kuna maa on väga kallis, on ka majad kalllid ja võrdlemisi väikesed. Maapiirkondades, kus maa on odavam, on ka majad suuremad ja neis on piisavalt ruumi, et koos perega saaksid elada nii lapsed kui vanavanemad. Ruumi jätkub seal ka külalistele ja perekondlikke tähtpäevi saab tähistada kodus. Linnades tingib ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või nn. ühiskondlikes hoonetes (jaap. k. kaikan).
Suvi on Jaapanis kuum ja niiske, seepärast pööratakse elamute ehitamisel peatähelepanu mitte küttele ja soojustamisele, vaid sellele, et ka kuumadel suvepäevadel pääseks tuuleke ruume jahutama. Tubade eraldamiseks ei ehitata kapitaalseid vaheseinu, vaid kasutatakse lükanduksi. Neid on kaht tüüpi - shōji ja fusuma. Välisseinadki on sageli kõrvale lükatavad ning aknad on konstrueeritud lükandakendena.
Traditsioonilises jaapani majas on esiku (genkan), koridoride ja köögi põrandad puidust, tubade põrandad on kaetud punutud mattidega (tatami). Kaasaegsetes majades on ka tubades poleeritud laudpõrandad, kuid võimaluse korral püütakse siiski vähemalt üks tuba teha traditsioonlises stiilis tatamiga põrandal. Kui teid peaks jaapani koju kutsutama, siis pidage meeles, et esikus tuleb kingad vahetada tuhvlite vastu, millega kõnnitakse puitpõrandatel. Kui astute tatamile, tuleb ka tuhvlid jalast ära võtta ja astuda tatamile sokkides. Tualeti ukse juures koridoris seisab alati veel üks paar tuhvleid, mida millega käiakse ainult tualetis.
Traditsiooniline magamisase on paks ja soe puuvillaga täidetud madrats ehk futon, mis laotatakse ööseks otse tatamile ja päevaks peidetakse seinakappi. Kaasaegsetes lääne stiilis magamistubades on tavalised voodid, mida jaapanlased miskipärast nimetavad "prantsuse vooditeks". Jaapanis on kõigis majades elekter ja veevärk, kuid keskküte on suuremas osas Jaapanist tundmatu nähtus, välja arvatud Hokkaido. Hokkaidol on talved sama külmad kui Eestis. Mujal Jaapanis köetakse ruume elektrikaminatega ainult nendes viibimise ajal ja paksu teki alla magama pugedes lülitatakse küte välja. Traditsiooniline ja väga praktiline moodus külma ilmaga sooja saamiseks on istuda terve perega ümber kotatsu. Vanasti oli see põranda keskel asuvasse auku asetatud pann hõõguvate sütega, mille kohale seati madalate jalgadega laud. Pererahvas istus kotatsu ümber, nii et jalad olid laua all soojas ja üle kõigi jalgade laotati suur villane vaip . Tänapäeval kasutatakse muidugi söepanni asemel elektriahju, mis on tükk maad tuleohutum. Saadaval on ka laias valikus muid elektrilisi kütteseadmeid, sh õhukonditsioneere, mis suudavad suvel tuba jahutada ja talvel seda kütta.
Igas jaapani kodus on tingimata vannituba ehk ofuro, ükskõik kui väike see siis ka olude sunnil poleks. Kunagi ei ehitata vannituba ja tualetti kokku nagu Ameerikas. Erinevalt meie vannidest on jaapani vannid istevannid, st nad võtavad vähe ruumi, kuid on sügavad. Vannivee soojendamiseks kasutatakse enamasti gaasiboilerit ja vesi peab olema väga kuum, sest jaapanlaste jaoks on vannil sama tähendus, mis eestlaste jaoks saunal. Et kuuma vett kokku hoida, käib peres mitu inimest ühes ja samas vannis ning sellepärast tuleb ennast hoolikalt pesta enne vanni ronimist. Kibusse lastakse kuuma vett ja vanni kõrval väikesel pingil istudes pestakse ennast seebiga korralikult puhtaks. Vann ise pole mitte pesemiseks, vaid kuumas vees mõnulemiseks. Muuseas, ka enne kuumaveeallikasse minekut tuleb end samamoodi puhtaks pesta.

Vaba aeg

Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu diskod, ööklubid, restoranid, teatrid , kinod, keeglisaalid, golfiväljakud jne., kuid on ka üsna jaapanipäraseid võimalusi.
Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke, kus spetsiaalsest karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab igaüks ise mikrofoni laulda. Et laulu sõnad tavaliselt meeles pole, siis jooksevad need televiisoriekraanil. Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Kui teie võõrustaja laulab , siis on viisakas talle plaksutada ja teda kiita, isegi kui ta eriti viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmas, kui teid palutakse.
Üks neist on pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist. Pachinko-saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa, süües ja juues sealsamas . Pidavat hästi lõdvestama.
Traditisoonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida teetseremooniat, ikebanat ja origamit ehk paberivoltimist.
Origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik . Eriti armastavad sellega tegeleda lapsed.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Jaapan
http://www.fepc.or.jp/english/links/international_organizations/index.html
http://www.fepc.or.jp/english/links/research_organizations/index.html
http://www.fepc.or.jp/english/links/government_organizations/index.html
http://veebik.vm.ee/4600.html
http://et.tixik.com/kiyomizu-temple-2367953.ht m