Jaapani usundid (0)

Jaapani usundid
Jaapani usundid on pajused ja nad ei esine eraldi.. Seepärast on Lääne-maailmal raskem seda kõike mõista. Iga jaapani usund on sõltuv teisest, mistõttu neid väga hästi lahku viia ei saa.
Pesemisrituaal. Jumala mõne kehaosa pesemine. Tulnud animismist. Araigannon. Gami usu taust (shintoism). On veel ka eraldi budism . Kuid inimeste igapäevaelus on need kokku sulanud. Kui kysida, mis usku sa oled, siis inimesed vastavad, et nad polegi. Nad osalevad usklikes rituaalides kuid ei tunnista end usklikeks. See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed.
Matsuri – pidustus , religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga . Rituaalsed rõivad . kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viimiseks , nn gamitakso:D). Aastaringseid pidustus on palju, aga jaapnlased ei pea seda religiooniks. On seotud kohavaimudega.
Šinsa – pühamu , gamiusuga seotud asutus. (templid on budismis !!)
Rituaalid on pragmaatilised (elukohajärgsed ja endaga seotud). Jaapani usundid pole seotud niivõrd ideedega vaid konkreetsete vajadustega ja praktikatega (see on lihtsustatud variant).
712 a. Jaapani vanim tekst. Kojik.
720 a. Manyoshu .
Jaapani kultuur on läbi elanud kaks suurt katkestust (muutust):
I kokkupuude Hiina kultuuri ja tsivilisatsiooniga . 4-6 saj. Hiina usundite ülevõtmine , integreerimine. Budism muutub enesekultuuri osaks, töötab ka laiemas plaanis jaapani rahva seas.
II 1868. meesi restauratsioon – keisrivõimu taastamine lääne eeskujul. Hakatakse rääkima jaapani religioonist (lähedal kristlusele)
Shinemana nöör – eraldab jumalaid.....
See, kuidas tekstid on meieni jõudnud, kajastab juba hiinastumist.
Isanogi. Isanomi. Surnute riik – yomi (tähendab kollast allikat, idee tulnud hiinast, hiinas on levinud taoism). Sõnamaagia – koto -do (sõnauks). Surnute riik ja elavate riik niimoodi eraldatud. Izumo – värav... loos on palju reaalset, mitte jumalikkust (nt keha kõdunemine). Amatherashu – päikese- ja valgusejumal, valitseb taevavälja (aga inimesel pole sinna asja), seotud silmade pesemisega jne.....
Sellest esimesest puhastusrituaalist on tulnud paljud jaapani jumalad. Surm on siin enmvhm nagu füsioloogiline fakt, millest hoitakse eemale. Hiina mõju pärast hakkab selline vaade muutuma .
Tokoyonokuni – üle võetud taoismist. Põhiliselt tuntud surematute paigaga . Aeg on seal aeglane.:D
Tohutu mitmekesisus. 
Tsüklid päikese tõusu ja loojumise järgi. Samamoodi on surnute riigis.
Selle tsüklilisusega ühendatakse Jaapan ühtseks. (sellega tunnustatakse ka keisri kui päikesejumala absoluutset võimu).
Enamus vanast jaapani usundist on seotud mägede ja orgudega (jumalad elavad mäe peal).
Ritsuryo riik. (täpselt määratletud seadused). Paljud kohalikud jumalad kaotasid oma tähtsuse ja hakati pidama üleriigilisi pidustusi, sellega seoses pidid inimesed palju rohkem reisima, väärtushinnangud viidi ühtsele tasandile. Kui in olid paiksed, siis neil polnud vaja teist süsteemi; pealinnas pidid nad aga leidma uue viisi (kohalik jumal enam ei aidanud). Hakkasid lokkama uued kultuurid, liikumised. Nt roheline tõuk. Koolkonnad .
Inimese teod määravad ära, millised saavad olema ümbersünnid ja millised mitte. Esialgsed jutustajad kasutavad vana usu elemente.
Tervise tagasi andmiste lood.
Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Poliitiline enesekehtestamine.
Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis , mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shintō, mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shintō looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. Mõned on avaldanud kahtlust, kas shintō on üldse usund, sest:
ajaloolised lätted on ebamäärase
puudub eetiliste normide ja doktriinide fikseeritud süsteem
pole ametlikult tunnustatud pühakirja
Arvatakse, et shintōt tuleb käsitleda kui kogumikku välismaiseid uskumusi, traditsioonilist mõttelaadi ja igapäevaseid tavasid. On tunnustatud usund, teoreetilises plaanis subjektilt kogukondlik, jumalate arvukuselt polüteistlik ning jumala ja inimese suhete kohalt theoantropiidne. Shintōt nimetatakse puhtaks või varajaseks shintōks kuni budismi sissetungini. Jaapanlased pidasid end siis kosmose integreeritud elusolendite kogukonna osaks, on 3 dimensiooni :
Varajase shintō perioodil polnud kindlaks määratud avalikku teenistust , kiriklikku organisatsiooni, mida on püütud luua 10. ja 19. sajandil, kuid mis lõppesid ebaõnnestunult.
Regionaalsega paralleelselt eksisteeris kommunaalne kami , igal Ujil oma kami. 3-4 sajandil hakati püstitama neile templeid. Peale kaitsejumalate austati maastiku või loodusega seotud jumalusi, nt mis seoses tuule, mäega vms. Shintō jumalus on säilinud tänani, ta koondnimi on müriaad, kus arvatakse olevat umbes 8 miljonit kamit. Riigivõimu suurenedes tuli esile Amaterasumahajaana budism , samal ajal tulid Jaapanisse uued õpetused – 5. sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik . Konfutsianismil on suur roll shintoistliku eetika kujunemisel – mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shintō templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur – Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Koreast oma laste õpetajateks.
Religioon
Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud.
Levinumad religioonid on shinto , budism ja ristiusk , vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks.
1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat).
Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris. Selles Suures Ise pühamus lab päikesejumalanna Amaterasu Omikami, kellest põlvneb Jaapani keisrisuguvõsa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim. Ise Jingu on ka praegu täpselt samasugune, nagu 2000 aastat tagasi. Kuna ta on ehitatud ainult puidust, siis ehitatakse ta iga 20 aasta tagant vanade jooniste järgi uuesti üles. Ka arvukad kunagi valitsenud keisritele pühendatud pühamud on terve jaapani rahva kultuseobjektid.