Jaapan (1)

JAAPAN
1.Jaapanist
Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa.
Jaapan on saja viimase aasta jooksul suutnud üllatada oma erandliku muutumis- ja arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast: jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav . Kui Jaapan piirid avas, siis oli ta arengutasemelt keskaegne feodaalriik . Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia . Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid.
Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid. Siis nad tekkisid ja meenutasid suuri külasid, mis kujunesid kohaliku valitseja lossi ümber. Kohalikud teenisid lossi huve ja olid seotud põllumajandusega. Üheks esimeseks originaalseks Jaapani linnaks oli Nara (jaapani k. tamm), mis rajati 628. a. ja oli 8. saj. Jaapani pealinn. Jaapani järgmine pealinn oli Heijan (jaapani k. rahu), mis asus praeguse Kyoto kohal. Heijan oli küllaltki suur linn – 9. saj. algul umbes 0,5 miljonit elanikku. Nara ja Heijani kõrval oli Jaapanis suhteliselt vähe linnu. 14. saj. oli linnade arv kasvanud 40-le, 16. saj. Jaapani ühendamise perioodil linnade arv suurenes ja lähenes 300-le. Suure tõuke linnade arengule andsid kaubandus, finantssuhete areng, mis olid seotud Jaapani ühendamise protsessiga. Suur osa linnu koondus 2 regiooni: sisemere äärde ja praeguse tokyo ümbrusesse.
Teatud ajaarvamine oli Jaapanis olemas juba ürgajal, kuid süstemaatilise ajaarvamiseni jõuti seoses riikluse tekkega. Jaapanis on olnud ja on tänaseni 3 ajaarvamise süsteemi: rahvuslik kalender, Hiinast laenatud kalender ja euroopalik Gregoriuse kalender.
Jaapan on arengutasemelt arenenud riikide seas. Seda näitab SKT mis on 33100 USD. Samuti on Jaapanis väga arenenud teenindussektor, mis on koguni 60%, tööstussektor 38% ja põllumajandus kõigest 2%. Haritavat maad on 12%. Sündimus ja suremus on mölemad väikesed, mis näitavad,et Jaapan asub kaasaegses rahvastiku tüübis. Keskmine eluiga naistel on 86 aastat ja meestel 79. Kirjaoskajaid on 99%.
jaapani lipp vapp
2.Üldandmed
Asukoht: Ida-Aasias, saarestik Vaikse ookeani ja Jaapani mere vahel.
Pindala: 377,835 km2
Rannapiir: 29,751 km
Maismaapiir : 0 km
Kliima: Lõunas troopiline ja põhjas jahe
Pinnas: Enamuses mägine
Maismaa ekstreemsused: Madalaim - Hachiro-gata -4m, kõrgeim - Fuji mägi 3,776 m
Looduskatastroofid : Kustunud ja ka aktiivseid vulkaane, ~1500 maavärinat aastas (üldjuhul väiksemad), tsunaamid , orkaanid
Keskkonnaprobleemid: Happevihmad , järvede reostus, kuna Jaapanis on laiahaardeline kala- ja mereandide püük, siis on nende ressursid vähenemas
- Rahvastik -
Rahvaarv: 127,433,494 (juuli 2007)
Keskmine iga: Kokku: 43.5 aastat, mehed: 41.7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007)
Rahvus: Jaapanlased
Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914)
Religioonid : Shintoism ja busidm 84%, teised 16% ( kristlus 0.7%)
Keel: Jaapani
- Valitsus -
Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega
Pealinn: Tokyo
Haldusjaotus : 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu , Gumma, Hiroshima , Hokkaido ,
Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa , Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara,
Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga , Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama,
Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi
- Majandus -
Rahaühik: Yen (JPY)
Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007)
Kurss euroga: 163.73 (17. mai 2007)
Kurss dollariga: 121.29 (17. mai 2007)
- suuremad linnad
2.1. Geograafiline asend
Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest , enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal ) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West , Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel.
3.Looduslikud tingimused
3.1. Pinnamood
Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta . Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.
3.2. Kliima
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed , õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber.
3.4. Maavarad : lubjakivi, väävel, kivisüsi.
Jaapanil on vähe tootmisväärseid varusid. Suured tootmiskulud teevad kivisöe kaevandamise äärmiselt kalliks ning Jaapanist on kujunenud maailma suurim kivisöe importija. Jaapan püüab vähendada kütuseimpordist sõltumist alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmisega ja on praegu maailma nelja tuumaenergia tootja. Selle sektori laiendamise vastu on aga keskkonnakaitsjad.
4.Rahvastik
Jaapan on etniliselt üks kõige ühtsemaid riike. Jaapani elukorraldust iseloomustab eluaegse tööandja olemasolu. Palju Jaapani mehi määratleb end pigem firma kui ameti järgi. Tööandja mõju ulatub alluva seltskonnaelu mõjutamiseni ja isegi partneri valiku ning abielu üle otsustamiseni.
Naiste osa ühiskonnas on tavapärane: majapidamine ja ülitähtis kohustus kontrollida ja korraldada oma laste õpinguid. Tavaliselt käivad naised 26. eluaastani tööl, seejärel paljud abielluvad ja töötavad edasi poole kohaga. Mõni jaapani naine on aga hakanud eelistama iseseisvust ning kestvamat karjääri. Üha enam naisi valib elukutseks meditsiini- ja õigusteaduskonna. 1991 sai Jaapan esimese naissoost parteijuhi- Takako Doi.
Teismeliste mässumeelsus pole Jaapanile omane. Tavaliselt järgivad noored vanemate eluviisi, kuid nii mõnigi on hakanud kehtivais tõekspidamistes kahtlema. Nad ei taha terve elu töötada ühes firmas ega ole meelsasti valmis ohverdama oma nädalalõppe firma huvides.
Sotsiaalsed normid on Jaapani ühiskonna eriti olulised. Kõikide vanemate inimeste ning ühiskonnas ja ametiredelil kõrgemal seisvate isikute austamine on endiselt tugev.
Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.
keeled-jaapani, korea ja hiina keel
tihedus- 322 in. 1 km2 kohta
linnarahvastik 77%
maarahvastik 23%
Usutunnistus
sintoiste budiste 76%
budiste 16%
muid (sh. kristlasi) 8%
Etniline kooseis
jaapanlasi 99%
muid (peamiselt korealasi) 1%
5.Majandus

5.1. Üldnäitajad

Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998):

• SKT (ppp) USD 2903 miljardit
  
• SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast)
  
• SKT elaniku kohta USD 33100
  
• SKT jaotus sektorite lõikes:
  
  • põllumajandus 2%
    
  • tööstus 38%
    
  • teenindus 60%
    

Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus - ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse.

5.2. Põllumajandus ja metsandus

Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture ), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.
Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud.
Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud.
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang.
Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstusliku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas .
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus , seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku . Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi,, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.

5.3. Kalandus

Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas.
5.4. Energeetika
Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt:

• fossiilkütused 61,47%
  
• hüdroenergia 8,34%
  
• aatomienergia 29,83%
  
• muu 0,36%
  

Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi.

5.5. Töötlev tööstus

Jaapani majanduse kasv 20. sajandi teisel poolel põhineb Korea ja Vietnami sõjal. Sõdadega kaasnes vajadus parandada sõjatehnikat ning toota selle varuosi. Sel ajal sai olulise tõuke just töötlev (raske)tööstus. Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest põhineb töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade . elektroonika - ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite ja veerevkoosseisu, laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises.
5.6. Metallitööstus ja masinaehitus
2002. aastal Jaapani toorterase toodang suurenes 4,7 %, jõudes 107,75 mln tonnini. Terase eksport kasvas 19,2 %, 36,32 mln tonnini ja import vähenes 13,6 % 5,26 mln tonnini.
Olles masinaehitusseadmete tootmiselt maailma number üks, on Jaapan oluliselt suurendanud numeerilise kontrolli masinaehitusseadmete tootmise osakaalu , mis töötavad arvutimälusse salvestatud juhendite kohaselt. Perspektiivikaks peab Jaapan robotite tootmist ja nende rakendamist koduses majapidamises (ennustuse kohaselt 30% 2010. a valmistatud robotitest), meditsiinis ja hoolekandes. 2002. aastal tootis Jaapan 62 335 robotit koguväärtusega 391 mlrd jeeni .
5.7. Toiduainetetööstus
Toiduainetööstuses on oluline osakaal väikeettevõtetel: kuni üheksa töötajaga ettevõtted moodustasid 44 % antud tööstusharu ettevõtetest. Rahalises väljenduses on suurimad tootmisharud toiduainetetööstuses: mittealkohoolsed joogid (2248 mlrd jeeni) piimatooted ( 2247 mlrd) ja õlu (2227 mlrd). Kiiresti kasvas õlle tootmine, mida otsustati 2003. mais täiendavalt aktsiisiga maksustada.
5.8. Tekstiilitööstus
Kiire majanduskasvu aastatel kaotas tekstiilitööstus kiiresti oma osakaalu Jaapani majanduses: Kui 1960. a andis tekstiilitööstus 12 % tööstustoodangust ja 30 % ekspordist, siis praeguseks on selles osakaal mõlemas vallas taandunud 2 %le. Suur osa tootmisest on kolinud Ida- ja Kagu-Aasia odavamatesse riikidesse.
5.9. Keemiatööstus
Jaapan tootis 2002. a etüeleeni 7,15 mln tonni, 2,8 % vähem kui aasta varem. Plastikamaterjalide väljalase oli 4,58 mln tonni ja sünteetilist kummi toodeti 1,52 mln tonni. Suurim keemiatööstusettevõte on Takeda Chemical Industries (Jaapani 6. firma; 271 mlrd jeeni).
5.10. Nafta- ja gaasitööstus
Pärast 1973. a šokki üritati vähendada sõltuvust Lähis-Ida naftast: 1987. aastaks vähenes naftaimport Lähis-Idast 67,9 %-ni võrreldes varasema 77,5 %-ga, seejärel hakkas aga osakaal taas tõusma. Jaapan saab 22,9 % oma naftast Araabia Ühendemiraatidest, 22,4 % Saudi Araabiast ja 13,8 % Iraanist. Jaapan on nafta 4,7 mln barreli suuruse ööpäevase rafineerimisvõimsusega USA ja Venemaa järel kolmandal kohal maailmas. Mugavuse ja ökoloogilise puhtuse pärast on kiiresti populaarsust kogumas vedelgaasi tarbimine: maagaasi import Jaapanisse on kasvanud 16 mln tonnilt 1980. a 55 mln tonnile 2002. a.
5.11. Ehitus
Planeeritud investeeringud ehitusse 2003. a rahandusaastaks ulatusid 10,8 %-ni SKT-st, mis on madalaim tase alates 1980. aastast. Riigihangete osakaal on 42,3 % ehitusinvesteeringutest, mis paneb ehitusfirmad suuresti sõltuma avalikust sektorist. Planeeritav summa on 53 990 mlrd jeeni (1990. 81 440 mlrd), sellest avaliku sektori osakaal 22 860 mlrd jeeni. 2002. rahandusaastal läks pankrotti 5752 ehitusettevõtet, mis tähendas kolmandat järjestikust aastat, kus pankrottide arv ületas 5700 piiri. Ehitussektoris oli 2002. a töötajaid 6,18 mln (1997. a 6,85 mln).
6.Jaapani väliskaubandus
Tagasihoidlike loodusressursside ja ebapiisava toiduainete tootmise tõttu sõltub Jaapan suuresti väliskaubandusest. (Jaapan impordib ligikaudu poole vajaminevatest toiduainetest. Ainsaks erandiks on riis , mille osas suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu viimase nelja aasta jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD ( kaubandusbilanss : +40 mld USD).
Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed , sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist.
Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga.
6.1. Jaapani suurimad ekspordipartnerid (2004):
Riik/Haldusala
Käive (mlrd/JPY)
Osakaal koguekspordist (%)
1.Usa
13,731
22,7
2.Hiina RV
7,994
13,1
3.Lõuna-Korea
4,785
7,8
4.Taivan
4,542
7,4
5. Hong Kong
3,831
6,3
6.2. Jaapani suurimad impordipartnerid (2004):
Riik/Haldusala
Käive (mlrd/JPY)
Osakaal koguekspordist (%)
1.Hiina RV
10,199
20,7
2.USA
6,763
14
3.Lõuna-Korea
2,383
4,9
4. Austraalia
2,103
4,3
5. Indoneesia
2,022
4,1
7. EESTI MAJANDUS- JA KAUBANDUSSUHTED
JAAPANIGA
Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on seni tagasihoidlikud, kuid arenevad stabiilselt . Seni lepinguline baas Jaapani ja Eesti majandussuhete reguleerimiseks puudub.
Eesti ja Jaapani vahel on toimunud mitmeid kõrgetasemelisi poliitikute, majandusametnike ja ärimeeste visiite. Näiteks kolm korda on Eestit külastanud Jaapani majandusorganisatsioonide liidu Keidanreni kõrgetasemeline delegatsioon (viimati märtsis 2004). 2005. a käisid Eestis Jaapani suurima reisifirma JTB, Jaapani Välisinvesteeringute Instituudi , linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja energeetikute delegatsioonid.
Üsna tihedad on olnud Eesti suhted Jaapani finantsinstitutsioonidega.  Valitsuse poolt on võetud või garanteeritud mitmed laene . Huvi Eesti vastu on üles näidanud Nomura korporatsioon , mille Londonis asuva peakontori kaudu on kaks korda võlakirju emiteerinud Tallinna linn (viimati 1998. a kevadel).
Võimalikeks koostöövaldkondadeks on ka logistika , info- ja biotehnoloogia . Näiteks on Soome ja Jaapani vahelise koostöö prioriteetideks just infotehnoloogia , biotehnoloogia ja energeetika, aga ka vanurite hooldekeskus. Soome Tehnoloogia Agentuur TEKES on Jaapanis tegutsenud 30 aastat- see koostöö on hakanud vilja kandma.
7.1. Kaubavahetus
Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18. maailmas. Selgelt domineerib import. 2005. a oli kahe maa kaubavahetusmaht 2672 mln krooni: import oli 2391 mln ja eksport 281 mln krooni. Eesti juhtivateks ekspordiartikliteks Jaapanisse on olnud puit- ja puittooted, s.h. puitmajad . Eesti eksport Jaapanisse oli 2001. aastal tavatult kõrge (572 miljonit kr), mis oli tingitud Elcoteqi mobiiltelefoniosade müügist (81,2 % koguekspordist), 2002. a eksport kaubaartiklite lõikes ühtlustus. Eesti impordimahud Jaapanist on olnud käesoleva kümnendi esimestel aastatel stabiilsed, jäädes kolme ja nelja miljardi krooni vahele. Paaril viimasel aastal on näitajad langenud, mis on tingitud erinevast statistilisest meetodist pärast Euroopa Liiduga ühinemist. 2005. a moodustasid 92 % (2104 mln krooni) impordist masinad, mehaanilised- ja elektriseadmed .
Jaapani firmad on teinud koostööd Silmetiga, et mitmekesistada haruldaste muldmetallide impordigeograafiat, kuna eelmise sajandi lõpul tuli 90 % Jaapanisse imporditavatest haruldastest muldmetallidest Hiinast.
Jaapanis on turu leidnud ka käsitöötooted: jaapanlastele meeldib Eesti käsitöötoodete disain ja muster. Müügikanalina on kasutatakse internetti. Kaupade transpordiks Jaapanisse kasutatakse peamiselt merekonteinereid – Tallinnast Tokiosse jõudmine võtab aega 30-40 päeva.
Eesti toodete eksporti Jaapani turule soodustavad väliskaubandusorganisatsiooni JETRO pakutud võimalused nagu näites tasuta büroopind kuueks kuuks, seminarid Jaapanis, äripartnerite leidmine jne. Neid võimalusi on Eesti ärimeeste poolt juba ka mitmeid kordi kasutatud.
7.2. Eesti kaubavahetus Jaapaniga aastatel 1995 – 2005(miljonites kroonides )
aasta
eksport
import
bilanss
1995
101,3
504,1
- 402,8
1996
149,2
677,5
- 528,3
1997
111,2
1 783,8
- 1 672,6
1998
100,1
2 965,4
- 2 865,3
1999
96,6
2 709,9
- 2 613,3
2000
102,4
4 371,1
- 4 268,7
2001
571,6 3
3 340,7
- 2 769,1
2002
199,5
3 000,0
- 2 800,5
2003
227,6
3 502,3
- 3 274,7
2004
215,7
1 439,9
- 1 224,2
2005
281,1
2 391,2
- 2 110,1
7.3. Investeeringud
Jaapani investeeringud Eestisse on äärmiselt tagasihoidlikud ja nende maht ei ole viimastel aastatel muutunud. Seda on põhjendatud majandusraskustega kodumaal, kuid teatavasti on jaapanlased väga ettevaatlikud ja konservatiivsed uute turgude suhtes. Näiteks jõuab Kesk- ja Ida-Euroopasse 0,1 % Jaapani välisinvesteeringutest. Jaapani firmade jaoks on usalduse tekkimisel olulised ka isiklikud suhted. Samuti jääb Eesti kaugeks, maavaradevaeseks ja paraku veel vähetuntuks meelitamaks siia Jaapani suurinvestoreid, kes on eelkõige huvitatud valitsuse poolt garanteeritud projektidest, näiteks infrastruktuuri arendamisel.
2004. a. seisuga moodustasid Jaapani otseinvesteeringud Eestisse 28,97 miljonit krooni (s.o. alla 0,1% koguinvesteeringutest). Jaapani otseinvesteeringute positsioon on võrreldes eelmiste aastatega küll oluliselt vähenenud (2002. a. oli 42,46 miljonit krooni; 2001. a. I poolaasta seisuga 45,6 miljonit krooni), kuid 2004. aasta on näidanud teatavat tõusutrendi, arvestades, et 2003. a. olid Jaapani otseinvesteeringud Eestisse vaid 12,5 miljonit krooni.
Eesti investeeringuid Jaapanisse ei ole registreeritud.