Jaapan (0)

JAAPAN
Referaat
Klass: 11B
2011
Üldandmed
Jaapan on 377 944 km2 suurune Aasia mandrist itta jääv riik Kaug-Idas. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Seal elab 127 960 000 inimest, kellest umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos.
Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen .
Geograafiline asend
Joonis 1. Jaapani kaart
Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa.
Jaapan on pikliku kujuga ning koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed.
Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit.
Looduslikud tingimused
Pinnamood
Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.
Maavaradest leidub lubjakivi, väävlit, kivisüsi, vasemaaki , boksiiti, rauamaaki, nikkelit, fosfaati, plaatinat, tina, uraani.
Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000  maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami .
Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide läheduses elavaid inimesi pursete ajal sealt lahkuma .
Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. 48% metsast on istutatud mets. Jaapani metsad paistavad silma suure. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad  bambus , seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Kliima
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning  Siberist  ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber.
Veevarud
Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon . Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid. Saareriigis on palju väga ilusaid järvi.
Arengutase
Jaapan on kõrgelt arenenud tööstusriik.
Riigi sisemajanduse kogutoodang on 4366 miljardit USA dollarit, elaniku kohta aga 38 341 USA dollarit.
Jaapan on tööstuslikult väga võimekas ning seal on palju tehnoloogiliselt edasiarenenud suuri tootjaid mootorsõidukite, elektroonika , laeva, terase ja tekstiilitööstuse ning muudest valdkondadest. Ning Jaapanis oli 2010 aastal töötuse määr umbes 5 protsenti samas kui Eestis oli 17 protsenti.
Jaapan on juhtiv riik teadusuuringutes, eriti tehnoloogia , masinate ja biomeditsiini uuringutes.
Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25(2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.sajandi lõpus. 2010. aasta septembris oli Jaapanis üle saja- aastaste inimeste arv 44 449.
Jaapanisse on umbes 15 000 sisserändajat aastas.
Jaapan kannatab kõrge enesetapu määra all. 2009. aastal enesetappude arv ületas kaheteistkümnendat aastat järjest 30 000 piiri. Enesetapp on Jaapanis peamine põhjus miks alla 30 aastased inimesed surevad.
Majandusorganisatsioonid
Jaapan kuulub sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu:

• WTO (Worlds Trade Organization)
  
• APEC ( Asia -Pacific Economic Cooperation)
  
• IMF (International Monetary Fund)
  
• IEA (International Energy Agency )
  
• IAEA (International Atomic Energy Agency)
  
• NEA ( Nuclear Energy Agency)
  
• WANO (World Association of Nuclear Operators)
  
• WNA (World Nuclear Association)
  
• IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change)
  
• APP (Asia-Pacific Partnership on Clean Development & Climate)
  
• ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon )
  

Tuntumad rahvusvahelised firmad

• Hitachi
  
• Toshiba
  
• Mitsubishi
  
• Matsushita
  
• Sony
  
• Nintendo
  
• Electric
  
• Honda
  
• Suzuki
  
• Subaru
  
• Nissan
  
• Toyota
  
• Mazda
  
• Canon
  
• Fujitsu
  
• Isuzu
  
• Canon
  
• Nikon
  
• Yamaha
  
• Sharp
  
• Seiko
  

Rahvastik
Jaapan on suurriik kus elab 127 960 000 inimest. Jaapanlaste keskmine eluiga on 82, mis on üks kõrgemaid maailmas. Meeste keskmine eluiga on 78aastat ja naistel 85. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.sajandi lõpus. 2010. aasta septembris oli Jaapanis üle saja-aastaste inimeste arv 44 449.
Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvas jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Peamisel Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased.
Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnades. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar. Keskmine rahvastiku tihedus on 337 in/km2
Jaapani naaberriigi Lõuna-Korea rahvastiku tihedus on 505,4 in/km2, Hiinal 139,6 in/km2 ja Venemaal ainult 8,5 in/km2.
Joonis 2. Jaapani rahvastik 1870-2100aastatel
Praegustel aastatel on Jaapani rahvastiku arv üks kõrgemaid alates 1875aastast. Kuid rahvastik hakkab juba vaikselt langema ning arvatakse, et 2095aastaks on Jaapani rahvastik 70 miljonit, praegu on aga natukene alla 130 miljoni.
Joonis 3. Registreeritud korealaste arv Jaapanis
1940ndatel aastatel oli korealaste arv Jaapanis kõige suurem 2 000 000, nüüdseks on nende arv tunduvalt vähenenud, 600 000ni.
Joonis 4. Jaapani rahvastikupüramiid soolise- vanuselise koosseisu kohta.
Joonis 5. Jaapani rahvastiku struktuur soolise-vanuselise koosseisu kohta.
Joonis 6. Jaapani rahvuse ennustus 1995-2050aastal
Lapsed moodustavad Jaapani rahvastikust natukene üle 13%, tööealised ligikaudu 64% ning vanemaealised inimesed 23%.
Joonis 7. Sündimuse ja suremuse näitajad Jaapanis.
1000 elaniku kohta sünnib Jaapanis 7.31 last ning sureb 10.09 inimest.
Väikelapsi sureb 2.78 1000 sünni kohta. Samas meessoost väikelapsi sureb 2.98 ning naissoost 2.58 last 1000 sünni kohta.
Sündimus on viimastel aastatel vähenenud umbes 23%. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on enamvähem võrdne.
Jaapani riigi rahvastik on rahvastiku vananemise etapis .
Linnad
Joonis 8.
Jaapani suuremad linnad
Koht Linn ( omavalitsus ) Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²)
1. Tōkyō 8 391 000 616,65 13 500
2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246
3. Ōsaka 2 636 200 222,11 11 869
4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818
5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668
6. Kōbe 1 529 900 552,72 2768
7. Kyōto 1 472 800 827,90 1779
8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165
9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352
10. Saitama 1 184 300 217,49 5445
11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281
12. Sendai 1 027 900 788,09 1304
13. Kitakyūshū 989 600 487,66 2029
14. Chiba 931 500 272,08 3424
15. Sakai 833 000 149,99 5553
Enamus suure rahvaarvuga linnad asuvad Vaikse ookeani ääres. Linnade paiknemist mõjutavad kaubateed. Samuti ka riigi pinnamood, mis on väga mägine.
Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.
Peaaegu 100 miljonit inimest ehk 78% kogu rahvastikust(127 miljonit) elab linnades.
Energiamajandus
Jaapanil endal ei ole eriti fossiilse energia allikaid välja arvatud kivisüsi. Nad impordivad suurtes kogustes toornaftat, maagaasi, uraani, rauamaaki, vaske, boksiiti ja alumiiniumi. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%.
Jaapanis kasutatakse ka päikeseenergiat.
Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades.
Jaapanis on 18 tuumajaamas 54 tuumareaktorit, mille koguvõimus on 47 000 MW, mis moodustab 29% Jaapani elektrienergiatoodangust (2010). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi.
Jaapanis toodetakse elektrienergiat ühe inimese kohta 8,071.68 kWh (2004), mis näitab et riigi arengutase on kõrge.
Soovitaksin riigi energiamajanduse tõhustamiseks neil enda energia tootmist viia paremale tasemele .
Jaapan võiks alternatiivsetest energialiikidest võtta kasutusele näiteks tuuleenergia , kuid selle kasutuselevõttu võib takistada vähene tuule olemasolu.
Joonis 9. Tuumaenergia tehased Jaapanis
Joonis 10. Jaapani tehased.
Põllumajandus
Jaapan on üks suuremaid  põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks, kuna suurem osa maast on väga mägine ning metsane. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on  doteeritud  läbi riikliku agentuuri JA ( Japan Agriculture ), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.
Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus – aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes.
Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali – tarbijaid ei olnud sellest teavitatud.
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Jaapan impordib samuti liha.
Valdav osa maismaast – 68% – on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik , siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest, on 48% metsast istutatud. Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas .
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega – Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi(parasvöötme ja lähistroopilise). Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku . Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.
Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust jätkub aastaringi, pigem on seda liiga palju. Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele.
Jaapanlased kasutavad ohtralt traktoreid ning istutavad intensiivselt põllusaadusi, mis võib lõpuks viia põllumuldade kurnamiseni, mullad muutuvad vähem viljakamaks ning kokkuvõttes võib tekkida kõrbestumine.
Joonis 11. Jaapani põllumajandus
Metsamajandus
Valdav osa maismaast – 68% – on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest, seetõttu on 48% metsast istutatud. Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas.
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega – Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi(parasvöötme ja lähistroopilise). Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kuna Jaapanil endal on puidu järgi nõudlus väga suur, siis ta ei saa metsamaterjale ega puidutooteid eksportida.
Jaapanis on arenenud metsakompleks .
Peamised probleemid ongi loodusliku metsa vähesus ning istutatud ja ühekülgse metsa rohkus .
Tööstus
Jaapan ekspordib suurema osa tööstuslikke tooraineid, kuid endal leidub tal rauamaaki. Riigi peamised tööstusharud on autotööstus, elektroonika, metallitööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus, keemiatööstus.
Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest põhineb töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade . elektroonika- ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite ja veerev koosseisu, laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises.
Jaapan on masinaehitusseadmete tootmiselt maailma eesotsas. Mootorsõidukite tööstus on üks kõige edukamaid tööstuseid Jaapanis. Jaapan on koduks kuuele sõidukitööstusele maailma 10st parimast. Alates 2004. aastast on üle poole Jaapani autodest toodetud väljaspool Jaapanit.
Jaapan on robotitööstuse liider, omades rohkem kui pooli maailmas töötavaid tööstusroboteid.
Jaapan on maailma juhtiv teadusuuringute, tehnoloogia, tootmisseadmete ja meditsiiniliste uuringute riik. Teadusesse investeerib Jaapan aastas 130 miljardit USD.
Joonis 12. Jaapani tööstusettevõtted
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad suuremate linnade läheduses, kuna nii on odavam sest turg on lähedamal.
Jaapan ekspordib põhiliselt transpordi seadmeid, mootorsõidukeid, elektroonikat ja kemikaale. Põhilised impordiartiklid on fossiilkütused, toiduained (eriti liha), kemikaalid , tekstiil ja toorained tööstuste jaoks.
Transport
Jaapanis on transport väga kõrgelt arenenud. Seal on 1.2 miljonit kilomeetrit sillutatud teed.
Transpordi infrastruktuuri arengut soodustab meri, mis võimaldab laevaliiklust, ning kuna saar pole väga suur siis võimaldab see katta suurema osa riigist teedevõrguga. Aga kuna Jaapan on väga mägine, siis raskendab see sillutatud teede rajamist igale poole.
Riigi sisevedudes on olulised autotransport ja raudteetransport , kuna riik pole nii suur, et vajaks lennutransporti ning seal on väga suur teedevõrgustik. Rahvusvahelistes vedudes on lennu- ja meretransport kõige olulisemad, kuna tegu on saareriigiga.
Autotransport
Jaapanil on umbes 1 203 600 km maanteid, mis koosnevad 1 012 000 km-st linnade ja külade teedest , 129 000 km-st prefektuuri teedest, 55 000 km-st üldisest riiklikust maanteest ja 7600 km-st riiklikust kiirteest. Riigi põhjaosas on kõige hõredam ning saare lõunapool on tihedam, kuna seal asub rohkem suurlinnu.
Raudteetransport
Esimene raudtee ehitati Jaapanis Tokyo ja Yokohama vahele 1872aastal. Jaapanil on praegu kõige arenenum raudteevõrgustik maailmas.
Jaapanis on raudteed peamised reisijateveo vahendid, eriti massidele ning kiireks liikumiseks suuremate linnade vahel. Jaapani rongid on kuulsad oma õigeaegse kohalolekuga.
Kogu raudteedepikkus 23 670,7 km millest umbes pool on elektrifitseeritud teid.
Fukuoka, Kobe , Kyoto, Nagoya, Osaka , Sapporo, Sendai, Tokyo ja Yokohama omavad metroosüsteeme.
Shinkansenid on väga suure kiirusega rongid Jaapanis. Kõige kiirem Shinkanseni rong tegutseb maksimum kiirusel 300km/h. Nad on väga täpsed rongid.
Jaapanil pole ühegi teise riigiga raudteeühendust kuna ta on saareriik.
Siseveetransport
Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid.
Meretransport
Jaapanis on 1770km veeteid. Riigil on 662 laeva. Praamiliiklus ühendab mitmeid saari .
Sõiduplaani järgi rahvusvahelised reisijate veod toimuvad Hiina, Taiwani, Lõuna-Koreasse ja Venemaale. Samuti toimuvad meretranspordi abil ka muud rahvusvahelised veod(toorme, kauba jne).
Joonis 13. Jaapani peamised lennujaamad ja sadamad.
Joonis 14. Shinkansen
Õhutransport
Jaapanil on 97 lennujaama. Jaapanil on väikene tähtsus riigisisestes lendudes, kuid rahvusvahelised lennud on palju olulisemad. Peamised veod toimuvad siiski meretranspordiga, kuid reisijateveod toimuvad suures osas õhutranspordiga.
Eestist on võimalik Jaapanisse jõuda kõige kiiremini(umbes 20h-ga, mitme lennuga) õhutranspordi kaudu. Teine võimalus oleks minna autotranspordiga kuni Hiinani näiteks ja sealt meretranspordiga Jaapanisse. Selleks kuluks muidugi hulga rohkem aega.
Turism
Jaapan on väga tuntud turismimaa , näiteks 2008aastal käis seal 8.3 miljonit turisti, mis on natukene rohkem kui näiteks Singapuris. Jaapanis on omapärane kultuur mis tõmbab turiste ligi. Samuti on seal ilus loodus mida turistidele meeldiks vaadata. Ja turismi arengut soodustab sealne transpordivõrgustik tänu millele on lihtne ja võimalik kiirelt saada mingist punktist teise.
Eesti turismifirmad pakuvad Jaapanisse reise, kuid enamasti ikka Tokyosse.
Turism moodustab Jaapani sisemajanduse kogutoodangust umbes 2%.

Osaka Akvaarium Kaiyukan

Osaka Akvaarium Kaiyukan on muljetavaldav akvaarium, mis on üks parimaid maailmas, Osaka lähedal Osaka lahes. Osaka Akvaarium Kaiyukan on ainulaadne, sest külastajaid saab eksportida liftiga kaheksanda korruse tunnelis ja nad aeglaselt viia eri nurkadesse veealusesse maailma. Seal on kokku 16 akvaariumi. Suurimasse paaki mahub 5400 m3 vett. Osaka Akvaarium Kaiyukan jaguneb mitmeks osaks, nagu Antarktika , Vaikne ookean, rannikul Ecuador ja Panama. Suurim vaatamisväärsus on kaheksa meetrit kõrge Vaalhai .

Joonis 15. Osaka Akvaarium Kaiyukan

Mount Shiran

Mount Shiran on aktiivne vulkaan Jaapanis, mis on populaarne turismiobjekt. Asub Honshu saarel Gunma prefektuuris, iidses spa linnas Kusatsus. Selle kõrgus merepinnast on 2160m. Viimati purskas ta 1982 aastal.

Joonis 16. Mount Shiron

Matsumoto loss

Matsumoto loss on kuulsamaid losse Jaapanis. Koos Kumamoto ja Himeji lossiga on nad nn klastrite kolm kuulsat lossi. Ta asub Nagano prefektuuris Matsumoto linnas. See oli ehitatud 16.sajandil kivist ja puidust ning ümbritsetud vallikraaviga. Tänapäeval Jaapani rahvuskultuuri monument .

Joonis 17. Matsumoto loss

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan

http://en.wikipedia.org/wiki/Japan
http://www.japanfs.org/en/pages/008022.html
http://www.blacktokyo.com/?p=5041
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Population_of_Koreans_in_Japan.gif
http://tokyodigital.wordpress.com/2010/08/08/the-data-behind-japas-aging-population/
http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Japan
http://www.csa.com/discoveryguides/robots/review2.php
http://www.indexmundi.com/japan/birth_rate.html
http://www.indexmundi.com/japan/death_rate.html
http://www.citymayors.com/gratis/japanese_cities.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Japan
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/pollumajandus.ht m
http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Jaapan
http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Japan
http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Japan
http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%8Dya_j%C3%A4rv