RUMEENIA JA UNGARI RIIGI ASEND RUMEENIA UNGARI PEALINN BUKAREST BUDAPEST PINDALA 238 391 km2 93 030 km2 PIIRNEVUS Musta mere Merepiirita, Kesk- läänerannikul, Euroopas Doonau lõunapiiriks Doonau jõgi, keskjooksul. piirneb idaosa ümbritsevad kirdest Ukraina, põhjast Karpaadid. Piirneb Slovakkia, loodest põhjast Ukrainaga, Austria, läänest kirdest Moldovaga, Sloveenia, edelast lõunast Bulgaariaga, Horvaatia, läänest edelast Serbia ja Rumeeni ning lõunast Montenegroga, loodest Serbiaga. Ungariga. NAABRID Moldova, Ukraina, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Bulgaaria Ukraina, Rumeenia, ...
Meretransport Jõetransport Raudteetransport Maanteetransport 21. Millised Eesti maavarad sobivad kasutamiseks tervishoiuasutustes? Ravimuda, mineraalvesi Kus ja milleks neid kasutatakse? Liigeseraviks, seedehäireteraviks, sanatooriumites. 22. Iseloomusta Eesti puhkemajandust. Veondus bussifirmad, taksod Majutus turismitalud, hotellid, hostelid, puhkemajad Toitlustamine restoranid, kohvikud, sööklad Kultuur muuseumid, üritused, vaatamisväärsused 23. Nimeta tootmisharud, mille toodangust läheb üle 60% välisturule. Turbatööstus; raadio, televisiooni ja sideseadmete tootmine; puidu töötlemine; mööblitööstus; tselluloosi ja paberitööstus; testiilitööstus; õmblustööstus; kalatööstus. 24. Millised on peamised erinevused nõukogudeaegse ja praeguse Eesti väliskaubanduse geograafias? a) eksport 1987 NSVL Vabariigid, 2003 EL liikmesriigid b) import 1987 NSVL Vabariigid, 2003 EL liikmesriigid + Hiina, Jaapan, Venemaa, Ukraina 25
Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta väga reostunud 40% joogiveest ei vasta nõuetele. Teisteks looduslikeks varadeks on metsad, turvas, väikeses koguses naftat ja graniiti, dolomiitsusega lubjakivi, mergel, liiv, kruus ja
Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maailmaturul. Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, poliitiline süsteem. Looduslikud tegurid: kliima, loodusvarad. Inimtegurid: rahakapital, inimkapital. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nim. tööjõuks. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(õppurid, haiged, invaliidid, pensionärid). Ettevõtete paigutuste iseärasuse põhjal jaotatakse tootmisharud: materjalimahukaks (põlevkivist elektrienergiat), energiamahukaks(hüdroenergia) tööjõumahukaks(masina- toidutööstus) Kartogramm on mingi nähtuse või leviku iseloomustus geograafilisel kaardil. Kartodiagramm on arvjoonis, mida kujutatakse joon-, tulp- ja ringdiagrammina. Loodusgeograafilise asendi(muutumatu, aeglaselt muutuv)puhul räägime Eesti asendist loodusvööndi, kliimavöötme, pinnavormide ja vetevõrgu suhtes.
* Tööjõud Tööealised inimesed 15-74a. Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei tööta pensionärid, õpilased, invaliidid, ülalpeetavad ja eluheidilikud. Tööjõu omadused sõltuvad üldiselt haridustasemest ja kutseoskustest. Soov ümberõppeks. 4.) Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Ja paiknemise alusel ettevõtete liigitus. Mõjutavad tegurid: Pinnamood, teedevõrk, loodusvarad ja veekogud. Paigutuse alusel jaotatakse tootmisharud: 1) Materjalimahukad Mäetööstus, kütuste toorained, elektritootmine, metsatöötlemine. Paikenevad tooraine piirkonnas. 2) Energiamahukad harud Keemiatööstus, metallurgia. Paiknevad odava elektri tootmise piirkonnas. 3) Tööjõu mahukad harud Kergetööstus. Paiknevad linnades. 4) Tarbijale orienteeruvad Piima- ,saiatööstus. Olmeteenused. Paiknevad tihedamini asustatud piirkondades. 5.) Eesti majandusgeograafilise asendi +/- +
Kõige rohkem on põllumajandus arenenud Viljandi-, Järva-, Tartu- ja Jõgevamaal. Eestis on kasutusel 965 907 hektarit põllumajandusmaad 2013.aasta seisuga. Põllukultuuride kasvupind sellest 609 395 hektarit. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, 1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina ...
Koloonia ehk asumaa Asumaa- koloonia on mingi territoorium, mida valitseb temast majanduslikult enam arenenud riik, kasutades ära asumaa loodusvarasid. Juhtriigid: (6 euroopast) 1. Inglismaa 2. Saksamaa 3. Prantsusmaa 4. Itaalia 5. Austria-Ungari 6. Venemaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Jaapan Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. Uued jooned majanduse arengus: 1. Tekkisid uued tootmisharud, kõige tähtsamaks muutus elektrienergia ja nafta tootmine. Palju ehitati raudteid. Uute tööstusharudena tekkisid: · Keemiatööstus · Autotööstus · Lennukitööstus · Elektrotehnika tööstus 2. Tekkisid suurettevõtted ja nende ühendused- monopolid, mis haarasid enda alla tihtipeale terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 3. Algab kapitali väljavedu arenenud maadest mahajäänumatesse 4
1. PRGOGNOSTIKA MEETODID a) Faktijärgsed meetodid x Statistilised meetodid o Prognoositav näitaja aegrea alusel: ekstrapolatsioon; paindlikud funktsioonid; autoregressiivsed mudelid; eksponenttasandamine; splain meetod; harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel; faktoranalüüsi mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed c) Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteem (puu) meetod, stsenaariumide, süsteemanalüüs, siht (kompleks) programm-meetod. 2. DETERMINEERITUD LIHTANALÜÜSI MEETODID Otsevõrdlused Teatud näitaja või tema tegurite, samuti ka nende dünaamika kasvuprotsentide võrdlemine, mida väljendab vastavate näitajate erinevuse koefitsient: K=yi/yj, kus yi on vastava näita...
suurlinnadesse, infoühiskonnas on aga loodud eeldused vasupidiseks protsessiks. Seejuures on tähtis, et infoühiskond lubab kaugtööd ja paindlikku tööaega. Infoühiskonad iseloomustab innovatsiooni ja loomemajandse tugevnev positsioon. Loomemajandus hõlmab arhidektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, meelelahtust, kirjastamist, reklaami jms. Infoühiskonna tunnuseks on kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Ühiskond: Globaalne küla.. Poliitika_ õigusriik, demokraatia süvenemine, kodanikuühiskonna kujunemine. Ettevõttes saab kasu globaliseerumisest: kasutada vastuvõtva välisriigi odavamat tööjõudu ja madalamaid makse või maksusoodustusi, kasutada välisriigi odavamaid ja sageli rikkalikumaid loodusvarasid, leida toodangule või teenustele uusi
6) finantssfääri rahvusvahelistumine. Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia, hiljem geenitehnoloogia jne arenesid nn kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks osadeks, tootel/kaubal ei ole enam päritolumaad. Tootmisprotsessi peamised osad: uurimis- ja arendustegevus
Rikaste riikide naabruses. Kultuuriline globaliseerumine: Kõik üle maailma kuulavad ühte muusikat või vaadatakse samu filme. Keskonna-alane globaliseerumine: Reostus liigub väga kiiresti edasi üle maailma. Teadusalane globaliseerumine: Finantsalane globaliseerumine: Pangandusriim hakkas pihta Ameerika ja kuna seal hoiti näiteks rootsi raha siis mõjutab see mingil moel ka meid. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. 1)Tööjõud paljud tööjõudu vajavad tootmisharud on näiteks tekstiili-, rõiva-, jalatsi- ja elektroonikatööstus. Omavahel on seotud mitmed näitajad nagu tööjõuhind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet, seda eelkõige kõrgtehnoloogia ettevõtetele. Sellised ettevõttes tekivad ülikoolilinnadesse või teadusparkidesse. 2)Materjalid toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Rohke tooraine vajadus ei
- maksude maksmine, ettevõtluse toetamine USA välispoliitika: - Reagani välispoliitika: tähesõdade programm Jaapani majandustõusu alused: - piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. - Eelisarendati elektroonika, optika ja muude täppisseadmete ja aparaatide tootmist. - Sõjaaegne sõjavarustuse tarnimine. - Neil puudusid sõjalised kulutused - Jaapani majandusime : Lääne poolt: kõrgtehnoloogia, teadmistel põhinevad tootmisharud. Ida poolt: vanemate austamine jne. Saksamaa: - Jaotati üheks tsooniks - Marshalli plaan aitas ja Läänepiir arenes - 60-datel oli tööjõudu puudu, selle vähendamiseks toodi inimesi välismaalt sisse (Itaallased, Kreeklased, Portugallased). 70-datel oli kõikjal majanduskriis. Saksamaa välispoliitika: - Hallesteini doktriin Lääne-Saksamaa olulisim doktriin pärast 1955. aastat. Selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riigi ning Saksa rahva esindaja.
· Lämmastikgaas · Süsihappegaas · Autoõnnetused · Autode alla jäänud · Inimeste · Linnud 3 · Loomad Kõrgtehnoloogiline tootmine Tootmine, kus on kasutatud uusimaid tehnoloogiaid · 20. saj II pool · Arenes sõjandusega seotud harudes · Areneb, kasvab ja muutub kiiresti · Kõrgtehnoloogilised tootmisharud · Relvastus · Relvad · Laskemoon · Kosmosetehnika · Satelliidid · Süstikud · Tuumatehnika · Tuumareaktorid · Tuumareaktorite osad · Lennundusseadmed · Lennuk · Helikopter · Ravimitööstus ja biomeditsiin · Vaktsiinid · Ravimid · Mikroelektroonika
inimesteks ja töötuteks ehk töökohata inimesteks. Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus. Selleks, et hinnata inimkapitali ehk tööjõudu kui majanduse arengutegurit, tuleb koguda infot rahvastiku tööhõive ja vanuselise koosseisu kohta. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid ja majanduskaardid Majandusharude ja üksikute ettevõtete paigutust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid. Ettevõtete paigutuse iseärasuste põhjal jaotatakse tootmisharud materjalimahukaks, energiamahukaks ja tööjõumahukaks nin oma paiknemises tarbijale orienteeritud haruks. Majanduskaardid on olemuselt temaatilised kaardid. Kartogrammi kasutatakse peamiselt info edastamiseks piiritletud maaüksuste kaupa. Kartodiagramm on kaardi taustale paigutatud arvjoonis. Eesti majandusgeograafiline asend Mistahes riigi majandus sõltub tavaliselt erinevatest teguritest. Tegurid jaotatakse kahte rühma:
· põlevkivituhk Täiskasvanud inimene võib päevas omastada Cd 40-50 mg, lapsed 10-40 mg. Prügila nõrgvee imbumisel põhjavette kujutab Cd potensiaalset terviseriski. 2.2. Elavhõbe Allikad: · patareid · akud · galvaanika · pestitsiidide jäägid. Elavhõbe on toiduahelates väga hästi akumuleeruv. 4 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1. Kütmine Peamised õhusaastajad Eestis on sellised tootmisharud nagu energeetika, ehitusmaterjalide töösutus ja põlevkivikeemia. Kohalike saasteallikatena tulevad Eestis kõne alla eeskätt põlevkiviga köetavad soojuselektrijaamad Ida Virumaal, AS Kunda Nordic Cement tsemenditehas, teised tööstusettevõtted, soojuselektrijaamad ja katlamajad. Nii elukondlik kui tööstuslik soojatootmine põhjustab raskmetallide välisõhku sattumist, eriti oluline raskmetallide allikas on fossiilsete kütuste põletamine
ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS.Pärast Esimest maailmasõda tabas Lääneriike lühiajaline majanduskriis. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid.
Masinad olid tulusad vaid Suurbritannias, sest nõudsid rohkelt kivisütt. Mujal oli kallis kütus ja odav tööjõud, seega aurumasinaid kasutusele ei võetud. Pärast Inglismaad tuli Belgia ja Põhja - Prantsusmaa, kus paiknesid sammuti kivisöe varud. Aurumasinaid arendati ja uuendati pidevalt. (18.saj algul kulus 1hobujõulise masina jaoks 20.5kg kivisütt tunnis, 19.saj keskel oli kütusekulu juba alla ühe kg tunnis). Nüüd tasus see ka mujal maailmas ära. Uued tootmisharud 19.sajand-uued juhtivad tööstusharud. Henry Bessemeri välja töötatud tehnoloogiaga oli võimalik toota terast palju odavamalt ja lihtsamalt. Metalli tööstusharu muutus palju tähtsamakas-tähtsaim ehitusmaterjal. Masinaehitus, elektri-ja keemiatööstus arenesid ( nim. ka teiseks tööstusrevolutsiooniks ). Tootmises olid kõvad tegijad USA ja Saksamaa, nt Saksamaal oli kõige suurim tööstusettevõte. 19.sajandil saavutas Euroopa keemiatööstusega edu. Jõudsalt
Eeldusteks oli suurde armeede olemasolu, head kaitset võimaldav sõjatehnika, kaitserajatiste rajamine ja kuulipilduja. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Algselt tehi õhurünnakuid tsepeliinidega. Tänu lennukitele muutus sõda kolmamõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandusid õhurünnakud. Tänu sõjale rakendati tehnilisi leiutisi kiiremini ellu kui muidu. Autode tootmine suurenes ligi 5 korda. Ka teised tootmisharud arenesid kiiresti ja nende toodangut rakendati igapäevaelus. Jõuvahekordade muutused maailmas Eriti tugevaks muutus USA majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus. Kaotused oli tagasihoidlikud. Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa. Kahe impeeriumi Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis väikerahvastele võimaluse iseseisvumiseks (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome)
· Firma saab ainult normaalkasumit Kohanemine nõudluse muutustega pikal perioodil · Vaadata kuidas firma ja turg reageerimit nõudluse muutusele kasvule · Tahetakse leida pika perioodi tootmisharu pakkumiskõverat · Tootmisharu pikal perioodil pakkumiskõver võib olla horisontaalne sirge (täielikult elastne), tõusev või langev joon sõltuvalt sellest , milliste kuludega ootmisteguritega on tegemist. 2.1 Konstantsete kuludega tootmisharud · Üksiku ettevõtte keskmine kulu ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtet arvust. Turu S lõikub turu D punktis A, tasakaalukogus Qe ja Pe, selle hinna korral firma toodab Qi ja saab normaalkasumit, sest P=Pe=MC=ATCmin. · Kui turunõudlus kasvab ja on D1, toob see lühiperioodil kaasa turuhinna tõusu P1e ja koguse Q1e, punkt B. Kõik firmad püüavad lühiperioodil toodangut
tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad esmasektori ettevõtted ning metallitootmine ja raskemasinaehitus. (tooraine rohkusest tulenevad veokulud, sellest omakorda paiknemine; tooraine töötlemine mahalaadimiskohtades võimaldab transpordikulude kokkuhoidu). 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus rohkelt vajalike oskustega töötajaid. Tööjõudu vajavad tootmisharud on nt tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, ja elektroonikatööstus. (Ladina Am, Kagu-Aasia, India, Hiina). Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet! Eriti kõrgtehnoloogia puhul. (EL riigid, Austraalia , USA (ettevõtted tekivad ülikoolilinnadesse ja teadusparkidesse, kus kõrgharidusega kaader) 3) Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Turule orienteeritud ettevõtted võivad olla kohalikud
Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. Selliseid kulusid nimetatakse püsikuludeks. Need on näiteks kulud ruumide rendile, mingi osa elektrikuludest jne. 5. Turustruktuurid Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk tootmisharu jaotumisele ettevõtete vahel. Turustruktuur määratleb, kui palju ettevõtteid turul on ning, kuidas nad omavahel konkureerivad.Majandusteoorias jagatakse tootmisharud gruppidesse vastavalt konkurentsi tasemele. Iseloomulikuks tunnuseks konkurentsitaseme hindamisel kasutatakse tavaliselt müüjate võimet mõjutada hinda. Laias laastus eristatakse kolme konkurentsi vormi: 1) täielik konkurents 2) mittetäielik konkurents 3) konkuretsi täielik puudumine. Täielik konkurentsi põhitunnused: • Ettevõtjad ei saa hinda määrata, kuna tootmisharus on palju ettevõtteid ja igaüks neist
NOAROOTSI GÜMNAASIUM ... TEE TOORAINEST KEEMIATÖÖSTUSENI JA SELLE HINNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: Ülle Rääli Pürksi 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Keemiatööstus.....................................................................................................4,5 1.1Keemiatööstus.........................................................................................4 1.2 Keemiatehnoloogia............................................................................................. ........................................4 1.3 Tooraine........................................
Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Siia kuuluvad peamiselt põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad ettevõtted. Kui toorainet on vaid vähestes kohtades ja seda tuleb importida, hakkavad ettevõtte paigutamisel rolli mängima sisseveosadamad. Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tootmisharud on tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus. Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted on tänapäeval väga levinud. Sellised ettevõtted toodavad peamiselt kiiresti riknevat kaupa. Agomeratsioonitööstus on tugevalt orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega, vajades palju tugiteenuseid, oskustööjõudu, koostööpartnereid jne. Nt: autotööstus. Kõrgtehnoloogilist tööstust iseloomustab uuringu ja tootearenduskulude suur osatähtsus toote omahinnas
Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga “õitseng” - “Prsosperity.” III MAJANDUS 1930. AASTATEL 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud “musta neljapäeva” nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid.
Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed (ca 42%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (16%) ja transpordivahendid (ca 10%).Järgnevad naftatooted ja kütused (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 12%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 9%). Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Taani, Holland, Suurbritannia, Soome, Hiina, Venemaa ja Prantsusmaa. Tabel 7- import 1999-2011(miljardid dollarid) 4. Peamised majandusharud Rootsi peamised tootmisharud on telekomi jms masinate ja seadmete valmistamine, puidu - ja paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst lõviosa - 70% toodab teenuste sektor, umbes 25% tööstus ja kaks protsenti põllumajandus. Eksport on Rootsi majanduse üks alustalasid. Kaupade ja teenuste väljaveo osakaal SKPst on suur - üle 50%. Samas teenuste osakaal ekspordist moodustab umbkaud u 70%. Suurima osa
aastatel. I ms järgne majanduskriis oli lühiajaline ning 1924. aastaks olid kõik riigid sellest juba väljunud või väljumas. Tööstuslik tootmine kasvas kiiresti, kiiresti arenesid uued tööstusharud nagu auto-, elektri-, keemiatööstus ja sünteetiliste materjalide tootmine. Suure tõusu järel ilmnes Krahh ehk suur majanduskriis (1929-1933), mis algas aktsiakursside katastroofilise langusega. Probleem seisnes selles, et paljud ettevõtted ja tootmisharud ei andnud enam tulu, st oli tegemist ületootmiskriisiga toodeti rohkem, kui ühiskond tarbis. Laod kaupa täis -> tootmine peatati -> inimesed vallandati - > töötud ei osta kaupu. Kõige hullem oli 1932. aasta suvi, kus maailmas oli 26 miljonit töötut. Ületootmine esines ka põllumajanduses -> hinnad langesid -> hakati saaki hävitama. Tekkis vajadus riikliku majanduse reguleerimise üle. 12
Tööstusdisaini- Ehisdisainilahendused Rõivad, Haagi kokkulepe, lahendused mootorsõidukid, Pariisi konventsioon, elektroonika, jne. Locarno kokkulepe Kaubamärgid Märgid või sümbolid Kõik Pariisi konventsioon, ühe ettevõte kaupade tootmisharud Madridi kokkulepe, ja teenuste Nizza kokkulepe, eristamiseks teiste Madridi protokoll, omadest kaubamärgi seaduse leping
energia lähedusest. · Esmasektori ettevõtted: põllumajandus, metsandus, kaevandustööd. · Tööstusharudest : metallitootmine, raskemasinaehitus. · Tooreaine vajadus määrab veokulud, importimisel sisseveosadamad, kuhu kulude kokkuhoiuga koondunud tööstusettevõtted (Rotterdami sadam). Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on oskustöölisi. · Palju tööjõudu vajavad tootmisharud on tekstiili-, elektroonika-, rõiva- ja jalatsitööstus. · Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. (Tööjõu maksumust mõõdetakse töötajale makstava tunnitöö tasuga.) · Madalaimad palgad arengumaades (Kagu- Aasia, Ladina- Ameerika)- oskused vähesed. · Järjest olulisem tööjõu kvaliteet, tekivad teadusparkide, ülikoolide naabrusesse.
JAAPAN 1.Jaapanist Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on saja viimase aasta jooksul suutnud üllatada oma erandliku muutumis- ja arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast: jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav. Kui Jaapan piirid avas, siis oli ta arengutasemelt keskaegne feodaalriik. Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia. Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid. Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid. Siis nad tekkisid ja meenutasid suuri külasid, mis kujunesid...
Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkäige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Esmasektori ettevõtted : põllumajandus, metsandus, kaevandustööd. Tööstusharudest : metallitootmine, raskemasinaehitus. Tooraine vajadus määrab veokulud, importimisel sisseveosadamad, kuhu kulude kokkuhoiuga koondunud tööstusettevõtted ( Rotterdami sadam ) Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutavad sinna, kus on oskustöölisi. Palju tööjõudu vajavad tootmisharud on tekstiili-, elektroonika-, rõiva- ja jalatsitööstus. Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutsoskused ja maine ( tööjõu maksumust mõõdetakse töötajale makstava tunnitöö tasuga. ) Madalaimad palgad arengumaades ( Kagu-aasia, ladina-ameerika ) - oskused väikesed. Järjest olulisem tööjõu kvaliteet ( kõrgtehnoloogia ) - tekivad teadusparkide, ülikoolide naabruses. Tarbjale e. turule orienteeritud ettevõtted.
Tööstuse arengule aitasid tehniliste uuenduste kõrval kaasa ka rikkalikud kohapealsed maavarad nagu kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, plii, tina, vask ning kolooniatest saadud toorained. Praeguses tööstus- struktuuris etendavad möödunud sajandil väljakujunenud tööstusharud veel küllaltki kaalukat osa (söekaevandus, tekstiilitööstus, laevaehitus, metallurgia), kuid neist kiiremini arenevad konkurentsivõimelisemad, kasumit toovamad, ekspordile orienteeritud tootmisharud (elektroonika, autotööstus, lennukiehitus, keemiatööstus). Pärast teist maailmasõda kaotas riik oma kolooniad. Kodumaiste energia- (kivisüsi) ja tooraineallikate (rauamaak) kahanemise tõttu kolisid mitmed tööstusharud sadamalinnadesse. Võisteldes Ameerika ja Jaapani toodanguga suudetakse konkurentsivõimet hoida toodete eripära ja suurepärase kvaliteediga (villatooted, lennukimootorid, kontoritehnik, pooljuhid jne). Tugevad küljed Suurbritannia
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärt...
Kauemaks saavutatakse edu püsiva konkurentsieelise korral. · Firmade konkurentsikeskkonna, mis soodustab või pärsib konkurentsieelise loomist, määravad M. Porteri järgi järgmised momendid: teguriolud, nõudlusolud, sidus- ja tugiharud, firmastrateegia ja -struktuur, siseturu konkurents. Seda tegurite süsteemi nimetab M. Porter konkurentsiteemandiks. · Teguristaadiumis ammutavad rahvusvaheliselt edukad tootmisharud oma eelised peaaegu täielikult tootmise põhiteguritest - olgu need siis loodusvarad, soodsad tingimused mõne põllukultuuri viljelemiseks või arvukas ja odav vähekoolitatud tööjõud. Investeerimisstaadiumis on riigi konkurentsieelised rajatud tema firmade tahtele ja võimele investeerida moodsatesse kõrge tootlikkusega ja sageli väga suurtesse tootmisrajatistesse, mis varustatakse parima maailmaturul saada oleva tehnoloogiaga.
enamus uuendused pärit. Pidevalt üritatakse inimtööjõudu kompenseerida masinate täiustamisega, st tahetakse odavamalt ning kiiremini sama asja toota. Praeguses tööstusstruktuuris etendavad möödunud sajandil välja kujunenud tööstusharud veel küllaltki kaalukat osa (söekaevandus, tekstiilitööstus, laevaehitus, metallurgis), kuid neist kiiremini arenevad konkurentsivõimelisemad, kasumit toovamad, ekspordile orienteeritud tootmisharud (elektroonika, autotööstus, lennukiehitus, keemiatööstus). Ühendkuningriigis on kõrgtehnoloogia areng soodustatud, kuna inimesed väärtustavad haridust, algharidus on 100% inimestest, keskharidus 82%-l ning kõrgharidus 24%-l. Kõrghariduse protsent on väike, kuna seal asuvad ühed maailma kuulsaimad ülikoolid- Oxford ja Cambridge . Autotööstus
lüli, mille puhul suudetakse tõusta spetsialistiks. Valikul põhinev konkurentsieelis eeldab koostööd mitmesuguste partneritega, kuid võimaldab kulude kokkuhoidu. 22. Hinnakujundusvõimaluste hindamine turutüüpi arvesse võttes (täiusliku konkurentsi, monopolistlik või oligopoli turg) Tuntakse kahte põhilist konkurentsist lähtuvat hinnakujundusmudelit: - mingi tootmisharu olemasolevate turuhindade järgimine; - pakkumishindade hinnakujundus. Olemasolevad turuhinnad - Tootmisharud jagunevad majandusteooria järgi nelja turukonkurentsi tüübi vahel. 1. Täiusliku konkurentsi korral on konkurentide arv piiramatu, toode on homogeenne, sisenemisbarjääre pole, müüjad ja ostjad mõlemad tunnevad turgu perfektselt, tarbijad reageerivad vaid hinnale, enamus müüjaid pakub tooteid turuhinnaga. Sellise konkurentsi näideteks on mõnede põllumajandussaaduste turud, New Yorgi fondibörs, hambaorkide turg jne. 2
kudumine üle 35%. Kuigi 1928. aastaks oli Suurbritannias vähenenud kivisöetoodang jäi see siiski suurimaks Euroopas. Langus ei toimunud kõikides tööstusharudes. Uued tööstusharud nagu elektrotehnika, keemia-, auto- ja lennukitööstus arenesid küllalt kiiresti. Näiteks autode 11 valmistamine kasvas üle kuue korra. Uued tootmisharud aga moodustasid tööstustoodangu üldmahus väikese osa. Suurbritannia osa maailma ekspordis vähenes 1913-1929 3% võrra (14% 11%-ni). (Krinal 1995: 91-92) 1.3.3.2 Prantsusmaa Prantsusmaal muutus 1920-ndatel põllumajandussaaduste osatähtsus Prantsusmaa kogutoodangust väiksemaks kui tööstustoodang (Ibid:112). Prantsusmaal oli väga palju väiketalusid kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Väiketalude süsteemis on uuema tehnika
Teisest küljest võivad inimesed olla kindlad, et Euroopa rahasüsteem funktsioneerib nii hästi kui võimalik. Suhted Euroopa Liiduga muutuvad lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning Eesti majandus hakkab veelgi enam hingama samas rütmis Euroopa majandusega. 26 Eesti rahval on euroga suured lootused. Uus ja kindel raha peaks olema eelduseks, et majandus hakkab arenema kiiremini kui praegu. Tekivad uued tootmisharud, võetakse kasutusele uuem ja kaasaegsem tehnika, seoses sellega suurenevad nii tootmine kui tarbimine. Tõusevad ka palgad ja väheneb tööpuudus ning tekib kindlustunne, et homset pole enam vaja karta. Samuti meelitab ühisraha Eestisse rohkem välisturiste ja väliskülalisi. Kuna euro alles tuli, läheb inimestel veel veidi aega, et kõik omaks võtta. Toodi välja, et kõige harjumatumaks on näha pagakontodel nii väikest raha numbrit. Samuti ei osata
Olulisemad valdkonnad töötlevas tööstuses on elektriseadmed (18,3%), transpordivahendid (15,8%), masinaehitus (9,8%), toiduainetetööstus (8,2%) ja keemiatööstus (8,1 %). Toiduainetetööstus Toiduainetööstuses on oluline osakaal väikeettevõtetel: kuni üheksa töötajaga ettevõtted moodustasid 44 % antud tööstusharu ettevõtetest. Rahalises väljenduses on suurimad tootmisharud toiduainetetööstuses: mittealkohoolsed joogid (2248 mlrd jeeni) piimatooted (2247 mlrd) ja õlu (2227 mlrd). Kiiresti kasvas õlle tootmine, mida otsustati 2003. mais täiendavalt aktsiisiga maksustada. Tekstiilitööstus Kiire majanduskasvu aastatel kaotas tekstiilitööstus kiiresti oma osakaalu Jaapani majanduses: Kui 1960. a andis tekstiilitööstus 12 % tööstustoodangust ja 30 % ekspordist, siis praeguseks
Kasvas aksiakapitaliga äritsemine. Kapital ja tootmiseseades kuulusid kapitalistidele. Tootjad olid need, kes müüsid tööjõudu, kuid kellel puudus kontroll tulude üle. Tekkis süstematiseermine. Kindlad tööajad, ülevaatajad, distsipilineerimine. Akstsinärid. Palgatud vabrikudirektorid, et töö laabuks. Tööstuse arengu regionaalsed erinevused Euroopas. Inglismaa kaotas juht positsiooni 19.saj II poolel. Tõusid esile teised sektorid. "Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta, elekter). 1860ndatel. Teraseehitus, masinaehitud- Inglismaa jäi Saksamaale ja USA’le alla, keemia tööstus samuti esimene Saksamaal. Briti merevägi läks 1903 nafta peale üle, mis tuli Venemaalt. Keemiatööstus (värvitööstus, Adolf von Baeyeri aniliin). Baeyer- leiutas sünteetilise värvi aniliini. 80% Inglise värvivajadusest tuli Saksamaalt. Rootsi tööstuslik innovatiivsus - de Laval- piimatsentrifuug ja auruturbiin,
tööstusharud: auto-, elektrotehnika- ja keemiatööstus, samuti sünteetiliste materjalide tootmine. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid.
kreekapärased kleidid taljekohaga rinna all, suur dekoltee, paljastatud käsivarred ja jalalabad. Proua Tallieni moeuuendustest on siiani säilinud varbaküünte värvimine (ta kandis ka varvastel briljantsõrmuseid). Hakati taas käima teatris ja ballidel. Elu läks lõbusamaks. Peagi anti ka Revolutsiooni väljakule lepituseks uus nimi – LA PLACE DE LA CONCORDE (tõlkes: üksmeele väljak). Lihtrahva elu Pariisis oli aga endiselt masendav. Prantsusmaa isoleeritus halvas paljud tootmisharud. Tööpuudus oli suur. Jäi mulje, et pealinnas elas kaks täiesti erinevat rahvust: rahas suplevad noored (les merveilleuses [mervei´jööz] ja les muscadins [müska´dä(n)37) ja näljast kokkuvarisev lihtrahvas. Kuna kirikute vahepealne sulgemine hävitas heategevuse, siis abivajajad surid lihtsalt nälga. Tavaliselt ei märka esimese põlvkonna rikkurid, et keegi ka abi vajab. See oli aeg, mil rikkad said veelgi rikkamaks, vaesed jäid aga veelgi vaesemaks.
neid tuleb hoolikalt käsitleda. Silmnähtavad suundumused võivad olla tingitud ka juhuslikest kõikumistest või lühiajalistest majandustingimustest ning nende põhjal ei tohiks järeldusi teha. Tegelikult on strateegiliste otsuste seisukohalt tähtsad hoopis pöördepunktid, mitte üldised suundumused. Mõnikord aitavad juhtindikaatorid pöördepunkte ette näha. Majandusteadlased on pikka aega uurinud, miks mõned tootmisharud või turud on tulusad ja teised mitte. Tuleb hinnata, kui tulusaks kujuneb üks keskmine firma mingis tootmisharus. Eeldatakse, et firma arendab strateegiat, mis toob üle keskmise kasumit. Kui keskmine kasumi tase selles tootmisharus on madal, on finantsedu saavutada palju raskem kui seal, kus keskmine kasum on kõrge. Tulukuse hindamiseks peame analüüsima tegevusharu struktuuri. Lähtealuseks võtame, et tegevusharu või turu aktiivsust mõõdetakse keskmise
Töölised koondati vabrikutesse. investeeringute vajadus. Masinad olid kallid. Võeti laene. inglismaal oli laenamine lihtsam. Tööstuse arengu regionaalsed erinevused Euroopas. Inglismaa tööstus koondus Kesk-Inglismaale. Prm-l põhja poole. Belgia oli samuti edukas tööstusriik. Inglismaal lõppes tööstusrev 1850 tähendas, et oli möödunud põllumajandussektorist. Venemaal algas tööstusele üleminek alles 1890. "Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta, elekter). Keemiatööstus (värvitööstus, Adolf von Baeyeri aniliin). Tööstuse tootmine stimuleerib nõudluse kasvu. Keemia ja elektrotehnika tööstus. 1880ndatest juhtrollis saksamaa ja USA. Uuteks energiaallikateks said nafta ja elekter. Elektrinõudlus sai alguse 1900.a. elektripirn oli leiutatud juba 1870ndatel. Keemiatööstus: värvid ja liimid. SB ei suutnud võistelda Saksamaaga. Adolf von Baeyer saavutas 1880ndel sünteetiliste värvide kasutamise. Aniliini tootmine.
aastal üheskoos sõnastanud Euroopa paberi taaskasutuse deklaratsiooni (European Declaration on Paper Recycling -EDPR). 2005. aastaks oldi EDPR mõjul võetud edukalt taaskasutusse 56% Euroopas toodetud paberist ja papist, lisaks moodustati taaskasutuse jälgimiseks spetsiaalne komitee. EDPR edu on innustanud püstitama isegi kõrgemaid eesmärke. Nimelt tahetakse aastaks 2010 jõuda Euroopas 66% paberi ja papi taaskasutuseni.Teised tootmisharud on mures, kuna arvavad, et jäätmete taaskasutuse kulud võivad halvata nende äri. Arvutitootjad peavad näiteks palkama lisatööjõudu, kes demonteeriks vanu arvuteid. See on aeganõudev töö. Ainuüksi ühe liitiumpatarei arvuti küljest lahtivõtmisel võib olla vajalik lahti keerata üle 30 kruvi (Chabrow, 2005). On selge, et oma toodangu taaskasutamise nõue on sellistele tootjatele ebatõhus ja kallis. Seetõttu arvavad mõned
See organisatsioon, mille eesmärk oli töötada Euroopa suurema ühtsuse nimel, ei kujunenud Euroopa riikide üheks tsentraliseeritud organisatsiooniks, vaid ta jäi riikidevahelise koostöö tasemele. Prantsuse välisminister Robert Schuman leidis, et konkreetsed abinõud mingis piiratud valdkonnas aitavad integreerumisprotsessile enam kaasa kui mitte millekski kohustavad ühinemisplaanid. Et Euroopat sõjast võimalikult kaugel hoida, pani Schuman ette ühendada strateegilised tootmisharud (näiteks söe- ja terasetootmine) ühise juhtimise alla. 18. aprillil 1951 kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad alla Euroopa Söe ja Terase Koondise (ingl European Coal and Steel Community - ECSC) loomise lepingule. Esialgne Prantsusmaa plaan tugines soovil piirata Saksamaa võimsust terase tootmisel ja tagada Prantsusmaale juurdepääs Saksa söeressurssidele ning turgudele. Suurbritannia ja USA vastuseuisu tõttu pidi
toimuda *ettevõtete ühendamise e liitmise teel * tootmisüksuste (osakondade, farmide) ühendamisega ettevõttes st samalaadsete tootmisüksuste ühendamist suuremateks üksusteks 2. Tootmisharude koondamine so olemasolevate harude vähendamine antud ettevõttes - tootmise spetsialiseerumine. Ettevõttes olemasolevate vesise, sea, linnu ja lambafarmide asemele moodust. ainult seafarm ja ülejäänud tootmisharud likvideeritakse. 3. Töövahendite ja materiaalsete ressursside loomulik juurdekasv ettevõttes akumulatsiooni teel. - sel juhul võib tootmine kasvada kas intensiivselt (tuleb materiaalseid ressursse juurde kuid produktiivvahendite hulk jääb samaks)või ekstensiivselt (produktiivvahendite kasv maa, kari e tootmise laiendamine) Kontsentreerumise tegurid - nad võivad tootmist kas soodustada või pidurdada 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
