Reaktiivmootoreid on palju erinevaid liike. Neid kõiki ühendab suurepärane oskus rakendada termodünaamikat, molekulaarkineetikat ja muidugi Newtoni 3. seadust. Erinevused seisnevad kütuse olekus, transpordiviisis, oksüdeerija manustamisviisis ja selle edasises rakendamises. Kõik nad on aga ainulaadsed ja asendamatud objektid kiirendamisel, tsiviil- ja sõjavaldkonnas. Reaktiivmootorite põhiliseks kasutusalaks jääb kindlasti teadusvaldkond, kuid kindlasti leiavad reaktiivmootorid ja nende modifikatsioonid kasutust ka tavaelus. KASUTATUD KIRJANDUS · Ainsaar, S. (2003). Reaktiivmootoreist ja liikumisest üldse, (3.detsember 2010) http://web.zone.ee/siimuleht/kirjutised/reaktiivmootoritest.pdf · Reaktiivmootorite ehitus: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Tiigisoon, K. (august 2008). Vilistav lugu. Tehnikamaailm (3.detsember 2010) http://www
Suure-Jaani Gümnaasium Reaktiivmootori töö põhimõte Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Reaktiivmootorid Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüt...
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...
Sellest valemist näeme, et rakett liigub gaaside väljapaiskumisele vastassuunaliselt (miinusmärk!) ja kiirus on seda suurem. Esimese reaktiivliikumise põhimõttel töötava seadme ehitust on esimesel sajandil kirjeldanud antiikkreeka matemaatik ja insener Heron. Tegemist oli kahe düüsiga varustatud õõnsa metallkeraga, millesse suunati vee keemisel tekkiv aur. Düüsidest suure kiirusega väljuva auru reaktiivjõud pani selle nn Heroni kera pöörlema. Tänapäeval on reaktiivmootorid väga levinud. Pöörlemishulga jäävus Kulgevat liikumist iseloomustab liikumishulk ehk impulss ja kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulsiga analoogilise suuruse saab defineerida ka pöörlemise jaoks. Kui kulgliikumise hulka nimetatakse lihtsalt impulsiks, siis pöördliikumise hulka nimetatakse pöördimpulsiks ehk impulsimomendiks. Impulsimoment sõltub keha massist ja pöörlemise nurkkiirusest. Mida kaugemal paikneb mass pöörlemisteljest, seda suurem on
Molübdeen Molübdeen (Mo) on omadustelt metall järjenumbriga 42, aatommassiga 95,94 ning tihedusega 10,22-10,28 g/cm3. Sulamistemperatuuriks on 2623 Celsiuse kraadi ja keemistemperatuur on 4650 kraadi. Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos ja tähendab pliid. Molübdeeni avastas 1778 aastal Carl Wilhelm Scheele, aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Ta juhib hästi elektrit. Tema heaks omaduseks on väike soojuspaisumistegur, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. Vaba molübdeeni saadakse maagi...
Kui silindris olevat gaasi kuumutada isobaariliselt (rõhk ei muutu), siis gaas surub kolbi paremale, nii et gaasi ruumala suureneb. Saab näidata, et jääval rõhul on gaasi paisumistöö järgmine A=pV A-gaasi paisumistöö (J) p-gaasi rõhk (p=const)(Pa) V-gaasi ruumala muut (m3) 4. Soojusmasin Soojusmasinaks nimetatakse masinat, milles toimub kütuse siseenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Soojusmasinad on näiteks sisepõlemismootorid, reaktiivmootorid, auru- ja gaasiturbiinid jne. Igas soojusmasinas on järgmised põhiosad: 1) Soojendi soojendina toimib kütuse põlemine. 2) Töötav keha mingisugune gaasikogus, mis saab kuumenemise tõttu paisuda ja tööd teha. 3) Jahuti jahutiga toimib ümbritsev atmosfääri õhk. Selleks, et soojusmasin saaks kestvalt tööd teha, peab tema töö iseloom olema tsükliline.
said surma ja 21 vigastada. Teises intsitendis, aastal 1995. Hädamaandumist teinud Dassault Falcon 20 kukkus Pariisi lennujamal alla peale seda kui mootod kiivitajad sisse imes; kõik 10 inimest pardal said surma. Aastal 2009 imes US Airways'i lend 1549, Airbus A320 lennuk, igasse mootorisse ühe linnu. Lennuk maandus Hudsoni jõkke pärast "take off'i" LaGuardia rahvusvahelisest lennujaamast, New York'ist. Ei olnud ühtegi surmajuhtumit. Kaasaegsed reaktiivmootorid suudavad üle elada kokkupõrke linnuga. Kõrgema riski all on väiksed kiired lennukid, nagu näiteks sõjaväelennukid, kui suured kommertslennukit.
jagunevad lennukid kolbmootor- ja reaktiivlennukiteks. Kolbmootoriga lennukid jagunevad omakorda täht- või ridamootoriga lennukiteks.Enamik tänapäeva reaktiivlennukitest on turbopropeller- või turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga reaktiivmootorid. Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid.Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes.Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja Kanada vahele. Esimene majanduslikult väga edukas
Reaktiivliikumine Selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus - mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, vigane. Nimelt on asi just selles, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Ideele kasutada lennunduses reaktiivmootorit tuli Frank Whittle, kes sel ajal oli alles Lääne-Saksamaa vasakäärmusliku terroristliku organisatsiooni kadett Cranwell-is.Idee teostamiseks kulus tal 9 aastat ning 12.04.1937 sooritas ta edukalt esimese katselennu reaktiivmootoriga.Kuid siiski need olid esimesed reaktiivliikumise katsetused mille käigus siiski selgus et juhitavu-sega oli veidi rasku...
..........................................................................................17 SISSEJUHATUS Sisepõlemismootor on kõige levinum soojusmootori liik. Arvatatavalt ligi 80% energiast, mida maailmas toodetakse, saadakse sisepõlemismootoritest. [7] Soojusmootor on seade, kus soojusenergia muudetakse mehaaniliseks energiaks. Soojusmootorid on aurumasinad, gaasiturbiinid, sisepõlemismootorid ehk kolbmootorid, auruturbiinid, reaktiivmootorid. Töötavaks kehaks on kas vahetult põlemisgaasid või sekundaarne vahesoojuskandja näiteks aur. Soojusenergia saadaks peamiselt orgaanilise kütuse põlemisel. [7] Üheks soojusjõumasinate tüübiks on kolbmootorid. Kolbmootorite iseärasuseks on soojuse vabanemine (kütuse põlemine) ja selle muundumine mehaaniliseks tööks vahetult masina silindris. Tingituna sellisest soojuse protsessi viimisest, pole kolbmootorites tarvis ulatuslikke
Kuidas kasutatakse? (1) • Umbes 25% toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, umbes 25% määrdeainete tootmiseks ja umbes 50% muuks otstarbeks, peamiselt mitmesuguste rauasulamite tootmiseks. • Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla ligi 1600 C. • Molübdeenplekki tarvitatake aga raadio ja röntgentehnikas. • Molübdeenterasest valmistatakse püssi- ja suurtükkitorusid ning soomusplaate. • Molübdeenist tehakse ka lennukite reaktiivmootorid ja turbiinid, mis peavad kannatama suurt kuumust ja samas olema ka tugevad. Kuidas kasutatakse? (2) • Kunagi kasutati molübdeeni värvi tegemiseks, võimalik oli toota sinist, punast, kollast, pruuni ja musta värvainet, millega värviti siidi, puuvilla, lina, villast riiet, nahka ning puitu. • Vanasti kasutati molübdeeni mõõkade valmistamisel, sest selle kasutamisel ei muutunud mõõgad nüriks ja olid väga kõvad ning tugevad.
3. Biokorrosioon Keemiline korrosioon · Keemiline korrosioon toimub mitteelektrolüütides ehk vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu ja kuivades gaasides. · Metall reageerib otseselt lihtainega, mis on tavaliselt gaasilises olekus. · Omab suurt mõju temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini reaktsioon kulgeb. · Keemilisele korrosioonile alluvad näiteks: Automootori osad, bensiininõude sisepinnad, küttekolde restid, gaasiturbiinid ja reaktiivmootorid. Elektrokeemiline korrosioon · Elektrokeemiline korrosioon ehk Galvaaniline korrosioon toimub,kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. · Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. · Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks, mis tähendab et aktiivsem metall oksudeerub ja vähemaktiivsem redutseerib. · Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded. Lisandite ja puhta
p = mv 20. Jõu seos impulsiga - Jõud näitab, kui palju muutub impulss ajaühikus. Igapäevases elus puutume kokku mitme keha liikumisega (näit. kehade põrked). 21. Suletud süsteem ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemist väljaspool olevate kehadega. 22. Impulsi jäävuse seadus Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemides. Suletud süsteemi koguimpulss on jääv. Impulsi jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid. Reaktiivmootori tagaosast (düüsist) väljuvad gaasiosakesed omavad impulssi. Vastavalt impulsi jäävuse seadusele saab samasuguse kuid vastassuunalise impulsi reaktiivmootor, mis liigub vastassuunas. 23. Ringliikumine - keha või keha punktid liiguvad mööda ringjoonekujulisi trajektoore. 24. Ringjooneline liikumine (ehk tiirlemine) keha liigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Trajektoori kõveruskeskpunkt asu väljaspool keha (näit. Maa tiirleb ümber Päikese).
Lennuki leiutamise ajalugu Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Lennuk Lennuk ehk aeroplaan on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja ...
Häädemeeste Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Reaktiivliikumine. Rakett. Reaktiivliikumine on nagu vastupididne aktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse ka lendamist raketi põhimõttel. Rakettmootori töö põhineb Newtoni kolmandal seadusel. Igal ajamomendil paiskab reaktiivmootor suhteliselt väikest kütuse massi suure kiirendusega tahapoole, selle tulemusena liigub rakett kui suurem mass väiksema kiirendusega vastassuunas. Protsess on pidev seni kuni mootor töötab ja kuna kiirendus mõjub mõlemale. Kui raketi ja kütuse massid on võrdsed, siis on lõpuks võrdsed ja vastassuunalised ka nende kiirused. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisug...
lennukiga He-178, mis oli maailma esimene reaktiivlennuk. Sellest hetkest alates tõusis nii lennukite võimalik kiirus, töökõrgus kui ka lennutööstuse areng justkui raketina taevasse. Peale Teise Maailmasõja lõppu hakkasid nii ameeriklased kui venelased uurima sakslaste saavutusi ja uuringuid reaktiivmootorite vallas, viies uudse tehnoloogia ka üsna kiiresti käiku - aastaks 1950 olid pea kõigil USA ja NSVL sõjalennukitel jõuallikateks reaktiivmootorid, vaid osadel kaubalennukitel ja teistel erilennukitel olid veel propellermootorid. Esimene õhulahing, kus osalesid reaktiivlennukid toimus juba aastal 1950, kui 5. novembril Korea sõjas. Ameerikas toodetud F-50 hävitaja pidas kinni kaks Põhja-Korea MiG- 15't ja tulistas need alla. MiG-15'd oli toodetud Nõukogude liidus, olles hea näide kuidas kaks külma sõja osapoolt varustasid kolmandaid riike - sõdisid ju Põhja- ja Lõuna- Korea.
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus-...
komponentidest; arvutisüsteemi planeerimine, juurutamine, hooldus 10) lennundusside võrk: side-, navigatsiooni-, seire- ja lennujuhtimissüsteemid 5.3.6. Õhusõiduki juhtimine 1) lend ja plaan: õhusõiduki tehnilised võimalused lennu teostamiseks ja lennu planeerimine 2) navigatsioon, navigatsiooni seadmed ja süsteemid 3) õhusõidukite käitamisprotseduurid 4) kolbmootorid ja propellerid, reaktiivmootorid 5) logistika, transpordi geograafia 6) tööohutus lennunduses 7) lennujaama tehnika tundmine 8) lennutegevuse kvaliteedijuhtimissüteem 5.4 Isikuomadused ja -võimed 1) vastutustunne; 2) täpsus; 3) pingetaluvus; 4) suhtlemisoskus; 5) loogiline mõtlemine ja üldistusvõime; 6) kiire otsustusvõime; 7) järjekindlus; 8) orienteeritus tulemusele; 9) paindlikkus; 10) saavutusvajadus. 6 KEHTIVUSAEG
Raua keemiline korrosioon toimub ainult temperatuuril üle 570°C. Sellistel tingimustel oksüdeerub metall metallurgilise töötluse käigus (sulamine, kuumvaltsimine, valu), kus gaaskorrosiooni tõttu võib hävida 3...5% toodangu massist. Ekspluatatsioonil alluvad gaaskorrosioonile paljud konstruktsioonid või nende osad, nt kollete restid, aurukatelde küttepinnad, sisepõlemismootorite klapid, kolvid, gaasiturbiinid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse kuumapüsivuseks. Kuumapüsivuse kõrval tuleb arvestada ka metalli kuumatugevust ehk mehaanilist tugevust kõrge temperatuuri juures. Kaitsev oksiidikiht. Metalli kuumapüsivus sõltub korrodeerumisel tekkiva oksiidi omadustest. Kui metallipinnale ei teki kaitsvat oksiidikihti, siis metall oksüdeerub ühtlase kiirusega, mis massitoime seaduse kohaselt sõltub hapniku kontsentratsioonist metalli pinnal ning
Säärast korrosiooni liiki 3 nimetatakse ka gaaskorrosiooniks. Gaaskorrosioon toimub üldiselt metallurgilise töötluse käigus. Nt sulatamine, kuumvaltsimine või valu. Gaaskorrosioon võib hävitada 3-5 protsenti kogu toodangu kaalust. Välja on töötatud metallid, mis peavad taluma kõrget temperatuuri ka kasutuskäigus. Nendeks võivad olla kollete restid, katelde küttepinnad, erinevad silindrid, kolvid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust gaaskorrosioonile nimetatakse kuumuspüsivuseks. Samuti tuleb arvestada ka metalli kuumustugevust ehk kui tugev on metall suure kuumuse juures. Metallid võivad olla väga suure kuumustugevusega, kuid ei pruugi olla kuumuspüsivad ning vastupidi. Näiteks säilitab kiirlõiketeras oma kõvaduse ja tugevuse 600-700 oC juures, kuid ei pea säärasel temperatuuril kaua vastu. Seega pole omadustelt kuumuspüsiv.
Aga põlemiskamber on kujundatud sellisena et põlemine toimub esialgselt isohoorselt ja seejärel põlemine jätkub isobaarsena. Sisepõlemise mootori kasutegurid q = 1- 2 q1 DT keha kiirus on sama mis kineetiline energia. Kineetiline energia oli tühiselt väike ja ei avaldanud seetõttu DT protsessile märgatavat mõju. 1. Gaasi turbiinid, auru turbiinid. 2. Tsentrifugaal kompressorid. 3. Telgkompressorid. 4. Reaktiivmootorid. On tegemist väga suure kiirusega liikuvate gaasi või auru voolustega mille kiirus võib ületada helikiiruse. Nendes seadmetes on tegemist TD protsessidega . q = u + l J kg Rakendades TD esimesele protsessile e. voolusel, mis liigub meelevaldse ristlõikega kanalis/torus. Kusjuures see ristlõge võib meelevaldselt muutuda (suureneda/väheneda) on võimalik TD keha voolamise põhivõrrandid. Voolamise protsesse
p1+ p2+ p3+........pn = const. Kui süsteemi kogu impulss on alghetkel null, näiteks kõik kehad seisavad paigal, siis ühe keha liikuma hakkamine põhjustab mõne teise keha vastassuunalise liikumise. näiteks mürsu impulss võrdub kahuri tagasilöögi impulsiga. m2 m1 v1 m1v1 = - m2v2 v2 m Liikumishulga jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid . Reaktiivmootori oluliseks osaks on põlemiskamber, kuhu lastakse kütust. Kambris kütus plahvatuslikult põleb ja põlemisel tekkinud gaasid väljuvad suure kiirusega reaktiivmootori tagaosas olevast avast - düüsist. ( Plahvatus on aine oleku ülikiire muutumine, millega kaasneb suure energiahulga vabanemine.) Kui gaasiosakeste kogumass on mg ja nende väljumise kiirus vg , siis kannavad nad liikumishulka mgvg. Liihumishulga jäävuse seaduse kohaselt saab samase liikumis -
Shozo Kawasaki, ning firma pole seotud Jaapani linna Kawasakiga. Selle kõige populaarsemad tarbekaubad on mootorrattad ja maasturid, kuid ettevõte ja tema tütarettevõtted valmistavad ka Jetisid, laevu, traktoreid, ronge, väiksemaid liiklusvahendeid, kosmosesõiduki seadmed(sealhulgas sõjaväe õhusõidukid). Põhitooted: Kosmosesüsteemid, Helikopterid, Simulaatorid, Reaktiivmootorid, Raketid, Elektroonikaseadmed. Nintendo Nintendo on väga edukas videomängude tootja, Jaapani firma. Nintendo alustas tegevust 1889 hanafuda mängukaartide tootjana. Nintendo nimi tähendab 'jäta õnn taevale'. Pentax 1919-1939 : Asahi optikatööstuse rajamine ja väljakujunemine.
süüdistav tänitamine, mis üldiselt Kolmandast Reich'ist rääkides tavaks). Proctor hoiatab käsitlemast natsi-Saksamaad, kui midagi väga teadusevaenulikku või -võõrast. Sellised ideed kasvavad välja fasismi ja eriti natsionaalsotsialismi irratsionaalsuse fenomenist (tõrvikurongkäigud, ruunimärgid, okultism jms), mis oleksid olnud justkui toonase teaduse edusammudega selgelt vastuolus. Paraku tegid nii mõnedki teadusharud Hitleri-Saksamaal läbi arenguhüppe (rakett- ja reaktiivmootorid, tsiviilerialadest kõikvõimalik elektroonikasse puutuv, andmetöötlus-tehnoloogiad ning tuumafüüsika). Täiesti arvestava arenguga olid ka keemia- ja bioloogiateadused (sh ka meditsiini puutuv). Teine müüt, mida natsiteadusele omistatakse, on see, et neil puudus teaduses eetiline mõõde. Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
