Šintoism, shintoism. Jaapani religioon. Usundiõpetus. (0)

Šintoism ja Jaapan. Religioon on seotud Jaapaniga (Nihon või Nippon), kus nime 
kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast
mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. „Hinomaru“ („päikeseketas“) Rahvarv Jaapanis – rohkem kui 127 miljonit. Jaapan on rahvaarvu 
poolest maailmas kümnendal kohal. Ainu – Jaapani põliselanikud, kes elavad peamiselt Hokkaidos. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks 
riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav 
parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Šintoism e. šinto e. shinto (jaapani keeles  神道; shintō; kamide tee,  jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja 
lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku 
põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli 
shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus 
(mäed, puud, loomad) on täidetud jumaliku väega.


Jumalad ja uskumused. Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda 
nimetatakse kami ’ deks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne.) Kaks kamit, Izanagi ja Izanami, lõid Jaapani saared, kuid nende 
lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, 
kuid panenonis (jumalakonnas) pole kami’del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. Aastal, mil Meiji keiser haaras
šogunitelt võimu ja tegi šintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid nüüd end pärinevat Amaterasust, kes saatis oma 
järeltulija Jaapanit valitsema – nii edendati šintoismi abil keisri - ja 
impeeriumikultust. Jaapani valitsejat nimetati – Tenno e. “taevavalitseja”. Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri 
austamise keskus. Torii – värav, mis eraldab inimeste ja jumalate maailma. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945. aasta septembris. Sellega lõppes 
riigišinto ajastu, mil keiser ütles lahti oma elava jumala staatusest 
(1946). Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus.


Šintoismi kolm põhimõtet: - Perekond on ühiskonnas kõige aluseks. Grupp on tähtsam kui  üksikisik. - Armastus looduse vastu, sest see on püha. Loodusobjekte  austatakse, sest nendes on kamid. - Kehaline puhtusearmastus. Šintoistid kümblevad sageli, pesevad käsi ja loputavad suud. Šintoism ja igapäevaelu. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela paratamatust, 
siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Pühamu külastaja ostab puust tahvlikese ehk ema, millele kirjutab ta 
soovi või palve ning riputab pühamusse üles.  Hiljem tahvel põletatakse ohverdusena kamidele. Omamori – õnnetoov talisman. Tavaline kotike, mille sees on paber 
palvega. Samasugune eesmärk on kirjaga puutahvlikesel ehk fuda’l, mis 
asetatakse silmapaistvale kohale kodus või koduses pühamus. Harakiri – rituaalne enesetapp Näiteid šintoismi mõjust jaapani kultuurile. Jaapani lilleseade ehk ikebana. Bonsai on kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga 
ühenduses. Jaapani arhidektuuris, ei ehitata suuri ja raskeid maju vaid kasutatakse
palju puitu ja kergeid vaheseinu seoses maavärinatega.


Jaapanis on säilinud vanim puitehitis maailmas, milleks on 7. sajandi 
Horiyuji klooster Nara lähedal. Jaapanis asub ka maailma suurim puitehitis. Jaapani stiilis aias puudub sümmetria, eesmärgiks on saavutada 
looduslähedus, mitte korrapära. Söögipulki peeti Jaapanis alguses väärisesemeteks ning kasutati 
esmajoones religioossetel tseremooniatel. Jaapanlaste jaoks kõige püham koht on Fuji mägi.