Peruu Vabariik (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Turismiosakond
Laura Suik
PERUU VABARIIK
Referaat
Juhendaja : Annereet Paatsi
Tartu 2015
Sisukord
1. ÜLDANDMED .............................................................................................................4
2. LOODUS.......................................................................................................................5
2.1 Liigirikkus ...................................................................................................................5
2.2 Looduskaitse................................................................................................................5
3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6
4. Asukoht ja kliima...........................................................................................................7
5. VAATAMISVÄÄRSUSED ..........................................................................................9
5.1 Titicaca järv.................................................................................................................9
5.2 Huacachina................................................................................................................11
5.3 Chiclayo linn..............................................................................................................11
5.4 Amazonase piirkond..................................................................................................12
5.5 Arequipa linn.............................................................................................................13
5.6 Machu Picchu ............................................................................................................14
5.7 Vaatama tasuks minna ka veel:.................................................................................15
6. REISITINGIMUSED ..................................................................................................16
6.1 Ohud reisimisel ..........................................................................................................16
KOKKUVÕTE................................................................................................................17
KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................18
1. ÜLDANDMED
Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga. Idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid . Peruu jaguneb 25 piirkonnaks. Need omakorda jagunevad provintsideks ja ringkondadeks. Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo , Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m).
• Pealinn: Lima
• Valimiskood: +51
• President : Ollanta Humala
• Elanike arv: 30,38 miljonit (2013) Maailmapank
• Riigikeeled: Hispaania keel, Aimara keel
• Ajavöönd: GMT -5
• Pindala: 1 285 216 km2
• Rahaühik: Uus Sol (PEN)
• Liiklus : parempoolne Sele 1 Peruu Lõuna-Ameerikas (Wordpress, https://goo.gl/5akWvF )
• Usk: katoliiklased (90%), protestante (7%) Peruu elanikud on peruulased ehk peruleinid
Sele 3 Ametlikel tseremooniatel kasutatav riigilipp (Wikipedia, https://goo.gl/IhNbc i)
Sele 2 Suurem pilt Peruust. (Ross travel , http://goo.gl/LMvbG4 )
2. LOODUS
Peruu lääneservas on väga kuiva kõrbelise kliimaga kitsas rannikumadalik ( Costa ), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane ( Misti , 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca.
2.1 Liigirikkus
Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod , 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised . Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes
3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).
Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit. Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes
5500 (16%) endeemsed.
2.2 Looduskaitse
21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90
000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsade hävimise nullmäärani jõuda.
3. KULTUUR JA INIMASUSTUS
Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega.
Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi! Peruus on lisaks hispaania keelele ka koguni kaks põliselanike keeltest ametikeeled – need on ketšua keel ja aimara keel.
4. Asukoht ja kliima
Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas, ekvaatori ja 19. lõunalaiuse vahel. Enamuses Peruus valitseb kaks põhilist aastaaega - kuiv ja niiske, kuigi ilm on väga erinev sõltuvalt geograafilisest piirkonnast . Temperatuuri mõjutab peamiselt kõrgus, mida kõrgemal seda jahedam. Peruus on esindatud koguni 28 kliimat või mikrokliimat maakera
kokku
32-st erinevast
kliimast !
Rannikul
on
kliima
subtroopiline
ja väga väheste sademetega. Andide mägedes on külm või väga külm kliima koos suhteliselt sademeterohke suvede ja väga kuivade talvedega. Idapoolsetel tasandikel valitseb ekvatoriaalne kliima, kusjuures soe ja sajune on aastaringselt .
Vahemere rannikul on 5 lõunalaiusest põhja poole jäävatel aladel poolkõrbe kliima. Temperatuuride vahemik on 14°C-st 38°C-ni. Suved on päikeselised, soojad ja kuivad. Vihmahood võivad olla vägagi ootamatud. Igal aastaajal on sademeid maa põhjaosas, Ecuadori piiri lähedal. Lõunapoolsetel rannikualadel on sademed on väga harvad ja mõnel pool võib aastas sadada vähem kui 150 mm. Suvel on temperatuurid enamasti vahemikus 18°C kuni 22°C. Väga harva kui temperatuur jõuab 30°C lähedale. Kõrbepiirkonnas võivad temperatuurid ulatuda aga kuni 35°C-ni.
Talvised temperatuurivahemikud on enamasti 14°C-st 21°C-ni. Väga harva langevad temperatuurid alla 10°C. Rannikualale jääb ka Peruu pealinn Lima. Seal on päevased temperatuurivahemikud läbi aasta 18°C-st 27°C-ni. Kõige külmem on augustis ja kõige soojem on veebruaris . Öised temperatuurivahemikud on 15°C ja 19°C vahel. Sademeid on aastas alla 15 mm. Peaaegu pool sellest tuleb maha septembris.
Andide
mäestikus
sõltub konkreetne
kliima
oluliselt
kõrgusest merepinnast. Aasta keskmine temperatuur on madalamatel aladel 18°C, kuid nulli lähedal kõrgmägedes. Ka sademete hulk varieerub koos kõrgusega merepinnast ulatuslikult. Enamasti
on kõige
enam
sademeid
jaanuari
ja märtsi
vahel.
Maist
augustini
on sademeid väga vähe. Andide kaguosas on sademeid aastas ca 200 mm, kuid idapoolsetel aladel võib see ulatuda 1000 mm-ni aastas ja mõnel pool mõnel aastal isegi 5000 mm-ni aastas.
Idapoolsetel tasandikel on ekvatoriaalse kliimaga, enamuse aastast soe ja vihmane. Aastane sademete hulk varieerub sõltuvalt piirkonnast 1000 mm-st 4000 mm- ni. Kõige kuivem on juunist augustini. Temperatuurid on enamasti vahemikus 18°C kuni 36°C.
Peamine turismi hooaeg on juunist augustini, mil on Andides kuiv hooaeg. See on ka parim ning külastatum aeg Inkade radadel matkamiseks (Machu Picchu).
Mägesid saab külastada aastaringselt, kuid detsembrist märtsini on niiske ja mudane.
Enne reisile minekut on soovitav konsulteerida lähima reisimeditsiini kabinetiga, milliseid vaktsineerimisi eelnevalt teha ja kuidas vältida võimalikke terviseriske.
Hea meditsiiniabi saamine võib Peruus olla kallis. Soovitame sõlmida kindlasti reisikindlustuse,
mis
tagab
meditsiiniliste
teenuste
ja vajadusel
erakorralise kojusaatmise eest tasumise.
Peruu mõnedes piirkondades, kus enamuse moodustavad indiaanlased, võib raskusi olla nii hispaania- kui ka inglise keelega, sest kohalikud räägivad üksnes mõnda indiaani keelt.
Viimastel aastatel on Eesti kodanikke Peruus arreteeritud seoses narkootikumide smugeldamisega. Kõik narkokuriteod on Peruus rangelt karistatavad ja karistusmäärad on pikad. Peruu kinnipidamisasutuste tingimused ei ole võrreldavad Euroopa omadega. Seetõttu pakkige alati oma reisikott ise ning ärge kunagi võtke kellegi palvel tema asju tollipunkti kaasa.
5. VAATAMISVÄÄRSUSED
5.1 Titicaca järv
Kõige kõrgemal asuv suurte laevade poolt laevatatav järv on Lõuna-Ameerikas asuv Titicaca, mis asub enam kui 3,8 km kõrgusel merepinnast ja on peaaegu 8400 km2 suur.
Titicaca järv asub Boliivia ja Peruu piiril Andides Altiplano tasandiku põhjaosas. Järve läänepoolne osa kuulub Peruule ja idapoolne osa Boliiviale. Järve suurim pikkus on 190 km ja suurim laius 80 km. Tegemist on pindalalt Lõuna-Ameerika suurima järvega. Suurim sügavus on 281 m. Kuna järv on väga sopiline, on tema kaldajoone pikkus pindalaga võrreldes vägagi suur – 1125 km.
Titicaca järves on enam kui 40 saart . Osa saartest on looduslikud, kuid osa tehissaared. Titicaca järv asub merepinnast enam kui 3,8 km kõrgusel. See on maailmas kõige kõrgeimal asuv järv, millel toimuvad regulaarsed kommertslaevareisid. Järve ääres elanud indiaanlased on sellel veesõidukitega sõitnud palju sajandeid. Esimene valgete inimeste aurulaev alustas järvel liiklemist 1870.a. Kaasajal sõidab Peruus oleva Puno (ca 100 tuhat elanikku) ja Boliivias oleva Guaqui (vähem kui tuhat elanikku) sadamate vahel raudteepraam. Selle praamiühenduse eripära on, et teekonna kummaski otspunktis on raudteel erinev rööpmelaius – Peruus 1435 mm ja Boliivias 1000 mm.
Titicaca järve voolab sisse 27 jõge. Väljavool toimub Boliivias asuva Desaguadero jõe kaudu Poopó järve. Sellest järvest edasi väljavoolu ei toimu. Välja voolava jõe vooluhulk on võrdne umbes kümnendikuga järve sisse voolavate jõgede vee koguhulgast. Ülejäänud vesi eraldub Titicaca järvest aurumise teel. Seejuures on aurumine vägagi intensiivne – seda soodustavad järve suur kõrgus merepinnast ja intensiivne päikesekiirgus. Titicaca järv on külma veega – ka suvisel perioodil ei tõuse tema pinnatemperatuur üle 14°C.
Titicaca järv on madala hapnikusisaldusega ja see on üheks põhjuseks, miks seal elab mitmeid loomaliike , keda mujal ei leidu. Näiteks elab seal konnaliik, kelle nahk on
väga kortsuline – suurem nahapind aitab järve veest paremini omastada hapnikku. Järve kallastel elutseb aga hulk erinevaid linde. Mitmed Titicaca järves elavad loomad, kes kunagi olid esindatud arvukalt, on kaasajal väga ohustatud. Populatsioone on vähendanud reostus, inimeste poolne ülepüük , aga ka näiteks Titicaca järve inimeste poolt sisse toodud forell, kes on hakanud liigselt peremehetsema.
Titicaca järv on huvitav ka sõjalisest aspektist. Järve kaldal asuv Boliivia on kaasajal merepiirita riik (kunagised mereäärsed alad kaotati 1979 – 1884a. kestnud sõja tulemusena Tšiilile), kuid omab siiski laevastikku. See paikneb peamiselt Titicaca järvel ja Amazonase jõgikonda kuuluvatel jõgedel. Kokku on Boliivia laevastikus enam kui
160 alust ja kuni 5 tuhat „mere“väelast ning neid teenindavat isikut. Jõgedel ja järvedel baseeruva sõjalaevastiku lõi Boliivia 1963.a.
Titicaca üheks oluliseks vaatamisväärsuseks on järve Peruu poolel asuvad Urose ujuvad saared, ja nende saarte elanikud. Saari nimetatakse nende kunagiste ehitajate Urose rahva järgi, kes ehitasid need ,et mitte inkade võimu alla sattude , kui inkad 14 sajandil oma impeeriumi laiendasid. Urose keel on praeguseks välja surnud, saartel räägitakse aimara keelt, sest rahvas segunes aegade jooksul aimaradega.
Urose saartel elav rahvas elatub praegusel ajal kalapüügist ja turismist. On saari, kuhu turiste ei lubata ja on saari, kuhu korraldatakse erineva pikkusega reise, alates paaritunnisest kuni koos ööbimisega saarel.
Saarti on võimalik külastada täiesti omal käel, sest saarte ja Puno linna vahel käib tihe paadiliiklus, kui ka organiseeritud retke korras. Kas ainult kõrkjasaared või lisaks veel Isla Taquile külastus koos kohaliku lõunasöögiga ja inglise keelt rääkiva giidiga. Viimane variant läheb käiku , sest päeva jooksul kulub üks lõunasöök alati ära, kuna paadreis algab hommikul kell 7 ja kestab kella 5-ni.
Saareelanikud demonstreerivad, kuidas ujuvat saart valmistatakse. Alusmaterjaliks on mättad, ja peal on kõrkjad. Saari nimetatakse kõrkjasaarteks, aga uue saare ehitamisel tehakse esiteks saare põhi sellistest poole meetri paksustest mätastest või mullaplokkidest, mis seotakse omavahel kokku, kuni nad kokku kasvavad.
Järgnevalt lisatakse mätastele järjest uut pilliroogu, alguses ühtepidi, ja siis teistpidi . Kuni pooleteistmeetrine kiht.
Saare ehitamine on pidev protsess, sest vees olev osa mädaneb, ja ülemine osa peab pidevalt kasvama, kuna pealmised kuivad kõrkjad murduvad, kui nendel käia. Murdunud kõrkjatesse pääseb seejärel niiskus ja peale tuleb laduda järgmine kiht kõrkjaid. Ja alumistes kihtides saab näiteks kartuleid kasvatada. Saarte eluiga on nii 30 aasta ringis. Käimisel saar vetrub. Mitte just palju, aga aru on saada, et see ei ole kindel maa. Suurt läbikukkumishirmu ei ole. Käsitööde müük on elanikele oluline sissetulekuallikas. Vööd ja mütsid annavad edasi erinevaid sõnumeid, nende kandmisviisi järgi saab näiteks teada, et kes on abielus, ja kes vallaline .
Kõige suuremal saarel on kauplus, kool ja isegi postkontor. Müügiletid erinevate käsitöödega. Ja vaatetorn.
Giid teeb saare lühitutvustuse, siin on nii 2200 alalist elanikku, saarel kasvatatakse lambaid . Kasse ja koeri praktiliselt ei ole, nende saarele toomiseks on vaja eriluba, ja saarel elatakse vana inka traditsiooni "do not steal , do not lie, do not be lazy " järgi. Ja et siin teevad mehed kudumistööd.
Sele 4 Titicaca järv (Peruu Adventures Tours , https://goo.gl/y3ebVc )
5.2 Huacachina
Huacachina
on küla
edela-
Peruus, mis
asub umbes
10 km kaugusel Ica nimelisest linnast ja mida mida õmbritseb kilomeetrite viisi kõrbe. Seal saab liivalauaga ja bagidega sõita ja seal pole palju turiste. Seal elab umbes 115 inimest (1999).Ameerikas kutsutakse seda kohta oaasiseks. See on naturaalne järv, mille ümber ehitati küla. Bussiga jouab kohale Limast umbes 3 voi 3,5 tunniga.
Sele 5 Huacachina küla. (Sam Travel Peru, http://goo.gl/nH1Kk8 )
5.3 Chiclayo linn
See on rahvaarvu suuruselt neljas linn Peruus. See on üks tähtsamaid linnapiirkondi Peruus. Lambayeque regiooni pealinn.See asub Vaikse ookeani rannikust
13 km sisemaal ja 770 km kaugusel pealinn Limast. Selle linna asutas 16.sajandil Hispaania maadeavastaja . See linn kannab hüüdnimesid nagu Põhja pärl, Sõpruse pealinn, Kangelaste linn. Rahvaarv 738 000. Linn on asutatud eelajaloolise aheoloogilise paiga lähedale, milleks on Põhja Wari varemedm mis kuuluvad 7-12. sajandi Wari impeeriumisse. See linn on suuresti ehitatud põlisrahvaste poolt. Teised linnad on ehitatud hispaanlaste poolt.Ta on üks tähtsamaid kaubanduslinnu tänapäeval. See linn on kaasaegne. Vapp võtab kokku tähtsamad omadused provintsis: nt tähendab neitsi puhtuse kontseptsiooni, helesinine taust tähistab katoliku linna, mida esindab ka rist vapil aga ka muud esemed, mis on seotud ajaloo, maastiku ja geograafiaga.
Sele 6 Kuulus Amigose hotel Chiclayos. (Hostal Amigos, http://goo.gl/pDE1 im )
5.4 Amazonase piirkond
Amazonase piirkond on Peruu esimese järgu haldusüksus (piirkond). Asub Marañóni jõe ülemjooksul vihmametsade alal. Piirneb loodes Ecuadoriga. Valdav osa piirkonnast on kaetud vihmametsaga. Peamine majandusharu on põllumajandus. Kasvatatakse riisi, kakao - ja kohvipuid ning viljapuid. Pealinn on Chachapoyas. Amazonase maastik on tuntud oma järskude mäeahelikst voolavavate jõgede ja mägede tõttu.See asub Kuelapis.Suures kivilinnuses on rohkem kui 400 kivist struktuuri. See oli ehitatud umbes 3000 meetri kõrgusele. See on suur arheoloogiline said Peruus. Seal on ka suured orud. Peruu vihmamets asub Vaiksele ookeanile kõige lähemal, mis on ühendatud kõige madalamate rannikutega ja seda seetõttu, et nad kasutavad mäge, mis asub 2144 m kõrgusel. See on kõige madalam koht Peruu andides. Sügav Marañóni org on üks tähtsamaid marfoloogilisi tunnuseid piirkonnas. Marañón org läbib suure osa oma territooriumist ja paisub ise lõunast põhja. Utkupampa orus on soe kliima ning temperatuur võib ulatuda kuni 40 ° C, minimaalne
21 ° C. Pumaqucha järv on ka üheks turistide sihtkohaks selles piirkonnas.
Sele 7 Amazonas Peruus.( Lima Tours, https://goo.gl/YYeMrl )

5.5 Arequipa linn
Arequipa on linn Peruus, Arequipa piirkonna ja Arequipa provintsi halduskeskus. Ta on Peruu rahvaarvult teine linn pealinna Lima järel. Arequipa asub
2380 m kõrgusel merepinnast igijääga kaetud Misti vulkaani jalamil, mis kerkib 5822 m kõrgusele. Linna kliima on kogu aasta jooksul kuiv ja päikesepaisteline. Üldiselt on ilm kogu aeg mahe
ja
temperatuur
kõigub
vahemikus
10–24
°C. Vihmaperiood
on jaanuarist märtsini, kuid sadu on mõõdukas. Kõige külmem kuu on august. Linna hüüdnimi on Valge linn (La Ciudad Blanca), sest linnas on palju pärlvalgest vulkaanilisest kivist ehitatud hooneid . Arequipa kesklinnas on palju Hispaania kolonialismi
aegseid
hooneid
ja sellepärast
kuulub
Arequipa
vanalinn
alates
2000. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Väljakaevamiste andmetel on viljakas ala, millel Arequipa asub, olnud asustatud juba 6. aastatuhandel eKr.

5.6 Machu Picchu

Machu Picchu ehk 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana, on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi . Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCO arvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja. Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440 . Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid .
Sele 8 Machu Picchu. (Go Geometry , http://goo.gl/8MKqku )

5.7 Nazca

Nazca on 27 tuhande elanikuga väikelinn, linna läbib Panamericana. Nimi tuleb Nazca kultuurist. Nazca platoo asub Peruus, Andide lähedal. Piirkond on väga kuiv ning tänapäevani isoleeritud muust maailmast. Loodus on seal tõenäoliselt sama vaenulik kui Kuul. Nazca platoo jooniste kohta käib neli põhilist teooriat: 1)Joonistusi kasutati niisutamiseks; 2)On osa suurest astronoomilisest kalendrist; 3)Jalgteed usulistel eesmärkidel; 4)Maaväliste pärandus.
Esimest kolme ei ole suudetud väga hästi kaitsta. Seega keskendun viimasele - maaväliste päranduse teooriale.
Nazca jooniste puhul tuleb meeles pidada järgnevaid asjaolusid:
1)Nad on oma suurte mõõtmete poolest nähtavad ainult õhust - alates 70m kõrguselt, osade detailide vaatamiseks tuleb minna veel kõrgemale, kusjuures erinevatel kõrgustel tulevad esile erinevad pildid ja detailid.
2)Joonised on koostatud väga raske meetodiga - üheainsa katkematu kontuurjoonega. Ahvi kujutise puhul kulgeb joon üle astangute, siksakiliselt, keerleb spiraalse labürindina ning pöörab järskude, haruliselt paiknevate kurvidega tagasi.
3)Lähedal ei ole ühtegi kõrgemat kohta, mida võiks kasutada vaateplatvormina hindamaks jooniste kvaliteeti ja õnnestumist.
4)Kujutised on väga suured, näiteks koolibri on 58 meetrit, ämblik 52,5 meetrit, sisalik 216 meetrit pikk. Leidub ka mitme kilomeetri (isegi kuni 8km pikkune sirgjoon) pikkuseid jooni, mis moodustavad geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki , ristkülikuid, sirglõikke.
Kokku on Nazca platool üle 100 joonistuse. Kujutatud on 18 erinevat lindu . Palju on geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki, ristkülikuid ja sirglõikke. Ahv on 140 meetrit pikk ja 100 meetrit lai. Ahvi keha on veetud üheainsa pideva kontuurjoonega. Joon kulgeb katkematult üle astangute, kulgeb siksakiliselt, keerleb spiraalse labürindina (saba) ning pöörleb järskude, haruliselt paiknevate kurvidega tagasi. Isegi paberilehel oleks nähtu tõeline joonistuskunst. Ämbliku puhul on tegu Ricinulei ämblikuga, mis on maailmas üliharuldane liik, nii haruldane , et seda esineb ainult kõige kaugemates ja ligipääsmatutes Amazonase vihmametsades. Veelgi enam, milleks oli sellel, kes selle joonise tegi, vaja seda üldse teha ning mil viisil läks tal korda jäljendada Ricinulei ämbliku pisimaidki anatoomilisi detaile, mida on võimalik jälgida tavaliselt mikroskoobi all. Nazca platoo Andides oli muistsel ajal suur pühapaik ja müstlised joonised tekkisid sinna arvatavalt tuhat aastat tagasi. Olles suurepäraselt säilinud tänaseni, meelitavad nad sinna huvilisi üle terve maailma. Nazca kujundid on valminud eri sajanditel. Loomafiguurid on loodud peamiselt 1800- 1400 aastat tagasi, sirged jooned märksa hiljem. Kuigi loomafiguure on võimalik võrrelda tegelikult olemasolevate loomaliikidega, on kindlasti tegemist üleloomulike olenditega, kel oli eriline koht kunagises indiaani usundis . Kokku leidub sel ligi 400 ruutkilomeetril sadu jooniseid. Kujutised on tänaseni nii hästi säilinud peamiselt kahel põhjusel . Esiteks on seda soosinud viimastel aastatuhandetel püsinud looduslikud olud. Teine oluline tegur on, et viimastel sajanditel pole inimesel Nazcasse asja olnud. Aven oletab, et jooni kasutati rituaalide läbiviimisel. Näiteks tagamaks põldudele viljakust. Mööda ettemärgitud radu võidi korraldada palverännakuid, nagu neid harrastavad mõned Andide indiaanihõimud ka praegu. Nazca maajooniste kaudu puutud kokku mõtteviisiga, mis näib nii eripärane, et annab mõtisklemisainet pikaks ajaks.
Sele 9 Ämbiku joonis Nazca platool ( Risto blogi , http://goo.gl/ieQG1H )
Põhiline vaatamisväärsus , mille pärast siia tullakse, on muidugi platoo koos joontega, aga siin piirkonnas on ka muid huvitavaid jälgi Nazca tsivilisatsioonist. Nazcas ehitati muljetavaldav maa-alune veesüsteem, mis toimib tänaseni. Puquios - Nazca tsivilisatsiooni poolt ehitatud maa-alune akvedukt, mis on käigus tänapäevalgi. Alla viib korralik kivitrepp.
Sele 9 Nazca maa-alune akvedukt. ( Tarmo Tammingu blogi, http://goo.gl/XIXm0L )

5.7 Vaatama tasuks minna ka veel:

 Ayacucho- suurim regioon lõuna-Peruus ja mis on ka nimeks selle regiooni pealinnale.Kõige rohkem terrorismi all kannatanud regioone.
 Máncora- nimeks linnale kui ka rannakuurortile loode-Peruus.Sama nime ka regioon. Mancora on Talara regiooni pealinn.
 Huaraz-linn, mis on Ancash regiooni pealinn ja seal linnas asub ka valitsus.
Peamine majandustegevus linnas on põllumajandus ja turism.
 Cuzco - linn, mis asub kagu-Peruus. See on ka Cuzco regiooni pealinn. See linn kuulub UNESCO maailmapärandisse, kuna on ajalooline linn ning see linn oli Inkade Impeerimi pealinn 13.-16. saj, siis Hispaania vallutas selle.
 Lima- Suurim linn Peruus ning ühtlasi ka pealinn. Sealt avaneb vaade Vaiksele ookeanile. Suuruselt kolmas linn Ameriikas. Seal asub üks vanimaid ja kõrgemaid õppeasutusi Uues Maailmas, mille nimi on National University of San Marcos, mis asutati 12. mail 1551 ja on vanim toimiv ülikool Ameerikas.
 Huancavelica- linn Peruus. See on pealinnaks Huancavelica piirkonnale.
Põlisrahvad moodustavad peamise osa elanikkonnast. See linn asub ligikaudu
3660 meetri kõrgusel. Kliima on külm ja kuiv, vahel saabub veebruaris ja augustis vihmaperiood septembrist jaanuarini. Leitakse üks vaesemaid linnu Peruus.
 Chachapoyas- linn põhja-Peruus. Üsna isoleeritud piirkond. Kuna see on mägine ala, siis matkajad käivad seal ronimas ja seiklemas. Kuna seal on kruusateed , siis sinna ei soovitata minna vihmaperioodidel. See on Amazonase vihmametsade regiooni pealinn. Kohalikuks põllumajanduseks on suhkruroog , orhidee ja kohv.
 Trujillo- linn loode-Peruus, mis asub rannikul. See asub Moche jõe rannikul, mis on lähedal Vaikse ookeani suudmele Mochica Valleys. See oli ala suur eelajalooline Moche ja Chimu kultuur
enne Inkade vallutamist.
6. REISITINGIMUSED
Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Peruus asub Eesti aukonsul.( Estudio Francisco Espinosa Bellido) Lima 27 aadressil.

6.1 Ohud reisimisel

Eesti Terviseamet soovitab muhk- ja kopsukatku ohu tõttu vältida Ascope provintsi külastamist. Peruu tervishoiuministeeriumi andmetel on katku riskipiirkondadeks ja Chicama, Chocope ja Santiago de Cao provintsid .
Vihmaperioodil Peruusse reisides tuleb arvesse võtta loodusest tulenevaid riske. Novembrist kuni aprillini võib esineda suurtest vihmadest põhjustatud mudalaviine, maalihkeid ja teede läbimatust, mille tõttu võib katkeda ligipääs Aguas Calientesse ja Machu Picchusse. Ka Puerto Maldonado-Inambari maanteel Boliivia ja Brasiilia piiril on esinenud maalihkeid. Peruus võib esineda ka maavärinaid, vulkaanipurskeid jms.
Tuleks säilitada tavapärast ettevaatlikkust oma isiklike asjade suhtes. Eriti ettevaatlik tuleks olla suurlinnades, Lima Jorge Chavez rahvusvahelises lennujaamas ning ööbussidega reisides.
Aeg-ajalt võib Lima tänavatel esineda protestiaktsioone ja demonstratsioone, mis võivad põhjustada ajutist tänavate sulgemist ja rongiliikluse katkestusi. Samas võivad kogunemised kergesti muutuda vägivaldseks, mistõttu tuleks suuri rahvakogunemisi vältida.
Liikudes mägedes kõrgemale kui 3000 m (Cuzco, Puna, Colca Kanjon või teised kõrgmägedes asuvad turismiobjektid) võib hõre mäestikuõhk põhjustada tõsiseid vaevusi . Esimestel päevadel tuleb kiiremaks kohanemiseks juua palju vedelikku, süüa kergelt, vältida liigset kehalist aktiivsust ja alkoholi tarbimist. Kui kannatate kroonilise kõrgvererõhu , südame- või respiratoorsete haiguste käes, tuleks kindlasti juba enne reisile minekut konsulteerida oma perearsti või vastava valdkonna spetsialistiga vältimaks tõsiseid tervisehäireid mägedes.
KOKKUVÕTE
Peruud tasub külastada, kuna ta on ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestistega maa. Seal asub kuulus linn Machu Picchu, kus on säilinud umbes 200 kivist hoonet. Peruus on hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike ja indiaanlastega ning seal on võimalik kogeda ehedat indiaani kultuuri. Amazonas võlub oma troopilise taimestiku ja vihmametsade laiaulatuslike looduskaitsealadega. Turistidel soovitatakse sinna reisida juunist augustini, kuna siis pole seal liiga palju sademeterohkeid päevi ja ilmad on soojad.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Anti ja Kertu maailmareis ,(29.01.2014) Autorite blogi
https://maailmareis.wordpress.com/category/peruu/ (23.01. 2016 )
2. Aungan-nequette, online musings of Dungan Nequette, (29.12.2014) http://www.dungan-nequette.com/blog/wp-content/uploads/2011/07/machu - picchu.jpg (23.01.2016)
3. University of Texsas libraries,(2006.) http://www.lib.utexas.edu/maps/peru.html (23.01.2016)
4. Reisiguru ,(2008) https://www.reisiguru.ee/riik/Peruu (23.01.2016)
5. Tarmo Tammingu blogi(13.08.2013) http://tarmotamming.blogspot.com.ee/2013/08/nazca.html (23.01.2016)
6. Horisont (jaanuar 2008)
http://www.horisont.ee/node/366 2008 (23.01.2016)
7. Risto blogi (27.11.2009)
http://ristomyw.blogspot.com.ee/2009/11/nazca-platoo-2-joonised-ja-loigatud.html 27.11.2009 (23.01.2016)
8. Risto blogi. (26.11.2009) http://ristomyw.blogspot.com.ee/2009/11/nazca-platoo-1-ulevaade.html (23.01.2016)
9. Tarmo Tammingu blogi.(05.08.2013)
http://tarmotamming.blogspot.com.ee/2013/08/titicaca-jarve-saared.html
(23.01.2016)
10.Peruu (04.04.2015) https://et.wikipedia.org/wiki/Peruu (23.01.2016)
11. Titicaca järv (12.07.2012) https://www.reisiguru.ee/lugu/76 (23.01.2016)
12. Huacachina (15.05.2015) https://en.wikipedia.org/wiki/Huacachina (23.01.2016)
13.Chiclayo (02.02.2016) https://en.wikipedia.org/wiki/Chiclayo (23.01.2016)
14. Arequipa (05.06.2014) https://et.wikipedia.org/wiki/Arequipa (23.01.2016)
15.Machu Picchu (28.10.2014) https://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu (23.01.2016)