Stanley L. Miller Saskia Kivi Bioloogia Tallinna 32. Keskkool 12d 2010 Millised pidid olema elu tekke tingimused? Louis Pasteur 1860 Kõik elus pärineb elusast 20 sajandil hakati põhjalikumalt uurima Elu tekke 3 põhiseisukohta On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistel taevakehadelt Elu on Maale tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid Füüsikaline Evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid Universum 1215 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteem 5 miljardit aastat tagasi Maa vanus on 4,55 mijardit aastat Keemiline evolutsioon Lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Millerurey eksperiment 1952 sooritatud, avaldatud 1953. aastal Univesity of Chicago H2 CH4...
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma Referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Esimene täielikult sekveneeritud genoom kuulub bakteriofaagile -X174. Edukas viirusegenoomi DNA järjestuse kindlaks tegemine kannustas ette võtma mahukamaid projekte ja üks kulukamaid nende seas on ,,Inimese genoomi projekt" (HGP, inglise keeles the Human Genome Project). Tänaseks on välja töötatud järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS, inglise keeles next-generation
Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 Alexander Fleming (6. august 1881 Lochfield, Sotimaa 11. märts 1955 London) oli soti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Esimest maailmasõda uuris Fleming innukalt antibakteriaalseid vahendeid, sest ta oli näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud sepsisesse. Kahjuks halvasid
silme ette julmad piinamised,näljutamine ning ebainimlikus, siis raamatu algul sain ma kogeda midagi hoopis risti-vastupidist. lk 44,45,47,39,81 Samuti hämmastas mind see, kuidas mehed suutsid säilitada rahu ning mõelda sellele, kuidas röövleid enda poole võita. Nad rääkisid neile meie ajaloost nende ajalooga sarnaseid hetki ning saavutasid nende usalduse. Lk 47,209 Röövleid oli 10 ning mehed panid röövlitele ka hüüdnimed, Pealik, Pikk, Ullike, Kokk, Kloun, Bioloog, Jäme, Äpu, Sõdur, Õpetaja. Juba algusest saati lubati meestele, et nad saavad paari päeva pärast koju. Kõige suurem lubaja oli Bioloog. See jutt muutus tema suus juba igapäevaseks ning lõpuks kaotavasid mehed juba koju saamisse usu. Lk 111,257 See paneb mehed aga veel suurema pinge alla ja kodu igatsus muutub iga päevaga üha hullemaks. Iga asja seondatakse koduga ja mõeldakse oma lähedaste peale. Lk 53,136,225,254,250,158,235,236
Tegelenud semiootika ajalooga ja semiootika filosoofiaga. Uurinud ka märkide rolli esemete ja objektide vahendamisel. Ta on jõudnud seisukohale, et kogemus ise on dünaamiline struktuur, mille elemendid vahetavad aja jooksul oma rolle ja positsioone. Esitanud filosoofia ajaloo käsitluse märgi mõistmise ajaloo kaudu. Joseph Ransdell – USA filosoof ja semiootik. Uuris Peirce’i töid. Uuris filosoofia ajalugu ja tähenduseteooriat. 13) Kalevi Kull – eesti bioloog ja semiootik. Uurinud bioloogia aluseid, biosemiootika ajalugu ja eluslooduse semiootikat. Kirjutanud artikleid kasvuprotsesside ja liigitekke modelleerimisest, Eesti pärandkooslusest ja semiootika metdoloogiast. Maailma esimese doktorikraasdi programmi looja biosemiootikas, on sild sebeoki mineviku ja sebeoki- järgse tuleviku vahel. Kulli töid mõjutas palju Uexkülli omailm. Alustas Eesti teoreetilise bioloogia kevadkooli. Kohtumine
Antibiootikumid Egert Kruberg Antibiootikumid Antibiootikumid on elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad haigustekitajaid (pisikuid). 1928. aastal avastas penitsilliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia Väike animatsioon http://www.youtube.com/watch?v=gOQ-nonlwwY&feature=related Antibiootikumide valik kas on tegemist bakteriaalse infektsioonhaigusega? kliinilised haigusnähud laboratoorsed näitajad infektsioonhaiguse lähtekoht? Infektsioonhaiguse tekkekoht? (kodutekkene/haiglatekkene) Kõrvalnähud Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel
4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel 7. Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse 8. Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur
ja 20% pensionifondi. Seamaks teeb tulusat tööd aga kogu sea elu vältel, lahundab kahjulikke aineid. Kui sotsiaalmaks on ära jagatud pensionifondi ja haigekassa vahel pole sellega enam midagi teha aga kui siga tapetakse saab seamaksast head toitu teha küpsetada, kastet teha, maksapasteeti jms. Minu arvates jääb peale seamaks ,sest see tundub palju põnevam ja koosneb rohkematest osadest kui sotsiaalmaks. Rahvale aga kindlasti pakub huvi sotsiaalmaks, kui pole arst või bioloog. Ka kindlasti tulevikus, pensionäärina huvitab mind rohkem sotsiaalmaks, kuna siis enamus sissetulekust tuleb pensionifondist.
Genoomid Kamo: Tänapäeval kaardistatakse inimese kogu pärilikkuse materjal ehk genoom 2650-7500 dollari eest ning peagi langeb hind õige madalale ja siis saame me kõik seda endale lubada."Aastal 2013 kaardistame me genoomi vähem kui 1000 dollari eest," väidab leiutaja ja bioloog Jonathan Rothberg, kes arengu teedrajava tehnoloogiaga käivitas. Kamo: 2007. aastal kaardistas ta esimese genoomi 1953. aastal DNA- molekuli struktuuri mõistatuse lahendanud ja selle eest Nobeli preemia saanud James Watsoni genoomi. Kamo: Rothberg tuli hiljuti välja uue silmapaistva masina Ion Torrentiga, mis kaardistab DNA elektrooniliselt otse arvutikiibile. Seega võime ka eeldada arvutimaailmast tuntud arengut hindades ja kiiruses.
Dr. Alain Bombard Kes oli Dr. Alain Bombard? Dr. Alain Bombard oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog. Ta sündis 1924. aastal Pariisis. Ta on eriti kuulus just sellepärast, et ta läbis Atlandi ookeani kummipaadis, et tõestada, et laevahuku ellujäänutel on võimalik avamerelt eluga pääseda Reis üle Atlandi ookeani Ta alustas enda teekonda Las Palmasest Kanaari saartelt koos enda sõbra inglase Jack Palmeriga, 'Hérétique nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk ning sekstandi ja raadiosaatjaga. Tema sõber läks Bombardist lahku Tangeris, kui ta laevalt maha
evolutsiooni. Toimub olelusvõitlus. *Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923) oli saksa teadlane, kes avastas röntgenikiired. *Albert Einstein (1879-1955) avastas relatiivsusteooria, mis muutis seniseid arusaamu ajast ja ruumist ning näitas nende mõistete suhtelisust. *Dimitri Medelejev (1834-1907) oli vene keemik, kes koostas 1869 nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest, reastades need aatommassi suurenemise alusel. *Louis Pasteur (1822-1895) oli prantsuse bioloog ja keemik, kes avastas Siberi katku vaktsiini *Sigmund Freud (1856-1939) näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist. *1876 a leiutas Graham Bell (USA teadlane) telefoni. *1877 konstrueeris Thomas Alva Edison (USA leidur) maailma esimese helisalvestusseadme fonograafi. 10 aastat hiljem leiutas ta gramafoni. 1879 leiutas Edison töökindla elektrilambi. Ta täiustas ka telefoni, telegraafi ja kirjutusmasinat. *19.-20.saj vahetusel leiutas Guglielmo Marconi raadio.
toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis. Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline pete sel fotol kõneleb pigem teo kahjuks, sest limune paikneb telefonist kaugemal. Foto: Martin Pau 1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata. Viinamäeteo Eestimaale jõudmise aeg pole teada. Entsüklopeediagi sedastab vaid kaunis ähmaselt, et «neid on ilmselt mungad sisse toonud». Millise kloostri mungad ja millal, seda ei täpsusta ükski seni teada olev kirjalik allikas. Klaar on vaid põhjus: juba Vana-Roomast alates, kui mitte varem, on osatud viinamäetigude
Kakao Eliise Palk Salme Ojap Mis on kakaopuu? Teaduslik nimetus Theobroma Cacao Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba Ubades leidub ligikaudu 40...
bakterihaigusi, viirushaigusi, südameveresoonkonnahaigusi, erinevaid parasiiidinakkusi, põletikku, vähki ja diabeeti. Teaduse mudelorganismidena: kuna seend kasvavd ja paljunevad kiiresti, on nad head mudelorganismid laborikatsetes. Keskkonna puhastamiseks: Seened suudavad lagundada mitmesuguseid mürgiseid jäätmeid ning muuta need süsinikdioksiidiks, veeks ja põhielementdeks. Lisaks tööstuskemikaalide ja ensüümide tootmiseks ja kahjutitõrjes. LISA šoti bioloog Alexander Fleming 1928. a penitsiliini. Australlane Howard Florey töötas välja meetodi selle puhastamiseks ja tootmiseks.
seadus • Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing kuuluvad ka ülemaailmsesse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM. Mahepõllunduse areng Eestis • 1989 Eesti Biodünaamika Ühing • 1977 esimene mahepõllumajanduse seadus • 2000 Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutus • 2006 Mahepõllumajanduse koostöökogu Mahepõllunduse areng Eestis Eestimaa Looduse Fond • https://www.youtube.com/watch?v=ZLRAiSq8INo • Aleks Lotman- eesti bioloog, loodushoiu alal töötaja ja rohelist ideoloogiat esindav poliitik. Alates 8. juunist 2010 kuni 2011 aasta maini oli ta Erakonna Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja. Huvitav teada • Suurimad maheturud on Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias. • https://www.youtube.com/watch?v=QbvF-jq0h3A • Silver Silmere- Mahetoidule spetsialiseerunud kokk ja 2011. aasta parima mahetoote tegija. • Mahetoit on kallim, kui muud toidud, see ka
Minu Brasiilia Pille Gerhold, 2012 Autorist lähemalt Raamatu autor oli bioloog Pille Gerhold, kes raamatu kirjutamise ajal oli ligi kolmekümne aastane. Brasiiliasse kolis ta sellepärast, et tal osutus võimalikuks uurida sipelgaid koos kohalike professoritega. Hiljem selgus, et töögrupis oli ka hulk tudengeid. Brasiilias elas Pille kaks aastat, aga raamatu kirjutas ta kümme aastat pärast Brasiilias käimist. Pille tegeles seal igapäevaselt sipelgate toidu otsimise teekonna uurimisega. Ta pidi uurima, kui kaugele sipelgad
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom ...
Seente kasutamine meditsiinis Seeneriiki kuulub suur julk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuid arvatakse jääb see 1,5 miljoni piiridesse. Osa neist on mikroskoopilised, kuid palju on ka palja silmaga nähtavad. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, loomakasvatuses, keskkonnakaitses ja meditsiinis. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade , kas hõõrdumise või põlike, raviks hallitanud sandaale. Sellist raviviisi võib põhjendada ainult sellega, juba sel ajal pandi tähele et hallitusseened aitavad põletuku vastu. Praegusel ajal me tunne meda penitsiliinina, mis on antibiootikumide klass mida saadakse perekonna Penicillium seentest. Penitsilliin on ajalooliselt tähtis, sest tegu oli esimeste ravimitega, mis ravisid varem tõsiseid haigusi nagu süüfilist ja stafülokokinakkusi. Ehkki penitsill...
Karmen Kase, 8b ALAIN BOMBARD Alain Bombard sündis 27. Oktoobril 1924 Pariisis ning oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog, kes tõestas 1952. aastal, et ainult mereandidest toituval ning kaladest ja vähesel määral merest joogivett saaval merehädalisel on võimalik ellu jääda. Selleks ületas ta 1952. aastal üksinda kummipaadil Atlandi ookeani. Ta on kirjutanud oma kogemusest ka raamatu "Vabatahtlik merehädaline", mis ilmus ka eesti keeles aastal 1961. Ta tõestas, et inimene võib väga hästi elada reisi üle ookeani ilma kaasa võetud söögi ja joogita. Ta otsustas kontrollida oma teooriad ise, et säästa hiljem tuhandete merehädaliste elud, mis kaotatakse merel. Oma reisi alustamiseks sai ta inspiratsiooni Thor Heyerdhalilt, kes tõestas, et võimatu on läbida maailm niivõrd karmi dieediga. ÜMBERMAAILMA REIS 19. oktoobril 1952 alustas Bombard oma reisi üle Atlandi ook...
Kui GMOd luuakse nõnda, et asendatakse mõni üksik geen uuega, siis sünteetiline bioloogia manipuleerib pakettidega, asendades rakus terveid organelle või luues uusi süntosoome (organellide kogumeid), et nende abil ensüüme valmistada. GMOl on räägitud, et muundamisega rikutakse ära eellas taimed ja need võivad seetõttu väljasurra, sünteetilise bioloogia puhul seda ohtu pole organismil puudub eellane. Või õieti on olemas, aga see asub arvutis. Craig Venter USA bioloog ja ärimees Tema silmapaistvaimad saavutused on võtmeisikuna osalemine esmakordse inimese genoomi järjestamises. 2010. aastal lõi tema töörühm esimese raku, mille genoom oli tehislikult kokku pandud. Teadlased valmistasid kunstlikust DNAst uusi kromosoome, mis siirdati siis tühja rakku ning jälgiti raku paljunemist. Seda nimetatakse maailma esimeseks tehisliku eluvormi loomiseks. Teadlased kasutasid oma katses koduloomadel elava bakteri Mycoplasma genitalium geene. Venter ja ta
juuni 1902 ja suri 2. september 1992. Ta oli oli ameerika teadlane, üks tunnustatumaid tsütogeneetikuid maailmas. 1920ndate lõpus uuris McClintock kromosoome ning kuidas nad käituvad maisi paljunemisel. McClintock lõi esimese maisi geneetilise kaardi, ühendades kromosoomiregioonid füüsiliste tunnustega, ning ta näitas telomeeride ja tsentromeeride rolli kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad geneetilise informatsiooni säilitamiseks. 1940.aastatel leidis USA bioloog Barbara McClintock, et maisitaime geneetilises materjalis liiguvad ühest paigast teise ,,kontrollivad elemendid" ja avastas, et stressitingimustes migreeruvad genoomi teatud piirkonnad ja lülitavad uues asukohas geene sisse ja välja. Tol ajal ei olnud James Watson ja Francis Crick veel avastanud DNA kaksikheeliksstruktuuri ning inimesed alguses ei uskunud, läks neli aastakümmet, kuni 1983 aastal sai ta alles Nobeli preemia füsioloogia- või
19. saj teisel poolel rajas Auguste Comte filosoofilise suuna positivism. Selles oli kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne staadium. Positiivsete faktide väljaselgitamiseks tehti vaatlusi ja katseid, mistõttu loodi laboratooriume. Positivistid eelistasid eelkõige matemaatikat ja teisi täppisteadusi ning eitasid arutlevat filosoofiat. Nad panid andsid tõuke realismile kunstis ja kirjanduses. Kuulsaim bioloog 19.saj oli Karl Ernst von Baer, kes rajas võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani ta aluse kunstväetiste kasutuselevõtule. Antony van Leeuwenhoek avastas 1676. aastal bakterid, kuid läks veel kaua aega kuni neid hakati seostama haigustega. Kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele
Ornitoloogia Lindude uurimine Ihtüoloogia Kalade uurimine Herpetoloogia Madude uurimine Lihhenoloogia Samblikute uurimine Geneetika, Paleontoloogia ja anatoomia käsitleb Evolutsiooni. Bioloogia on elu uuriv teadus Bioloogia uurimisobjektid on mikroskoopilised Taimeriik koosneb sammaltaimedest, sõnajalgtaimedest, paljasseemnetaimedest ja õistaimedest Bioloogia uurib organismide ehitust ja talitlust ,,Roheline" bioloog tunneb hästi paljusid liike taime-, looma-, ja seeneriigist Geenitehnoloogia on kaasaegse bioloogia haru Rakkude ja geenide uurijaid nimetatakse ,,valgeteks" bioloogideks Bioloogiateadus uurib elu tema kõigis avaldumisvormides ja kõigil tasanditel Biosfääri uurimine on bioloogiateaduse osa Bioloogia ülesnne on seletada elu mõistet ja teket Bioloogiateadus aitab seletada ja mõista meid ümbritsevat elusmaailma
Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Darwin, C. (uusaeg, XIX saj) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Ehrlich, P. (uusaeg, XIX saj) oli saksa teadlane, tegi kindlaks antikehade keemilise koostise (lukk+võti). Fleming, A. (uusaeg, XIX ja XX saj) oli soti bioloog ja farmakoloog. Fleming avaldas palju artikleid bakterioloogiast, immunoloogiast ja kemoteraapiast. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis Nobeli preemia. Galenos (antiikaeg, Vana-Rooma) arst ja anatoom. 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne)
Töörühm kõrvutas järjestatud genoome ja otsis neist erinevusi, mis selgitaksid erinevate liikide erinevat nokakuju. Ilmselge kandidaadina jäi sõelale ALX1, mis mängib selgroogsete seas olulist rolli kolju moodustumises. "Ainult ühe geeni niivõrd suur mõju on päris üllatav, arvestades, et taoliste tähtsate omaduste vormimises osalevad tavaliselt kümned kui mitte sajad geenid," nentis Andersson. Eelnevad teiste töörühmade uurimused ongi vihjanud, et lugu on tegelikult keerukam. Bioloog loodab aga kolleegidega teiste kandidaatgeenide leidmiseks uurida veelgi rohkemate lindude pärilikkusainet. Samal ajal leidis töörühm, et Darwini vintide senises liikide klassifikatsioonis võiks teha mõningaid parandusi. Näiteks avastati, et mõned liigid näivad olevat paaritunud üksteisega arvatust rohkem ja pikemalt, misläbi on ka nende geneetiline materjal küllaltki sarnane. "See annab mõista, et liikidevaheline paaritumine kujundab evolutsiooni arvatust
kandevõime, ammu ületatud ning nn kolmanda maailma ja arengumaade väljatulek vaesusest, näljast ja kõrgest suremusest on välistatud kui ei toimu väga kiireid erakordseid teadusläbimurdeid või me ei tee järeleandmisi oma tarbimisharjumuste osas ja keeldume oma ökoloogilise jalajälje vähendamisest, mis on keeruline ning pikk protsess, ka sel põhjusel, et see muudaks tunduvalt senist lõpmatule kasvule rajatud majandussüsteemi. Tunnustatud bioloog Steve Jones väidab, et inimene on "looduses" 10 000 korda levinum liik kui ta tohiks olla ja on sellega saanud ohuks biloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemidele ja iseendale. Tuleb kas suremust suurendada või sündimust vähendada. Üleskutse suremuse suurendamisele on ilmselgelt ebaeetiline, seepärast jääb üle mõjutada sündimust, põhilised abinõud selleks on alljärgnevad: pereplaneerimine
aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy pranstuse helilooja, rajas impressionistliku muusika, georg lurich eesti raskejõustliklane, selma lagerlöf rootsi kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, rabindranath tagore india kirjanik, nobeli kirjanduspreemia
Sellise looma kloonimisel saab paljundada teatud omadustega loomi. Kõige suuremat vastukaja on aga tekitanud inimkloonimine. Selle vajalikkuse üle on toimunud palju arutelusid ning praeguseks on USA-s koostatud lausa andmebaas inimestest, keda soovitakse põhjendatult lasta kloonida. Argumentidena on välja toodud näiteks lapse surm või geeniused. Sellegi poolest on praeguse seisuga kloonimine enamikes riikides keelatud. Massachusetts'i tehnoloogiainstituudi bioloog Rudolph Jaenisch ennustas, et inimeste kloonimisel lõppeks 100 esimesest katsest edukalt vaid 5. Teadlane rõhutab, et seni kuni tehnoloogia pole väga suurt sammu arengus teinud, ei tohiks loomkloonimiselt minna üle inimkloonimisele. Ta väidab, et väga suur osa kloonitud inimestest sünniksid väärarenguga, kas välis- või seespidiselt. Seega peaksid ka salajaselt tegutsevad organisatsioonid, mida nüüdseks on lausa ka avalikul ja
Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur Arvukad leiutised ja avastused side-ja liiklusvahendite ning fotograafia vallas
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...
Rahvastik · 91,1% on austerlased · 8,9% välismaalased · Austrias elab horvaate, ungarlasi, sloveene · etniliselt ja keeleliselt ühtne · saksa keelt räägib 98% kodanikest ja 89% rahvastikust · usk - 73,6% rooma-katolikud Osatähtsus maailmakultuuris · seondub eelkõige muusikaga · joodeldamine · rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss · Mozart, Schubert, Beethoven, noorem ja vanem Strauss Muud valdkonnad: · Bioloog Gregor Mendel · Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad · Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit · Graz 221 000 · Linz 180 000 · Salzburg 145 000 · Innsbruck 112 000 · Klagenfurt 91 000 · Villach 59 000 Ajalugu · Austria aladel elati juba paleoliitikumis · Willendorfi Venus 22 000 24 000 a eKr · Rooma riigi 3 provintsi: Reetia, Noricum, Pannoonia · 1282 a. said hertsogiteks Habsburgid
arvata, et antud artikel ja allikas on mitte usaldusväärsed. Kokkuvõtteks võib öelda, et antud allikat ja artiklit ennast ei saa pidada usaldusväärseks. Sellel on esitatud ainult üks seisukoht, mis ka käib rohkem "arvamuse" alla. See, mida Patrick Moore arvab, pole otseselt ükski teine teadlane kinnitanud ja isegi kui on, siis pole seda antud artiklis mainitud. Lihtsamalt öeldes, pole Patrick Moore'i sõnadel otsest teadusliku tausta, seda enam, et tema ise on eelkõige bioloog (bakalauruse kraad, aastal 1969) ja alles siis ökoloog (PhD, aastal 1974).5 Samuti otsesed viited puuduvad, kus täpsemalt sellest räägiti, mis olukoras, st täispikka artiklit antud töö autor ei leidnud. Kokku artiklil oli kolm viidet, kuid need alles testi lõpus ning need viitasid kolmele (osaliselt) erineva sisuga allikatele. Kasutatud allikad www.telegram.ee - http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/greenpeacei- kaasasutaja-inimesed-ei-ole-globaalses-soojenemises-suudi
Üleliidulise populaarteadusliku kirjanduse konkursil tunnustust leidnud raamatu kordustrükk. Selles on juttu meie tähtsamatest imetajatest. Autor on oskuslikult ühendanud teabekirjanduses leiduvad andmed isiklike tähelepanekute ja juhtumistega. Enamik fotosid on pärit retkedelt Eestimaa metsadesse. Raamat on mõeldud eeskätt noortele. ,,Linnuaabits" Fred Jüssi On eestikeelne linnuraamat aabits, mitte määraja või muu teatmeteos. Raamatus tutvustab bioloog Fred Jüssi 38 Eestis elavat linnuliiki, mille äratundmist hõlbustavad bioloog Terje Volke joonistatud pildid. Raamatu juurde kuulub CD 27 linnu laulunäidiste või häälitsustega, mida juhatavad sisse Fred Jüssi loetud meeleolukad lühitutvustused. 11 ,, Eestimaa looduse hääled ,, CD Fred Jüssi Looduseuurija Fred Jüssi koostas ja juhtis 1970ndatel Eesti Raadios saatesarja Looduse Aabits, mille
Baltisaksa kõrgkultuur Karl Ernst von Baer Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest. Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks. Paljud baltisakslased täitsid Vene...
Küsimus on tihti selles, et kui Jumal meid lõi, kes siis Jumala lõi. Väidetavalt varisevad kõik teooriad Jumala olemasolu kohta kokku, kui esitada kolm tõsist küsimust: kust Jumal tuli, kus Jumal enne universumi olemasolu oli ja kus Jumal loomist õppis? Sellele võiks vastata aga loomulike iseeneslike korrastumisprotsessidega. Organismide loomise kohta rääkides saab öelda, et organismid on nii keerukad, et mitte ükski bioloog ei või väita, et ta neid täielikult mõistab. Seega pole ka bioloogidel võimalik Looja töö kvaliteedi üle otsustada. Samas ei või seda võtta nii, et kogu organismide areng on rangelt jumalik. Selles osalevad suuresti ikka ka looduslikud protsessid. Elu ei saanud universumis tekkida varem kui Maa peal. Ka ei võinud ta tekkida palju hiljem. On olemas mitte-teistlikke argumente universumi loomise kohta. Esiteks, meid poleks
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
teadlased suhkrute kääritamist pärmirakkude poolt, püüdes leida lahendust küsimusele, kas orgaanilisi ühendeid suudavad toota vaid elavad rakud. 19. sajandil tegi Eduard Büchner pärmirakkudega järgmise katse: ta purustas rakkude seinad (hõõrumisega) ning lisas suhkrut. Kuna käärimine toimus edasi, pidi kääritamist katalüüsima rakuvaba ekstrakt. Sellele avastusele järgnes peagi ka erinevate ensüümide kindlakstegemine. Ensüümi nimetuse võttis kasutusele saksa bioloog Wilhelm Kühne. Ensüümid alandavad reaktsiooni aktivatsioonienergiat. Kuigi ensüüm võib reaktsiooni käigus muunduda, taastub ta reaktsiooni lõpuks endisele kujule ja võib katalüüsida järgmist reaktsiooni. Reaktsiooni lähtemolekulid (ensüümi substraadid) seonduvad ensüümi aktiivtsentrisse ning reaktsiooni lõpus dissotsieeruvad sealt produktid. Ensüümid on kõrge substraadispetsiifilisusega nad võivad läbi viia vaid ühte või mõnda reaktsiooni. Nii
naha. 4. Mis ajast ja mis eesmärkidel hakkasid inimesed seeni kasutama? Millised võisid olla esimesed kasutamist leidnud seened? Muistsetes ühiskondades kasutati seeni rituaalsetel eesmärkidel. Lisaks sellele kasutati pärmiseent õlle, veini ja leiva valmistamiseks, tuletaela tule süütamiseks ja kasekäsna esmaabivahendina. 5. Mis ajast on kasutusel antibiootikumid ja kellele kuulub nende avastamise au? 1928. aastal avastas penitsilliini šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming. 1991. aastal leiti mumifitseerunud inimjäänused, mis kuulusid pronksiajal elanud mehele, kellele anti hiljem nimeks Ötzi (elas u. 5000 a. tagasi) ja kes kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. 6. Kas jäämees Ötzi kasutas juba antibiootilisi aineid? Ötzi kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. Seda seent kasutatakse praegugi tee valmistamisel
Selle vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talituste regulatisooni nimetatakse neutraalseks regulatsiooniks. Talitusi regueleeritakse ka veres, hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks. Rakud moodustavad koe: 1. närvikude- reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3. Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem.
defitsiidi lselt osutama, kes teooria- hooldu ei tule sellega tervislik st, toime. seisund jätab võib bioloog takistad ilise. a patsiend il eneseho oldust läbi viimast, eneseho oldus osateoor ia, õenduss
Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt. Max Weber - organisatsioon kui õlitatud masinavärk. Modernism seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg. Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite. Kõike on võimalik muuta. Sellisel lähenemisel on omad piirid. Süsteemiteooria. Austria bioloog Süsteem mingi kirjeldatav tervik, mis koosneb osadest, mis on seoses jam is mõjutavad üksteist kuidagi. Süsteem ei saa olla suletud, alati on mingis keskkonnas, mis mõjutab. Organisatsioon kui supersüsteem. Sõltuvusteooria. Milline on sõltvuskeskkonna ja organisatsiooni vahe. Otsitakse parimat sobicust keskonna mõttes. Kontekst määrab ära, milline juhtimisviis on parim. Sotsiaalse konsttuktsiooni teooria. Berger ja Luckmann. Nende mote reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud
Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. · Biosemiootika On semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika mudeleid eluslooduse mõistmiseks.Biosemiootika üheks rajajaks peetakse bioloog Jakob von Uexkülli. Veel oli Peirce, Morris. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt molekulide kogumit ja kemilisi reaktsioone. Biosemiootika käsitab märgiprotsesse reaalsetena ning eeldab, et neil on seaduspärasused, mida saab uurida ja seletada. Need on eluslooduse seesmised seaduspärasused. · Tähendus Tähendus on märgi, sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse poolt esile kutsutud teadmine.
tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud bakteritele hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutud või vajalikke baktereid. Mõnedel inimestel võib tekkida allergiline reaktsioon: nägu paistetab üles, tekib nahalööve ja -sügelus, tõsisematel juhtudel ka hingamisraskused. Sellistel juhtudel tuleb kiiresti arsti poolepöörduda. Alexander Flemming Ajalugu 1928. aastal avastas penitsiliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Flemming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia. Esimeseks kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga prontosiil, mille arendasid välja Gerhard Domagki (Nobeli preemia 1939. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõttes Bayer. Mõiste "antibiootikum" võttis 1942. aasta kasutusele Selman Waksman. 1929 aastal haiglalaboris katseid tehes märkas ta, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus
tagasi. kaasaegne inimene on evol-lt noor 9. Mis on klaad? Millisel eesmärgil kasutatakse evolutsioonibioloogias klaadide meetodit? - Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab endas viimase ühise eellase (liigi) ja kõiki selle eellase järeltulijaid. Klassifikatsiooniks kasutatakse erinevaid meetodeid traditsiooniline, kladistlik analüüs jt., mis erinevad tunnuste poolest, mida väärtustatakse. - Klaadide meetodi võttis kasutusele saksa bioloog Willi Hennig 1960-tel ja see on praegu peamine meetod organismidevaheliste sugulussidemete leidmiseks. - Klaadis on grupi liikmetel ühine evolutsiooniline ajalugu ja ühine eelane. Kõigi liikmetel peab olema ühine eriline päritav tunnus ehk sünapomorf, mida evolutsiooniliselt kaugematel eellastel ei esine. Mõisted 12: Evolutsioon populatsiooni genofondi muutumine ajas Genofond liigi v populatsiooni kõigi geenide hulk Sünapomorf e ühine eriline päritav tunnus Klaad küs 9
kudemisaegu ja noorkalade kasvukiirust. Aastast 1956 oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi Järvekomisjoni esimees, kuulus seltsi fenoloogiakomisjoni juhatusse. Organiseeris Eesti Loodusuurijate Seltsi usaldusmeestest ja kaluritest ihtüoloogiaalase vaatlusvõrgu (tegutseb aastast 1951). Aastast 199 oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 430) Toomas Tiivel (sünd. 10. veebruar 1952) ...Eesti bioloog ja diplomaat. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. Ta on üks Eesti teoreetilise bioloogia kevadkoolide peaorganisaatoreid. Töötanud aastast 1992 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis (aastatel 194-1008 eraorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis ja aastast 2000 Rootsis). Ta on olnud ühtlasi 1993-97 TPÜ bioloogia õppetooli juhataja ja professor. Tiiveli uurimisvaldkonnad on rakubioloogia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni teooria, bioloogia ajalugu
Raamatus tuuakse välja erinevate uurijate teooriad ning siis püüab Gould need lahti seletada ja ka natukene parandada. Kuna ise ei ole kokku puutunud paljude väidetega, miks üldse arvatakse näiteks, et mustanahalised on alaväärtuslikumad kui teised rassid, ootan põnevusega põhjendusi uurijate ja nende ümberlükkamisi autori poolt. 3 Lühiülevaade raamatust Stephen Jay Gould oli väljaõppelt bioloog, kuid oma raamatus paneb ta tavapärasest suuremat rõhku andmete statistilisele analüüsile. Tema keskendub ajaloolises mastaabis esmaavastajate või koolkondade rajajate „suurtele“ argumentidele ja eskitustele. Raamat jaguneb kaheks pooleks, millest kumbki esindab kronoloogilises jäjrestuses antud teooria keskseid seisukohti 19. ja 20. sajandi jooksul. Üheksateistkümnendal sajandil keskenduti koljude füüsilisele mõõtmisele kas siis väljast või seestpoolt
vanemad teda defineerivad. Butler ei ignoreeri seda, et inimese sugu on suuresti defineeritud tema füüsilise välimuse põhjal, kuid pigem arutleb, et kuidas mõned füüsilised omadused mängivad väga suurt rolli kellegi enesedefineerimises, kui teised, nagu näiteks kellegi juuksevärv või stiilitunnetus, ei ole väga olulised. Kuigi on mitu viisi kuidas kellegi sugu defineerida, ei ole kumbki neist ilma oma vajakajäämistega. Julia Serano, ameerika autor, luuletaja ja bioloog, on öelnud, et insident, kus inimene ei tunne, et tema füüsis tema õiget sugu väljendab, esineb liiga tihti, et essentsialism tõele saaks vastata. Bioloogina ta väidab, et säärane probleem esineb liiga tihti, et see saaks olla lihtsalt mõni geneetiline defekt. Samal ajal väidab ta, et enese sooline defineerimine algab palju varem kui inimene jõuab tutvuda ning kujundada enda sotsiaalsed normid, mis räägib vastu sotsiaalsele konstruktivismile. 6
Kirjanduslikud huvid tärkasid tal aga lugemisest ja raamatute uurimisest. Pärast kooli lõpetamist siirdus Herbert George Londonisse poodnikuks, ent võitis siis stipendiumi Londoni Royal College of Science´isse. Seal õppis ta zooloogiat Thomas Henry Huxley käe all, muu hulgas tegi kaastööd kolledzi ajakirjale. Ta kaitses bakalauruse kraadi Londoni ülikoolis 1890. aastal. Huxley arvates võinuks Wellsist saada maailmakuulus bioloog, selle asemel hakkas ta tööle kooliõpetajana ning koostas Henley koolis õpetades bioloogiaõpikuid. Ületöötamise tagajärjel ta haigestus tiisikusse ja oli sunnitud suunduma Lõuna- Inglismaa ravile. Haigus jättis Wellsi rahapuudusesse ja tervise taastudes läks ta ajakirjanikuks ning kirjutas 1895. aastal oma esimese raamatu. 1890. aastal abiellus Herbert George oma nõo Isabel Mary Wellsiga, kuid see abielu lõppes nelja aasta pärast lahutusega. 1895
jahutavate salvidega. Mehed pidid oma genitaale pesema äädika või soolveega. Tänapäeval tunduvad need meetodid üsna veidrad. Aga nagu me nüüd teame, olid paljud neist meetoditest väga tõhusad. Happelise keskkonna taimedest saadud ained, näiteks nagu akaatsiast saadud piimhape, on osutunud spermitsiidse toimega aineteks, nagu ka kivisool, maarjas või äädikas. Granaatõuna seemned sisaldavad looduslikku östrogeeni. Aastal 1938 tõestas Šoti bioloog Marie Stopes, et oliiviõli takistab oluliselt sperma liikumist: ükski tema uurimuses osalenud naistest, kes panid tuppe oliiviõli, ei jäänud rasedaks. Esimesed kondoomid seevastu ei osutunud eriti efektiivseks. Paljude allikate kohaselt pärinevad esimesed kondoomid juba Rooma- aegadest. Alates keskajast on ajalooliselt dokumenteeritud lambasoolte, kitsepõie ja väikeste kalanahast või linasest riidest valmistatud kotikeste kasutamist.
sammudest talurahva kaitsmisel. Kihnu jõnn- Eestimaa kubermangu kuulsaim metskapten. G.Fr.Parrot- Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle headele suhetele Aleksander I-ga oli Tartu ülikoolil lai autonoomia ja rahaline toetus. W.Struve- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus astronoom. M.H.Jacobi- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus füüsik. K.E.von Baer- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus bioloog, kes avastas imetajate munaraku. J.Cimze- Valgas asetsenud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. O.W.Masing- Andis aastail 1821-1823, 1825 välja ,,Marahwa näddalaleht"-e. Fr.R.Faehlmann- Tartu ülikoolis arstiks õppinud ning hiljem lektoriks hakanud mees, kes aastal 1838 rajas Tartus Õpetatud Eesti Seltsi. J.Köler- Venemaal kuulsaks saanud maalikunstnik, võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes. Ph