Peruu (0)

Ametlik nimi:  Peruu Vabariik
Pealinn: Lima
Pindala: 1 285 220 km²
Riigikord : Vabariik
Rahvaarv: 29 546 963 (2009) 
Rahvastik :45% indiaanlased , 37% mestiitsid, 15%valged 
Religioon : 90% elanikkonnast on katoliiklased 
Rahvastiku tihedus: 22 inimest/km2 
Riigilipp : Lipu värvideks on punane ja valge. Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust. 
Keel:  hispaania , ketšua ja aimara
Ajavahe : GMT-5h, erinevus Eesti ajaga 7h, märtsist oktoobrini-8 h 
Raha: uus sol ( PEN), 1 SOL on ligikaudu 0,30 EUR
Naaberriigid : Ecuador, Colombia ,Brasiiia, Boliivia , Tšiili
Machu Picchu  [m'atšu p'iktšu] (ketšua keeles Machu Pikchu [ˈmɑtʃu ˈpixtʃu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka  inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula  Peruus , mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on  inka  kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi.Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast  UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCOarvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja.Machu Picchu ehitus algas umbes aastal  1440 . Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitsejaPachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas  preestrid . Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist.
Peruu lipp  on Peruu riigilipp. See on kasutusel alates 1825. aastast.Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust.Ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu, mille keskmisel laiul on  riigivapp .
Peruu-Tšiili süvik ehk  Atacama süvik on süvik Vaikse ookeani idaosas.Selle avastas 1876. aastal laev "Dakia". Peruu-Tšiili süvik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikust 150–180 km kaugusel.Peruu-Tšiili süviku pikkus on umbes 5900 km, see ulatub 6° kuni 39° lõunalaiuskraadini ja 75° kuni 82° läänepikkuskraadini. See on maailma pikim süvik. Süviku laius on 30 kuni 90 km.Mõnikord eristatakse Peruu süvikut (pikkus üle 1500 km, sügavus 6601 m) ja Tšiili süvikut (pikkus 2200 km, sügavus 8069 m).
Peruu-Tšiili süvik on tekkinud ookeanilise  Nazca laama sukeldumisel mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. See piirkond on seismiliselt aktiivne.Peruu maavärin oli 2007. aasta 15. augusti. kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal toimunud Richteri skaala järgi 8,0magnituudi  tugevusega maavärin.Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama  piiril . Need laamad liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas. See liikumine on erisuguse kiirusega kestnud juba miljoneid aastaid. Väiksema kiiruse perioodidel tekib kahe laama piirile kurrutus , milleks on  Andide  mäestik. Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud Peruu–Tšiili süvik. Ühtlasi tõuseb teine laam mitme kilomeetri võrra kõrgemale ja selle tulemusena on tekkinud  Altiplano .Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel 45 kilomeetri kaugusel Chincha Alta linnast ja pealinnast Limastumbes 150 kilomeetrit lõunakagu pool 30,2 kilomeetri sügavusel. Tõukeid oli tunda ka naaberriigis Ecuadoris.40 minutit pärast esimest tõuget sai tsunamihoiatuse 11 Vaikse ookeani äärset riiki, kuid üheski välisriigis ei osutunud tsunami kõrgemaks kui 25 cm. Peruus eneses täheldati mõnel pool siiski kuni 5 meetri kõrgust tsunamit.Peatõukele järgnes veel vähemalt tosin järeltõuget tugevusega 5,0 kuni 5,9 magnituudi .Maavärina tagajärjel hukkus vähemalt 510 ja sai vigastada enam kui 2000 inimest. Nendest 430 inimest hukkus  Pisco  sadamalinnas, sealhulgas 148 inimest Pisco keskväljaku äärse katedraali kokkuvarisemisel. Provintsikeskuses Icas sai samuti kiriku kokkuvarisemisel surma 17 ja vigastada 70 inimest.Peruu pealinnast Limast lõunas asuvas 650 000 elanikuga Ica linnas varises kokku Senor de Lureni kirik ja mitmed muud hooned, tappes vähemalt 17 ja vigastades 70 inimest. Peruu lõunarannikul paiknevad Pisco ja Chinch Altalinnad jäid varemetesse. Pisco linnas sai surma üle 200 inimese ning hävis 40% hoonetest. Maavärina tõttu olid kahjustatud 377 majapidamist , nende hulgas ka hotellid ja haiglad . Mõningates piirkondades puudus täielikult elektrivarustus.Lima kesklinnas varises kokku mitu maja ja paljud põgenesid ohu eest tänavatele. Maa värises pealinnas üle minuti. Lima büroohoonetest evakueeriti sadu töötajaid. Inimesed ööbisid järeltõugete kartuses tänavatel, telefoniühendus suudeti peagi taastada, elektri- ega kanalisatsioonisüsteem viga ei saanud.ÜRO lubas anda miljon dollarit (11,7 miljonit krooni) Peruu maavärinas kannatada saanute aitamiseks ning Euroopa Liit miljon eurot (15,6 miljonit krooni) abiorganisatsioonidele, kes aitavad sealseid inimesi. Samuti lubas USA president anda 100 000 dollarit maavärinas kannatanutele. Peruu naaberriigid Colombia jaBrasiilia lubasid aga toetada päästevahendite, toidu ja vee saatmisega katastroofipiirkonda.Ajakirjanduses on nimetatud, et niisugune maavärin tabab Peruud üksnes kord saja aasta jooksul. See pole siiski õige. Sama tugevad, 8-magnituudilised maavärinad toimusid aastail 1908 ja 1974. oktoobril 1966 toimus Põhja-Peruus 8,2-magnituudiline maavärin ja 23. juunil 2001 toimus Põhja-Peruus 8,3-magnituudiline maavärin. Kõige tugevam registreeritud maavärin Peruus toimus 1868 ja see oli 9-magnituudiline.