Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool Amazonase jõgi 1. Jõe Pikkus: 6400 km. 2. Jõgikonna pindala: 7,18 miljonit km² 3.Jõe lähe: Nevado Mismi 4.Jõe suue, langus: Atlandi Ookean, 5170 km. 5.Lisajõed: Paremalt: Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt. Vasakult: Marañón, Japurá, Rio Negro jt. 6.Vooluhulk: 219 000 m³/s, 300 000 m³/s (vihmaperiood). 7.Toitumine: Vihmavesi. 8. Veereziim: Kuivaperiood ja vihmaperiood (tõus 9 m) 9.Kaldad: Vihmametsad. 10.Riigid: Peruu, Colombia ja Brasiilia. Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool 11. Kasutamine: Toiduks Joogiks Transpordiks Teaduslikeks avastusteks 12.Rannikul asuvad linnad: Manaus, Iquitos, Leticia, Belém, Santarém jt. Vikipeedia - https://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas
vihmaseid ilmasi Kagu-Hiinas. Põhja-Hiina asub lähistroopilises vööndis ja Lõuna-Hiina asub lähisekvatoriaalses vööndis. Põhja-Hiina temperatuuri näitajad on natuke madalamad kui teistel lähistroopilistes vööndis asuvatel maadel. Põhjuseks ongi Tiibeti kiltmaa, mis on vägagi mägine. 3. Tallinn- Aastane temperatuuri amplituut on üpris suur -5...+20. Ei saja väga palju ega ka väga vähe, ütleme nii et keskmiselt. Peamine vihmaperiood on sügis ning kõige vähem sajab talvel, veebruaris ja märtsis. Talvel on püsiv lumikate, kuna temperatuur jääb üldiselt alla 0 kraadi. Hong Kong- Aastane temperatuuri amplituut on vägagi väike +17...+25. Sajab suhteliselt palju. Peamine vihmaperiood on suvi, kuid talvel on sademeid väga vähe. Lund ei saja peaaegu mitte kunagi Hong Kongis, seetõttu esinevad sademed alati vihmana. 4. Eesti- esineb ainult kergemal viisil üleujutusi ja torme. Näiteks 2005 aasta torm jaanuaris
ületab päriskõrbele omase keskmise sademete hulga. Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult. Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära. Vihmaperiood kestab umbes viis kuud, oktoobrist märtsini. See on lõunaperioodi suveperioodi vältel. Sademed on paigutise ja ebaregulaarse iseloomuga. Edelaosas on sademeid poole vähem, kui põhja pool ja idas, kus võib sadada isegi kuni 450mm vihma. Sademete hulk väheneb aprillis isegi kõige vihmarohkemates paikades kuni 25 millimeetrini ning algab talvine põud. Septembris on vett jõgedes väga vähe või pole üldse. Vihmaperioodil võib imetleda värvikirevate lillede rikkust
Rahvaarv: 25,241,998 (2012 Juuli) Asustustihedus: 107,2in/km2 Linnastumise tase: 3,4% 3 suuremat linna: Accra, Kumasi, Tamale. 4. Majandus: Leiduvad maavarad: kuld, teemandid, boksiid ja mangaan. Kliima:Troopiline, riigis on jahedaim periood novembrist jaanuari esimese pooleni (temperatuuri langedes öösiti 20° C). Troopilise Lõuna-Ghana temperatuur varieerub 21-32° vahel, äärmiselt kuum ja niiske (80% õhuniiskust) on ilm novembrist märtsini. Sellele järgneb pisut vähem kuum vihmaperiood (mai oktoober koos jahedamate vaheaegadega). Kuiva ja kuuma Põhja-Ghana jahedam periood kestab juunist detsembrini (21-35° C) ning kuumad ilmad jaanuarist maini (25-42°), millele järgneb kauaoodatud värskendav vihmaperiood (juunist septembrini). Transpordivõrgu tihedus, kasutatavamad transpordiliigid: Ghanas on maantee, vee, õhu ja raudtee trantspordid. Lõunas on kõik liigid kasutusel, Põhja-Ghanas ja keskosas on enamasti kasutusel põhimaanteed.
Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud, kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad. Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on
Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest · Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Millest toituvad Eesti jõed? Millal mingi toitumine ülekaalus on? Miks? 2. Mis on jõe veereziim? Madalvesi, suurvesi, tulv. Hüdrograaf.
LAOS Asukoht: Kagu-Aasia, Kirde-Tai, lääne Vietnam. Pealinn : Viangchan. President : Choummaly Sayasone. Piirkond: Kokku: 236,800 km. Riik võrreldes maailma: 84. Land: 230,800 km. Vesi: 6000 km ². Kliimat: troopiline mussoon vihmaperiood (maist novembrini), kuiv hooaeg (detsembrist aprillini). Piirkond: enamasti kaljune mäed, mõned tasandikud ja platood. Loodusvarad. Riik on rikas mineraalide. Veevarad. Järved ja märgalad Laoses on vähe, aga on palju jõgesid. Nad voolavad läbi tasandikel ja mäestike kuristiku. Looduskatastroofid: Üleujutused, põuad. Rahvaarv: 6586266(2012 a.) Riigikeel(ed) : Lao keel.
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on vahe kliimavööde troopilise ja parasvöötme vahel. Sinna kuuluvad Vahemerelise taimkattega alad ja niisked lähistroopilised metsad. Kliima on: Alati soe Suvel on 20°-25° Talvel on vihmaperiood Püsivat lund talvel ei tule Hispaania, Madrid kliimadiagramm 70 60 60 50 45 45 45 40 40 40 38
Itaalia Üldine Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 870 745 inimest, rahvastiku tihedus: 202,00 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik, president Giorgio Napolitano Rahaühik: euro, SKT elaniku kohta: 38 887 dollarit (u. 29 719 eurot) Kliima Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aast...
Kuuba saar ******* Tutvustus · Kuuba on saar Põhja-Ameerika lõunaosas, Kariibi meres · Pindala 110 886 km² · 17. saar maailmas · Havanna · Pinnamood on mitmekesine · Rannajoon- 5746 km Geograafiline asend Kliima · Lähistroopiline kliima, passaatidega · Aasta keskmine temperatuur 25°C · Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid
Kliima Jaapan asub lähistroopilises ja parasvöödme kliimavöötmes. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele. Suved on pehmed. Temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademete rohke maa. Sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud. Kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa. Mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshū saarel. Piki Honshū saare keskosa kulgeb mäeahelik,
Itaalia Rahvaarv Itaalia asub Lõuna- Euroopas Riigi rahvaarv on 61 016 804 (2011) Maailma mastaabis on Itaalia suurriik Umbes samapalju inimesi elab Suurbritannias, Birmas ja Prantsusmaal Rahvastiku paiknemine Tihedus on 199,8 in/km2 Click to edit Master text styles Tiheduselt on Itaalia 58 Second level kohal. Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpi...
· Leidub põlisrahvaid (masaid) Tansaania · Jaguneb 26ks piirkonnaks · Loodushuviliste turistide paradiis · Palju rahvus- ning loodusparke · Ligi 1/3 moodustavad rahvuspargid · Aafrika kõrgeim tipp- Kilimandzaro · Põllumajandus on selgrooks (loomakasvatus ja metsandus) Tansaania · Lähisekvatoriaalne kliimavöönd · Kliima: soe ja niiske · Õhutemperatuur päeval ~35ºC, öösel 20ºC · Pikk vihmaperiood märtsi lõpust juuni alguseni, lühikesed kerged vihmad novembrist jaanuarini · Suur osa on kiltmaad · Rannikualad tasased ja madalad · Leidub savanne · Levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad Aitäh kuulamast ! Kasutatud kirjandus · Ajakiri GEO, oktoober 2010 · http://et.wikipedia.org/wiki/Tansaania · http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee /id/214 · http://www.wris.ee/? op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=66 · http://www
Vatikan Pinnamood • Valdav osa Itaaliast on mägine (Alpid, Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas Veestik • Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore, Bolsena järv ja Iseo järv • Suuremad jõed on Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi • Veevarud on head (liustikud, meri, järved, jõed) • Veneetsia on kuulus linn oma
on Mississippi on Mississippi sinna Minnesotast Mehhiko lahte parempoolne lisajõgi lisajõgi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/54/Mississippirivermapnew.jpg Kust saavad jõed oma vee? Jõed toituvad ehk saavad oma vee: Sademetest Jõed on veerikkad vihmaperioodil Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e
Itaalia Kätrin Türin Häädemeeste 2013 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on euroopa riik. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved: Garda järv, Como järv, Lago Maggiore järv. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb se...
Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt. mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr. aprill nn. väike vihmaperiood. Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Keskmine temperatuur on 16°. Sademete hulk varieerub, kuid enamasti esineb neid vähe. Majanduslikud eeldused Etioopia on maailma üks vaesemaid ja vähemarenenuid riike. Suur osa elanikkonnast elab maapiirkondades ja tegeleb enamasti põlluharimisega ja karjakasvatusega. Tööjõud on odav ja vähe haritud. Taimestik ja loomastik
on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, mis on 1994 meetrit kõrge. Kliima Kuuba kliima on troopiline passaatkliima. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Kliimadiagramm Sademete diagramm Põllumajandus Kuubal on mänginud olulist rolli majanduses juba mitusada aastat:. Põllumajandus on vähemalt 10% sisemajanduse koguproduktist. Umbes 30% riigi maast kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Kuubal kasvatatakse: Suhkurt Tubakat Tsitrust- apelsinid ja greibid Kartulis Riisi
ITAALIA Mairis ASUKOHT Click to edit Master text styles Itaalia, ametliku nimega Itaalia Second level Third level Vabariik on riik Euraasia Fourth level mandril Euroopa maailmajaos. Fifth level Asub 800km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma RAHVASTIK Rahvaarv: 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus: 202 in/km² Riigikeel: Itaalia 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Itaalias on rahvastiku tihedus kõige suurem suurlinnade ja ranniku lähedal, väikseim mäestike ligiduses. MAJANDUS ...
Guinea-Bissau vabariik geograafia referaat Eliisa Orle 10A 7. november 2012 Juhendaja: Raivo Raam Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Riigi üldandmed 5. Kliima, loodusolud, geograafiline asend 6. Rahvastik, majandus 7. Põnevaid fakte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Guinea-Bissau, õige nimega Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne- Aafrikas. Ainult 14 % selle riigi elanikkonnast räägib riigi ametlikku keelt ehk portugali keelt. Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhama...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm § Troopiline passaatidega kliima § Aasta keskmine õhu temperatuur on +26 C § Ja keskmine vee temperatuur +26.2 C § Valitseb praktiliselt kaks aastaaega: vihmaperiood (maist augustini) ja kuiv periood (septembrist aprillini) § Õhuniiskus on suhteliselt suur Andmed ja faktid § Pindala: 10 991 km2 § Rahvaarv: 2,72 miljonit inimest § Riigikeel: Inglise keel § Pealinn: Kingston (800 000 elanikku) § Suurimad linnad on Montego Bay (82 000), Mandeville (13 700) ja Port Antonio (10 500) § Riigilipp § Riigi vapp Riigikord
Itaalia Itaalia Koostaja: Üldine ● Ametlik nimetus: Itaalia ● Valdavad religioonid: Vabariik roomakatoliiklus ● Pindala: 301 340 km² ● Riigikeel: itaalia ● ● Pealinn: Rooma ● Rahvaarv: 60 788 845 (30.11.2014) ● Rahaühik: euro,Šveitsi frank (CHF) Kliima ● Suved on kuivad, talved külmad ja niisked ● Keskmine temperatuur kõigub vahemikus 11-19°C ● Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus ● Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Loodus ● Valdav osa Itaaliast ● Põhjas asetsevad on mägine Alpid ● Lõunas asetsed ● Sageli esineb seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaalias umbes
Keskmine kirguse tase on umbes 200-220 W/m2. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 48). 3. Kirjelda valitud piirkonna valdavad õhumassid ja nende liikumisteed. Kogu aasta valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid, mis on kuum ja niiske. Peamiselt puhuvad passaadid, mis on ekvatoriaalsele vööndile omane. (Eva Jeleisky, lk 2). 4. Kirjelda ala aasta keskmisi ja min ning max temperatuure ning kuu sademete hulkasid. Alal on aasta ringi ülirohkesti sademeid, vihmaperiood kestab detsembrist märtsini. On soe ja niiske kliima. Kõrgemate mäetippude piirkonnas (Wilhelm 4509 ja Victoria 4035) ületab aasta sademete hulk koguni 4000mm piiri, sest need püüavad pilvi. Peamiselt kõigub sademete hulk aasta kohta 2000- 4000mm olenevalt piirkonnast. Näiteks Port Moresby keskmine sademete hulk on jaanuaris umbes 190mm, veebruaris 198mm, märtsis 185mm, aprillis 100mm, mais 60mm, juunis 45mm, juulis 43mm, augustis 41mm,
Pakistan on madala arengutasemega riik, seetõttu on seal põlluharimine niivõrd levinud. Valisin Pakistani, sest sealne põllumajandus erineb väga tavapärasest põlluharimisest. 2. PÕLLUMAJANDUS Pakistani kliima on üsna kuiv (seal sajab aastas keskmiselt 200-500 mm) ja ta asub troopilises ja lähistroopilises kliimavööndis. Pakistanis on neli aastaaega: jahe, kuiv talv detsembrist kuni veebruarini, kuum ja kuiv kevad on märtsist kuni maini; suvel on vihmaperiood või edela mussoon, alates juunist septembrini ning mussoon taganeb oktoobrist kuni novembrini. Aastaaegade algus ja kestus sõltub mõnevõrra asukohast. Vihmasajud võivad esineda radikaalselt aastast aastasse ning hilisemad mudelid üleujutustest ja põudadest ei ole ebatavalised. Ilmastikust olenevalt kõigub puuvilla- ja riisisaak ning selle müük tugevasti. Valitsuse majanduspoliitika on ebatõhus ja juhuslik. Nõrk ja hajus infrastruktuur. Pakistan on hakanud
Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- Rein, Tigris, Indus. Mussoonikliimaga aladel- suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- Niilus, Kongo Igikeltsa aladel- Siberis, Põhja-Ameerikas külmuvad kuni 10 kuuks, äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed Üleujutused- perioodilised- lume sulamine, vihmaperiood, sõltuvad kliimast Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad. Üleujutused esinevad ka mere ja suurte järvede rannikul, mille põhjuseks on torm või maavärin. Põhjavee kasutamine- joogivesi, tööstused, põllumajandus, mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.
Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood on pikk, mis võimaldab ligikaudu 3-4 saaki aastas,aga kui ei ole, siis tekib sageli ikaldusi, mis taksistab põllumajandust Etioopias. Max temperatuurid Eestis on tavaliselt ligikaudu +24 kraadi. Etioopias max temperatuurid ulatuvad üle +30 kraadi ja tihti maksimum temperatuur võib olla üle +40. Eesti pinnamood on üpriski tasane ja kõrgusvahed on väikesed, mis tähendab seda, et põlde on lihtne rajada. Etioopia paikneb Aafrika laamal. Maastik koosneb peamiselt mägismaas.
Riigi territooriumi alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife ja Gran Canaria) Atlandi ookeanis Kaart Paiknemine Euroopas Looduslikud tingimused Lähistroopiline kliimavööde( 2 aastaaega) Pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud(Püreneed) Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood Üks kuivemaid riike Euroopas(aastas 200- 300mm/m²) Maavarade poolest leidub kivi sütt, raua-, tsingi, tina-, vase-, plii- ja uraanimaaki, elavhõbedat, pruunsütt ja kaalisoola Rahvastik 2007.aasta juulikuu seisuga - rohkem kui 40 miljonit inimest (80% hispaanlased, ülejäänud katalaanid, galeegid ja baskid) Portugallased ja mustlased (peamiselt Andaluusias) Kuigi loomulik iive on vähenenud,
Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused ja lähedus Euraasia mandrile ( kuna Jaapan on saar, siis on ta ümbritsetud veega nin see pärast hoovused on peamised kliima mõjutavad tegurid, lähedus mandriga annab lisa soojust).Õhutemperatuur juunist kuni septembrini on kõrge, esineb palju sademeid, mille toovad troopilised õhuvoolud Vaikselt ookeanilt ja Lõuna-Aasiast. Siis, kui need õhuvoolud jõuavad Jaapanini, on nad kogunud endasse palju niiskust. Jaapanis on märgitud vihmaperiood juuni algusest, mis kestab umbes kuu aega. Tulemuseks on külma õhu liikumine üle Jaapani saarte, millega kaasneb väga madal temperatuur ja tugev lumesadu Kesk- Jaapanis. Nii Eestis kui ka Jaapanis esineb 4 aastaaega. Ning kõige suurem sademete hulk on nii Eestis kui ka Laapanis sügisel ja talvel, kõige väiksem aga kevadel. See pärast, et neil riikidel esineb 4 aastaaega on temperatuuri kõikumine piisavalt suuur; ta on nii 0st kõrgem kui ka madalam.
*Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõuseb -> sügisel vesi tehnoloogia areng (niisutussüsteemid) -> taandub, maha jääb pehme viljakas muda-> seeme tsivilisatsiooni tekkimise alus, ühised tegemised! maha -> kevadel saagi koristamine) sõjandus, kaitse, armee jne? --> tihedad naaberrahvaste sissetungid põlluharimine (sunnimaised talupojad moodustasid kauplemine (Mesopotaamiast saadi külluses savi ja
AMEERIKA PÕLISKULTUURID Ingrid Sukk Tsivilisatsiooni kujunemine · Kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yuacatani poolsaarel. · Mehhiko kiltmaa juunist oktoobrini vihmaperiood, talve ja kevadkuud kuivad niisutussüsteemid. · Yuacatani poolsaar vihmametsa tõttu sademeid rohkem, kui vaja alepõllundus ja maa kuivendamine · Peamine põlluvili oli mais. Olmeegid · 14.3. saj. eKr. Mehhikos elanud ja mitut keelt kõnelnud indiaani hõimud · KeskAmeerika vanima kõrgkultuuri loojad. · Tõusid esile 1200 a paiku eKr. · Meenutasid Vana Maailma sumereid leiutasid Uue
teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb vahemereline kliima. Talvel on lõunas mahe, kuid põhjas on palju külmem. Suvi on kuum ja niiske ning õhtud on jahedad. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur tõuseb peaaegu terves riigis kuni 40°C soojakraadini. Enamikus Kreeka piirkondades algab vihmaperiood umbes novembri keskel ja lõpeb veebruaris.Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem 4) Muldade iseloomustus- peamise mullad, muldade viljakus - Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui terra rossa, punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses
Saare pindala on 1560 km² ning saar on mägine, kõrgus kuni 1950 m. Eesti on Gran Canariast peaaegu 30 korda suurem. Meie külastame riigi kaguosa, San Bartolomé de Tirajana omavalitsust, mis on ühtlasi ka kõige suurem omavalitsus Gran Canarial. Seal asuvad kõige tuntumad kuurortid, milleks on Playa del Inglés ja Maspalomas. Ilmad on Gran Canarial aastaläbi soojad, talvel on keskmine temperatuur 20°C ja suvel keskmiselt 26°C sooja. Gran Canarial sajab vähe, keskmisel 228mm aastas, vihmaperiood jääb jahedamatele talvekuudele, suviti on kuivad ilmad. Seega kõige õigem aeg Gran Canariat oleks külastada kevadel või sügisel, et ilmad ei oleks liiga kuumad. Gran Canariale saab Eestist kõige kergemini lennukiga. Pealinnas Las Palmases asub ainus lennujaam, kust saab Playa del Inglési, mis asub umbes 50km kaugusel, teises saare otsas mööda maanteed, mis kulgeb saare rannikuosas, sest saare keskosa on väga mägine.
seal saab ka sukeldumas käia, veealune maailm pidevat olema väga kirev.Saab ka kanuuga matkata, kuigi saab ka matka- ta vihmametsades ja mööda mägesi ronida, siis on temperatuur 23-33 kraadi. 2. mis aastajal Kõige parem on minnama maist- oktoobrini kuna sel perioodil läheksin on päevad päikselised ja rahvas liigub saarel ringi, saare keskmine õhutempe- ratuur on 23-33 kraadi. Ei soovita minna detsembrist- märtsini, sel ajal on vihmaperiood, siis on õhutemperatuur 5-15 kraadi. 3. kauaks ma reisiks Ma reisiks Madagaskarile 30 päevaks, siis ma saaks tuttavaks sealsete kombetega saaksin tutvuda kõiksugu vaatamisväär- sustega. Saaksin näha ka rohkem loodust ja seda tundma õppida. 4. lend madagask Lend Madagaskarile toimub arile vahepeatusega Eesti-Rooma- Madagaskar kõik see läheb kokku ühe inimese peale 1224,34 eurot 5. ööbimine madagaskar
savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. Väike vihmaperiood Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised ajal on ühed maailma kuumemad, temp. Ulatub seal 50 kraadini. Keskmine temperatuur on 16 kraadi Sademete hulk varieerub, kuid enamasti on neid vähe. Taimestik ja loomastik Taimed: Loomad Kõrgemal mägedes Elevandid kasvavad alpitaimed Lõvid
[Burundi kultuur] 1. 4. Loodus Burundi on mägine, enamasti kiltmaa. Riigi lääneosas asub põhja-lõunasuunaline Mweri mäeahelik, kus asub ka Burundi kõrgeim tipp. [Burundi pinnamood] Õhutemperatuur riigis aastaringselt jääb praktiliselt muutumatuks, kuna tegemist on lähisekvatoriaalse kliimavöötmega. Aasta keskmine õhutemperatuur ulatub +17°C kuni +23°C olenevalt kõrgusest üle merepinna. Eristub neli aastaaega: pikk ja kuiv aastaaeg juunist augustini, lühike vihmaperiood septembrist novembri või detsembrini, lühike ja kuiv aastaaeg detsembrist jaanuarini ning pikk vihmaperiood kestab veebruarist või märtsist maini. [Burundi kliima] Taimede suhtes on riik vaene. Mets moodustab kogu riigi pindalast vaid 4%. Kiltmaa on osaliselt kaetud savanniga. See-eest on loomastik rikkalik: elevandid, lõvid, leopardid, jõehobud, krokodillid, pühvlid, tüügassead, paavianid, antiloobid jpm.
Suved on Hokkaidl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tkys on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honsh saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Jaapani geograafiline asend
Rwanda Juhendaja: Koostaja: 10.klass Märts 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kaart 3. Loodus 4. Rahvastik 5. Majandus 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus 1. RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole ellujäänutest asustati ümber, paljud varjavad end naaberriikide põgenikelaagreis. Pindala: 26 338 km2 Rahvaarv : 8 807 200 (2006.aastal) Pealinn: Kigali ( 800 000 elanikku) ...
flickr.com/photos/mytripsmypics/2211921371/ Loodus Põhjaosa mägine (Jaya 5030 m), lõunaosa madal ja soostunud. Suuremat osa saarest katab vihmamets. Keskosas on Keskmäestik ja Bismarcki mäed (Wilhelm, 4509 m), idarannikul Owen Stanley ahelik, põhjarannikul katkendlikud http://www.snow-forecast.com/resorts/Carstensz-Pyramid 1000-2000 m kõrgused ahelikud. Kliima See on üks varieeruvama kliimaga riike maailmas. Vihmaperiood on umbes detsembrist märtsini ja kuiv maist oktoobrini. Valitseb niiske lähisekvatoriaalne, põhjarannikul ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on 25-28°C ning mägedes on jahedam (üle 4000 m kõrgustel tippudel on ka lund). Rannikul ja madalikel sajab keskmiselt 2000-3000, kõrgmägedes 5000-6000 mm/a. http://www.bartholomewmaps.com/world_country_profile.asp countryname=Papua%20New%20Guinea
Erinevate kliimavöötmete olemasolu võimaldab toota ohtralt erinevaid põllumajandussaadusi. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aastaajad on vastupidised Eesti aastaaegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. Kariloomade kasvatamine on suurim põllumajanduslik sektor LAV-is oma 13,8 miljoni pealise veisekarjaga ning 28,8 miljoni lambaga. Karjakasvatajad keskenduvad selliste tõugude aretamisele, mis on vastupidavad mitmekesisele kliimale ja halbadele keskkonnatingimustele. LAV on viie suurima avokaadode, greipide, mandariinide, ploomide, pirnide, viinamarjade ja jaanalindude toodete eksportija seas. Taimekasvatus moodustab 8% riigi koguekspordist.
savannidega ümberringi, Nigeri jõega lõunast. Kirdes on Adar des Ifoghas. Suurem osa riigist on kaetud Sahara kõrbega, mis toodab kuuma, tolmurikast harmattanit(Lääne- Aafrika kõrbetuul) udust harilikku kuivade aastaaegade kestel ja juhib kuni korduva põuani. Kliima: Pooltroopiline lõunas ja kuiv(põuane) lõunas. Kliima on palav ja kuiv , mida enam läheneda kõrbele, seda kõrgemale tõusevad kuumakraadid ning vähenevad sademed.Lõunas kestab vihmaperiood juunist oktoobrini, põhjas seevastu sajab harva. Aastane sademete hulk umbes 100mm. Kliima talvel 16C-24C. Kliima suvel 24C-38C. Jõed: Tähtsamaid jõed on Niger, mis läbib suurt osa maast ja Senegal, mis niisutab lääneregiooni. Nigeri sisedelta aladel moodustub jõgi soid, mille ümber on kerkinud Mali ajaloolised linnad ning tekkinud piirkonna kuulsad vanad kultuurid. Nigeri jõe kallastel asuvas Timbuktus (Tombouctous) leidub suurejoonelisi ehitisi, mis tuletavad meelde
saavad surma. 4 4. Kliima 4.1 Piirkonna peamised kliimat mõjutav tegur on ookean ning selle soojad hoovused. Ookeani stabiliseeriva mõjuta võib temperatuur päeva jooksul järsult tõusta ja öösel sama järsult langeda.Sooja hoovuse kliima on küll soojem, kuid niiskem. 4.2 Suve keskmine temperatuur on 22,2o , talve keskmine temperatuur on 25,8 o . Vihmaperiood kestab umbes 180 päeva ja maha sajab kuskil 2500 millimeetrit vihma. Andamani saart on kirjeldatud, kui troopilist kliimat, peamine õhumass on TÕM ning selle temperatuur suvel ja talvel on enamasti muutumatu, kuid sademeid tuleb suve kuudel rohkem, kui talve kuudel. 4.3 Geograafiline asend kujundab kliimat tänu ookeanile ja sesoonesete püsivatele tuultele, mis toovad kaasa tugeva saju ning tänu sellele on aasta keskmiselt 3131mm vihma.
4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud. 5. Soe parasvööde: Soe, paras. Pruunmullad, mustmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: uba, suhkrupeet. 6. Lähistroopiline vööde: Talv vihmane, suvi kuiv. Viljakad mullad, mõned poolkõrbed. Saaki aastas 2, kultuurtaimed: puuviljad. 7. Troopiline vööde: Väga soe, kõrbemullad. Saaki aastas 2-3. Kultuurtaimed: suhkruroog, dattel, kohv. 8. Lähisekvatoriaalne vööde: Lühike vihmaperiood, soe. Ferraliitmullad, saaki aastas 3, kultuurtaimed: hirss, jamss, banaan. Loomad: veised. 9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked. Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao, kohv. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem. (mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.)
Temperatuur ei lange kunagi alla 0. Neil aladel leiduvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. (Egiptus, Saudi-Araabia, Algeeria) 6. Lähisekvatoriaalne vööde- aastaringselt soe, kuid ebaühtlased sademed. (Brasiilia, Nigeeria, India) 6.1 Lühike vihmaperiood (alla kuue kuu)- savannides põua tõttu sageli ikandused, kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsalt. Savannikarjamaadel tegeletakse enamasti veisekasvatusega. 6.2 Pikk vihmaperiood (üle kuue kuu)- savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatel maadel saab aastas isegi 3 saaki, seega on koristuspind
Riigi uurimine Riigi nimi: Keenia 1. Iseloomusta valitud riigi üldandmeid Pindala: 580,367 km2 Rahvaarv: 46,790,758 inimest Pealinn: Nairobi Pealinna rahvaarv: 3,138,369 inimest Keel: suahiili ja inglise Rahaühik: silling (KES) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit Manner: Aafrika Maailmajagu: Aafrika Ümbritsevad veekogud: India ookean (idas), Victoria järv (läänes) Naaberriigid: Tansaania (lõuna, ühine piir: 775km), Somaalia (kirre, ühine piir: 684km), Etioopia (põhi, ühine piir: 867km), Lõuna-Sudaan (loode, ühine piir: 317km), Uganda (lääs, ühine piir: 814km) 3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja ...
ütles et oli ära tapnud prõua Weldoni,väikse Jacki ja Benedikti.Selle eest tahtis Negoro teda ära tappa. Selleks avanes tal hea võimalus sest kuingas pani end kogemata põlema ja Negoro tahtis Dicki tema matustel ohverdada. Samal ajal olid pr Weldon ,väike Jack ja Benedikt kuulsa orjakaupmehe Alvezi faktoorias vangid.Benediktil õnnestus põgeneda ajades üht haruldast putukat taga ja ronides muti august aia alt välja kõndis ta otse metsa kus Herkules ta leidis. Kasiondes tulid vihmaperiood liiga vara ja siis kutsuti kohale kuulus shamaan kelleks oli Herkules ennast maskeeerinud.Ta tungis Alvezi faktooriasse sisse ja päästis ära pr Weldoni ja väikese Jacki.Ta viis nad enda peatumispaika kus nad leidasid ka Dicki, Benedikti ja Dingo. Herkules oli Dicki uppumis surmast päästnud enda eluga riskides. Nad hakkasid mõõda jõge liikuma läände kus nad pidid Negorost ette saama,kes saatis
Kui kõige niiskemal alal sademeid New Delhis(642mm) ja kõige rohkem Port Blair'is - Vaikse ookeani rannikul sajab 2400-2700 mm ning Atlandi (2890mm). Vihmade ajal võib veetase Gangeses tõusta kuni rannikul 1000-1400 mm aastas, siis riigi põhjaosas on 15 meetrini ja sageli esineb üleujutusi.Üldiselt on kõige sademete hulk alla 400 mm aastas. Vegetatsiooniperiood on sademete rohkemaks ajaks vihmaperiood e. juuni-september, 7-8 kuud ja võimalik kaks saaki aastas. millal näiteks Mumbais sajab vaid ühe kuuga üle 600mm. Aastas võimalik saada kolm saaki. Pinnamood ja mullad Kanada India
Seisellid Kati Rannamees Click to edit Master text styles Second level Seiselli Vabariik Third level Fourth level Fifth level inglise Republic of Seychelles prantsuse République des Seychelles seisellikreooli Repiblik Sesel Sümboolika Lipp, vapp ja hümn aastast 1996 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text...
Atmosfäär tunnused: · pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär · gaasiline, hõre keskkond (lämmastik 78%, 21% hapniku, argoon, süsihappegaas, veeaur (piirkonniti erinev), teised gaasid jne ) · väga liikuv (oluline keskkonnareostuse ja kaitse seisukohalt) · gaaside segu · kihiline ehitus · ulatus u.1000 km · leidub kõigis maa sfäärides( kivimites, mullas, veestikus, eluslooduses) Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus : Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks. Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks. Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reagee...
Koigi Kool ITAALIA Referaat Õpilane: Kert Piirimäe Juhendaja: Anne-Mai Jüriso Koigi 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus............................................................................................................. 3 2. Lühiandmed............................................................................................................4 3. Itaaliast ültse.................
Suved on Hokkaidōl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tōkyōs on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. 2. Riigikord ja rahvastik 2.1. Riigikord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
