Kultuurilooline tõlge Peruu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Ameerika põliskultuurid

Ka asteegid lähtusid rituualide kalendrist, sest iga 52 aasta tagant toimusid suuremad ohverdused jumalatele. Asteekide riigi hävitasid hispaanlastest vallutajad. 8 Veejumalanna kujuline anum9 8 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 9 Google.com 8 CHAVINI KULTUUR 850-400 a eKr Chavini kultuur sai alguse tänapäeva Peruu aladelt Chavin de Huantari linnast, alguspaik on väga soodne. Chavini ümbritsevad kolm tähtsat keskkonnatsooni: niisutatud org põhjast, kartulipõllud oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid. Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon. Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga

Ajalugu

16

odp

Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng - Inkad

Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng Inkad Koostas: Merilyn Meeder  Asukoht Andid. Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia, Peruu, Ecuador, Tsiili ja Argentiina.  Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572  Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 1438­1471 Pachacuti

Ajalugu

14

ppt

Inkad

Inkad  Kes nad olid? Andides, Peruu kiltmaal elav, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelev, indiaani hõim. Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad. Inkariik tekkis ~ 1200. aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal.  Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: ­ Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). ­ Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). ­ Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest

Ajalugu

21

doc

Ameerika põliskultuurid

Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet  Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2  Sissejuhatuseks Ameerika 1500 ­ 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palj

Ajalugu

3

doc

Inkad

Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni 15. sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järkjärgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. · PÕLLUHARIMINE JA MAJANDUS Põllumajandus oli Kolumbuseeelsel ajal hästi arenenud. Inkade kultuur oli üldse põlluharijate kultuur. Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ­ ja kõrvitsaliike, oaliike, püha

Ajalugu

3

doc

Inkad

INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco ­ kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil

Ajalugu

44

docx

Peruu Vabariik

Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015  Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus............................................................

Geograafia

12

doc

Mesoameerika kunst

Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad.  Mantel Chimust. Tiahuanaco Tiahuanaco müürid Päikesevärav Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese- ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)