VÕETA? 4. LAHENDUS 5. Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa. Mis see on? 5. Lahendus KUU 6. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 6. vastus 5 7. Kellel on lemmikloomaks kalad? A. Britt elab punases majas B. Rootslasel on koer lemmikloomaks C. Taanlane joob teed D. Roheline maja asub valgest vasakul E. Rohelise maja omanik joob kohvi F. Inimene, kes suitsetab Pall Malli, kasvatab linde G. Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli H. Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima I. Norrakas elab esimeses majas J. Inimene, kes suitsetab Blendi, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kellel on lemmikloomaks kass K. Inimene, kellel on hobune, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kes suitsetab Dunhilli L. Inimene, kes suitsetab Bluemastersi, joob õlut M. Sakslane suitsetab Prince' N
põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Suitset amine ja ter vis Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. . Aksessuaar id VESIPIIP BIDI KRETEKS ERINEVAD NUUSKTUBAKAD SUITSUVABAD TOOTED HUVITAVAID FAKTE Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16. aastast inimest ja iga viies 14-18. aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Iga 9 sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest. Eesti täiskasvanud elanikkonnast suitsetab ligi kolmandik Eestis on enam kui 350 000 igapäevasuitsetajat. PILDIMATERJAL Click to edit Master text styles Second level Third level
Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu. Passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on tihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% . Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast.
ning on võimalik surra. Teine aine, mis on väga levinud on suits. Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus, millest loobumine on väga raske. Praegusel ajal on enamik suitsetajaid alaealisi. Alaealised teavad, et see on kahjulik, aga ikkagist jätkavad suitsetamist, ma arvan, et alaealiste suitsetamise põhjuseks on see, et nad üritavad välja näha lahedad ja suhelda endast vanematega. Minu arvates on väga kole kui tüdruk/naine suitsetab. See on äärmiselt ebameeldiv ning enamikele mehi ei meeldi kui naine suitsetab. Naise suitsetamine on väga kahjulik ka tema tulevasele lapsele. Ma arvan, et iga naine tahab kunagi endale last. Aga missugune laps sellel suitsetaval naisel sünnib. Mina olen oma emale väga tänulik, et kui ta rase oli ei tarvitanud ta alkoholi, ei suitsu ega muid mõnuaineid, ning tänu sellele on minul tervisega kõik korras.
( 1 ) 2. Suitsetamine ja noored Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga paneb see, et 1998 aasta andmetel suitsetab 16- 24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% (näiteks Soomes suitsetab 30% 15-aastastest poistest, kuid kuni 24-aastaste seas on suitsetajaid vaid 23%). ( 2 ) Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma
tubakat, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. Nimetatud põhjustele lisanduvad veel: * tahtmine kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega * eksiarvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks, seksikaks, edukaks * arvamus, et tubaka tarvitamine annab energiat ning vähendab stressi * ei usuta, et tubaka tarvitamine kahjustab tervist * kui on juba mõnda aega tubakat tarvitatud, võib tarvitamise põhjuseks olla ka füüsiline ja vaimne sõltuvus FAKT: Eestis suitsetab rohkem kui 355 000 üle 16-aastast inimest ja iga viies 1418- aastane Eesti noor suitsetab iga päev. Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? * sõltuvust tekitavaid aineid * vähki tekitavaid aineid * valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid * pärilikke muutusi põhjustavaid aineid * loote vääraarenguid põhjustavaid aineid * radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine Sinu keha?
Austria 25 29 Prantsusmaa 20 20 3. Milline on tubakatoodete tarbimisega seotud olukord täiskasvanute hulgas? Otsi vastuseid: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatarvitamise st-eestis https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervislik_eluviis/tubakatoodete_turg_2015.pd f lk. 16 Eestis suitsetab igapäevaselt 21 % täiskasvanud elanikkonnast (1. juuni 2017 a andmed). Nendest on 30 % mehed ja 15,5% naised. Euroopas suitsetab igapäevaselt . % täiskasvanud elanikkonnast (2014 a andmed). Millises euroopa riigis on kõige suurem suitsetajate osakaal? Bulgaaria Kas eestis on igapäevasuitsetajate hulk langenud või tõusnud? Langenud 22% oli 2014. 4. Mida on aastate jooksul tubaka tarvitamise vähendamiseks erinevates riikides tehtud? Mida saaks veel teha
lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel. Samas oli eriti kurb ka see, et koguni 24% poistest ja 8,7% tüdrukutest olid esimese sigareti proovinud juba 9-aastaselt või veelgi varem. Mida noorem on
Suits Ko o s t aj a: Br it m ar ii Kr o o n 9 .klas s Tubakasuits Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on suutnud suitsuorjusest vabaneda. Last ootav naine, kes suitsetatab, napsab päevas 10g beebi kaalust. Rasedus kestab ~9kuud ja
haigustesse igal aastal 2,3 kuni 3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas. Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka "rahupiip", mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI-XVII sajandi vahetusel. Tubaka tarvitamise olukord ja trendid Eestis Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringu andmetel on iga päeva suitsetajaid 30% Eesti meestest ja 15,5% naistest. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne. Haridustase ja suitsetamine Positiivsena võib märkida iga päeva suitsetajate osakaalu langust kõrgharidusega inimeste seas. Kui 2014
tihti teismelisi kasutavad legaalseid ja illegaalseid uimasteid. Artikli järgi võib näha, et alates 1995. aastast kuni 2011. aastani narkootikumite tarvitamine noorukite seas pidevalt tõusis ning tänapäeval nende hulk on juba umbes 4,5 korda rohkem, kui 20 aastat tagasi. Tõusev tendents on ka alkoholi joomisega, aga mitte nii kohutav, kui eelmise näidisega - tõus on vaid 10%. Suitsetamisega on teine olukord. Hetkel on see asi, et koolinoorukite hulk, kes suitsetab, langes võrreldes 1995. aastaga, kuid artiklis on märgitud, et viimase aja jooksul noortel on rohkem levinud mokatubaka tarvitamine ja seetõttu ei saa lõplikult ütelda, et tubakatarvitamine langes. Õpilaste abil selgitati ka seda, millised uimastid nende arvates on kõige kättesaadavamad ning minu arvates sellest võib võtta kasu, et teha järgmised sammud nende narkotikumite komponentide kättesaadavuse leevendamiseks. Uuringust selgitati välja, et Eestis elavate
Tubaka tarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub
Laps ja tubakas Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed
koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel. Samas oli eriti kurb ka see, et koguni 24% poistest ja 8,7% tüdrukutest olid esimese sigareti proovinud juba 9-aastaselt või veelgi varem. Mida
müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Ühes aastal 1996 ilmunud laste tervist käsitlevas raamatus tuuakse kurvad andmed meie noorte kohta: 15-aastastest poistest suitsetab 32,5 % ja tüdrukutest 26,6 %, seega enam-vähem iga kolmas. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist
57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja teha. Hea isuga. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad puuduvad 1. OBJEKTIIVSED JA SUBJEKTIIVSED ANDMED Objektiivsed andmed: 57 a. Meespatsient, 178 cm pikkus, 69 kg. Vererõhk 136/80, 36,5 kraadi, veresuhhkur 7,8. Tarvitab insuliini, diabeet
Õigused ja vabadused on aga seotud vastutusega. Suurema osa otsuseid teeb inimene ise, teised saavad vaid nõu anda. Üks selliseid valikuid on ka suitsetamine või sellest loobumine, keeldumine, hoidumine. Suitsetamine - Tubaka tarbimine Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni WHO andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune, 47% mehi ja 12% naisi. Eestis suitsetab regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal. Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorikuna ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus
Essee Juhendaja: Ilmar Selge Aines: Põhiseaduslikuse järelevalve AKJ6068.YK Tallinn 2018 Kogu inimkond teab kui palju on meil harjumusi, mis mõjutavad meie ja meid ümbritsevate inimeste tervist. Kui palju inimesi mõtlesid selle peale , et suitsetamine kahjustab tervist ? Meie tulevik sõltub sellest millist eeskuju me näitame noortele. Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Selles statistikas pole näha noorte seas suitsetajate protsenti, kuid noorte seas on suitsetamine väga levinud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel (TKU, 2016) on igapäevasuitsetajad 30% Eesti meestest ja 15,5% naistest.1 Kõige muretekitav on see, et rasedate hulgas aastal 2008 oli 10,6% suitsetajaid ja praeguseks ajaks viimastel aastatel on märgata langustendentsi kuid väga vähest
päevad. 1. 4. Juuli (iseseisvuspäev) 2. 25. Detsember 3. 27.November (lihavõttepühad) Kombed Ameeriklased on inimesed kes on haritud (keskmisel ameeriklasel on keskharidus) ning nende kombed on küllaltki allakäinud. Statistika 16% ameeriklastest saavad riigilt toiduabi. 40% lapsi sünnib väljaspool abielu. Ameerikas leidub 39. aastasi kõige rohkem 28% inimestest on teaduskraad. 50% rahvastikust on abielus 1960.a olid uskmatud 2% inimestest nüüd 12% inimestest 22% inimestest suitsetab igapäevaselt 99% inimestest on suitsetamist proovinud.
nende kadumine. Kuigi tuleb tõdeda, maailmas on tohutult palju mürkide-vastaseid-kampaaniaid ja olukord on paranenud, inimesed on teadlikud selle kahjulikkusest, on maailmas siiski veel see probleemiks. Üheks suurimaks ning ulatuslikumaks kindlasti tubakatarvitamine, mida peetakse maailma suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakas on sõltuvust tekitav aine ning tubakatarvitamine on sõltuvushaigus. Tubaka tarvitamine on enam kui 25 haiguse tekitajaks. 2010 aasta andmete põhjal suitsetab kogu maailma inimkonnast 1,45 miljardit, Eestis ligikaudu 350 000 inimest. Hirmuäratavad faktid. Tänapäeva ühiskond on nii kaugele arenenud, et info leivib kõikjal aga inimesed siiski ei mõista, kui kahjulik on tubakatarvitamine enesele ja teistele inimestele meie ümber. Tubaka tarvitamine on sõltuvushaigus ning kõik tubakatooted on kahjulikud. Paljud inimesed usuvad, et vesipiip, huuletubakas ja muud erinevad tubakaliigid pole tervisele kahjulikud aga nad usuvad valesti. Kõik
vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas(ibid). Öeldakse, et religioon, uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks populaarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001). 4 2001. aasta algul kehtima hakanud karm tubakaseadus keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides ning annab tööandjale õiguse suitsetajaid mitte tööle võtta. "See aeg saab mööda, kui tuhatoos pandi
haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas(ibid). Öeldakse, et religioon, uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu- laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 2001. aasta algul kehtima hakanud karm tubakaseadus keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides ning annab tööandjale õiguse suitsetajaid mitte tööle võtta. "See aeg saab mööda, kui tuhatoos pandi nurka ja öeldi, et see on suitsetamise koht," ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipand (Tubakaseadusest, Postimees, 14.03.2001)
Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid
Tubaka tarvitamine Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5% võrra. Samas oli 2008. aastaks Soomes suitsetajate hulk vähenenud 6% ja Inglismaal 8%. Eestis suitsetavad naised
järele. Koosta näiteks nimekiri toimingutest ja situatsioonidest, mille käigus sa alati suitsetad või tunned suuremat soovi suitsetada ning proovi võimalikult paljudest vabaneda. Teiseks põhjuseks, miks suitsetamisest loobumine nii raske ja võimatu tundub, on nikotiinisõltuvus. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega ning mida kauem inimene suitsetab, seda tugevamaks muutub ka nikotiinisõltuvus, sest organism nõuab nikotiinivajaduse rahuldamiseks üha suuremat annust. Seega on üsna oluline, et suitsetamisest ei üritataks loobuda lahjemate sigarettide suitsetamisega või järkjärgult vähem suitsetades, sest iga tõmmatud sigarett tekitab isu järgmise järele. Oluline on leida suitsetamisele asendustegevus. Tee sporti, käi lemmikloomaga jalutamas, külasta teatrit ja teisi asutusi, kus suitsetamine on keelatud
Mängud tagahoovis ehk Because Ma arvan et juhtunus oli tüdruk ise süüdi, kuna kui tal paluti lahkuda siis ta hoopis tegutses vastupidi ja ei lahkunud. Ta arvas et on äge kui ta poistega väljas jõlgub, suitsetab ja joob. Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja
pilab kurjategijat. Seiklustesse satub ka tema armastatu Hélène Gurn, kelle osas on Mylène Demongeot. Jean Marais mõjub Fantoomina tüüpilise kurikaelana. Ta on arrogantne, edev, tark ja kellel kõik alati õnnestub. Kuna Marais mängib filmis ka ajakirjanikku Fandori, ei saanud ma alguses arugi, et tegemist on ühe ja sama inimesega. Ajakirjaniku rollis vastab ta ilmselt tolle aja meheideaalile, ta on alati elegantselt riides, suitsetab hooletult sigaretti ja mõjub naistemagnetina. Loomulikult on tema osatäitmised usutavad ja suurepärased. Louis de Funès komissar Pauli Juve osas mõjub väga koomilisena. Tema grimassid, žestid ja reaktsioonid kutsuvad vaatajais esile naerupahvakuid. Ta on vastandiks intelligentsele kurjategijale, kuid ometi paneb endale kaasaelama. Mylène Demongeot, kelle tegelaskuju Hélène Gurn on Fandori armastatu, kehastab filmis
rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga
tekivad tubaka põlemisel. Seda nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Tähtsamad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: vereringeelundite haigused, vähkkasvaja ja hingamiselundite kroonilised haigused. Teadusmaailmas koguneb igal aastal uusi fakte tubaka kahjulikkusest tervisele. Näiteks on avastatud seosed suitsetamise ja väikelaste kõõrdsilmsuse vahel. On kindlaks tehtud, et maailmas iga kolmas üle 15 aastane inimene suitsetab, iga 13 sekundi tagant sureb 1 inimene suitsetamise tagajärjel. Lääne statistika andmetel:1 tuhandest mehest tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetuses ja 250 tapab tubakas. Kui vaadata neid fakte tekib küsimus : Kuidas suitsetamisest siis loobuda? Kõige parem viis on loobuda päeva pealt. 80% suitsetajaid sooviks lõpetada ,aga loobujal on nikotiinisõltuvus, mis on üks põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu
Ja päike tõuseb E. Hemingway Ernest Miller Hemingway Ameerika kirjanik 1899 1961 Kirev eluviis Surm ja vägivald teemad Lemmikhobiks looma- ja linnujaht 17-aastaselt esikteos Väidetavalt KGB spioon Kes? Mis? Kus? Grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis Unistused purunenud, uued maailmavaated Enne pankurid/juristid Nüüd kunstnikud/kirjanikud Päevane tegevus: kohvikutes ja baarides aja veetmine Öine tegevus: klats, joomine, lõbutsemine, tants ja uimastid Eksisteerimise eemärk: elu ära elada Jake (Jacob) Töötab Pariisis kirjanikuna Vabal ajal armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid Sõda jätab armi, mille tõttu luhtub armastus leedi Brett Ashleyga Elab selleks, et mõista, mis on kaasaegses maailmas õ...
Tänapäeva noorteprobleemid Kiiresti arenevas ühiskonnas kasvavad ka lapsed kiiremini. Kui varem mängiti nukkudega, siis nüüd istuvad juba 5 aastased lapsed arvutis ja 14 aastane tütarlaps sünnitab lapse. See pole saladus, et probleeme tänapäeva noortel on hulganisti rohkem kui 100 aastat tagasi. Suitsetamine, alkohol ja muud droogid muutuvad aina loomulikumaks noorte hulgas. Taolised probleemid on olnud ka varem, kuid nüüd on need süvenenud. Selleks, et sulanduda mingisse teatud gruppi pead sa olema samasugune nagu inimene, keda sa pead oma sõbraks. Kui sõber suitsetab, siis teed seda ka sina. Selline suhtumine on üpris halb. Kui praegune generatsioon jätkab suitsetamis, alkoholi ja muude meelemürkide tarvitamist, siis peaaegi ei ole enam nii palju elundite toonoreid kui vaja. Ja keegi ei välista ka seda, et inimkonna arv tasakesi väheneb. Peaaegu igal algkoolis käival lapsel on oma arvuti ja teleofon, mis asendavad nukke ja autosid....
kes tarbivad suurtes kogustes alkoholi, ei ole nii adekvaatsed ja usaldavad kui inimesed, kes seda ei tee. Seega oleks väga vale otsus tuua sisse veel üks uimasti(kanep), mis on eelmistest mainitud uimastitest mitu korda karmima mõjuvusega. Kui alkoholi tarbinud kodanikust saab kohe aru, siis kanepit pruukinud inimese näost, sa seda kergelt välja ei loe. Seega oleks aina raskem ja raskem usaldada inimesi, kuna sa ei või iial teada, äkki on just tema see, kes igal vabal hetkel kanepit suitsetab. Haridus. Kanepi tarbimine tekitab muretust, mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemist. Seega kanepi legaliseerimisel võib kanepi suitsetamise protsent kasvada ka õpilaste seas ning õppimine võib muutuda ühel hetkel ebaoluliseks. Tean inimest, kes 2 aastaga on muutunud puhta viielisest täielikuks boheemlaseks. Seega ma tahan öelda, et kanep hakkab mõjutama väga suurel määral õpilasi ning nende otsuseid ja tulevikuplaane.
põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata)
tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab ta vägistajas saatusekaaslase ja osalt ka hingesugulase, kellega ta hakkab veetma enamus oma vabast ajast, kuid siiski tundub HIV Katile surmaotsusena ning ta mõtleb pidevalt enesetapust.Varsti näebki Kati parima
Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi Refrään: aga ükskord algab aega Elips: kaelas vanemuise kannel, Saadses enne hinnapiiri, Inversion: kuni kalev kolgib siili, Alliteratsioon: mil ma tulen mootorsaega, tapan läbi lingu viske, supi hind saab võrdseks praega, kaelas vanemuise kannel, pihk kõik pirrud leeki torkab, suitsetab marborot mahorkat, valge kitli pikad käised, kõigest kogrtust saab siiber, kuni Kalev kolgib siili, ostab presidendi pere, küll siis Kalevite poeg, tuleb tammekepi toega. Assonants: Aga ükskord algab aega.
surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Koolist väljalangemine Holden on väljas ja vaatab kaugemalt jalgpalli matsi Jõuluvaheaeg Pencey koolist väljalangemine eksamitel põrumise eest Pole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud Inglise keele tegi ära, ajaloos kukkus läbi Mäel seistes jätab kooliga hüvasti Tunded, olemus: külm (kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv), hingeldab (kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju) Külastab Mr. Spencerit. Mr. spencer Mr. Spencer on gripis Vana ja tüdinud kõigest Hommikumantli väel ja tema tuba haiseb ninatilkade järele Spencer muretseb Holdeni läbikukutamise pärast Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, kuna vanematele pole veel väljalangemisest teatatud Holden pettub ja lahkub Robert Ackley & Stradlater Ackley: elab kõrvaltoas nägu on vinniline hambaid ei pese iial ei salli Holdeni toanaabrit väljas ei käi palju
40mg annus. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi ja seeläbi võib inimene muutuda erksamaks ja mingil määral võib paraneda enesetunne ja keskendumisvõime, kuid see mõju on lühiajaline ja seepärast otsitaksegi üsna varsti järgmist annust, et mite langeda tagasi kehva meeleollu. Pikaajaline suitsetamine toob aga endaga kaasa juba tervisehädad veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15.aasta vanune inimene. Järjekindel igapäevane suitsetamine toob kindlasti kaasa mürgitusefekte. Tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel mitte kohe ja ilmselt sellepärast eriti noored ei mõtlegi nende arvukate haiguste peale, mida suitsetamine endaga kaasa toob. Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigused on aju veresoonte haigused, vähkkasvajad, hingamiselundite kroonilised haigused. Kuigi pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib
Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud, ning siis kohtuski Heidi Taneliga. Tanel Tanel on 16-aastane rikkast perest pärit pahapoiss. Ta on paari viimase aastaga jäänud ainsaks lapseks perre ja üleelamised on Taneli muutnud ükskõikseks, isekaks ja endasse tõmbunuks. Vanemate vastu protestimiseks joob ja suitsetab. Raamatu sisu Noorte suhe areneb kiiresti ja peagi on Heidi rohkem Taneli juures kui kodus. Heidi tülid emaga on ka rohkem Taneli pärast, kuna Lindale (Heidi ema) poiss ei meeldinud ei välimuse ega hoiaku poolest. Noorte aeg möödub pidutsedes ja koolist poppi tehes. Peagi avastab aga Heidi, et ta on rase. Ema viskab tüdruku kodust välja ja ei tunnista teda oma tütrena enam. Taneli vanemate reaktsioon on hoopis vastupidine.
Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Parandab organismi verevarustus, tugevndab südamelihaseid ja vähendadab haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele ning mõjutab maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub suitsetalal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama ning tekivad hingamisraskused. Organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb. Isegi juhul, kui inimene tegeleb spordiga, kuid samal ajal suitsetab, tuleb arvestada, et suitsetamine vähendab füüsilist võimekust. Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos tegutseda ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida oled nautinud
Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud, ning siis kohtuski Heidi Taneliga. Tanel Tanel on 16-aastane rikkast perest pärit pahapoiss. Ta on paari viimase aastaga jäänud ainsaks lapseks perre ja üleelamised on Taneli muutnud ükskõikseks, isekaks ja endasse tõmbunuks. Vanemate vastu protestimiseks joob ja suitsetab. Raamatu sisu Noorte suhe areneb kiiresti ja peagi on Heidi rohkem Taneli juures kui kodus. Heidi tülid emaga on ka rohkem Taneli pärast, kuna Lindale (Heidi ema) poiss ei meeldinud ei välimuse ega hoiaku poolest. Noorte aeg möödub pidutsedes ja koolist poppi tehes. Peagi avastab aga Heidi, et ta on rase. Ema viskab tüdruku kodust välja ja ei tunnista teda oma tütrena enam. Taneli vanemate reaktsioon on hoopis vastupidine.
Vesipiibu ajalugu Vesipiip on pärit 16.sajandist, mis leiutati Indias Abu'l-Fat Gln. Vesipiibu populaarsus Vesipiip on tänapäeval eriti populaarne Lähis-Idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias. Vesipiibu kahjulikkus Vesipiibu puhul ei ole kas kasutad nikotiiniga tubakat või nn. Nikotiinivaba, lubatakse küll, et need nn. Nikotiinivabad ongi nikotiinivabad, kuid nii see ei ole. Sigaretisuitsetaja suitsetab seni, kuni tasaab küllaldaselt nikotiini, et rahuldada organismi harjumuspärast sõltuvusvajadust, kuid mitteniipalju, et tekiks pearinglust. Sellega on seletatav piibutamise ajaline pikkus, mis kestab 20 - 80minutit, et rahuldada organismi nikotiininälga. Kui iga Regulaarne suitsetaja, tõmbab ühest sigareti ära 5-7 minuti jooksul 12 mahviga ning tõmbab päevas keskmiselt 20 suitsu, siis iga piibutaja tõmbab ühel piibu seansil 50-200 mahvi, mis teeb juba ühe seansiga
Kas järeltulevad põlved saavad meie vaeva või ehk suudame neile pakkuda veel ilusamat ja paremat elu, kui ise elame? Tänapäeva inimesed ei ela mõeldes mis saab nende järeltulevatest põlvedest viiekümne või veel enam aastate pärast. Kogu maailm elab praeguses hetkes, mitte mõeldes tulevikule. Just ka seepärast võetakse tarbimisest ja elu nautimisest maksimumi ja ei mõelda, millist vaeva põhjustab see maailmale tulevikus. Iga teine inimene maailmas tarvitab alkoholi ja suitsetab. Seda kõike tehakse, kuna need tegevused pakuvad meile mõnu ja rahuldust. Igaüks, kes seda ka teeb, teab enamasti väga täpselt, kuidas see mõjub tema tervisele. Mõeldakse, et ma ju ei tee sellega teistele halba, vaid ainult iseendale ja nii jätkatakse sellega enamasti surmani. Nendel aegadel aga ei mõista inimesed, et nad mõjutavad kõige sellega oma järeltulevaid põlvkondi. Järeltulevad põlved aga sünnivad igasuguste haiguste ja hädadega. Nendele on see suur vaev, mida oleme
1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5.Kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega. 1.Viljastunud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja tekib rakukobar. 4.Idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge. 6.Emaka liha...
mängida ja suitsurõngakesi puhuda. Suitsetades tuntakse end vanema ja elukogenumana; Automaatsed sigaretisüütajad, kes leiavad, et suits ei maitsegi nii hästi, kuid leiavad end üha uuesti sigaretti süütamas, sageli eelmist lõpuni suitsetamata. o Suitsetamine Eestis ja mujal maailmas Eestis on hinnanguliselt 355 000 igapäevasuitsetajat – 48% täiskasvanud meestest ja 21% täiskasvanud naistest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest. Iga päev suitsetatakse 15 miljardit sigaretti, millest iga kolmas süüdatakse Hiinas. Tubakas põhjustab 4,9 miljonit surma aastas. Tubakas tapab iga teise kasutaja. Enam kui pooltes Eestimaa kodudes suitsetatakse - 41% kodudest toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris. Kokkuvõtte
ÕENDUSLUGU Praktikatöö kliinilise õenduse toimingutes. Meessoost patsient. 56. aastat vana, kaalub 65 kg ning on 185 cm pikk. KMI 19, Suitsetab paki sigarette päevas. Alkoholi ei tarbi. Ravimitest, mida tema praegune raviarst pole määranud, võtab Trentaali ning Imovani. Saabus osakonda plaanilise haigena, kaebusteks jala tuimus ja valud rahuolekus. Patsiendile tehti vasaku jala reiearterite trombendarterektoomia ning reiearterite veenilapi plastika. Eelnevaid operatsioone pole olnud. Kaasuvateks haigusteks ajuvereringe häired ning halvatus, mis on tingitud eelnevalt läbipõetud ajurabandusest
a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult väga meeldis.Isal polnud aega oma tütre pahandustega tegelda ja tütar naeris isa riidlemiste peale.Ema (Ago Soots) tegelaskuju oli väga lahe ja kaasaegne: tahtis
Tubakas ja Eesti noored Tubakas on nikotiini sisaldav taim, mis tekitab sõltuvust. Tema kuivatatud lehtedest tehakse sigarette, vesipiibutubakat, nuusktubakat ja palju muud. Tänaseks suitsetab Eestis rohkem kui 355000 üle 16-aastast inimest ja iga viies 14-18-aastane Eesti noor tõmbab päevas vähemalt ühe tubakasuitsu. See on saanud tõsiseks probleemiks, sest suitsetajate arv muudkui kasvab ja teadagi on tubakas tervisele kahjulik. Põhjus, miks paljud noored hakkavad tubakat pruukima, on uudishimu. Suits või vesipiip võivad algul tunduda huvitavana ning siis ei mõelda nende kahjulikkusele. Arvatakse, et
Rahvatervis Tubaka tarvitamine Kooliõpilaste tubaka tarvitamine 1. Eestis suitsetab 22% täiskasvanust elanikkonnast. Suitsetavad rohkem mehed, naised kaks korda vähem. Uuringud näitavad, et ka rasedad naised suitsetavad (2014. a. 7,5%). Suitsetamine raseduse ajal põhjustab 14% enneaegseid sünde, 30% alakaalulisi beebisid, kes kõik sünnivad nikotiinisõltlastena 2. Tõsine probleem on koolinoorte seas: esimesed sigarettid jäävad vanusesse 12. a. Kuid kõigest 8% jäävad suitsetama edasi, 92% jätavad järele. Poisse jääb igapäevaselt suitsetama
Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk , ning seega otsustavad Gamzatti ja radza nende tee peal ees oleva Nikia tappa. Nikiat sunnitakse peol tantsides külalisi lõbustama. Talle kingitakse lilled, mis väidetakse olevat Solorilt. Neisse on aga peidetud mürkmadu, kes noorikut salvab. Ülembrahmaan pakub Nikiale vastumürki, kuid nähes, et tal ei ole võimalik saatust muuta, otsustab neiu surra. II vaatus on tegevustikult tunduvalt sündmustevaesem. Nimelt suitsetab Solor meeleheite leevendamiseks oopiumit ning satub Varjuderiiki, kus ta kohtub Nikia vaimuga. Nad meenutavad ühiseid aegu ning armutõotusi ning nad liidetakse kustumatu armastuse jõuga ühte. Maa peal tulevad Solorit otsima radza ja Gamzatti, kes leiavad ta eest surnuna. Esitatud tantsunumbritest avaldas mulle enim muljet tants püha tule ümber, mida esitasid fakiirid. See kätkes jõulist ja aktiivset liikumist, head tehnilist tantsuoskust ning suurepärast
ta jälle koolist välja on visatud. Kinosid ta üldse ei salli ja iga inimese kohta, kellega ta tuttav on või isegi kellega ta tuttav ei ole, on tal midagi halvustavat või häirivat öelda. On üsna masenduses noor poiss. Holdenil ei ole vistrikke (järeldan seda sellest, et kui ta kellestki rääkis, mainis ta ära kohe vistrikud, aga enda kohta ta ei maininud midagi halba), ta on pikka kasvu ja siilisoenguga. Ta joob, suitsetab kohutavalt ja ajab ligi naistele. Kõiki ülejäänud tegelasi nimetaksin mina kõrvaltegelasteks. Võtame näiteks Holdeni noorema õe Pheobe, kellest on küll palju juttu, kuid peategelane ta siiski ei ole. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
