Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andide rahvad (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Sisukord


Sissejuhatus 2
1.Asend 3
2.Arengutase 5
3. Rahvastik ja asustus 6
3.1. Rahvastiku paiknemine 7
3.2. Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis 7
3.3. Linnastumine 9
4.Majandus 10
4.1. Energiamajandus 10
4.2. Põllumajandus 10
4.2.1.Kliima 11
4.2.2. Mullad 11
4.2.3.Tootmine 12
4.2.4. Metsamajandus 12
4.3. Tööstus 13
4.4. Transport 14
4.5. Turism 15
Kokkuvõte 17
Kasutatud kirjandus 18

Sissejuhatus

Andide rahvad on erilised, sest elavad kõrgetes mägedes, kus ilmselgelt pole tingimused eluks kõige lihtsamad. Lisaks sellele teeb need rahvad eriliseks ka kultuur, mis on kestnud seal aastatuhandeid. Seal on laiunud mitmed silmapaistvad tsivilisatsioonid, kõige tuntum ilmselt Inkade impeerium . Kõik need tsivilisatsioonid olid terviklikud ja ühtsed . Neis olid arenenud kõrgelt mitmed valdkonnad, nagu näiteks põllumajandus, kommunikatsioon, teadus ja teisedki valdkonnad. Ka tänapäeval elavad seal paljuski nende kunagiste tsivilisatsioonide järeltulijad, kuid piirkond on ka palju muutunud ja läänestunud. Inimesed on suures osas koondunud linnadesse. Kuid kuidas tulevad need rahvad seal ikkagi toime ja saavad hakkama sellistel kõrgustel? Referaadi eesmärk ongi uurida, milline piirkond see täpselt on ja millised tingimused seal on.
  • Asend


    Andide rahvad elavad Andide mäestikus ja selle ümbruses. Andide mäestik jääb N10°-S40° laiuskraadide vahele ja W63°-W80° pikkuskraadide vahele. Andide mäestik asub Ameerika maailmajaos ja Lõuna-Ameerika mandri läänerannikul ja piirneb seega läänest Vaikse ookeaniga, idast Amazonase madaliku ja Amazonase jõega , mis saab alguse Andide mäestikust ja mille mitmed lisajõed Andide mäestikus voolavad .
    Andide mäestik on maailma pikim mäestik, olles üle 7000 km pikkune ja 200-700 km laiune. Andide mäestik läbib seitset Lõuna-Ameerika riiki: Venezuelat, Colombiat, Ecuadori, Peruud, Boliiviat, Tšiilit ja Argentiinat. ( Andes , 2016 ) Andide lähedale jäävad veel Brasiilia, Panama ja Paraguay. Andide paiknemine on kujutatud Joonisel 1.
    Joonis 1. Lõuna-Ameerika füüsiline kaart (2016)
  • Arengutase


    Majanduslikult vaadates kuulub Andide piirkond Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide hulka. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkond on maailma arvestuses neljas majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016)
    Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial , järgnevad Tšiili , Peruu , Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus , Ecuadoris ja Boliivias . (The World Factbook, 2016)
    Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016).
  • Rahvastik ja asustus


    Keeruline on öelda, kui palju elab täpselt Andides inimesi. Küll aga on Andides mitmeid suuri linnu ja kolmandik kõigist Lõuna-Ameerika inimestest elab Andides (Andes, 2016). Rahvaarv on languses, sest laste arv naise kohta on pidevalt vähenenud . Kui 1960. aastatel saadi selles piirkonnas veel keskmiselt 6-7 last naise kohta, siis eeldatavalt on 2060 . aastaks see number langenud juba alla 2 lapse (vt Joonis 2). Rahvaarvu püsimiseks on aga vajalik sünnitada vähemalt üle 2 lapse naise kohta. (Demographic Trends in South America, 2016)
    Joonis 2. Keskmine laste arv naise kohta Lõuna-Ameerika riikides (2012)
  • Rahvastiku paiknemine


    Üldiselt paikneb rahvastik peamiselt Andides. Kõige suurem asustus on Põhja-Andides, Colombias ja Ecuadoris. Hõredam on asustus Kesk-Andides, Boliivia, Peruu ja Tšiili aladel. (Uus maailma atlas, 2010) Paljud inimesed elavad Andides, sest nende esivanemadki on seal elanud. Kunagine kliimasoojenemine võimaldas loomadel ja taimedel liikuda kõrgematele aladele , luues ressursirikkaid elupaiku ka mägistesse piirkondadesse. (Mayell, 2004) Lisaks on enamus inimesi koondunud mägedesse, sest Amazonase jõe ümber on peamiselt vihmametsad , kus on eluks halvad tingimused ja kus elab väga vähe inimesi, keskmiselt alla 1 inimese kilomeetril. Mägedes on aga rahvastiku tihedus 50-100 inimest/km2, põhja pool ka üle 100 inimese/km2. (Uus maailma atlas, 2010)
  • Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis


    Lõuna-Ameerika piirkonnas moodustavad rahvast keskmiselt 16 miljonit lapsed (alla 15-aastased), tööealiste inimeste osakaal on 15-19 aastaste seas veel üle 16 miljoni, siis vanuse suurenedes see järk-järgult väheneb, 65-aastaseid on jäänud ainult 10 miljonit ning üle 65-aastaseid on 8 miljonit, mis samuti iga lisanduva 5 aastaga langeb 2 miljoni võrra (vt Joonis 3). See muster kandub üle tegelikult kõigile Lõuna-Ameerika lääneranniku riikidele, erinevus on ainult suurusjärkudes ja võib öelda, et Tšiilis ja Argentiinas on tööealiste ja laste osakaalud võrdsemad. (International Data Base , 2016) Järeldusena Andide piirkonnas rahvastik vananeb, kuid mitte väga suurel määral.
    Joonis 3. Lõuna-Ameerika rahvastikupüramiid (2016)
    Lõuna-Ameerikas on üldiselt kõrge keskmine eluiga. Kõige kõrgem eluiga on Andide piirkonnas Tšiilil, kus meeste keskmine eluiga on 77 aastat ja naistel 83, Colombial vastavalt 76 ja 83, Ecuadoril 73 ja 78, Peruul 75 ja 79 ja Venezuelal 72 ja 80 eluaastat . Madalam eluiga on Boliivias, kus meeste keskmine eluiga on 65 aastat ja naistel 70 aastat. (List of countries by life expectancy, 2016)
    Keskmine sündimus selles piirkonnas on 17-19 last aastas 1000 inimese kohta, eristuvad vaid Tšiili 14 lapsega ja Boliivia 23 lapsega. Suremuse poolest on kõik riigid väga sarnased, kõigis riikides sureb keskmiselt 5-6 inimest aastas 1000 elaniku kohta. Kõige vähem sureb imikuid Tšiilis – 7 imikut aastas 1000 inimese kohta, Colombias 15 imikut, Ecuadoris 17, Venezuelas ja Peruus 19-20 imikut ja Boliivias 37 imikut aastas. (Population - South America, 2016) Iive selles piirkonnas on positiivne. Kuigi väheneb sündimus, väheneb ka suremus ja sündimus on siiski suurem kui suremus. (List of countries by natural increase , 2016)
  • Linnastumine


    Peamine Andide riikide asustus on just Andides. Andides on mitmete riikide pealinnad ja suurimad linnad. Suurimad ja tähtsamad linnad on: Colombia pealinn Bogota ja sama suured linnad Medellin, Cali, Ecuadori pealinn Quito, Peruu pealinn Lima, Boliivia pealinn La Paz ja Andide lõpus on ka Tšiili pealinn Santiago . Mitmes neis linnas on üle 5 miljoni elaniku ja leidub ka palju mõne miljoni elanikuga linnu. (Uus maailma atlas, 2010) Joonisel 4 on kujutatud peamised keskused Andides.
    Joonis 4. Andide suuremad keskused (2016)
    Lõuna-Ameerika ei ole enam peamiselt maapiirkond. Linnad on kiiresti kasvanud ja nüüdseks elab 4/5 inimestest linnades. Prognoositakse, et 2050. aastaks elab 90% Ladina-Ameerika rahvast linnades. Andide piirkonnas elab linnades 65-80% rahvastikust, vähem vaid Ecuadoris ja Boliivias. (Paranagua, 2012)
  • Majandus

  • Energiamajandus


    Peamiseks maavaraks Andides on nafta . Maagaas on peamine maavara Tšiilis ja Colombias. Piirkonnas toodetakse peamiselt energiat hüdroelektrijaamades. Peruu pealinna Lima lähedal on suur hüdroelektrijaam, ka Columbias on mitmed suured hüdroelektrijaamad ning ka teistes Andide riikides on põhiliselt kasutatavad hüdroelektrijaamad. Mõnel pool kasutatakse energia saamiseks ka kivisüsi ja maagaasi. (Uus maailma atlas, 2010)
    Ühe inimese kohta toodetakse keskmiselt 1000-2000 kWh elektrit. Erandid on Boliivia, kus toodetakse 621 kWh elektrit ühe inimese kohta ning Venezuela ja Tšiili, kus toodetakse 4000 kWh elektrienergiat ühe inimese kohta. (Countries Compared by Energy > Electricity > Production , 2016)
  • Põllumajandus


    Põllumajandusega tegelemine Andides on keeruline, kuna Andides on mägine pinnavorm ja järsud nõlvad , saagikus on üldiselt madal.
    Sellepärast on selles piirkonnas aastatuhaneid õpitud kuidas sellega toime tulla. Juba kunagistes Andide tsivilisatsioonides oli ühine see, et eksisteeris hästi organiseeritud põllumajandus, mis põhines mõistlikul keskkonnakasutusel ja pideval toidutaimede ja koduloomade arendamisel. Andides aretatigi välja mitmed tänapäeval laialt levinud põllukultuurid ja koduloomad. Need tsivilisatsioonid said aru, et põllumajandus on toidu allikaks ja et see garanteerib ühiskonna stabiilsuse. (Andean agriculture , 2016)
    Üldiselt on Andides vilja saagikus väike, veevaru on vähe ja suur osa piirkonnast on kuiv või ebaühtlase aastase sademete hulgaga . Kõrgetel tasandikel on külm ja viljad võivad külmuda. Maastik on ebatasane ja mullad ei ole hästi arenenud ja seal kus on viljakas maa, on see väike ja kitsas . (Andes Mountains , 2016)
  • Kliima


    Kliima on Andides erinevates piirkondades väga erinev. Põhjapoolne osa asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, all pool on ekvatoriaalvööde, keskel on taas lähisekvatoriaalne kliimavööde ja lääne pool ka troopikavööde, mis ulatub peaaegu Andide lõppu, kuid Tšiili lõpuosa jääb ka lähistroopikavöötmesse. Põhjapoolne osa on niiske kliimaga ala ja lõunapoolne osa kuiva kliimaga ala. Niisiis on Põhja-Andides peamiselt soe ja kuiv kliima, kus keskmine temperatuur on 18°C. Andide keskel on kuiv kliima (0°C-24°C) ja lõunas vihmane ja külm kliima (-5°C-24°C). Põhjas on sademeid keskmiselt 2000-3000 mm, keskel 500-1000 mm, lõunas kõrbe ümbruses kuni 250 mm sademeid aastas. (Uus maailma atlas, 2010) Vegetatsiooniperioodi kestab kogu aasta, mõnel pool 8-12 kuud (vt Joonis 5).
    Joonis 5. Vegetatsiooniperioodi pikkus Lõuna-Ameerikas (2016)
  • Mullad


    Mulla tüübi ja oleku määravad mitmed tegurid, kuid Andide muldi mõjutab suurel määral Andide kõrgus. Andide mullad on suhteliselt noored ja neid mõjutab suur vee ja tuule erosioon , sest suurem osa maast on järskudel kallakutel. Boliiviast Colombiani on mõõdukatel kalletel ja jõgede kallaste ääres põhiliselt puna-, pruun- ja mustmullad. Halvema äravooluga kohtades on päris viljakad läbilaskva liivase horisondiga mullad. Need mullad on majanduslikult kõige olulisemad Boliiviale, Peruule ja Ecuadorile. Suurematel kõrgustel on mullad õhukesed ja kivised. Mõnel pool on vulkaanilisest tuhast mullad. Colombias on liivased kollased ja pruunid mullad nõlvadel ja kuristikel suurte kohviistanduste aluseks. (Andes Mountains, 2016)
  • Tootmine


    Põllumajanduses töötab 32% Boliivia, 25-27% Peruu ja Ecuadori, 17% Colombia ja 13% Tšiili rahvastikust. (The World Factbook, 2016) Paljudel nõlvadel on arendatud terrasspõllud, et suurendada põllumajanduseks sobiva maa suurust. Peamised põllukultuurid on kartul , mais, põldoad, kohvioad ja kinoa . Piirkonna looduslikke karjamaid kasutatakse suures osas karjakasvatuseks. Põhiliselt kasvatatakse lambaid, kitsi , veiseid, laamasid ja alpakasid.
    Kuigi suurem osa Andide põllumajanduslikust toodangust on mõeldud kohalikuks tarbimiseks , siis mõningaid produkte kasvatatakse piisavas koguses, et neid eksportida. Peamisteks põllukultuurideks mida eksporditakse on kohvi (suuremalt osast Colombiast), tubakas ja puuvill. Suurt hulka kokat eksporditakse Colombiast ja Boliiviast, vaatamata proovidele tootmist tõkestada. Loomadest ekspordib Colombia kariloomi, Peruul on suur piima konserveerimise ja karjakasvatussektor. Peruu ja Boliivia ekspordivad ka lamba ja alpaka villa. (Andes Mountains, 2016)
    Põllusaadustest imporditakse sisse maisi ja nisu. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsa mahavõtmine põllumajandusliku maa suurendamiseks , mulla erosioon ülekarjatamise ja maa halva kasutamise tõttu, jõgede ja rannikuvete reostumine kaevanduste ja prügi pärast. (The World Factbook, 2016)
  • Metsamajandus


    Mets katab 52-54% Boliivia, Peruu ja Columbia maast, 39% Ecuadori maast ja 22% Tšiilit maast (The World Factbook, 2016). Põhiliselt on Andides troopilised vihmametsad. Erinevatel kõrgustel on aga erinevad bioomid, 3000-4000 km on pilvemetsad, kõrgemal paramo ja puna. Puuliikidest kasvavad näiteks matepuu, lepp , lodjapuu, kletra, veinmannia, pähklipuu , toompuu ja porss (South America, 2016). Piirkond kannatab põllumajanduse laienemise, karjamaa , kaevandamise ja metsaraie käes ( Northern Andean Montane Forests , 2016).
  • Tööstus


    Tööstuses on põhilised toorained vask, tina, hõbe , plii, tsink , kuld , plaatina, smaragdid, vismut, vanaadium , kivisüsi, raud ja nafta. Metallurgia osatähtsus Andides on maailma üks suurimaid. (Andes Mountains, 2016) Tööstusharudest on veel levinud kala-, tekstiili-, klaasi-, puidu-, tsemendi- ja õlitööstused. On ka kergetööstus , kus tehakse riideid ja jalanõusid, toiduaineid, jooke ja ehteid . Tegeletakse ka kemikaalide, nafta ja erinevate mineraalidega. (The World Factbook, 2016)
    Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Tšiilis Santiagos (kerge-, tselluloosi- ja paberitööstus, metallurgia – vask) ja Chuquicamatas (metallurgia – vask, hõbe, kuld, molübdeen), Boliivias La Pazis (kergetööstus, volfram, kuld), Peruus Limas (kerge-, kalatööstus, metallurgia - hõbe, tsink, plii), Chimbotes (kalatööstus, metallurgia - vask, tsink, kuld) ja Trujillos (kergetööstus), Ecuadoris Guayaquilis (kergetööstus), Columbias Calis (kergetööstus), Bogotas (autotööstus, nafta) ja Medellinis (kergetööstus), Venezuelas Caracasis (kergetööstus). (Uus maailma atlas, 2010) Nendes on suuremad tööstusettevõtted, sest need on suuremad linnad ja/või rikkad maavarade poolest.
    Peruus ja Tšiilis on peamine ekspordiartikkel vask, Ecuadoris, Columbias ja Venezuelas nafta ning Boliivias maagaas (vt Joonis 6). Eksporditakse veel erinevaid puuvilju ja metalle. Põhiliselt imporditakse sisse tööstuslikke materjale, kütuseid ja määrdeaineid, masinaid ning tarbekaupu. (The World Factbook, 2016)
    Joonis 6. Lõuna-Ameerika riikide tähtsaimad ekspordiartiklid (2014)
  • Transport


    Andid on alati olnud hirmuäratav barjäär kommunikatsiooniks, mis omab suurt mõju majanduslikule ja kultuurilisele arengule piirkonnas. Tootmiskeskused on tavaliselt sadamatest kaugel ja mägine pinnamood teeb raudteede ja maanteede ehitamise raskeks ja kulukaks. Väikeste kogukondade, farmide ja turgude vahel on endiselt kasutuses kariloomade jaoks tehtud teed. Palju kasutatakse hobuseid, eesleid, Colombias ka härgi ja Peruus ja Boliivias on ka laama tähtis veoloom. Enamus raudteesid on ehitatud kaevandusproduktide ekspordiks või on vähe arendatud.
    Tšiili ja Argentiina vahel on 2 rahvusvahelist raudteed, Boliivia pealinn La Paz on ühendatud Buenos Airese, Tšiili ja Titicaca järve kaudu Peruuga. Peruus on 2 olulist siseraudteed, Ecuadoris läheb põhiline raudtee Quitost Guayaquili ja Colombias ühendab peamine liin Bogotat Kariibi mere rannikuga. Teed sobivad paremini Andide põllumajanduslikele regioonidele, sest väikesed ja teineteisest eraldatud keskused teevad raudtee ehitamise ja toimimise liiga kalliks. Alates teisest maailmasõjast on kõik riigid laiendanud oma teedevõrku, kuigi ainult väike osa neist on sillutatud. Pan-Ameerika kiirtee ühendab peamisi lääne linnu kuni Alaskani välja Andidega, erinevad ida-lääne teed kuuluvad samuti selle kiirtee juurde. Eriti oluliseks Andides on saanud ka õhutransport, kus see on vähendanud kommunikatsiooni probleeme maismaal. Õhuteed on eriti hästi arenenud Columbias ja Peruus. (Andes Mountains, 2016)
    Peruusse on Eestist võimalik jõuda kõige kiiremini lennukiga Tallinna Lennujaamast, ümber peaks istuma Helsingis, Oslos, Amsterdamis, Madridis, Miamis või Texases. Väikseim ajakulu oleks 16h. ( Tripadvisor , 2016)
  • Turism


    Andid on tuntud turismipiirkond. Peruus on turism 3. suurim majandusharu, Tšiilis üks põhilisi majandusharusid ning ka Colombias oluline majandusharu. Kahtlemata on kõigis Andide riikides palju turismiatraktsioone ning kõigil neil riikidel on selles sektoris palju potentsiaali. Kogu piirkond on looduslikult ja kultuuriliselt rikas. Piirkond on looduslikult väga mitmekesine . On sadu tuhandeid erinevaid taime- ja loomaliike, palju vulkaane, mägesid , jõgesid, palju arheoloogilisi monumente ja kultuurilisi objekte ja palju randu. ( Tourism in South America, 2016)
    Kõige enam külastatakse Peruus asuvaid kultuurilisi ja ajaloolisi paiku, nagu näiteks Machu Picchut või Cuscot, Boliivias külastatakse palju maailma suurimat soolatasandikku Salar de Uyunit. Igas riigis on mitmed väga silmapaistvad kohad, kus turistid käivad.
    Eesti turismifirmad pakuvad reise näiteks Peruusse (Paracase rahvuspark ja Ballestase saar, lend Nasca kujundite kohal, Arequipa, Titicaca järv ja Taquile saa, Cusco arhitektuur , Machu Picchu, Lima ekskursioon), Boliiviasse (La Paz, Titicaca järv), Ecuadori (Quito ja erinevad rahvuspargid), Tšiili (Santiago ja mõned teised kohad). (Germalo, 2016)
    Kindlasti tasuks külastada Peruus Machu Picchut, sest see oli kuulsa, suure ja hästi toiminud Inkade impeeriumi linn, mis on säilinud. Seal on ilus vaade ja sinna saab minna mööda Inkade rada ja näha teisigi Inkade tsivilisatsiooni jälgi. Teiseks võiks külastada Boliivias maailma suurimat soolatasandikku Salar de Uyunit, sest tasandik peegeldab tavast ning jääb mulje, nagu midagi muud polegi, kui ainult taevas. Kolmandaks tasuks külastada Atacama kõrbe sest õhtuti on seal imeline tähistaevas. Lisaks on seal ilus maastik ja paljude erinevad pinnavormid ning liivaluited . Kindlasti võiks külastada ka külasid ja linnu, kus elavad tavainimesed. Nii saaks kõige paremini tundma õppida Andide rahvaid ja nende igapäevast elu.

    Kokkuvõte

    Selle referaadi peamine eesmärk oli saada teada rohkem Andide piirkonna kohta ja mis on selles piirkonnas erilist. Selgus, et Andide rahvaid mõjutavad nende eriskummalise elukoha tõttu tõesti igas valdkonnas mitmed erinevad tegurid, mis on seotud nende asukohaga. Kuna Andide mäestik on maailma pikim mäestik ja see läbib tervelt seitset riiki, on selge, et igas piirkonnas on midagi jälle teisiti ja juba teises riigi otsas võivad olla mõningad tegurid hoopis vastupidised.
    Andide mäestik jääb nelja erinevasse kliimavöötmesse, olenevalt kõrgusest ka 5-6 erinevasse bioomi. Seegi juba näitab, et olud on erinevates kohtades väga erinevad. Kuid inimesed on seal elanud juba aastatuhandeid ja tulevad sellega toime. Nad on olnud sunnitud sellega toime tulema . On ju teada, et nii kartul, tomat, maisi kui ka oad pärinevad just sellest piirkonnast. Inimesed juba kaua aega tagasi hakkasid neid taimi aretama nii, et neid saaks süüa. Sama käib ka loomade kohta, mitmed loomad kodustasid just Andide rahvad. Ka tänapäeval tulevad Andide rahvad toime, sest nad on harjunud selle kõigega. Muidugi on veel palju teha, et Andide rahvad jõuaksid lääne maailmale rohkem järele ja et piirkonna arengutase oleks kõrgem, kuid küllap ka see vaikselt paraneb . Kõik eeldused edasiseks arenguks selles piirkonnas on olemas.

    Kasutatud kirjandus


    Andean agriculture. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 12. veebruar 2016. a., allikas FAO: http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:4p1GD6sXGAIJ:www.fao.org/docrep/t0646e/t0646e0e.htm+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee
    Andes. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/Andes
    Andes. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 14. veebruar 2016. a., allikas Facts for Now: http://factsfornow.scholastic.com/article?product_id=nbk&type=0ta&uid=10676242&id=10005527
    Andes Mountains. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 13. veebruar 2016. a., allikas Encyclopædia Britannica : http://www.britannica.com/place/Andes-Mountains
    Countries Compared by Energy > Electricity > Production. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas NationMaster: http://www.nationmaster.com/country-info/stats/Energy/Electricity/Production/Per-capita
    Demographic Trends in South America. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas Stratfor: https://www.stratfor.com/image/demographic-trends-south-america
    Germalo. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 14. veebruar 2016. a., allikas http://www.germalo.ee/kuhu-minna/?kuhu_minna=L%C3%B5una-Ameerika
    International Data Base. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas U.S. Census Bureau: http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php?N=%20Results%20&T=12&A=both&RT=0&Y=2016&R=143&C =
    List of countries by life expectancy. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_life_expectancy
    List of countries by natural increase. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_natural_increase
    List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP). (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Latin_American_and_Caribbean_countries_by_GDP_(PPP)
    List of Latin American countries by Human Development Index. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Latin_American_countries_by_Human_Development_Index
    Major cities in the Andean community. Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas GRID-Arendal: http://www.grida.no/graphicslib/detail/major-cities-in-the-andean-community_bf98
    Mayell, H. (25. veebruar 2004. a.). Three High-Altitude Peoples, Three Adaptations to Thin Air. Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas National Geographic : http://news.nationalgeographic.com/news/2004/02/0224_040225_evolution.html
    Northern Andean Montane Forests. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 13. veebruar 2016. a., allikas WWF: http://wwf.panda.org/about_our_earth/ecoregions/northandean_montane_forests.cf m
    Paranagua, P. A. (11. september 2012. a.). Latin America struggles to cope with record urban growth . Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas The Guardian: http://www.theguardian.com/world/2012/sep/11/latin-america-urbanisation-city-growth
    Population - South America. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 07. veebruar 2016. a., allikas IndexMundi: http://www.indexmundi.com/map/?t=0&v=21&r=sa&l=en
    South America. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 13. veebruar 2016. a., allikas Smithsonian: http://botany.si.edu/projects/cpd/sa/sa-vi.ht m
    The World Factbook. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 14. veebruar 2016. a., allikas Central Intelligence Agency: https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/index.html
    Tourism in South America. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 14. veebruar 2016. a., allikas Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Tourism_in_South_America
    Tripadvisor. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 14. veebruar 2016. a., allikas http://www.tripadvisor.com/FlightsComparePartners?airport0=TLL&airport1=LIM&date0=20160228&date1=20160306&pax0=a&travelers=1&cos=0&nonstop=no&nearby0=yes&nearby1=yes&time0=0024&time1=0024&provider0=Expedia
    Uus maailma atlas. (2010). Riia: Jāņa sēta.
  • Vasakule Paremale
    Andide rahvad #1 Andide rahvad #2 Andide rahvad #3 Andide rahvad #4 Andide rahvad #5 Andide rahvad #6 Andide rahvad #7 Andide rahvad #8 Andide rahvad #9 Andide rahvad #10 Andide rahvad #11 Andide rahvad #12 Andide rahvad #13 Andide rahvad #14 Andide rahvad #15 Andide rahvad #16 Andide rahvad #17 Andide rahvad #18 Andide rahvad #19 Andide rahvad #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ekushka Õppematerjali autor
    Selle referaadi peamine eesmärk oli saada teada rohkem Andide piirkonna kohta ja mis on selles piirkonnas erilist. Selgus, et Andide rahvaid mõjutavad nende eriskummalise elukoha tõttu tõesti igas valdkonnas mitmed erinevad tegurid, mis on seotud nende asukohaga. Kuna Andide mäestik on maailma pikim mäestik ja see läbib tervelt seitset riiki, on selge, et igas piirkonnas on midagi jälle teisiti ja juba teises riigi otsas võivad olla mõningad tegurid hoopis vastupidised.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Peruu Vabariik
    44
    docx

    Peruu Vabariik

    ...........................................18 2 1. ÜLDANDMED Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga. Idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu jaguneb 25 piirkonnaks. Need omakorda jagunevad provintsideks ja ringkondadeks. Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m). • Pealinn: Lima • Valimiskood: +51 • President: Ollanta Humala • Elanike arv: 30,38 miljonit (2013) Maailmapank • Riigikeeled: Hispaania keel, Aimara keel

    Geograafia
    Tšiili
    21
    doc

    Tšiili

    GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km

    Geograafia
    Kolumbia
    16
    docx

    Kolumbia

    aakrit maapinda,tootes 654,000 tonni kõrgkvaliteetset kohvi Järgmisena eksportimise tähtsuselt on banaanid,puuvill,suhkruroog,pirnid ja lilled.Põhilisteks kodumaal kasutamiseks viljad on riis,kartul,mais ning tubakas. Colombia on veel tuntud oma mägise pinnamoe pärast,kuid riigi erinev topograafia ning kliima lubavad laialdlasest kasvatada erinevaid taimekultuure. Kariibi madalmaast, kus asuvad banaani istandused,kuni Andide mägismaani,kus asuvad kohvi istandused,on colomblased kasvatanud erinevaid põllumajanduslike saaduseid. Colombiat katab palju erinevat tüüpi troopilisi metsi,kuigi palju müüakse välja.Hilistel 80'ndatel umbes 500,000 hektarilt toodeti ümarpuitu.Kuigi seal kasvab rohkem kui tuhat erinevat puutüüpi ,on ainult kolmekümnel suurem väärtus.Kui 1980. ja 1990. aastatel veeti välja palju puitu ning jäi järele vaid lagendikud, ei tegeletud metsa taastamise ehk uute puude

    Geograafia
    Brasiilia Liitvabariik - riigitöö
    18
    docx

    Brasiilia Liitvabariik - riigitöö

    Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika...........................................................

    Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
    Brasiilia Liitvabariik
    21
    rtf

    Brasiilia Liitvabariik

    Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Geograafia lõputöö Viljandi 2021 Sisukord RIIGI ÜLDANDMED................................................................................................................3 1. DEMOGRAAFILISE OLUKORRA ÜLEVAADE....................................................................5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 6

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    Lõuna- Ameerika esitlus
    94
    ppt

    Lõuna- Ameerika esitlus

    ehitasid kanaleid ja töötlesid väärismetalle. Esimene eurooplane maabus Argentiina aladel 1516. 1536 algas koloniseerimine. 1776 asutati Rio de la Plata asekuningriik 1826 kuulutati Argentiina liitvabariigiks Kultuur Suuresti Euroopa mõjutustega nii arhitektuuris, kirjanduses kui ka elustiilis Tähtsal kohal on kunstigaleriid ja muuseumid, käiakse ka kinos Eriline koht on tangolnii tantsul kui muusikal Jalgpall on püha :) Loodus Riigi kirdeosa asub lähistroopikas, Andide põhjaosa on poolkõrbeline., lõunaosas katab mägesid lumi. Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud, pamp kliima on pehme., sealne suvi on vihmane. Turistid külastavad Buenas Airese linnaelu ja suusakuurorte. Massitursim külastab aga Mas del Plata merekuurorti. Huvitavaid fakte: Tõlkes tähendab hõbeda maad(land of silver) 1,8mln üliõpilast Argentina on üks maailma suurimaid loomaliha, nisu ja puuviljade eksportijad

    Ökoloogia
    Referaat-Tšiili
    16
    docx

    Referaat: Tšiili

    2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON Tsiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladina-Ameerika suurregioon on kontrastiderohke, nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Iseloomulik on palav ja niiske kliima, mis on hea

    Geograafia
    Peruu uudised
    33
    odt

    Peruu uudised

    AFP. Vigastatutest viis on raskes seisundis ja võitlevad oma elu pärast, lisa ta. Haiglajuhi sõnul toimetatakse nad tõenäoliselt edasi Ayacucho linna haiglasse. Õnnetus juhtus kohaliku aja järgi eile, kui buss libises Puquio-Abaceny maanteelt välja ja kukkus kuristikku. Reuters: Peruus avastati muistne riituspaik 29.02.2008 16:58 Peruu pealinnast põhja pool kaevasid arheoloogid välja iidse ringikujulise väljaku, mille on rajanud neil aladel tuhandete aastate eest elanud rahvad. Süsinikuproovide põhjal arvutati välja, et tegemist on ühe vanima struktuuriga, mis uues maailmas päevavalgele toodud, vahendas Reuters. Peruu ja saksa arheoloogidest koosneva meeskonna avastus Andide jalamil võib pärineda koguni 5500 aasta tagusest ajast. Sechin Bajo varemete juures asuva tsirkulaarväljaku läbimõõt on umbes 15 meetrit. Lähemal uurimisel selgus, et platsil on mitu kihti. Seega võidi seda korduvalt üle ehitada.

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun